Eesti kirjanduse ajalugu - 12

1. Katel. 2. Inimese nimi. 3. Leiwa-küpsetamise ahi, leiwaga ja roobiga. 4. Kõrrewäli. 5. Weski-kiwi. 6. Wiht. 7. Raiutud palk. 8. Õlle waat. 9. Mõõk tupes. 10. Inimene jalgadest pääni. 11. Palgi ots seinast wäljas. 12. Kirik. 13. Hobune, sadul, ratsamees. 14. Müristus. 15. Jooksew oja. 16. Laew merel. 17. Koonal. 18. Suits korstnast. 19. Kana. 20. Maailm. 21. Nõel. 22. Kaks silma. 23. Rukis ja oder, mis ühes walmib. 24. Hambad. 25. Aia-teiwad. 26. Tallinna kaal. 27. Tapud. 28. Waras. 29. Luud. 30. Kapsa-pää. 31. Kolme jalaga pott. 32. Wilja pääd. 33. Torupill. 34. Uks. 35. Sadul. 36. Harakas. 37. Tool. 38. Aia auk. 39. Kell. 40. Udar. 41. Küünal. 42. Ema piim. 43. Kannel. 44. Keel. 45. Heina saod. 46. Suits. 47. Leib ahjus. 48. Roop küdewas ahjus. 49. Kuu ja tähed. 50. Kangas telgedel. 51. Suits. 52. Sõrm sõrmusega. 53. = Särk all. 54. Kapsa-pää. 55. Tatt. 56. Erne-warss. 57. Oma-sugune. 58. Äke. 59. Kase känd. 60. Laew merel. 61. Kukk. 62. Sääre-mari. 63. Katki hammustatud pähkel. 64. Lähker seljas. 65. Siga. 66. Kukk. 67. Kell. 68. Pilw. 69. Palgi pragu. 70. Udu-suled. 71. Ema piim. 72. Ema süle. 73. Kannel. 74. Punase äärega sukk (wõi kuub). 75. Roop. 76. Kujutaw sukk. 77. Kääksuw wanker. 78. Koer aset tehes. 79. Toa nurgad. 80. Siil. 81. Kana. 82. Lina. 83. Wiht. 84. Emis ja põrssad. 85. Pähkel. 86. Tee. 87. Põis. 88. Kirik. 89. Keel. 90. Ike wõi küna. 91. Õle kubu. 92. Erned sõelaga katlas. 93. Puumaja nurgad. 94. Raswaküünal. 95. Weskikiwi jahwatades. 96. Sibul. 97. Sauna ahi. 98. Oherd. 99. Madu. 100. Lina õied tuules. 101. Sammal palkide wahel. 102. Kapsa-pää. 103. Abielupaar. 104. Weski- ja kisk-ratas. 105. Jalgade jäljed. 106. Äke. 107. Lehma saba. 108. Musu. 109. Pastel. 110. Sipelgas. 111. Aasta kuude-, nädalite- ja päewadega. 112. Pähkel. 113. Kinnas. 114. Tool, säng, põrand. 115. Regi, wanker, hobune. 116. Muna. 117. Wikerkaar. 118. Põletaw säde. 119. Kirik. 120. Raswaküünal. 121. Elumaja. 122. Kannel. 123. Kalja astjas. 124. Ahi keresega. 125. Külmetanud loik. 126. Ahi küpswate leibadega. 127. Pilliroo warss. 128. Nairis. 129. Sõrmed kedrades.

Kõnelemised on kolm jutuaju kirikuõpetaja ja talupoegade wahel, üks jutt linadest Matsi ja Jüri wahel, neli juttu mesilastest Peedi ja Hansu wahel ja kaks juttu kirikuõpetaja ja surma mõistetud mõrtsuka wahel. Et need rahwa elu kohta ligi paari saja aasta eest tähtsad on, minewikust kuje annawad ja selle läbi wäga õpetlikud ja huwitawad on, siis paneme nad ka siia üles. Nad on nii:


Esimene jutt.

Kirikuõpetaja ja talupoeg.
Tere, Jumal tuppa!

Tere Jumalime.

Kuda teie käsi käib?

Aituma küsimast, tasakesti ikka ühest päewast teise.

Mis teie lapsed teewad?

Mis need wallatud muud teewad, kui wallatust, ja sööwad leiba.

Wõi siis lastele antakse meelewalda wallatust teha!

Antakse ka ikka wäetimale, suuremad saawad hirmu.

Mis wallatust mõistawad wäetimad teha?

Rändawad mööda tuba ja ei jäta ühtegi asja katsumata.

Hüüdke neid mõni kord, ehk siis jääwad natuke taltsamaks.

Küll saawad hüüdmist ka, aga mis koerad hooliwad.

Ärge hüüdke neid mitte koeraks, need peawad weel kõik Jumala lasteks saama.

Jumal wõib teada, mis neist weel saab, need on weel warestega jagamata, neil on mõnda tuult jalge all.

Katsuge teie oma parast, kaswatage neid inimese lasteks, küll Jumal aitab ka, et nad tema lasteks saawad.

Jumal wõiks seda teha!

Küll ta seda teeb, kui anname teha.

Kes siis seda peaks keelama?

Küll keelame oma rumaluse läbi.

Ehk wõib küll nõnda olla.

Nõnda on see küll.

Jumal ise tehku meid siis targemaks.

Seda wõiks ta teha oma armu pärast.

Aga kas ka Jumala sõna teie peres liigub?

Liigub ka ikka ja pruugime nii palju kui mõistame ja aega saame, aga pisut aega küll.

Teie peate sest piskust ka aega wõtma.

Kust wõtame! Peres on ikka tegemist.

Küll ep see teada, et töö ei lõpe elades perest ära, ometi on hinge mure kõige ülem töö.

Kas siis meie muu töö peab seisma jääma?

Kes seda on ütelnud! Ei teie küll ole elades seda minu suust kuulnud, et ei pea tööd tegema.

Tõsi küll, meie meeles seisab ikka see wana rahwa sõna, mis isand on räästooli päält ütelnud: Nõnda kui lind on loodud lendama, nõnda inimene tööd tegema.

Tehke siis nõnda, ja ärge unustage mitte hinge ette muret pidamata.

Mis muret peab enam peetama, kui oleme õppinud? Paraku Jumal! meie elame nõnda, kui ennegi on elatud.

Paha küll, nüüd peame teist wiisi elama hakkama.

Kust see nüüd enam tuleb? Wõi siis teine usk tuleb, kui ei ole olnud!

Mis usku teie räägite, see on ju wiis!

Üks kõik, usk ehk wiis, see käib kahe sõna pääl.

Minu arwates on ju usk ise, wiis ise.

Ei, armas isand, seda wiisi räägib maa rahwas.

Mis teie siis sest mõistate, kui ma usust kõnelen?

Küll mõistame, ise on usk, mis Jumala sõnas ja kirikus üteldakse, ise see, mis meie rumalad isekeskes räägime.

Kas see küll õieti see kalli usu sõnaga nimetatakse, mis teie isekeskes räägite, ilma Jumala sõnata?

Mis see muidu on, kui tühi inimese jutt.

Kas teie arwate juba siis õiget usku enesel olewat, kui te aga Jumala sõna kuulete.

Mis kuulmine aitab, kui Jumala sõna seeme südamesse ei lange ja õiget usuwilja ei kanna.

Kust seda tuntakse, et see usk südames on?

Kui inimene oma rumalusest pöörab, oma Jesukese armu südames tunneb, tema pääle koguni loodab, ja püüab tema meele pärast elada.

Jah rahwas! oleks teil see õige usk, siis oleksite õiged ristiinimesed; sest see teeb teie südame puhtaks, parandab seda, sulatab seda uuesti ümber, annab meile uue meele, uue mõistuse ja teeb meid uueks loomaks.

Küll kuuleme päält ja õpime, aga kust seda saab!

Et paluge Jumalat, õppige ja kuulge tema sõna, ja ärge tõrkuge pattudega Jumala wastu; ehk teie siis wõiksite ka seda usku saada.

Seda wõiks see armuline Jumal teha.


Teine jutt.
Tere lõunat, armas rahwas, siin ma olen.

Olge terwe tulemast ja waewaks wõtmast.

Kus teie wanemad lapsed on?

Neil on õues tegemist.

Kutsuge nad tuppa.

Siin need wäetid on.

Ons need wäetimad, kes ju mõistawad tööd teha?

Teewad ka, mis jõuawad, tühja paljast.

Eks need kõik ole ju raamatu mehed?

Muist neid on, teised on õppimise pääl.

Kellel on suur raamat?

Neil kahel.

Mis raamat teistel on?

Katekismuse raamat.

Kas ju loewad kokku?

Ei weel mitte, weeriwad alles.

Mis siis teie kaswandik teeb?

Ta on weel abd pääl, saab näha, mis tast sünnib.

Et andke aega, ehk õpib ka ikka. Millal on ta hakanud?

Nüüd sel talwel.

Küll ta siis mõistab ju tähti weerida.

Ei ka, temal on sant pää.

Mitmel korral on teie lapsed katekismuse raamatu läbi wõtnud?

Ühel ainul korral.

Kelle käest õpiwad nemad?

Teiste laste käest.

Miks teie ei pane neid kooli?

Kust meil seda jõudu on! Ja need wäetimad tahawad weel harimist ja waatamist.

Mikspärast panewad siis Saksa rahwas niisuguseid kooli?

Ise-lugu on nendega.

Mis ise-lugu?

Kool on ligi, ’pole neil ka tarwis kotti juurde panna.

Üks kõik, kus nemad sööwad, kodus wõi wäljas.

Ei ka, armas isand, kotti kulub wäga palju; kodus lakuwad körti, leent wõi mis käes on.

Küll Jumal annab ikka nii palju, et nad nälga ei sure.

Ehk ta wõiks küll anda, meil on ometi tühi jõud.

Pidage teie aga oma laste eest muret, ja lootke Jumala pääle; küll Jumal tühjale jõuule ka jätku annab.

Kas siis lapsed koolis paremini õpiwad, kui kodus teine teise käest?

Nad õpiwad selgemini lugema, loo-wiisid ja lood üles wõtma.

Siis oleks küll hää kooli panna.

Tehke aga seda, kõige enamasti selle pärast, et ma neid ka iga päew loetada wõin.

Tahame siis katsuda, kust meie nõuu hakkab.


Kolmas jutt.
Tere õhtust, rahwake!

Tere tulemast, armas kirikuisand.

Kas annate mulle öömaja?

Jumal hoidku seda keelamast, öömaja on Jumala pärast.

Siin ma näen, et teie asemed walmis on, kas lähete juba magama?

Juba see aeg jõuab kätte.

Kas olete õhtupalwe lugenud?

Oleme pääst ka lugenud, nii palju kui mõistame.

Eks teie siis mõista oma enese südamest Jumalat paluda?

Õhkame wahest, nõnda kui Jumal seda südamesse annab.

Kas teie siis mõistate raamatust lugeda ja laulda?

’Pole seda meie wana rahwa seast, kes seda mõistab.

Mis nõuu teil on, eks teie taha siis ka õppida raamatust lugema.

Kust see enam sünnib! Wõi siis wanas eas enam õppida saab!

Mikspärast mitte?

Suure suitsu sees on silmad juba segaseks läinud.

Ostke enesele brillid!

Kes seda läheb ostma! Aitame ennast selle näoga, mis Jumal on andnud.

Kuda tahate teie muidu edasi saada?

Tehku Jumal, mis tahab, seega mis enne õpitud; ju meie aeg on mööda läinud, saaksiwad meie lapsed aga edasi.

Miks teie ei ole siis noorel põlwel õppinud?

Wõi siis nõndasamuti see õppimine oli, kui nüüd! Meie sugu rahwas tahab sundimist.

Aga mis teie arwate, eks see ole hää, et nüüd kõik lapsed koolitatakse?

Küll see on hää, ei üksgi seda laida, kel õige meel on.

Eks teie näeks praegu hää meelega, et oleksite ka noorelt raamatut õppinud?

Küll näeksime, aga ei wõi parata; meil on küll hale meel näha kirikus, et noorel rahwal igal ühel raamat käes, ja meie seisame kui wanad puu-kandid.

Tänage Jumalat see häätegemise eest, ja katsuge, et teie lapsed wõiksiwad iga päew teile ette lugeda, siis saaksite ka teie sest kasu.

Seda oleme ka teinud, ja tänu Jumalale, ju mõistame ka mõnda lugu pääst.

Katsuge ikka, et wõiksite weel enam kätte saada ja enese hinge kasuks pruukida.

Küll see oleks hää, kui selle nõuu järele saaks tehtud ja seda usku peetud.

On ka meie Issanda Jesuse Kristuse uus Seaduse raamat teie laste käes?

Mis raamat see on?

Kas teie enne sest ’pole kuulnud?

Ei ole meie sest kuulnud ega ka meie silmad seda näinud.

Kust see tuleb? Kas teie ’pole kuulnud, et jutlustooli päält on maha kuulutatud, et see armas kallis raamat teie keele pääl ju walmis on, ja et seda saada wõib?

Wõib olla, et meie ehk sel korral ei juhtunud kirikus olema, kui seda maha kuulutati.

Pole mitte hää kirikust ära jääda, sest et meie mõnest hääst ilma jääme.

Kui palju see raamat maksab?

Nelikümmend kopikat; kui tahate särja-sapiga, siis maksab wiiskümmendkuus kopikat.

Jumal olgu tänatud, et ta sel ajal oma kalli sõna nii odawa hinnaga meie kätte andnud.

Ostke siis oma lastele see raamat, sest see läheb teile wäga tarwis!

Kas seesama raamat ei käi ka muu nime pääl, kui Uue seaduse raamat?

Jah tema nimi on ka Uus testament ehk pool piibli-raanmt.

Mis siis selle raamatu sees õieti õpetatakse?

Püha waimu walgustamise läbi on need pühad Jumala sulased üles kirjutanud, mis Jesus Jumala poeg meie hääks on teinud.

Mis hää see on?

Et ta pärast meie inimeseks sündimist palju hääd meie õnneks teinud, et ta meie äralunastamiseks kannatanud ja surnud, meie õigekssaamiseks surnuist ülestõusnud ja taewa läinud, ja nüüd kui meie Õnnistegija Jumala igawese auu sees walitseb igawesti.

Mis kasu sest meile tuleb?

See kasu, et igaüks patune inimene nüüd wõib Jesuse armu ja abi läbi patust pöörata, pattude andeksandmist ja uut waga südant enesele saada.

Seda usku andku meile see armuline Jumal!

Palu aga seda usku Jumalalt alati, sest see usk Kristuse sisse teeb sind Jumala lapseks ja igawese elu pärijaks.

Küll ep siis otse mõnusad sõnad saab selle Uue testamendi raamatu seest lugeda!

Katsu aga, küll sa seda siis tunned.

Noh, armas rahwas, küll see päew annab wäsida, olgu see jutt nüüd seks puhuks, heitke Jumala nimel maha.

Olge terwe juttu ajamast. Jumal andku teile ka hääd ööd.

Üks jutt linadest Matsi ja Jüri wahel.
Mats. Jüri, wend! Kas su linad on hästi kaswanud?

Jüri. Ole küll terwe küsimast, aga kui ma räägin, siis ma waletan, see mõisa tegu on nõnda mu kaela pääl, et ma nende ligi weel ’pole saanud.

M. Meil, Jumal paraku! on sel aastal õige lina-nuhtlus, neist oleme küll õieti ilma.

J. Wõe, mis sa räägid! Kudas nõnda?

M. Mõned on üsna lühikesed, mõned jälle nõnda harwad, et sa neid wõid lugeda, mõni tükk nii jäme kui kanep, mõni jälle pime tuder; mis mul on, neil ’pole nahka sugugi pääl, ja üks osa neist on luudjad.

J. Nõnda, Jumal paraku! see töö läheb hukka, mis sa nüüd mõisa wiid, ja misga saa oma peret katad; aga kust see ometi tuleb, et nad hukka on läinud?

M. Jah seda ei mõista üksgi mitte. Pole põud neid kinni pannud, ja meie maa on ka igawesti lina-maa olnud. Mis see muidu kui Jumala nuhtlus on!

J. Ei wõi kõik Jumala süüks arwata, küll on wahest seeme ehk rumalate inimeste wiga, kes õigel ajal ja õigel wiisil ei külwa.

M. Ehk wõib küll olla. Meie uus külamees külwas kõwa sawise maa pääle neid maha ja kündis päälegi neid sügawasti sisse. Mis nüüd maa pinnas oli, see jõudis kaste läbi ülestõusta, teised paniwad kewadesed tuuled kinni. Sest on linad nii harwad.

J. See’p see on. Oleks ta nüüd metsa alla neid maha teinud ja adra ette wõre pannud, ehk koguni äkke alla jätnud, ehk Jumal oleks linu andnud.

M. Nüüd pärast wihma on need teised küll jõudsasti tõusnud, aga mis ta hädalistest saab!

J. Mis ta neist saab! Need lähewad lõuguti all pooleks ja ropsimisel takuks. Mis muidu täis kaswanud ja lühikeseks jäänud, neist saab küll pisut linu, aga peenikese kiuuga kui pehme siid.

M. Seesugust wilja ’pole meil sel aastal. Neid peab otse wikatiga maha niidetama, saab siis näha, kas otsas midagi on, wõi peab neid niisama sigade ette pandama.

J. Kas siis söödi-maa teid ka petnud? See annab ju ikka hääd lina?

M. Küll on sel aastal söödi- ja sula-maa petnud. Nemad on wäga jämedad ja nii harulised, et ma wahest ühe kõrre päält enam kui kolmkümmendwiis kuprat leidsin.

J. Et kuule, söödi-maa annab koredad linad, mis ei taha hää meelega kauba-linaks sündida. Aga kuda need tudrad nõnda siginewad? Söödi-maa päält öeldakse neid ära kaduwat.

M. Tühine usk tegi mehe töö tühjaks. Ta külwas maha, mis üks osa õige seeme ja küll kolm osa selged tudrad oliwad, ning lootis, et kõik pidiwad linaks saama, kui ta neid põhja tuulega punasest wask-katlast pidi maha tegema.

J. Mis sa külwad, seda lõikad. Narri sa maad, siis ta narrib sind jälle. Mis nuhtlus siis su linadel on, et neil ’pole nahka pääl? Ehk saiwad nad liiasti leotatud?

M. Ei mitte. Nemad ei kinnitanud sidemeid, kui neid üles kisuti; need on otse nõnda loodud.

J. Kas neist saab ta seemet?

M. Saa ei ühtigi, nemad on enamasti luudjad, ja neid ei wõi mingil wiisil neist ära lahutada.

J. Siis oled sa mõlemist lahti, ning ei sünni su linadest mitte ütelda: Pää söödakse, nahk müüdakse, liha ei kõlba koertelegi.


Esimene jutt mesilastest.

Peet ja Hans.
Peet. Tere, Jumal appi! Hans, mis sul talwe ajal nüüd linnuaias tegemist on?

Hans. Ole terwe, wend, teretamast, eks neid loomakesi ka talwe ajal pea katsutama!

P. Ega need selle külmaga ometi wilja kokku ei kanna?

H. Ei küll wilja wõi muu nende töö pärast neid waadata, kuid otse nende häda pärast.

P. Mis häda küll neil linnukestel peaks olema?

H. Oh minu wennike! Keda enam kiusatakse, kui seda, mis hää on!

P. Tõsi see, aga kes neid peaks puutuma?

H. Ennäe, küll kurjategijaid wagale loomale! Wahest närija hiir sööb tema puu suukese laiaks, ehk teeb augud alt; wahest mältsas raiub selja taga augud sisse; lind tuleb wälja, söödakse ära, wahest tihane põrutab linnu wälja ja sööb; mõni lendab wälja, külm tuul lööb ta warsti maha ja rammastab ära.

P. Et kuule waenlast! Küll kuulen hoidmist linnu-mehel ka talwel.

H. Küll, küll, ja kui tuleb tuisune ilm, matab suud kinni, ja sadu lämmatab neid ära, kui ei ole lauakest pandud warjuks aukude pääle; ehk tuleb külm sadu pääle, siis tõmmatakse karda ehk lööb jäässe, paneb augud kinni, seepärast peab ikka waadatama.

P. Millal jõuawad nad ise siis wälja?

H. Kewade warsti, kui lumi on rahkjas, kui tuleb soe päewapaiste paastu ajal, siis hakkab juba toitu saama, lepa ja paju urwast ja angedest aia ääres, siis saadetakse wälja, et Jumal nõuu on kätte andnud.

P. Ho! ho! juba siis korda saab.

H. Mis siis, wennike, siis saad sa rõõmsaks, kui sa näed et ta püksi koormaga käib.

P. Kas siis see loomake jääb jälle enese pääle?

H. Kudas siis! Üks mõtlik inimene palub aga siis Jumalat, et nad wõiksiwad sigida ja oma asju ajada.

P. Jää terweks jälle, Hansuke, jutuajamisest olge küllalt, pean jälle kodu poole jõudma!


Teine jutt.
P. Ära pane pahaks, Hansuke, tulen jälle sinuga seda magusat linnu-juttu ajama.

H. Et andku Jesukene terwist, mis sa pidid küsima?

P. Et seda, mil uus pere neil hakkab walmis saama?

H. See tuleb nõnda kuuendal nädalil enne Jaani.

P. Mis märku wõib sest saada?

H. Pane aga tähele, kui korend-kiilid (on niisugused kahe tiiwaga kumbalgi poolel) lendawad; kui see näitab aga, ja on warakas puu, siis sa usud, et linnu-pere on ära haudunud, siis on walmis.

P. Kas siis see wana puu oma jagu warsti wälja annab?

H. Ei enne anna ta mitte jagu wälja, kui Jumal temale ema annab.

P. Selle emaga, kuulsin ma ennemuiste, peab õige palju tegemist olema?

H. Ei see küll wale ole; aga teda tuntakse teiste seast pea ära.

P. Neil on kõik üks nägu, kust sa teda nii mitme tuhande seast tahad ära tunda?

H. Küll ikka, emal on pikem ja terawam perse, kollased jooned persse ümber, teised jooned on musta-hallid, pikemad tiiwad, ka kollased pikemad jalad, lendab uurakil, nii kui perse temal raskem oleks kui teistel.

P. Kuda teda kõige paremini paigale saab panna?

H. On üks ema peres, wõta hiljukesti sõrmede wahele ja pane puuri sisse ja warwad puuri alla; pista puu ülesse sisse, ja waata siis, kui teised murdes järele lendawad.

P. Peaks siis wahest perel enam kui üks ema olema?

H. On seda ka, mitu korda olen ma oma silmadega wahest kahte ja ka kolme ema näinud. Esimesele emale ei tee wana ema mitte kurja, kui aga teisel poegi on ja jampsib ema laisk, siis lubab wana ema perele teda ära murda.

P. Kas linnu-mehe nõuu ka selle juures aitab?

H. Aitab ka, kui Jumal tahab. Mina nägin üks kord, kudas neil pahandus üheskoos oli: wõtsin teise ema, andsin teisele perele; mis ma andsin, jäi neile, tänu Jumalale.

P. Kuda siis see on, Hans, et sa neid ikka emaks hüüad, mis teised kuningaks nimetawad?

H. Ema ikka linnu-meestel ilusam manitseda (nimetada).

P. Aga seda, mis sul linnu-puu, kutsuwad teised kongiks?

H. Ei mitte, Jaanike, linnu-puu ikka linnukeste aias; kong pandakse püüdja-meestele suurte puude otsa teisi püüdma, kui noored pered ära lendawad; kasina wiisi pääl püüdja-mehed neid hüüawad koorekeseks.

P. Ole terwe ka seda mulle seletamast; teine kord tulen ma enam sinu käest küsima.


Kolmas jutt.
P. Kas linnu-puus mitmesugused linnud on?

H. On, ise on ema, teised on õiged ehk perelinnukesed, need kõik on töötegijad; teised jälle lesed, kes midagi ei kanna, muud kui aitawad aga warandust süüa; nad on jämedamad kui teised.

P. Mis hääd lesed teewad?

H. Ei midagi, need on söödikud, kus neid palju sünnib, sääl arwatakse nuhtlus olema.

P. Eks neid kudagi ära ei saa põletada?

H. Ei aita inimese nõuu ehk liig seadmine see juures ühtigi. Kui Jumal annab perele seda jõudu, et ta neid ära häwitab; põletamisega saawad ka kõik pere linnud hukka; puu läheb raisku.

P. Millal uus pere wanadest lahkub?

H. Kui ema kangemaks saab, siis hakkab lahutus pääle; siis on näha, kuda pere ootab, segab, keeritab ülewal; katsu päewa kaks, kolmandal ei ole armu, siis lükatakse nad wälja.

P. Eks ema ole esimene wälja tulemas?

H. Ei ial; pere läheb enne wälja, ja tema järele tuleb ema, ja langeb pere pääle, see on õige linnu-wiis.

P. Kas ema ka wahest tagasi läheb wana puu sisse?

H. Küll seda mitu korda, aga need on jamsid, kes palju segawad; inimese õnnel on wiga, ei taha Jumal õnne anda.

P. Aga kust siis ära tuntakse, et nad minna tahawad?

H. Kui lesed wälja hakkawad käima, kui sa wahid, ega nad siis sel päewal enam peret ei heida; kui nemad paigal seisawad, siis ei wõi uskuda.

P. Kuda nad siis selle järele peret heidawad?

H. Lööwad üles keeritama, sõeluwad wahest õige kaua ümber, kui ema noor on, wahest heidawad usinamini, kui ema wälja ennast heidab; ja kui heidawad kuhugi, siis wana pere saadikud linnud lahkuwad tagasi, siis on rahu.

P. Kui aga nad kõrge oksa pääle heidawad, mis nõuu siis on?

H. Siis lõigatakse oksaga hoopis ära, siis puistatakse nad waka sisse, selle juures wõetakse ema kinni ja tehtakse nii, nagu ülemal ütlen.

P. Kui nad aga madalas on?

H. Siis pane walge lina puu alla, teine ots puu suu külge tikukesega kinni, saada teised pärast puu sisse minema, siis lähewad.

P. Missugust puud armastawad nad kõige enam?

H. See, mis õige ema puu on, olgu kuuskne, aawne ehk mändne puu, kellel mitte loomakest, mis rähn ei ole raiunud.

P. Aga mis siis, kui neid on?

H. Kui neid on, ehk on õõnes seest, ehk koore wahel koikesi ehk tõugukesi, see ei ole mitte plink puu, neid raiub rähn igal ajal.


Neljas jutt.
P. Millal hakkawad nad tööd tegema, kui nad paigale saanud?

H. Warsti teisel päewal, kui nemad ei rägise mitte pärast, kui päew saab looja läinud, siis ole rõõmus, neist saawad paigamehed.

P. Kuda see töö tehtakse?

H. Esmalt teewad nad tühjad kärjekesed, pärast kogutakse wili kärjekeste sisse; Lauritsa päewal, kui wiimane käimine mööda on, siis kaanewad augukesed kinni, liimiwad suu-laua ehk praokese kokku, warjawad ennast tuule wasta, et sooja saawad, jätawad ka enestele wäljakäimise augud.

P. Neist kuulukse, et nad kasinad olla ja puud puhastawad, mis ajal see on?

H. Kui nad poegimast lõpetawad, siis talluwad kõik waglad kere seest wälja ja kisuwad lesed ära.

P. Wõi õieti tapetakse lesed ära!

H. Otse õige, kaks perelindu ühe suure lese kallal, kisuwad teda ära, mõni pääseb jalaga pakku ja läheb kaugele. Ja see on hää puu, mis seda wiisi oma siginemist edendab.

P. Kust aga seda tuntakse, mis ei ole sigi-puu?

H. Ennäe! mis ei heida poegi, kisub warsti pääle Jaani wälja, ei anna sugu wälja, ehk weab needsamad, mis linnuks pidiwad saama, wälja, ei see heida sel aastal ühtigi.

P. Kas nemad, kui puu hää on, igal aastal sigiwad?

H. Ei ial, kui Jumal wara sooja annab, nagu wiiendal nädalil, siis on neil rõõmus lugu, ja kui on korralised ilmad, et Jumal kõik hästi korda laseb minna.

P. Mis siis saab, kui puhk wilu ja teist wihmased ilmad on?

H. Siis wangitsewad, ei saa ema kätte.

P. Kas kõigil puudel see lugu on?

H. Ei mitte kõigil, kuid rammalises puus pere sukeb (=suguneb) oma aega ikka.

P. Ju neil siis ka muret on wihmasest aastast?

H. Kuda siis! Näikse silmaga, kuda nooremaid surutakse taga toitu otsima, ja ei lähe siisgi kaugele, ja on sagedad käima, kui wihmahoog tuleb; kui hoog üle läheb, lähewad pärismajamehed kaugele, tulewad suurema koormaga.

P. Küll need loomakesed näiwad otse targasti oma asju ajawat.

H. Küll nemad oma tarkuse- ja usinusega mõned rumalad ja laisad inimesed häbiks teewad.

P. Jah häbi küll, Jumal paraku! et meie, kes Jumala sarnaseks oleme loodud, nüüd patu läbi mõne asja sees rumalamaks ja ropemaks läinud, kui niisugused mõistmata loomakesed.

H. Suur Jumal, Jehowa, wõiks seda parandada; auu ja kiitus olgu temale, et ta siisgi nii kallid loomakesed meie kasuks ja rõõmuks meie kätte weel annab.

P. See on küll üks Jumala heldus, mis meie wäärt ei ole. Noh, armas Hans, ole terwe hääd juttu ajamast, sa oled mind mõne asja sees targemaks teinud.

H. Ole terwe, wend, tänamast, Jumal andku meile edespidi hääd ajawiitust, rahu ning terwist.


Jutt kirikuõpetaja ja kurjategija wahel, keda õpetaja poolest surmale ette walmistatakse.
Tere, armas Rein.

Aituma, armas kiriku-isand.

Kuda, waene, sinu käsi käib?

Jumal paraku! mis tehtud, see on tehtud.

Ütle mulle, Rein, kuda sattusid sa sinna kiusatuse ja wiletsuse sisse?

Küll ma räägin, armas kiriku-isand, kuda see lugu oli.

Kuule, räägi aga õieti tõesti, et sa wõid Jumala ees seda wastata, ära tunnista ühtegi walet enese hinge pääle.

Ei mitte, armas isand, Jumal hoidku mind oma hinge koormaks midagi rääkimast. Meie olime teise peremehe juures koos, see andis, olgu terwe, toobi õlut meile juua. Saime siis teine teisega jutule; see teine õnnis inimene, kelle hing Jumala pärida, hakkas seda wana riidu tõstma, mis meil enne olnud, ning sõimas mind tihti; ma sõimasin wastu, siis ju olime meie karwu pidi koos, lahkusime jälle ära ning leppisime teine teisega, siis oli kõik hästi.

Wist teie mõlemad olete liiaks joonud, et teie oma õige meele ära rikkunud ja riidlema hakanud.

Olime wäsinud ka, kes wõib seda salata!

Kuda hakkasid sina siis seda teist ära tapma?

Noh, kuda see oli! Mina olin tubakat piipu pannud, wõtan noaga söe, panen tuld piibu pääle ja tahan uksest wälja minna; ta tuleb taga, hakkab mu karwu kinni, tõmbab mind maha ja tahtis wõimust mu käest saada. Nuga oli mu käes, ma raiusin seesuguse hoobi temale, et tal küll oli, ju ta siis oli walmis.

Mis siis tehti sinuga?

Mind seoti kinni, ja mõisa wanemad läkitasiwad mind siia linna-kohtu alla.

Oled sa siis kohtu ees olnud?

Juba ma olen kõik kohtud läbi käinud ja rääkinud kõik selgesti nende ees ära, ja nemad mõistsiwad kohut, et ma pean surma saama.

Eks sa wõi ennast sest surmast lahti päästa?

Kust see enam tuleb! Jumala ning kohtu-wanemate käes ma olen, tehku nemad nüüd, kuda mõistawad.

Kohtu-wanemad on Jumalast seatud, ja Jumala sõna ütleb, et ülemad ei kanna mõõka, mis Jumal nende kätte andnud, mitte ilma asjata; ta on Jumala sulane, kättemaksja nuhelda seda, kes kurja teeb. Aga, mis sina arwad, kust see tulnud, et sa nõnda eksinud ja nõnda siia kohtu alla saanud?

Mis muud kui rumaluse läbi.

Jah Jumal paraku! Rumalusest küll! Waata see on sinu patu süü, et sa kippusid ja andsid ennast esmalt sinna tühja patuse-seltsi, pärast andsid sa sääl seltsis liia joomise himule wõimust, sest tuli see tühja jutu ajamine, ja tühja jutu läbi tõusis riid ja riiu läbi wõttis see patune wiha nõnda wõimust, et teie nüüd mõlemad olete hukka saanud.

Tõsi see küll on, armas õpetaja, oleksin ma enne selle järele mõtelnud, siis see pahandus ei oleks mitte sündinud.

Waata, nõnda oled sa ise patu läbi küll surma-kohut enese pääle saatnud, aga ei sa wõi iseennast sest hädast lahti päästa.

Oh Jesus, päästa sina! Sina oled see õige ärapäästja, ning ole mulle waesele patusele armuline!

Aga eks sa ole mitu kord räästooli päält kuulnud, et see liig joomine üks raske awalik patt on, ning et kurat selle köie läbi kõige enamasti teid maarahwast oma pimeduse riigis kinni peab ja teid hukka saadab.

Küll ep see, armas kiriku-isand, on kuuldud ka, aga kes usub seda, ja kes wõtab seda tähele panna?

Noh, waata, sest see, Jumal paraku, tuleb, kui teie Jumala sõna ei pea meeles, ning teie süda sest tühi on, siis see kuri waim kõik sugu kurjade himude umbrohtu teie südames kaswatab ja see-läbi teid hukka saadab.

Küll see waenlane üks petis on, ja meie süü on see ka, et meie wõtame tema kurja nõuu enam kui Jumala sõna kuulda. Oh, oh! ma waene!

Mikspärast sa nüüd nii ärdasti nutad?

Et ma nii raskesti olen eksinud ja Jumala wastu pattu teinud; ning on mure ja kurwastus ka mu omade pärast.

See kurbtus patu pärast on wäga hää, see saadab patustpööramist ning juhatab Jesuse juurde, kes hingamist annab sinu hingele; aga mis muu mure sul weel on?

Hale meel on ka selle pärast, et mu naene ja wiis last on kodus, ma olen nendest lahti, kes kuulab nende järele?

Kuule, armas Rein, see Jumal, kes sinule naese ja lapse on andnud, selle hooleks anna neid jälle, ole sina aga mures oma patu pärast ja katsu, et sa Jesuse juures wõiksid andeksandmist otsida ning leida ja nõnda oma Jumalaga leppida, siis Jesus wõtab sinu hinge enese hooleks ja hakkab oma tööd sinu kallal tegema.

Olge terwe õpetamast, jah Jesus andku ise seda muret minu südamesse ja pööraku mind patust enese poole, et ma tema õnnistust wõiksin näha saada.

Palu siis aga Jumalat seepärast südamest.

Jah Jesuse nimel tahan ma paluda nii palju, kui Jesus mulle jõudu annab.

Mine siis seks korraks Jumala nimel, ning ära wäsi mitte ära alati seda südamlikku patustpööramist oma Jesuse käest paluda.