Eesti kirjanduse ajalugu - 11

17. Ega mul ’pole kahed käed. 18. Ei aita enam usk. 19. Ei hää tule ühelt poolt, kui ep teine tee hääd wasta. 20. Ei hullu künta ega külwata, küll see sünnib muidu. 21. Ei jalg tõuse üles. 22. Ei ilu panda pajasse, kaunista ei panda katlasse. 23. Ei ilu pääle üksgi leent keeda. 24. Ei kahe pere koer saa elades süüa. 25. Ei kahte asja wõi ühtlasi teha. 26. Ei kaaren pista kaarna silma. 27. Ei kõik kanad saa õrrele. 28. Ei kõik mahu marjamaale, muist jääb ikka karjamaale. 29. Ei kurg madalat metsa waata. 30. Ei küsija suu pääle lööda mitte, aga wõtja käe pääle löödakse. 31. Ei ma enam tagasi saa. 32. Ei maial ole osa ega näljasel leent. 33. Ei märjale maale ole wett tarwis. 34. Ei ma su ähwardamisest ei sure. 35. Ei meie wõi enama hingega puhuda kui muu rahwas. 36. Ei minagi ole kotis kaswanud. 37. Ei ole koera maokestgi õues. 38. Ei ole isast ega emast. 39. Ei ole teele ega tööle, muidu kahe wahel kõnnib. 40. Ei ole tuult, hingega ei wõi puhuda. 41. Ei ole wäe kaupa, kui ep ole meele kaupa. 42. Ei oma silm peta ära. 43. Ei pea ennast laiemale laotama, kui inimene on. 44. Ei pill peret toida, pill kiidab kõrtsi maid. 45. Ei ole üksgi amet nii sant, et ei meest toida. 46. Ei ole weel päew õhtuks. 47. Ei põrgu-haud saa elades täis. 48. Ei puu lange ühe laastuga. 49. Ei puust pulme tehta, ei auu aia teiwast. 50. Ei saa nii palju aega, et kõrwa-tagust sügaks. 51. Ei sa ole weel märki osanud. 52. Ei sääl saa wett ega weermet, ei silma ega suhu panna. 53. Ei see koer hammusta, kes igal ajal haugub. 54. Ei see koer jänest too, keda wägisi metsa wiidakse. 55. Ei selg kaeru kaswata. 56. Ei surm wõta pakutud last. 57. Ei talw ühega tule ega kahega lähe. 58. Ei ta püsi puus ega maas. 59. Ei töö enne lõpe, kui kaks kätt rinna pääle saab. 60. Ei üksgi hakka mu kuue hõlma. 61. Ei üksgi saa tööta süüa. 62. Ei üksgi sünni targaks. 63. Ei üks pääsuke tee suwe. 64. Ei ülekohus seisa kotis. 65. Ei wagadus ole meil päris. 66. Ei wana karu õpi tantsima. 67. Ei waras lähe ühe nairi pärast aeda. 68. Ei wiletsus hüüa tulles, aga ta hüüab minnes. 69. Ei wõi hobuse pääle koormat panna enne, kui wanker taga on. 70. Ei wõi kahte surma surra. 71. Ei wõi laiemale laotada, kui käed annawad (waata: Ei pea ennast jne.) 72. Ei wõi lind kõrgemale lennata, kui tiiwad kannawad. 73. Ei wõi linna minna rahata ega sauna wihata. 74. Ei wõi roojast wett enne ära wisata, kui puhast jälle kätte saab. 75. Eksib hobune nelja jala pääl, seda enam eksib inimene ühe keele pääl. 76. Elu hukas, lugu lakas, nüüd on kõik pilla palla. 77. Ema pistab küll nisa lapse suhu, ei pane meelt päha. 78. Endine lõpeb pea, kui ep ole pääle saada. 79. Enam kassi silitatakse, kõrgemale kass saba tõstab. 80. Enam koeri koos, seda wedelam lake. 81. Enam lauku sõjas, kui üks lauk. 82. Enam päiwi kui makaraid. 83. Enam pori puudutakse, seda laiemale laotab. 84. Ennemini wõib olla walge leib ja must hein, kui walge hein ja must leib.

85. Habe mehe auu, kübar mehe kõrgus. 86. Häda ajab härja kaewu. 87. Haganik leiwa jätku, humalik õlle jätku. 88. Hakka esmalt oma nina otsa. 89. Harakas pajus. 90. Hää kerjata, kui kott on käes. 91. Hää kiidab kaunikest. 92. Hää kõhutäis on orja kõige parem palk. 93. Hää laps oksendab, paha laps pasandab. 94. Hää mees tõotab, narr peab! 95. Hää naene paneb kümme penikoormat tooli alla (järi taha), aga paha naene wõtab. 96. Hää õlu näitab oma auu üles. 97. Hää on hiirtel elada, kui kassi ei ole kodus. 98. Hää pikk wikat lööb laia kaare. 99. Hää sõna sööb wõõra wäe. 100. Hobusel tuleb, härjal läheb. 101. Hukas on hääd humalad, kahju neist linnastest. 102. Hullu karjase kanikas söödakse ikka enne ära. 103. Hunt heidab küll karwa, aga mitte wiisi.

104. Igal linnul ise-laul. 105. Jää käriseb nii kaua, kui ta wiimaks murdub. 106. Igal mehel ise-wiis. 107. Iga mees katsugu oma parast. 108. Iga mees kiidab oma, waene kotti. 109. Iga mees omaga, sant waene kotiga. 110. Iga oma king waotab oma jalga. 111. Igawam on lehm lüpstes kui tappes. 112. Inimene läheb wanemaks, tõbi läheb nooremaks. 113. Inimene on loodud tööd tegema ja lind lendama. 114. Jooda meest, küll mees näitab oma taba. 115. Juba see kana läks, kes see suure muna munes. 116. Isa küll saab naese, aga lapsed ei saa ema. 117. Isa olgu sikk ehk sokk, ema olgu kits, kui ise mees olen. 118. Ise on tarkus, ise kawalus. 119. Julge pää toidab, arg ära sureb. 120. Jumalal aega, peremehel leiba. 121. Jumal ei jäta ühtegi asja unustusesse. 122. Jumal ei wõta pakutud leiba (waata: Ei surm wõta jne.). 123. Jumal jagab iga-ühele oma osa. 124. Jumal ja kohus seisab üle kõikide. 125. Jumal kõrges, kuningas kaugel. 126. Jumal lasku tulukest kitsas paigas olla, ehk 127. Jumal pidagu tulekest peos ja kaitsku kamalus. 128. Jumal lasku sõjawäge ikka kuulda, ei elades näha.

129. Kahar pää, koera mõte. 130. Kahju ei käi kiwa mööda, ta käib inimesi mööda. 131. Kaks kõwa kiwi ei tee mitte hääd jahu. 132. Kena kui kelgu jalas, wiks kui wiisu nina. 133. Karust saab mängumees, hundist ei saa ial. 134. Käsi puusas, täi pungas. 135. Käsi peseb teist, siis saawad mõlemad puhtaks. 136. Kaua tehtud kaunikene, pea tehtud pilla palla. 137. Kõik hakatus raske. 138. Kõik kosilased rikkad, kõik wangid waesed. 139. Kõik maa ei kanna iga sugu wilja. 140. Kõik oma aega ajab. 141. Kõik on ikka söömapäewad, ei kõik ole saamapäewad. 142. Kõik on riista riidlejad, ei ole koolja koristajad. 143. Kelle hobune on ojas, selle jalg peab olema madalamas. 144. Kelle käsi liigub, selle suu matsutab, ehk: 145. Kelle jalg latsutab, selle suu matsutab. 146. Kel wägi, sel wõimus; kel kukkur, sel kohus. 147. Kellel ei ole tööd, see otsib tööd; küll ep tegijal tööd on, magajal und. 148. Kes aina wälja annab, see ise ilma jääb. 149. Kes kingitud hobuse suhu waatab! 150. Kes harwa läheb, see armsaks peetakse. 151. Ke ei taha kuulda, see peab kannatama. 152. Kes enne weskile jõuab, see enne jahwatad (see enne järge saab). 153. Kes ep saa süües kõhtu täis, ei see saa lakkudes. 154. Kes ep tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema. 155. Kes hääd otsib, see paremat leiab. 156. Kes huntide hulgas on, peab nendega huluma. 157. Kes kehwa pulma kutsub! 158. Kes kibedat kannatab, see magusat maitseb. 159. Kes koera ei sööda, see söödab warast. 160. Kes koera saba kergitab, kui ta ise ei kergita! 161. Kes korra on hammast werestanud, see katsub ikka. 162. Kes korra põlenud, kardab tuld. 163. Kes kurja kuuleb, see kulda kannab. 164. Kes läheb ära raagude seest, läheb jälle risu-huniku pääle. 165. Kes ligi linna elab, see soola nälga sureb. 166. Kes mõistab tänada, sellele antakse ikka enam tänamise eest. 167. Kes mu leiwapalukese poiss on olnud, see on mu kaela isand. 168. Kes on hää, see kiitust saab. 169. Kes palju küsib, saab targemaks. 170. Kes palju lobiseb, see palju waletab. 171. Kes palju püüab, see wähema saab. 172. Kes palju räägib, see palju wastutab. 173. Kes põlgab Jumala wilja ära! 174. Kes koore päält ära sööb, see söögu ka piim alt. 175. Kes teisele auku kaewab, langeb ise sisse. 176. Kes tööd teeb, see mustaks saab. 177. Kes waeseks jäänud, see seisab ka waeseks. 178. Kes waest last lööb, selle käed lähewad lämpi (kämpi), jalad jämpi. 179. Kes waletab, see warastab ka. 180. Kes wanast enam teldriks saab! 181. Kes wanast koerast enam linnu-koera õpetab! 182. Kes wanemate sõna ei taha kuulda, peab wasika nahka kuulma. 183. Kes warga ette wõib seista! 184. Kes weeringit ei hoia, see ei saa elades taalrit kokku. 185. Kewadene wihm kosutab, sügisene wihm kahutab. 186. Kiida koerale liha süüa. 187. Kiideldes koera liha söödakse. 188. Kirbu suurus, härja raskus (säde). 189. Kiwi kännu eest wõib ennast hoida, aga mitte kurja inimese eest. 190. Koer ajab saba, saba ajab saba otsa, saba ots willa, will ei wiitsi. 191. Koer on sõber seni, kui pääd silitad. 192. Kohus nõnda kui mõistetakse, õigus nõnda kui tehtakse; poiss, aja härjad mõisa! 193. Kõht on isand, küll see sunnib taga. 194. Kook tahab koort, sepik tahab selget, kakk tahab kaunist, puder tahab puhast. 195. Konn saab mättale, ei mõista konn mättal olla. 196. Kõrges on wõõral laual leib, weel kõrgemale tõstetakse. 197. Kuda maa, nõnda wiis; kuda lind, nõnda laul. 198. Kuda siga, nõnda küna. 199. Kui enne küünla-päewa härg saab räästa all juua, siis ei saa kukk pärast Maarja päewa. 200. Kui hurdast saab karja-koer, siis temast ka inimene saab. 201. Kui Jumal ei aita, ei aita meie tegemine. 202. Kui kanad lähewad õrrele, siis laisad lähewad tööle. 203. Kui karuse-päew kuiw on, siis annab Jumal hää sügise. 204. Kui kõik on otsas, siis on suul rahu. 205. Kui kõht on täis, siis on hää tööd teha. 206. Kui laps saab, mis ta nutab, ei ta siis enam nuta. 207. Kui põrsast pakutakse, siis pea kott lahti, 208. Kui raha loetakse, siis mine wälja, kui tööd tehtakse, siis tule ligi. 209. Kui sa hästi teed, paremini sa eest leiad. 210. Kui soe on, siis peab põgenema; et aita muud, siis peab jalgu laskma. 211. Kui tamm, nii wõsud. 212. Kui töö lõpeb, siis lõpeb leib. 213. Kui töö, nii palk. 214. Kui töö on tehtud, siis on hää puhata. 215. Kui tõsi, siis tõusku; kui wale, siis wajugu. 216. Kui üks nõuu ei aita, siis katsu teist nõuu. 217. Kui wakk, nii kaas. 218. Kui wanem eel, nõnda laps järel. 219. Kui wõõras nahk ees, küll siis lõikab kahe kausta täie; kui oma, siis ei lõika rihmakest. 220. Küll elukord saab näitama. 221. Küll hüda nõuu annab. 222. Küll härg jänest tabab, kui ei enne, siis katlas. 223. Küll hää lugu laseb ennast kakskord laulda. 224. Küll hunt wõtab loetust! 225. Küll ial wõõra lojusest saab lojust, aga wõõra leiwast ei saa leiba. 226. Küll Jumal näeb ilma näitamata, kuuleb ilma kuulutamata. 227. Küll keeletu peab wedama, mis meeletu pääle paneb. 228. Küll koer haawa parandab. 229. Küll ep aeg annab katsuda. 230. Küll ep mägi märga kuiwatab. 231. Küll ep see paraneb enne ära, kui sa naese wõtad. 232. Küll ep suuga jõuab küll palju teha. 233. Küla küljest enne saab, kui nälja otsast. 234. Küla-leib on magus. 235. Küll leib saab sööja, sai saab sõkkuja. 236. Küll pikk aeg waagub. 237. Küll sa oled nina otsa hakanud, aga sa ’pole weel ea otsa hakanud. 238. Küll ta wõib katsuda, kas ta puu-noaga wõib kulda lõigata. 239. Küll wana ka lööbib ning hälbib. 240. Kurjad kõned rikuwad hääd kombed. 241. Kurja kõne alt ei saa inimene kuhugi. 242. Kurat kulutab kuus paari kingi wahel enne, kui üks paar rahwast kokku saab. 243. Kuri elu wähendab ja alandab terwet elu-õnne. 244. Kuri siga, mõnda wiga. 245. Kuri tuleb kutsumata. 246. Kuri wõtab kulbist, paha sõna pajast. 247. Kus ei ole hakatust, sääl ei ole lõpetust. 248. Kus ei ole hirmu, sääl ei ole armu. 249. Kus ei ole wastuwõtjat, sääl ei ole wiijat. 250. Kus haige on, sääl on käsi; kus arm on, sääl on silm. 251. Kus hunt talwel pesa teeb? 252. Kus kõige sügawam pori on, sinna lapsed sisse lähewad. 253. Kus kits kinni, sääl kits kisub ikka. 254. Kus koera koda, herise öömaja. 255. Kus lammas niidetakse, sääl karw kariseb. 256. Kus lehm, sääl on wasikas. 257. Kus on härga, sääl on sõrga. 258. Kus on odra iwa, sääl ei mahu rukki iwa. 259. Kus on see muldne lumi? 260. Kus on suitsu, sääl on sooja. 261. Kus on tegijad, sääl on nägijad. 262. Kus paadis on, sääl sees peab sõudma. 263. Kus põrn maost, kus pori rattast jääb! 264. a) Kus puud põlewad, sääl suitsu üles tõuseb. 264. b) Kus tühi kott püsti seisab, kui ei ole warandust sees! 265. Kust üks hää puu tahab sünnitada, see annab ennast painutada. 266. Kutsumata wõõrad, teadmata roog.

267. Läheb sutt (waata: Sutt läheb jne.). 268. Laena perse külasse, ja situ läbi küljeluude. 269. Laps, mis kaswab hirmuta, see sureb auuta. 270. Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast. 271. Libe keel, herise meel. 272. Lihane keel lõikab luuse kaela. 273. Loe ehk laula tema wastu, see on üks kõik. 274. Liha uus lihutab, kala uus kaotab. 275. Luu-kondid walitsejale.

276. Magab seba, ei maga seba-alune. 277. Magaja osa pandakse ära, tõrkuja osa söödakse ära. 278. Maa külmetanud, kärss katki. 279. Maa põues ei ole ühtigi waewa. 280. Ma püüan laiska petta, ei lase laiska ennast petta. 281. Ma räägin kuhja, sa räägid kuhja aeda. 282. Mehe kont maksab raha. 283. Mehe rusikas on magusam kui mee lusikas. 284. Mida armsam laps, seda kibedam wits. 285. Mida kala keegi püüab, seda ta saab. 286. Mida suurem tuisk, seda parem tuua. 287. Miks sepp pihid peab? 288. Mina herra, sina herra, kes pergel kotti kandja. 289. Mis kõrge on, sest mine mööda, mis madal on, sest astu üle. 290. Mis mõisa wiidakse, see wiidakse nõnda kui tule sisse. 291. Mis noorus kokku paneb, seda wanadus leiab. 292. Mis rikas hoolib ühe silma pärast, teine on taskus! 293. Mis sajas saadakse, see pulmas peetakse. 294. Mis sa halbiga teed! 295. Mis see peab muudele hääd tegema, kui ei tee iseenesele! 296. Mis see teab, kes ei ole ühtigi katsunud? 297. Mis süda täis on, sest suu kobrutab. 298. Mis taud wõtab tühjast toast! 299. Mis wõtja wõtab, kui ep andja ei anna! 300. Möldri sead ning junkru hobused on ikka lihawad. 301. Mõnda on nähtud, wiimane on nägemata. 302. Mu tüdrukul on tüdruk, mu sulasel sulane. 303. Muldse naeru järele tuleb nutt. 304. Mul on sest kahju, temal kasu. 305. Mul on silmad häbi täis. 306. Mul on üks hää kosilane, kiriku kirwes, raud labidas, liiwa-annus. 307. Mu muhk, teine paise. 308. Muna on (mõni kord) targem kui kana.

309. Naesterahwal on pikad juuksed, lühikesed mõtted. 310. Naesterahwa töö ja wana hobuse sööt ei ole silmapaistew (ei saa elades otsa). 311. Näljane täi kibedamini hammustab. 312. Näljane koer on kibedam. 313. Narri oma naist, pruugi oma pruuti, õpeta oma lapsed süsi sööma. 314. Narri põldu ükskord, põld narrib sind üheksa kord. 315. Natuke waletama, natuke warastama, see on nii hää kui pool adramaad. 316. Nemad ei tea ööst ega päewast. 317. Nõnda kui hind, nõnda kaup. 318. Nõnda kui linnu hääl on, nõnda ta laulab. 319. Nõnda kui mina metsale, nii mets mulle. 320. Nõnda kui pütt on, nõnda kaas. 321. Nii sirge kui oks. 322. Nõtrus nõuab, kangus kaotab. 323. Noor koer äritab, wana salwab. 324. Nõuuga tööd tehtakse, ei suure wäega. 325. Nüüd elawad kõik wõimusega maa pääl. 326. Nüüd on kõik otsas, pane hambad warna. 327. Nutt tuleb naerust.

328. Öö ei ole kellegi sõber. 329. Oh sa waene mees, hiljaks sa jõudsid! 330. Õiguse wastu ei saa üksgi. 331. Olgu kiwi palawam kui palaw, kui tema pääle sülitatakse, siis jahtub. 332. Olgu päew nii pikk, kui ta on, ometi ta õhtuks saab. 333. Ole ise mees, pea ka teist meheks. 334. Oma eit eideke, wõõras eit eide raisk. 335. Õnnetu on wendade ori, wilets õe palgaline. 336. On Jumal mind pisukese õnnega loonud, siis ma pean pisukese õnnega elama. 337. Õnn wõtjal, wilja on wiijal, köis kaebajale kaela. 338. Õpeta hundi poega esiti murdma!

339. Pada naerab katelt. 340. Paha lind, paha laul. 341. Paiguti kui sääse säär, paiguti kui hobuse reis (lõng). 342. Paku pagari lastele saia! 343. Paksem weri kui wesi. 344. Paks seeme kaotab, harw seeme kaswatab. 345. Palu Jumalat ning tee tööd. 346. Palju kuuleb, pisut räägib. 347. Palju wagu lambaid (waata: Wagu lambaid jne.). 348. Pane kännu ümber ehted, siis on känd ilus. 349. Pane kännule kaunid ümber, siis ta on ilus. 350. Pane sikk kärneriks, siis saawad puud kooritud. 351. Papi kott ning koti sopp ei saa elades täis. 352. Parem karta kui kahetseda. 353. Parem kodu koorukesed, kui wõi wõõrsil. 354. Parem lahja laudas, kui lihaw metsas. 355. Parem on naerja silma waadata, kui nutja. 356. Parem on oma ema wits, kui wõõra ema wõileib. 357. Parem on oma haganane, kui wõõra selge leib. 358. Parem on oma kui wõõra käest paluda. 359. Parem on witsaraag weistel kewadel närida, kui heina sületäis sügisel. 360. Parem pool muna, kui tühi koor. 361. Parem sinna ikka tuld teha, kus enne tule ase ees on. 362. Parem söönud sööta kui kooljat kosutada. 363. Parem suu sisse rääkida, kui selja taha. 364. Parem ukse eest põgeneda, kui tagast nurgast. 365. Parem wõib will warba pääl olla, kui korts kingas. 366. Pisukesed lapsed, pisuke mure. 367. Pole kõik inimesed ühe weega pestud. 368. Pole surma wastu rohtu ega ohtu. 369. Puhas suu, puhas käsi käib maailma läbi. 370. Puhu oleme rikkad, teise sandid. 371. Puretud koer on arg. 372. Puus on teise mehe haigus.

373. Rahu kosutab, waen kaotab. 374. Rebasel (hiirel) on enam kui üks auk. 375. Rikka tõbe ja waese õlut see kuulukse kaugele. 376. Roobi suits ja tukki wing on saksa surm. 377. Rumal kits on see, kes ei mõista puud koorida. 378. Rutt rattal, wana naene wankril. 379. Rutul ’pole leent, maial ’pole osa, küll laisk petab usinat.

380. Saab esimene uindus mööda, küll siis inimene walwab. 381. Sa kuuled nõnda kui siga paos. 382. Salaja tehtakse, sauna wiidakse. 383. Saan ma üle koera, siis ma saan üle saba ka. 384. Sant palub enese kotti. 385. Sa oled tige inimene, närid sõna kui koer konti. 386. Saada siga Saksa-maale, pese siga seebiga, siga tuleb koju, siga jääb siga. 387. Sajul sõidab saks, udul hulgub hunt. 388. Sau pikem minust ennast toidab. 389. Sääl olgu, siia kuulgu. 390. Sea seljas kuld-sadul. 391. See hoolib nii palju seepärast, kui wiska hane pääle wett. 392. Seitse siga, kaheksa karja-laskmist, kümme kündi. 393. Selle eest ei saa sõrme mitte tuhka pista. 394. Sel on õige jänese süda sees. 395. Sinna peab talw minema, kus kirwe põhi ajab. 396. Seni lühike wõtab marja maast, kui pikk kummardab. 397. See nüüd seisab, kes enne jookseb. 398. See on nii kerge, et puhuks maast taewasse. 399. See on waene lind, kes oma sulge ei kanna. 400. See on wiie mehe silma jätnud wee jälle. 401. See wihm annab meile leiba. 402. See wiis, mis noorelt õpib, see wanalt peab. 403. Siga läheb, mold (küna) jääb ikka. 404. Silmadega ta sööb enam, kui süda wastu wõtab. 405. Silm on kuningas pääs. 406. Sina oled selge piima sõrm. 407. Sina ei ole mitte seda wett wäärt, mis leiwa sees on. 408. Sitke kannab siidi, heldel ’pole helmigi kaelas. 409. Sõber koorib sõbra perse. 410. Sobtage isekeskes, jagage tasa! 411. Söögu seda, mis küps on; rääkigu seda, mis tõsi on. 412. Sõrmed jääwad jagajale. 413. Suwi ja talw taplewad ikka. 414. Sul on ikka tark nina. 415. Sul on kaks silma pääs, kui karikad. 416. Sul on munad kübaras. 417. Sündinud asja ei wõi parata. 418. Suu on südame tulk. 419. Suur pere, suur kõht. 420. Süü rokal, süü wasikal. 421. Süü katlal, süü kaanel. 422. Suurt sugu, warga himu. 423. Suust läheb tõbi sisse. 424. Sutt läheb pakku, leiab karu eest.

425. Taba keelab maja. 426. Sa ei saa minust nii palju, kui hiir kõwasist. 427. Ta elab üksi kui tont. 428. Ta hoolib nii palju häbist, kui koer sitast. 429. Ta jookseb teed kahtepidi nõnda kui koer. 430. Täis mõõt, täis raha. 431. Täna kuld, homme muld. 432. Ta on nii pisuke kui põua pall (pallike). 433. Ta on nii suureline, kui sitane räästas. 434. Ta on nii walge, kui ahju rind. 435. Ta on üks heris omas nahas. 436. Ta rääkis lahke palega, aga süda mõtles kurjasti. 437. Ta sööb mu were waewa. 438. Ta teeb sinna tule, kus wesi on olnud. 439. Ta wihkab mind nõnda, kui ussi aia all. 440. Ta wiskab üle seitsme seina palgi. 441. Tegijale sünnib mõnda, magajale ei ühtigi. 442. Teie räägite palju joomast, aga ei üksgi räägi janust. 443. Teine jalg on hauas, teine haua pardal. 444. Teine räägib kuhjast, teine kuhja alusest. 445. Teises peos nutt, teises naer. 446. Tee ise, sunni muid; käi ise, karista muid. 447. Tee mis sa teed, kurja ehk hääd, küll sa eest leiad. 448. Tema ajab oma auu jooned, pung tunneb haiget. 449. Temal on enam wõlga, kui juuksekarwu pääs. 450. Temal on õlle hais ninas. 451. Temal on päewakoer selge. 452. Temal on seatõbi. 453. Temal on hää küüne-amet. 454. Temal on pikad küüned. 455. Tema liigutab küüsi; tema on üks küüne mees. 456. Temal on weri sõrmes. 457. Temal on wiis kawalust kõrwa taga. 458. Tema nägu on nõnda, kui oleks suust wälja langenud. 459. Tee õigust, siis sind kiidab Jumal ning inimene. 460. Teraw kirwes leiab nopesti kiwi eest. 461. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. 462. Tööd on tegijal, und on magajal (waata: Kellel ei ole jne.). 463. Tõsi kui wesi, wale kui wasika roog. 464. Tõotus hää mees ka. 465. Tühi teeb toru peres. 466. Tükk on siku sarw, teine juukse karw, (waata: Paiguti jne.). 467. Tuul kana poega kosutab, wihaleht lapse noore. 468. Tulel on lai käsi. 469. Tütar põlwe kõrgus, wakk waksa kõrgus.

470. Ühed waled ta toob, teised ta wiib. 471. Ühel on kitsas, kahel on paras. 472. Ühe töö lõpetus saadab teise alustust. 473. Üks ametimees saab igas paigas leiba. 474. Üks hüüab ühte, teine teist taga. 475. Üksgi ei ole nii hää, kui kiidetakse; ei ole üksgi nii õel, kui laidetakse. 476. Üksgi ei seisa söömata, üksgi ei seisa joomata. 477. Üks lind pillab pesa, kaks koguwad. 478. Üks on hää, teine parem siil. 479. Üks paha lammas situb kõik hulga ära. 480. Üks patt on wõtjal, üheksa tagaajajal! 481. Üks päew kaebab teist taga. 482. Üks päew nõuab teist taga. 483. Üks talleke määgib, kõik tahawad. 484. Uni ajab aega tasa. 485. Unustab hoidja, tabab püüdja. 486. Uus luud pühib hästi.

487. Waene sant on see, kes ilma kotita kerjab. 488. Wagade käsi käib nõnda, kui mere pääl wesi. 489. Waga siga koti naaber. 490. Wägisi wiidi, hää meelega toodi. 491. Wagu lambaid sünnib palju ühte lauta. 492. Walge naerab pimeda tööd. 493. Wale kõik, rannas kala küll. 494. Wale on jutu jätk. 495. Walel on lühikesed jalad. 496. Wääna witsa sellal (sel ajal), kui wits nõder on; äla (ära) mine siis wäänama, kui saab suureks kaswanud. 497. Wanadus wõidab, ei suuda enam tööd teha. 498. Wana arm ei kustu. 499. Wanal kuul raiutakse leht-puu, noorel kuul okas-puu. 500. Wanal on sitkem hing kui kassil. 501. Wanal on wara parem, kirstu-kaas on kindlam. 502. Wana mees wareste roog, musta linnu leiwa-käkk (kakk), akkide nina-alune. 503. Wana mees, warsa mõte. 504. Wana naene kähas kätki alune. 505. Wana naene kätki pakk ja lapse wang. 506. Wananeb härg wasikata. 507. Wana tee, wana sõber. 508. Waras jätab warna seina, ei tuli jäta ühtigi. 509. Waras wannub (kiidab) seni, kui wiimse pulga pääle saab. 510. Warase asja wasta ei saa üksgi. 511. Wask waese kuld, tina kehwa hõbe. 512. Waatab kas kuninga silma, saadik sinu silma. 513. Wäimees poodakse (waata: Wõõras ema jne.). 514. Weerewad kana munad pesas, saadik meie waesed patused. 515. Weerewal kiwil ei ole sammalt. 516. Wesi jääb weeks, wili jääb wäeks. 517. Wiha wõtab wilja maast, kadedus kalad merest. 518. Wilets witsal peksetakse, õnnis suul õpetakse. 519. Wirulane wilja puni, harjakas hagana puni. 520. Wiis ametit, kuues nälg. 521. Wõi Jumal mind siis jätab ilma sambaks! 522. Wõõras-ema poodakse. 523. Wõõras hobune, oma piits, seega wõib hästi sõita. 524. Wõõras on wõlu peres. 525. Wõta wähilt willu!

Mõistatused on järgmised:

1. Ait all, look pääl. 2. Arwa mis see on: mis mullas ei mädane, wees ei upu ja tules ei põle.

3. Emal lai magu, isal pikk sammas, lapsed kõik ümmargused. 4. Enam auka maas kui tähti taewas.

5. Hall härg, auk seljas. 6. Hani haljas, pää paljas. 7. Härg kodu, sooled metsas. 8. Härg lautas, hallikas seljas. 9. Härg lautas, sarwed wäljas. 10. Hark all, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsas elajad. 11. Harakas linnas, saba wäljas. 12. Hele puu, hele tamm, sääl on kulda, sääl on hõbedat. 13. Hingeline all, hingetu wahel, hingeline pääl. 14. Hobune hirnub Hiiu-maal, hääl kuulukse tenna-maal, waljad on Wenemaal. 15. Hobune jookseb, ohjad seisawad. 16. Hobune ohjata, mees piitsata, tee tolmuta. 17. Hobune sõidab, ja liha jääb wähemaks (koomaks). 18. Hobune tallis, saba räästas.

19. Jookseb ristimata ja on kaks korda sündinud. 20. Isa pikk, ema lai, õde sõge, wend on pöörane. 21. Ise keeletu, ise meeletu, ise ilmamaa rakendaja.

22. Kaks härga püüdsiwad tapelda, mägi oli wahel. 23. Kaks lehma, teine tiine, teine aher, ja ühtlasi poegiwad mõlemad. 24. Kaks õrret walgeid kanu täis. 25. Kaks wennakest ühe südamega seotakse. 26. Keeletu, meeletu, ilmamaa tark. 27. Keerleb ja weerleb, kui otsa saab, muneb. 28. Kerged silmad, ja kerged jalad. 29. Kiipab, kaapab, saab saarde, siis seisab. 30. Kirbul läheb, luikis tuleb. 31. Koda kolme nurga pääl. 32. Kõigub ja kaigub, läbi aia lõigub. 33. Kole kuusk, hele tamm, rikka mehe läwe all. 34. Kõrgem kui hobune ja magab hiire asemel. 35. Kõrgem kui hobune, madalam kui siga, mustem kui karu. 36. Kõrgem kui kirik, madalam kui regi, mustem kui süsi, walgem kui lumi. 37. Koorem wäsib, ei koorma kandja wäsi. 38. Kui wõetakse, siis ülendab, kui pandakse, siis alandab. 39. Kukk laulab kuuse otsas, saba ripub maas. 40. Kuum kiwi aida all. 41. Kuningas istub oma sita sees. 42. Kuningas, saks, talupoeg ja kõik sööwad, ei panda elades laua pääle, ei noaga lõigata.

43. Lagi all, lagi pääl, lae pääl lauldakse. 44. Lagi all, lagi pääl, lae wahel lauldakse. 45. Lapsed jooksewad mööda lagedat wälja, isa ema loomata. 46. Laud hüllib, laud hällib. 47. Lauda täis lambaid, ei ühelgi ole saba taga. 48. Laut härgi täis ja kõik punased härjad; must härg läheb lauta, ajab kõik punased härjad wälja. 49. Laut lambaid täis, kohi (kena) oinas keskel. 50. Libe all, libe pääl, libe kala keskel. 51. Liigub ja kiigub ja maha ei lange ialgi. 52. Lihane tõrss, raudne wits. 53. Lina all (waata: Särk all jne.). 54. Lipp lipi pääl, lapp lapi pääl, ilma nõela pistmata.

55. Maa-mees wiskab maha, saks pistab püksi (kalitsasse). 56. Maast tõuseb manner-puu, manner-puust kausta-puu, kausta-puust suur mets. 57. Meie näeme iga päew, kuningas näeb harwa, Jumal ei näe elades. 58. Mere sikk, metsa kukk, tee liba, maa suga. 59. Mees istub tee ääres, walge kübar pääs. 60. Mees künnab põllul, ei ole elades wagu taga. 61. Mees läheb lakke, liha waagen pääs. 62. Mees läheb metsa, kõht koju poole. 63. Mees läheb metsa ilma noata ja ilma kirweta, teeb kaks külimittu ühe hoobiga. 64. Mees läheb metsa, naene naba pidi seljas. 65. Mees läheb metsa, selg teiwaid täis. 66. Mees läheb toa pääle, liha waagen pääs. 67. Mees raiub ööd ja päewad, ei saa laastu elades. 68. Mis ilma otsas jaluta jookseb. 69. Mis ilma tegemata sünnib. 70. Mis ilma pärmita kõrgib. 71. Mis magusam mett on. 72. Mis tümam padjast on. 73. Must kukk, kuldsed sooned. 74. Muu must, huuled (ääred) punased. 75. Must siga läheb lauta, ajab punased põrssad laudast wälja.

76. Neli hobust tallis, üks hobune ikka ümber talli jookseb. 77. Neli neitsikest lähewad üle nurme nuttes. 78. Neli teewad woodit, kaks näitawad tuld, ja üks heidab pääle. 79. Neli toas, kaheksa õues. 80. Ninake nisis, karwakesed käsis.

81. Otsast kui ora, keskel kui kera, taga kui labidas.

82. Pää söödakse, nahk müüdakse, liha ei kõlba koertelegi. 83. Peotäis paljast, küünar karwast. 84. Pere sööb, laud laulab. 85. Pisuke mees, kiwine kasukas. 86. Pikem puid, pikem maid, madalam maa rohtu. 87. Puhku mahub, ei mahu meresse mitte. 88. Püha mägi. 89. Punane rakk haugub luise aia läbi. 90. Puised pukutimed, luised lukutimed, nahksed naputimed, tamme taga wärawa.

91. Sada ja sada, ühe sidemega seotakse. 92. Sada ja tuhat jooksewad niinest silda mööda linna sisse. 93. Sada sõrme risti. 94. Särk all, liha pääl. 95. Seljast sööb, küljest situb. 96. Seest siiru-wiruline, päält kulla-karwaline. 97. Siga hingab iga harjase läbi. 98. Siga singub, sitt suus. 99. Sile koor silla all, kare koor kuuse all, tihane pedaka all. 100. Sõda sõidab, pää sinitab. 101. Soo ümber toa. 102. Suwine poisike, sajakordne kasukas.

103. Tamm Tartu rajal, lepp linna uulitsal, ühte juured jooksewad, ühte ladwad langewad. 104. Teine härg künnab soo-maad, teine härg aru-maad. 105. Tuba täis tuttawaid, üks ei tunne ühte, teine ei tunne teist. 106. Tuhat tuudeluudeline, sada auku sambaline. 107. Tüwi ülespidi, ladew allapidi.

108. Üks hani, neli nina. 109. Üks hiir, kaks saba. 110. Üks pisuke mees kange ning suurema koorma kannab, kui ta ise on, käib kummuli koorma all, aga karu neelab teda hoopis ära. 111. Üks tamm, kaksteistkümmend haru, iga haru otsas neli pesa, iga pesas seitse muna. 112. Üks tuba kindlas kambris, ei sinna puudu tuult, päewa, ei ühtigi. 113. Üks tuba (uks), wiis kammert. 114. Üks ütleb: päewal mul waewa, teine ütleb: öösel mul waewa, kolmas ütleb: üks mul kõik. 115. Üks ütleb: suwi hää, teine ütleb: talwe hää, kolmas ütleb: üks mul kõik. 116. Üks waat, kahte sugu õlut sees. 117. Üle ilma pühelgas (pihlakas).

118. Wähem kui kirp, raskem kui härg. 119. Walge wäli, kirju kari, tark karja kaitsija. 120. Walget sööb ja musta situb. 121. Wana härg magab maas, (seisab) sooled liiguwad. 122. Wana härg, wasksed sooled. 123. Wana mees istub nurgas, tilk nina otsas. 124. Wana naene istub nurgas, süle saia täis (rüpp kakkusid täis). 125. Wana wakk, uus kaas. 126. Ware all, ware pääl, wareme all munad keskel. 127. Waat waadi pääl, tünder tündri pääl, poolik pooliku pääl, orawa saba otsas purjuks. 128. Wiidakse wälja kui kirp, toodakse jälle kui waagen. 129. Wiis kitse näriwad ühe kuhja all.

Mõistatuste seletused: