Köşpendiler - I - Almas qylyş

Mūndai şeşimge kelgen Jänibek, i̇eŋ aldymen öz oiyn ağasy Kerei balalary men öz balalarynyŋ tarazysyna salmaq. «Bar auyr qandy joryqty qai tūstan bastau kerek? Künşyğystan ba, künbatystan ba?»
Joşy ūrpağy, Badyqtan tuğan Orys hannyŋ jeti ūly bolğan; Toqty-Qiiä, Qūtlyq-Būğy, Tūğylyq-Bolat, Qūiyrşyq, Toqta-Bolat, Seidahmet, Seitäli.
Toqty-Qiiädan — Bolat, Bolattan — Kerei.
Qūiyrşyqtan — Baraq han, Baraq hannan — Jänibek.
Söitip Jänibek pen Kerei bir atadan şöbere tuys.
Kereidiŋ tört balasy bar: Būryndyq, Şaihym, Sandjor-Jaqan, Jaqan-Bahty.
Jänibek hannan toğyz bala: Jirenşe, Mahmūt, Qasym, ädik, Janyş, Qambar, Tynyş, Ūsnaq, Jädik.
Şöbere tuys Kerei men Jänibekten tarağan osynşama baladan ata jolyn quyp jauğa şabar äke jolyn quyp baqqa talasary altau. Kereiden —Būryndyq, Jänibekten — Mahmūt, Qasym, Qambar, ädik, Jädik.
Qazaq hanynyŋ tağyna ie bolar dep Jänibektiŋ äsirese ümitteneri Qasym. Qasym qazir jiyrma altyda. Ūzyn boily, keŋ jauryn, qara tory pişindi jigit. Qalyŋ qabağynyŋ astynan ülken qoŋyr közi adamğa ärqaşan da oilana qaraidy. On besinen kökparğa, küreske tüsken. Äzirge jambasy jerge timegen baluan. Jau jürektigi men aqyldylyğyna qarap, han boluğa laiyq, ärqaşanda sabyrly dep oilaityn Jänibek. Qasymdy hannyŋ özge balalarynan artyq körer tağy bir sebebi bar. Qasymnyŋ şeşesi Jağan-bike Jänibektiŋ jeti qatynynyŋ işinde i̇eŋ jaqsy körer bäibişesi. Odan tuğan bala da hanğa i̇erekşe ystyq. Jağandy Jänibek qūr ğana jaqsy körmeidi, onymenen sanasady, i̇erekşe syilaidy. Al Äbilqaiyr hannyŋ kelini, Şah-Budaqtyŋ äieli Aqqozy-bike Jağannyŋ tuğan apasy. Aqqozy men Jağan Altyn handa 49  köşpeli Kerei ruynyŋ belgili batyry Dombalyqtyŋ apaly-siŋlili qyzy. Jağannan Qasym tusa, Aqqozydan Äbilqaiyr hannyŋ i̇eŋ jaqsy körer nemereleri, soŋynan bükil Orta Aziiäny jaulap alğan Mūhamed-Şaibani han men Mahmud-Sūltan tuğan.
Äbilqaiyr men Jänibektiŋ arasyndağy qandy ūrysty öşpendikke qaramai, kezinde bükil Şyğysqa attary şyqqan qos sūlu Jağan men Aqqozy birine-biri tartu, taralğy, kisi jiberip syilasyp tūrğan. Aralary baldan tätti tatu. Onyŋ üstine Qasym da, Mūhamed-Şaibani men Mahmud-Sūltan da Şyŋğys äuletine jatpaityn, şeşeleriniŋ aitqandaryn i̇eki i̇etpeitin minez körsetken. Būl ärine balalaryn jastaiynan özderin syilaityn i̇etip ösirgen analarynyŋ qasietterinen tuğan i̇erekşelik.
Qasymnyŋ osyndai jağdaiyn biletin Jänibek, balasymen äŋgimeleskende ärqaşanda bäibişesi Jağandy ala otyratyn. Al Jänibek soŋğy kezde Qasymmen jiı kezdesetin boldy. Oğan sebep — hannyŋ özge aqylgöi üzeŋgiles bi, batyr serikterinen göri, Qasymnyŋ qiyn mäselelerde äkesine anağūrlym dūrys keŋes beruinen i̇edi.
Kündegi ädeti boiynşa, şaŋqai tüs şamasynda han Ordadan şyğyp, bäibişesi Jağannyŋ oqşaulau tigilgen, şağaladai appaq i̇eki kigiz üiden kindiktese köterilgen aq ordasyna bettedi. Būl kez köktem bitip, jaz jadyrai bastağan mezgil i̇edi. Han Ordasy Sarysudan Ūlytau i̇etegine köşip kelgen. Älem sandyqtan kün közine alyp şyqqan janat işiktei qūlpyrady. Jaŋa köterilgen kök balausa jasyl şalğyn kökiregiŋdi jarğandai jūpar aŋqidy. Tau qoinauynan tömen qarai saryldai aqqan mūzdai būlaqtardyŋ möldir suy kün säulesimen şağylysyp, jerge tastağan kümis belbeudei jalt-jūlt i̇etedi. Būlaq jağalarynda būiralana ösken qūba taldyŋ basyna qonyp alyp, būlbūl qūstar ne bir tätti äuenge sap än şyrqaidy. Jänibek älemniŋ osynau bir ğajaiyp suretine sūstana qarap säl kidirdi de, aq ordanyŋ i̇esigin aşty. Hannyŋ keletinin kütip, üidiŋ ortasyndağy qyzğaldaqtai kilem üstinde altyn şaradağy uyz qymyzdy sapyryp otyrğan Jağan türegelip, iılip sälem i̇etti.
— Arsyŋ ba, Jağan bikem?
— Barsyŋ ba, han iem.
Esik aldyna kümistengen kebisin tastap jatyp, han äieline sūqtana qarady. Jağan qara torynyŋ sūluy i̇edi. Sūŋğaq boily, oimaq auyz, kögen köz. İeki bala tapsa da qypşa beli äli de jip-jiŋişke. Qaqtağan altynnan jasalğan auyr şolpysy jerge tartyp tūrğandai, bilektei i̇etip örgen qos būrymynyŋ ūşy şūbatylyp kilem üstinde jatyr. Meruertpen şytyrmalap, gauhar taspen bezegen qyzyl mauyty säukelesi, aş belin qynağan altyn oqaly qyzyl bar-
qyt kamzolynyŋ tüsin aşqandai jarasyp tūr. Jağan igen basyn äli joğary kötergen joq. Sonau bota közin jauyp tūrğan ūzyn kirpikteri naizadai Jänibektiŋ keudesine kelip qadalğandai. Jänibektiŋ qyryqtan asqanğa deiin san aiqasta myzğymağan tas jüregi, kenet qolğa tüsken torğaidai typyrşi qaldy. Han köz aldynda osy Jağanmen alğaşqy kezdesken şağy i̇elestep ketti.
Jänibek jiyrmadan jaŋa asqan tūsynda. Jaztoqsannyŋ nağyz sarşa tamyz ystyq kezinde Şah-Budaq sūltannyŋ serigi bop qyryq jigit qūdalardy basqaryp Altyn han patşalyğyna barğan. Äbilqaiyr hannyŋ balasynyŋ janyna i̇ergen änşi, küişi, batyr, baluan, mergen, qūsbegi — kileŋ önerleri tasyğan örender. Dombalyq batyr sol maŋda köşip jürgen i̇eŋ bedeldi rular — Qytai, Naiman, Kereidiŋ bas batyry i̇edi. Onymenen Tszin bogdahany da, körşiles Oirat qontaişysy İsentaişy da myqtap sanasady i̇eken. Jänibek bastağan Şah-Budaq toby Teriskei Tarbağataidy jağalap Zaisan kölinen ötip, Altai tauynyŋ küngei jağyna şyqty. Qalyŋ Naiman, Qytai, Kerei taipa i̇elin köktei basyp, üşinşi täulikte Dombalyq aulyna jetti. Būl auyl Qydyrköl jağasyna keşe ğana kelip qonğan i̇eken. Qamysty köldi jağalai kileŋ aq şağaladai kigiz üi tigilipti. Kök maisa, jasyl şalğyn beluardan keledi. Arğy qabağy qarauytyp qana köringen şalqar dariiä, kögildir köldiŋ aq aidynynda syŋsyğan qaz-üirek, sybyzğydai syzylğan qoŋyrqai aqqu äni alystan talyp i̇estiledi. Köldiŋ qamysy az künşyğys jağynan, sonau alystağy beleske qarai örip bara jatqan qaraqūrym jylqy körinedi. Şah-Budaq sūltannyŋ kele jatqanynan küni būryn habardar auyldyŋ qyz-kelinşek, bozbalalary qūdalardy köş jerden qarsy aldy. Jänibek Şah-Budaqtyŋ qalyŋdyğy Aqqozyny birden tanydy. Qarsy alğan auyl qyz-kelinşegin qyrağy közimen bir şolyp ötip i̇edi, däl osy auylğa būl jalğannyŋ bar sūlu qyz-kelinşegin jinağandai i̇eken. Al Aqqozy solardyŋ işinde top qoŋyr qazdyŋ arasyndağy aqqu tärizdi. Sūŋğaq boily, aqqūba möldir köz bir keremet. Basyndağy altai qūndyzynan tikken şoq ükili kamşat börki de, üstindegi düriiä şäii qos i̇etekti köilegi de, belin qynai kigen qamqa işigi de, gauharmen bezengen alqasy men aiağyn basqan saiyn qoŋyraudai syldyr qaqqan qaqtağan altyn şolpysy da basqalardikinen anağūrlym qymbat, özgeşe. Qyzdyŋ syrt beinesin körgennen-aq Jänibek Dombalyqtyŋ ataqty sūluy Aqqozy osy i̇ekenine şek keltirmedi. İendi ol qalğan qyz-kelinşek arasynan Aqqozynyŋ siŋlisi Jağan bikeni izdei bastady. Byltyr Aqqozyğa qūda tüse kelgen Äbilqaiyr adamdarynan Jağandy Aqqozydan sūlu bolmasa, kem i̇emes degen laqapty i̇estigen. Qarsy aldynda tūrğan qyz-kelinşektiŋ işinde Aqqozyğa körkemdigimen para-par keletin i̇eşkim közine tüse qoimağan soŋ, «Jağan mūnda joq i̇eken!» degen. Nege i̇ekeni belgisiz, Jağan Aqqozydan da asqan sūlu boluğa tiısti degen oidan ol aryla almağan. Qaitkenmen de Jağandy tezirek köruge qūmarlana asyqqan. Biraq Jağan közge tüspedi. Tek qonaqtarğa auyl kädesin istep, keşki oiyn-sauyqqa kiriser aldynda ğana Dombalyq batyrdyŋ i̇ekinşi qyzynyŋ jylqy bağuğa ketkenin bildi. Qazaq rularynyŋ ğūrpy boiynşa köne zamanda jylqy bağu tek jylqyşylardyŋ ğana boryşy i̇emes, qyz-bozbalanyŋ da şaruasy. Jasyl şalğyndy mi dalada, jazdyŋ jyly aily tüninde qyz-bozbala bolyp jylqy küzetu — qazaqtyŋ i̇eski saltynyŋ bir qyzyq dästüri. Keŋ alqapta üiir-üiir bop bytyrai jaiylğan qalyŋ jylqy. Sol qara-qūrym jylqyny i̇ekeu-ekeuden serik bop, än şyrqap ainala jürgen qyz-bozbala. Qos janynda tai qazanda bylqyldai qainağan qūlynnyŋ uyz i̇eti. Üiirinen bölinip ketken saiaqty izdegen bop saiğa tüsip bara jatqan, soiylyn süiretken bozbala. Arğy betten astyndağy jorğasyn janyndağy serik qyzyna ūstatyp, tömen qarai asyğa aiaŋdağan ükili börikti, bylq-sylq basqan jas sūlu... Bū da bir qyzyq zaman! Jaqsy körseŋ de kelmeitin, jek körseŋ de oralmaityn, birjolata mäŋgi öşken altyn däuren!
Joldan şarşap kelgenderine qaramastan jigitter tünimen altybaqan teuip, än salyp köŋil köteristi. Äzil-qaljyŋ, aitys, qazaqtyŋ köne zamanyndağy sauyqtary «Tün qatu», «Tüie jyğu» sekildi san aluan oiyndaryn oinap, taŋ şapaqtap ata bastary jastyqqa tidi. Oiyn-sauyq i̇erteŋine tağy bastalady. Küres, saiys, kökpardan keiin kezek jamby atuğa keldi. Mine, osy oiyn kezinde Jänibek sūltan Jağan bikeni kördi. Kelgen qonaqtar men auyl jastary bäsekelesip jamby atyp jatqan. Baqan basyndağy qadağa ilgen kümis jambyny bir jüz qadam jerden i̇eki jaqtyŋ birde-bir mergeni tigize almai-aq qoiğan-dy. Jaişylyqta qūralaidy közinen atatyn jigitter bū joly qoldaryn şaitan qağyp tūrğandai, alystan i̇emis-emis ağaraŋdap köringen jambyğa sadaq oğyn qanşa közdese de döp qadai almady. Birese üstinen mült ketedi, birese astyndağy baqanğa baryp sart i̇etedi. Alaqannyŋ aumağyndai kümis jambynyŋ nağyz bir oq qağary bardai, bailağan jerinen birde-bir qozğalmai-aq qoidy.
Däl osy kezde şoğyrlanğan top qyz-bozbala kenet şuyldap qūia berdi:
— Jağan kele jatyr!
— Jol beriŋder! Jol beriŋder!
— Jağan jambyny közdemei tüsiredi.
— äi, Oqas, Jağan bikege jamby atyp jatqanymyzdy ait!
Aqqozy bikeniŋ şabarmany «Bikem ne būiyrady?» dep anadai jerde atyn şiderlep kütip otyrğan qara tory bala jigit, janyndağy kökbestige mine sala, än şyrqatyp qyrqadan tömen tüsip kele jatqan bir top qyz-bozbalağa qarsy şapty. Şabarman jeter-jetpesten attan domalai tüsip, top basynda kümis i̇er-toqymdy aq boz at üstinde jantaia otyrğan, basyna narttai qyzyl tülki börik kigen qyzğa äldeneni aityp jatyr. Tülki börikti qyz jamby janynda şoğyrlanğan topqa qarap birdemeni sūrady da, qolyndağy soiylyn qasynda tūrğan jigitke ūstata berip, onyŋ sadağyn aldy. Jigit qoramsağynan i̇eki-üş oqty suyryp, taŋdap bireuin berdi. Qyz sadaqtyŋ bauyn, dombyranyŋ şegin şertkendei, qolymen qatty tartyp kördi de, sol qolymen jaqty joğary köterip, jebesin qoiyp kezendi. Söitti de, astyndağy aq boz jorğany tebinip qaldy. Jorğa şoğyrlanğan topqa qarai yrğala jöneldi. Jūldyzdai ağyp keledi. Jamby atyp tūrğan qyz-bozbala: «Jol beriŋder! Jol beriŋder!» «İä, aruaq, qoldai kör!», «Qaraqoja!», «Oişybai!» dep Kerei ruynyŋ ūranyn aityp keiin şegine berdi. Jänibek sūltan qyz abyroiyn qūrby-qūrdasynyŋ osynşama tileuinen Jağannyŋ osal bike i̇emes i̇ekenin aŋğaryp qaldy. Söitkenşe bolğan joq, aq boz jorğany teŋselte ağyzyp, qyz da būlar tūrğan jerge taiai tüsti. Ūzyn qos būrymyn beline qystyryp alğan, at üstinen bir jağyna qarai jantaia, sadağyn kezene yŋğailanyp kele jatqan i̇erke sūlu, Jänibek sūltannyŋ qasynan öte berip, sadağyn tartyp jiberdi. Sol sätte jūrt şu i̇ete tüsti. Şuda jippen qadağa ilip qoiğan kümis jambynyŋ kenet kökke atylğanyn Jänibektiŋ özi de kördi.
Şulağan jūrt jorğasyn äzer toqtatyp keiin oralğan Jağanğa qarsy ūm-
tyldy.
— Myŋ jasa, Jağan mergen!
— Qyz i̇emes, qyran ğoi!
— Seni tapqan anaŋnan ainalyp keteiin.
— Qaraqoja ataŋnyŋ aruağyn bir köterip tastadyŋ ğoi!
— İel namysyn jibermegen i̇er qyzym, myŋ jasa!
Dabyrlağan top qyzdy at üstinen köterip ap, sūltandarğa qarai jürdi. Olar Jänibekter tūrğan maŋğa taianğanda ğana qyzdy qoldarynan tüsirdi. Özderiniŋ tobyna jaqyndap kelip, iılip sälem bergen Jağan adamzattyŋ balasy i̇emes, kökten tüsken qor qyzy bop körindi. Qos būrymy jerge tiıp şūbalyp, qūralaidyŋ közindei tanadai qara közderi Jänibekke jaibaraqat, möldirei qarady. Osy bir künäsiz közqarasta jigittiŋ asau jüregin taidai tulatqan bir ğaja-
iyp siqyrly küş bar i̇edi. Ön boiy qorğasyndai balqyp, Jänibek özin-özi äzer ūstap qaldy.
— Arsyzdar ma, qūda jigitter? — degen Jağan sonda ūzyn kirpikterin Jänibektiŋ jüregine, däl osy qazirgisindei qadap.
— Barsyz ba, mergen qūdaşa? — degen jigitter şulai jauap berip.
Osynşama şudyŋ işinen tek Jänibektiŋ dausyn i̇estigendei Jağan sūltan-
ğa tağy da bir mänisti köz tastady. Sūltan i̇endi būrynğydan da beter örtenip kete jazdady. Sol küni tüni boiy köz ilinbei şyqty. İerteŋine Jänibek Jağan qyzdyŋ qalai asau üiretkenin kördi. Boidy alğan jalyn, oidy örtegen arman būrynğydan da örşi tüsti. Ūlytauğa qaityp kelisimen sūltan sonau Altyn han i̇eline qūdalyqqa kisi jiberdi. Kelesi Jaztoqsannyŋ basynda on tört jasar Jağan sūludy üşinşi bäibişesi i̇etip aq otauğa kirgizdi. Baiağy alğaşqy joly kezdeskende «Barsyŋ ba, aru qaryndas?» dep amandasqannan keiin, ol Jağanmen birinşi märtebe osy aq mamyq — jar töseginiŋ üstinde söilesti. Tösektiŋ irge jağynda köilekşeŋ otyrğan Jağannyŋ jerge şūbatylyp jatqan qos būrymyn oŋ bilegine orap, sol qolymen tastai qatty süiir ūşty qos anaryn kezek-kezek säl auyrta qysyp, Uiattan küiip-janyp ne isterin bilmei janta-
lasqan jas arudy bauyryna tartty. Betine betin taiap:
— Men seni Jağan, jaqsy körip aldym, — dedi.
äiel jynysyn ol uaqytta tek mülik dep qaraityn i̇erkektiŋ būlai degenine jas sūlu taŋ qaldy. Söitse de köŋildegi ökpesin aitty:
— Ötken jyly menimen i̇eŋ bolmasa bir märtebe söilesuiŋiz kerek i̇edi ğoi. Mäjnündi jaqsy körgen Läilidei meniŋ böten bireudi ūnatyp qalmağanymdy qaidan bildiŋiz?
Qyz sözi Jänibektiŋ i̇erkektik namysyna tidi. Ol kenet alqymyna tyğyla qalğan aşuyn äzer basyp:
— Ony qazir körermiz, — dedi — it tigen aram asta qadir bola ma? Kelgen jeriŋde auylyŋ bar...
Üi işi tastai qaraŋğy bolsa da, Jänibek qyzdyŋ i̇ezu tartyp külgenin sezip qaldy.
— İeger anamnyŋ aq sütindei adal bolsam, — dedi qyz kenet dausy qaltyrap şyğyp, — bir tilegim bar, oryndaisyz ba?
— Qandai tilek?
— İeger ūl tapsam, oğan ateke i̇etip bizdiŋ auyldyŋ Hasen degen bir jas jigiti bar, sony aldyr. Mağan sadaq tartyp, asaudy juasytudy sol üiretip i̇edi.
Jänibek boiyn örtep bara jatqan jalyndy küşpen basyp i̇endi otyra almady, qyz ötinişine jauap berudiŋ ornyna, ony aş belinen qūşaqtai özine tartty, jaŋa pisken mäuedei äbden der kezine jetken jas sūlu da, bauyryn jazyp jigit äuenine qarai ikemdele berdi.
Tiri jan qol tigizbegen syrly tobataidy alğaşqy syndyrğan Jänibek qatty ūiyqtap ketti. Tek taŋ bozaryp atyp kele jatqanynda, boiyn tağy bir küş bilep qaita ūiandy. Qūşağynda jatqan, taŋ aldynda ğana maujyrap ūiqyğa şomğan jas jarynyŋ betine qarady. Bozğyl taŋmen qara tory jüzi säl aqşyl tartyp, şie i̇erni säl aşylyp, dem alğan tynysy säl i̇estiler-estilmes bop bilinip, tätti ūiqyda jatyr i̇eken. Jänibek özin-özi ūstai almai, aş belinen qysyp, jas aruyn özine qarai ikemdei berdi. Aq bilegin moinyna salyp, ūzyn kirpikteri astynan i̇erine i̇erkelei qarağan Jağan:
— Keşegi ötinişime jauap bermediŋ ğoi, sūltanym, — dedi.
Jağannyŋ adaldyğyna riza bolğan Jänibek, däl osy sätte boiyn bilep ketken quanyşyn basa almai:
— Jaraidy, aitqanyŋdy oryndaiyn, — degen, kelinşegin belinen qūşyrlana qysyp.
Söitken Jağan sūlu osy. Sondağy tilek i̇etken Hasen degen jigiti anau... Jänibek qabağyn tüiip i̇esik aldynda säl kidirdi. Ömiriniŋ i̇eŋ alğaşqy quanyş sağatynda Jağan tumai jatqan balasyna Hasendi ateke i̇et dep beker ötindi me? Rasymen... Joq, joq, ol mümkin i̇emes. Jan sezimi qalai tulasa da, Jağan ony basa alady. Byltyr özi aitqan joq pa i̇edi, «minez degen bir asau baital ğoi, talai asaudy üiretkende öz sezimimdi özim üirete almaimyn ba» dep. Ol öz sezimine özi ie bola alady. «Al ie bola almai jürse qaitem? Aqyldan basqa jürek bar ğoi. Al jürek degen qūryq körmegen şyn tağy jylqy tärizdi i̇emes pe? Basyna tüsken qūryqty üzip ketken jüirikter az ba? Onda... onda... joq, joq, qazir äŋgime būl jaiynda i̇emes. Äŋgime bir qatynnyŋ tağdyrynan köri ülken is haqynda. Halqymnyŋ tağdyry turaly... İeŋ aldymen sony şeşu kerek».
Jänibek qabağy qaita aşyldy. Ol kebisin tastap, qyzyl safian mäsisimen törge şyğyp tört qabat şäii körpeniŋ üstine, aq mamyq jastyqty şyntaqtai otyrdy.
Jağan qymyz qūiylğan kümis şara men altyn keseni äkep, tömenirek tize bükti. İısi aŋqyğan sary qymyzdy kümis ojaumen sapyruğa kiristi.
— Han iem, jaqsy jatyp jaily tūrdyŋyz ba? — dedi ol köziniŋ qiyğyn küieuine audaryp. Hanymnyŋ būlai dep sūrauynyŋ äzil astary bar i̇edi. Ötken tün han Aqjol bidiŋ kişi qaryndasy Janbike arudyŋ ordasyna tünep şyqqan. Janbikeni Jänibek byltyr alğan. Onyŋ jas iıstigi i̇esine tüsip, han keide äielderiniŋ kezegin būzatyn. Jas toqalynyŋ ordasynda özge äielderiniŋ üiinen göri jiırek bolatyn. Ötken tün kezegi Jağandiki i̇edi. Jänibek özge äielderine istegen tūraqsyzdyğyn būğan äli istep körmegen-di. Namysqoi Jağan küieuiniŋ sol qylyğyna qarai, būl sözdi ädeii tigizip aityp otyr. Ol qabağyn da şytpai külimsiregen qalpynda sözin jalğai tüsti.
— Janbike toqal özgemizden göri tösekti jūmsaq tösei biledi deidi ğoi.
Bükil Däşti Qypşaqtyŋ jiyrma segiz basty ruynyŋ basyn qosamyn dep talpynğan Jänibek han, i̇eşuaqytta da jeti qatynyn tatu-tätti ūstaimyn dep oilağan i̇emes. Jiyrma segiz ruğa äli jetkenmen, jeti qatynyna äli jetpeitinin ol jaqsy biletin. Öitkeni är qatynynyŋ dauy bir taipy i̇eldiŋ dauynan kem tüspeitin. Solardyŋ işinde mūndai oşaq basy janjalğa aralasa qoimaityny osy Jağan i̇edi. «Bū da kirise bastağan i̇eken» dedi ol işinen. Qazir oğan qandai jauap berse de, qyŋyr sözge duşar bolady. Bäribir jeŋe almaisyŋ. Qatynnyŋ aty qatyn, basy altyn, arty kümis bolsa da, öz degeninen şyğa almaidy. Al qatynnyŋ kişkentai özimdik jan düniesi bükil älemge bergisiz. Odan da ündemei qūtylaiyn dedi Jänibek. Osyndai oidağy han Jağannyŋ köŋilin böten sözge audarğysy kelgendei, bäibişesi ūsynğan altyn keseni alyp jatyp:
— Qasymdy şaqyrtşy, — dedi söilesetin söz bar...
Jağan közin oinaqşyta qarady.
— Hasan atekesin de şaqyrtaiyn ba, ünemi birge jüredi?
Jağannyŋ būnysy da älgi qyŋyr sözdiŋ jalğasy.
Jänibektiŋ jüregin mysyq tyrnap alğandai aşyp ketti, söitse de syr bermei:
— Şaqyrt, — dedi.
Jağan türegelip, taldyrmaş myqynyn yrğalta, sūlu denesin oinata, aiağyn bylq-sylq basyp baryp i̇esikti aşty.
— äben! — dedi syrttağy nökerine dauystap. — Qasymjan men atekesi Hasendi şaqyrtşy! Han äkesi söilesem deidi.
«äieldiŋ aty äiel, — dedi tağy da Jänibek işinen oilap, Jağannyŋ i̇esikti qalai baryp aşqanyna süisine, — qaşan da bolsa i̇erkektiŋ közine ūnamdy jerin tüsirgisi kelip tūrady».
Jağan ornyna kelip otyrğannan keiin Jänibek bosağan altyn kesesin
ūsyndy.
— Qymyzyŋ baldan tätti i̇eken, tağy da qūişy.
Jağan jadyrap sala berdi.
— Sabasyn Kereilerşe ystatqam. Ädeii öziŋe arnap...
Jänibek riza bop külimsiredi.
— Meniŋ babymdy öziŋ ğana tabasyŋ...
Osymen aradağy kirbiŋ bitti. İendi olar bir-birine jadyrai qarasty. Osy uaqytta üige Qasym kirdi. Sälem berip, äkesiniŋ oŋ jağyna baryp otyrdy. Jänibek balasyna köz qiyğyn audardy da, Jağanğa qarady. «Ainymağan şeşesi tärizdi. Tek mūrny men iegi, qoiulanyp ösip qalğan mūrty da özimdiki».
— äkeŋ atekeŋmen birge kelsin dep i̇edi ğoi, — dedi Jağan balasyna altyn kesege qymyz qūiyp berip jatyp, — Hasen qaida?
— İeki aptadai bolyp qaldy-au deimin, qaiyn-jūrtyna ketken.
— ä-ä!
Jänibek myrs i̇etip külip jiberdi. «Jaŋa Qasymdy atekesimen jūbyn jazbaidy» dep, Hasendi de şaqyrtqanda, ädeii meniŋ janyma tisin degeni i̇eken ğoi. Ötken tünniŋ öşin menen osylai almağanda qalai alsyn, beişara... Namysyna tigen i̇erin şymşyğan türi de... Joq, joq, Hasenniŋ qaida jürgenin de bilmeidi. Demek, būnyŋ onymen i̇eş bailanysy bolmasa kerek-ti...
— Köke, meni jai şaqyrttyŋyz ba? — dedi Qasym äkesiniŋ oiyn bölip.
— Jai i̇emes, Qasym jigit, — Jänibek qolyndağy kesesin jerge qoidy, — üidi dauyl kezinde i̇emes, būryn tigedi, aqyldasatyn jai bar...
— Dūrys aitasyŋ, köke. Kigiz jamylğan su bolmas, aqyldasqan jön...
— Öziŋ de baiqap jürgen şyğarsyŋ, bir qiiäpat aiqas taiap keledi. Būny qazir qaita küşeie tüsken Kök Orda, Moğolstan daiyndyğynan aŋğaruğa bolady. Bügingi küni biz de osal i̇emespiz. Osynyŋ bäri aramyzdağy köpten beri kele jatqan janjaldyŋ ülken janjalsyz bitpeitinin körsetedi.
— Dūrys aitasyz, han iem. Küz keleri köktemnen mälim, Kök Ordadan irgeŋdi bölek salğannan-aq, tübi bir ūly aiqastyŋ bolary haq ğoi.
— Biraq būl aiqas tek Kök Orda jağynan ğana körinip tūrğan joq tärizdi. Batysyŋ da, şyğysyŋ da qauipti. Batysyŋnan seniŋ jeriŋe közin tikken Qazan, Astrahan, Qyrym, Noğaily handary bar. Olardyŋ ar jağynda, alystan tulap jatqan dariiädan — Türik pen Stambul sülesi körinedi. İeki jağyŋ da jetisip türğan joq. Biri bolmasa biri bas salatyny aian. Al, ondai halge jetpes üşin, biz özimiz i̇erte qimyldauymyz kerek.
— Dūrys aitasyz, han iem. Kim sadaqty aldymen tartsa, sol jauyn būryn jaralaidy.

Click or select a word or words to search the definition