De docta ignorantia - 8

Niisuguseid ja mujal paljusid tunnistusi on andnud temast pühakud, et ta on Jumal ja inimene; temas on inimlikkus jumalikkuses ühendatud Sõnaga, et ta oleleks mitte endas, vaid temas, sest inimlikkus ei saanud ülimal astmel ja kogu täielikkuses olla teisiti kui Jumala Poja isikus. Ja selleks, et me üle igasuguse oma intellektuaalse taipasime mõistaksime otsekui õpetatud mitteteadmises seda isikut, kes ühendas endaga inimese, vaatleme oma intellektis ülenedes: Kuna Jumal on kõikide asjade läbi kõikides asjades ja kõik asjad kõikide asjade läbi Jumalas, nagu me kuskil ülalpool näitasime, siis, kuna neid asju tuleb vaadelda korraga koos, nõnda et Jumal on kõikides asjades nõnda, et kõik asjad on Jumalas, ja kuna see jumalik olemine on ülima võrdsuse ja lihtsusega, siis Jumal, olles kõikides asjades, ei ole nendes astmeliselt, just nagu lastes endast osa saada astmeti ja ositi. Aga kõik need asjad ei saa olla ilma astmeerinevuseta; sellepärast on nad Jumalas iseenda järgi astmete erinevusega. Sellepärast, kuna Jumal on kõikides asjades nõnda, et kõik asjad on temas, on ilmne, et Jumal on ilma muutuseta endas kõik asjad olemise võrdsuses suurimas ühtsuses Jeesuse inimlikkusega, sest suurim inimene ei saa temas olla teisiti kui suurimalt. Ja nõnda Jeesuses, kes nõnda on kõik asjad olemise võrdsus, nii nagu Jumalas Pojas, kes on keskmine isik, eksisteerivad igavene Isa ja püha Vaim, ja kõik asjad nii nagu Sõnas, ja iga loodu selles ülimas ja täiuslikemas inimlikkuses, voltides universaalselt kokku kõik asjad, mida saab luua, nii et temas elab igasugune täielikkus.

Juhindume kuidagi järgmisest näitest selle kohta: Meeleline tunnetus on mingi kitsendatud tunnetus, sest meeled puudutavad ainult üksikuid asju. Intellektuaalne tunnetus on universaalne, sest võrreldes meelelisega on see vaba ja abstraheeritud üksiku kitsendusest. Aga aisting on kitsendatud mitut moodi ja mitmel astmel, nende kitsenduste läbi tekivad mitmesugused loomade liigid vastavalt õilsuse ja täiuslikkuse astmele. Ja kuigi see lihtsalt suurima astmeni ei ülene, nagu me ülalpool näitasime, tekitavad meeled selle liigi puhul, mis on loomsuse soos tegelikkuses ülim, nimelt inimliigi puhul, niisuguse looma, et ta on nõnda loom, et ta on ka intellekt. Sest inimene on enda intellekt, milles meeleline kitsendus kuidagi rajaneb [suppositatur] intellektuaalsel loomusel, mis on mingi jumalik lahutatud abstraktne olemined, meeleline aga jääb vastavalt oma loomusele ajalikuks ja hävivaks.

Sellepärast tuleb mingi, kuigi kauge analoogia abil vaadelda samamoodi Jeesuse puhul, kelles inimlikkus rajaneb jumalikkusel, sest teisiti ta ei saa olla oma suurimas täielikkuses. Sest kuna Jeesuse intellekt on kõige täiuslikum, olles täielikult tegelikkuses, saab see isiklikult rajaneda ainult Jumala intellektil, mis ainsana on tegelikkuses kõik asjad. Sest intellekt on kõikides inimestes võimalikult kõik asjad, kasvades astmeti võimalikkusest tegelikkuseks, nii et mida suurem see on, seda väiksem on see potentsis. Aga kuna suurim intellekt on igasuguse intellektuaalse loomuse piir, mis on täielikult tegelikkuses, siis ta ei saa üldse eksisteerida, olemata nõnda intellekt, et ta on ka Jumal, kes on kõik asjad kõikides asjades. Just nagu, kui ringi sisse joonestatud hulknurk oleks inimlik loomus ja ring jumalik loomus: kui see hulknurk peab olema suurim, millest suuremat olla ei saa, siis ta ei saa üldse olelda lõplike nurkadega, vaid ringi kujul, nii et tal ei ole oma olelemise kuju, mis oleks kas või intellektuaalseltki lahutatav igavesest ringikujust.

Aga inimloomuse täiuslikkuse suurimust pannakse tähele substantsiaalsetes ja olemuslikes asjades, nimelt intellekti suhtes, mida teised, kehalised asjad teenivad. Ja sellepärast ei pea kõige täiuslikum inimene olema väljapaistev mitte aktsidentaalsetes asjades, vaid intellekti suhtes. Sest ei ole nõutav, et ta oleks hiiglane või kääbus või selle-ja-selle suuruse, värvuse, kuju ja muude aktsidentaalsete asjadega; vaid on vajalik ainult see, et see keha hoiduks äärmustest nõnda, et ta oleks intellektuaalse loomuse kõige sobivam instrument, ning ilma vastupanu, nurina ja väsimuseta kuuletub ja allub. Usutakse, et meie Jeesusel, kelles kõik teaduse ja tarkuse aarded, ka siis, kui ta maailmas ilmus, olid peidus otsekui valgus pimeduses, oli tema kõige väljapaistvama intellektuaalse loomuse jaoks ka kõige sobivam ja kõige täiuslikum keha, nagu ütlevad ka tema elu kõige pühamad tunnistajad.

Peatükk V
Kuidas pühast Vaimust eostatud Kristus sündis neitsi Maarjast