Daani hindamise raamat - 5

Tolkas, 20 = Toolse. Tolgas wõi tolk tähendab tosinat, aga ka seda, mis tolgendab. Kohta hüüti alguses wist Tolgase, sest sündis hiljemini Toolse.

Mauris, 6 = Tundmata. Knüpffer arwab, et ehk Marina küla Andjas — 1586 Marinurmeks nimetatud, õigem küll Marinurm — wõi Muru Uhtnas.

Kokael, 40 = Koogu mõis ja wald.

Unox, 9 = Unnukse mõis ja wald. Unnus = unustamine.

Kwalae, 26 = Kohala. Liber kirjutas Kohala asemel Kuala = Kwala. Landrolle nimetab 1586 Toolses Kwala küla, mille õige nimi sel ajalgi muidugi Kohala oli. Wene ajaraamatus kannab küla Кегола nime. 1267 ja 68 tungisid Nowgorodi sõjawäed Eestimaale ja sel korral räägitakse külast Кегола, mis muidugi Kohalat tähendab, nagu Liberi Kwalae.

Akedolae, 2 = Tundmata. Liber wist küla asemel dolae kirjutanud. Nimi oli ehk Ake wõi Aagi küla.

Wassaethae, teised loewad Waskaethae, 8 = Wastja. Saksa keeli Waschell. Waskaetha tähendaks Wasketa, Waseta.

Octinus, 12 = Uhtna, h asemel c kirjutatud. Osa walda arwatakse Nigula kihelkunda, mõis Rakwere kihelkunda. Uha = põlluks tegemise pärast raiumisele määratud mets.

Vemais, 12 = Wõhma küla. 1586 kirjutatakse Wehemes. Wõhma-nimelisi kohti on mõnda kodumaal, nagu Wõhma wald Kirbla kihelkunnas, Wõhma Pillistweres j. n. e., peale selle weel mitu Wõhmuta-nimelist kohta. Tawalisesti ei tunta aga nime tähendust. Wõhmas, wõhma tähendas wanasti wõsastikku, noort metsa.

Rakela, 12 = Rakla küla.

Korpyvomois, 4 = Korwido mõisa karjamõis. 1586 nimetatakse Landrolles Korwambs. Nimi tuletab korwi ja kõrbe meelde.

Milola, 16 = Miila küla Põllulas. Wist sõnast miilo = miil, siis miili tegemise koht.

Cappala, 23 = Kabala. Kapa, kaba = kuiw, kabala siis kuiw koht.

Ardala, 8 = Arla küla Samma wallas. Arta, arda = nooda kuiwatuse koht.

Semis, 28 = Semmi küla Uhtnas. Landrolle nimetab 1586 Semme küla. Semmi = tallermaa ehk suur mees ehk tuura-, sammakala.

Waradas, 45 = Warude mõis, küla.

Padagas, 40 = Pada mõis ja wald.

Raudanal, 20 = Raudna küla Aseris, 1586 kirjutatakse Raudinal. Nimi alguses Raudan-ala.

Samma, 6 = Samma mõis ja wald.

Waerkaela, 15 ibidem lucus sanctus = Werkla, kus püha hiis. Teised nimetawad kohta praegu Wõrkla. Wiimne nimetus tähendab Wõrkküla, millest lühenduse teel Wõrkla sündinud. Weerand wersta külast kaugel jõe ääres on Salumägi. Selle kohta räägib rahwas praegu, et see wanasti püha paik olnud. Sealt tuleb wist muidugi Liberi nimetatud hiie aset otsida. Poolteist wersta külast, Maarja kabeli waremete ligidal on „hiie“ nimeline paik. See on aga wäli, hiiest pole jälgegi.

Satael, 5 = Sadala. Koht tundmata. Sawala küla on Lüganuses.

Paymol, 12, = Paimola. Koht tundmata. Knüpffer arwab, et nimi Paemurd peaks kuuluma. Niisugusel korral tähendaks see Paasküla Kundas. Wõimalik, et Paimola nimeline koht muiste ometigi leidus. Nimi wõiks paimo sõnast = paimen sõna dim. = karjane tulla. Koht tähendaks siis karjuse kohta, kodu.

Hergaenpae, 3 = Härjapää küla Koogus, 1584 kirjutab E. Hartmann Harienpäby, siis härjast harja teinud ja by = rootsikeelse küla nime juurde lisanud.

Randu, 12 = Rannu küla Aseris.

Ydiala, 25 = Iila küla Mallas. Knüpffer arwab, et nimi iid-jala, Werkla hie jalal olewat kohta tähendab. Ei, Iila nimetati, nagu Liberi nimest näha, alguses Üdiala, üdi koht, sest tekkis aja jooksul Iila.

Kuscaelae, 12 = Kuisala küla Mallas.

Mallula, 5 = Malla. Kui Liberi nimi õige, peaks oletama, et nimi mallust = iseäralik heinakott tuleb. Raske ometigi uskuda, mis Mallal heinakotiga tegemist. Oletades, et Liber wõõriti Mallula Mallala asemel kirjutanud, saaksime malla = maasika-ala, maasikamaa.

Gundas, 15 = Kunda. Tähendab umbes sedasama, mis kogukond. Soomes praegu weel kunta sõna olemas.

Rai, 12 = Enne oli Raja kõrts. Peale selle weel Rää Koogu ligidal nimetada ja Raja talukoht Padas.

Paydola, 23 = Knüpffer ja Paucker arwawad, et see Kalwi mõisat tähendab. Kalwi Saksa keeli Pöddes. Pöddesi ja Paidola wahel wahe aga liig suur.

Oeas, 14 = Ojaküla Kundas.

Adnaeias, 6 = Andja mõis ja wald. Liber nime ära wäänanud.

Nucrae, 3 = Nugeri küla Wastjas. 1586 nimetatakse küla Nucke. Nimi wist sõnast nukker, nukra.

VII. Kylaegund Alentagh.
Alutaguse „külakund“. Alo, Alu nimelisi kohti leidus wanal ajal mõnda, isegi Alu linnast Alutaguses teatakse rääkida. Wana alo sõna tähendab raba; seega Alulinn = rabalinna Lüganuse kihelkunnas Aamõisas. Alutaguse wõi Alutaga „külakund“ tähendaks seega rabade tagust maad.

Satzae, 20 = Satsu karjamõis, Pada mõisa järele. Nime algus wist Saadusoo wõi Sadusoo.

Jerwius, 16 = Järwe mõis ja wald. Järweküla on Kohtlas. 1583 nimetatakse Jerffuekyll.

Pyari, 4 = Peeri küla Järwe wallas. 1583 nimetatakse Pyre küla 10 adramaaga, 1626 Piere 9 adramaaga, 1712 räägitakse Peri karjamõisast, 1818 nimetatakse juba Perifere mõisa.

Toruascula, teised loewad Toiwascula, 3 = Torwasküla, Tõrwasküla. Olupaik kahtlane. 1586 nimetatatakse Jõhwi kihelkunnas Torwejöki. Waiwara Peetri wallas on Tõrwajõe küla. Wõimalik, et Toiwaskülast praegune Toila sündis.

Ydrigas, 3 = Udriki kõrts Lüganuse rajal. Nimi tuletab udurikast ehk uterikast meelde. Siiski udurikas, uterikas liig abstraktne nimi. Nimi ehk sõnast udras = saarmas.

Kolgael, 3 = Kolga küla Järwe wallas Lüganuse kihelkunnas. Erra wallas on Kolljala küla. Wist sõnast Kolju.

Portae, 2 = Tundmata. Ehk Puru küla Jõhwis. Puru külast oli niisugusel korral 2 adram. kellegi Ricardi walitseda, muud 25 adramaad kuninga käes.

Villae, 3 = Tundmata. Mitmed mõtlewad Illuka mõisa ja walla peale.

Undaegas, 5 = Ontika mõis ehk Undika kõrts Wokal. Ontikast lõpuni olid kõik Alutaguse külad kuninga otsekohese walitsuse all.

Pododt, 6 = Knüpffer arwab Pootsiku külaks Jõhwis. Wõiks olla ka Päite mõis, wald ja küla. Nimi igatahes ära wäänatud.

Kuckarus, 7 = Kukruse mõis ja wald.

Revanal, 5 = Rewiku küla Edises. Wanus kirjus kannab küla Revinol nimi.

Eteus, 5 = Edise mõis ja wald.

Gevi, 20 = Jõhwi mõis ja wald. Näib, et h räägiti nimes sel ajal juba liig kergelt wälja, nagu praegugi sünnib, nii et Liber h nimest wälja jättis, nagu pärast sakslasedki (Jewe). Nimi wist ikka Jõhwi olnud. — Kas Jõhwis Liberi kirjutuse ajal kirik olnud, jääb küsitawaks. 1728 ehitati kirik Jõhwi mõisa maa peale.

Pategas, 4 = Paate küla Järwe wallas.

Poro, 25 = Puru küla Jõhwi wallas. Paucker loeb Poco ja arwab Pukari küla selleks kohaks.

Ransaverae, 6 = Rausswere küla Jõhwis. Liber wõõriti u asemel n kirjutanud.

Walsaraevaerae, 8 = Wasawere küla Jõhwis. Liberi järele oletada muiste Wasarawere.

Kirtanaos, 7 = Kurtna mõis, sest eelpool järgnewad Kurtna päralt olewad kohad. Nagu näha, on Liber Kurtna nime hoopis ära wäänanud.

Ettiaverae, 5 = Ediwere küla Kurtnas.

Kaytamaelae, 22 = Kaidma küla Kurtnas. Nimi alguses wist Kaidamaa ala, sest laidma = kitsas maa-ala.

Narvia, 8 = Ei tähenda Narwa linna, sest nii kaugele daanlaste riik ei ulatanud, ütlewad wanemad seletajad. Wist ei olnud Narwa linna sel ajal olemaski. Hupel ütleb ometi (Neue Miscellaneen, lk. 89): „Narwa ja Rakwere lossid olla 1223 Daani kindrali Sune ja Wessenbergl ehitatud. Wene ajaraamatud määrawad Narwa asutamise 1255. aasta peale ja nimetawad rootslased Isuni ja Dittmanni ehitajateks. Wõimalik, et Narwa linn endisest külast enesele nime sai, et ehk selle küla rahwast osalt uude linna asuma läks. Narwa nimi tuletab meile sõna narwi = woolukuhja meelde. Narwa oleks seega narwi ja pää sõnast kokku pandud ja tähendaks woolukuhja otsa. Kuid jõe nimi Narowa paneb meid oletama, et Narwa wanem nimi wist Narowa olnud. Narowagi aga ei wõi esialgne nimetus olla. Narowa tuletab näru ja pää sõna meelde. Naru ei tähenda mitte ainult meie naru, waid ka kärinat, parinat, mühinat. See mühin juhataks meid jälle kose juurde. Kust Narwa nimi tulnud, see küsimine ootab weel põhjalikku uurimist. Wanemad õpetlased otsisid Narwale Wene sõnast нарывъ seletust. Hiljuti on Dr. G. v. Sabler uue seletusega wälja astunud (Sitzungsberichte d. Gelehrten Est. Ges. 1910): nimi tulla wanast Germaani keelest, kus sõna narwa, nagu hiljema Saksa keele sõna narwe = kitsust, lõiget tähendada; sest juurest praegune Saksa sõna Narbe. Sabler ühendab Narwa nime Nerftiga Kuras, Skandinaawia jõe nimega Narwi, Islandi nimega Narfi ja Ameerika nimedega Narrows. Prof. Kettunen otsib nimele Wepsa keelest seletust: läwe = kosk.

Othaccaverae, 6 = Ohakwere mõis ja küla. Nimi enne Ohdakawere, sest hiljemini Ohakwere.

Paccari, 5 = Pagari mõis ja wald.

Akimal, 9 = Agima.

Kaltanus, 10 = Paucker arwab, et see Wokat tähendab, mis enne Kollota nime kandis. Liberi järele wõib oletada, et kohta Kalda wõi Kaldane nimetati. Sillamäel Lüganuses on Kalda talu. Peale selle on Kalina küla olemas. J. Jõgewer oletab nime tekkimist sõnast Koldss, kolta = õõnes kallas.

Meintacus, 11 = Mäetaga mõis ja wald. Wanemad inimesed mäletawad. et kohta enne Mähentagan kutsutud, nagu samas wallas leiduwat Jõetaga küla Johentagan.

Waeudith, 9 = Wõide küla Mäetaguses. Alguses ehk Wöötide küla. Liberi nimi annab põhjust weoteede peale mõtelda. Waewalt nimi nii õieti kirjutatud.

Ragwas, 6 = Ratwa wõi Radwa küla Mäetaga. Nimi ehk alguses Radapää.

Kikalae, 5 = Kiikla mõis ja wald. Nimi alguses Kiik-ala, Kiigeala. J. Jõgewer oletab nime Soome sõnast kiikas = kitsas.

Waerkun, 13 = Wõrnu küla Kohtlas. Wanus kirjus koha nimi Woryness, Wornoby, Worrimes, Wörni ja Werno. Esiotsa wist Wõrgun, Wõrgu küla; sellest hiljem Wõrnu.

Odris, 18 = Ereda mõis ja wald. Saksa keeli Erredes. Gutsleff oma Eesti grammatikas nimetab Erredes Eesti keeli Odre-mõis. 1586 öeldakse Ereda mõisa päralt „Ottris“ küla olewat. Endine küla nimi osalt mõisalegi saanud. J. Jõgewer tuletab Odris sõnast oter = kõrgem äär.

Kawal, 18 = Kahala küla Tammikus. 1583 ja 1587 nimetatakse Kaffla, 1770 ühendab v. Schwebs küla Ädisega; siis kannab küla juba Kahala nime. 1800 liidetakse küla Tammiku walla külge.

Oia, 15 = Oja küla ehk Ojamaa küla Kukruses.

Damicas, 9 = Tammiku mõis.

Hvalet, 2 = Walaste Järwe wallas. Knüpffer arwab, et see Wallastu küla Ontikas tähendab, Paucker aga rootsiaegset „Walliwere“ küla. Põhja kirjawiisi järele on Liber nimele h ette kirjutanud. Nimi sõnast walas (wõrdle walaskala).

Cirpae, 1 = Käwa küla Järwe wallas. Liberi kirjutuse ajal nimetati kohta Kärba (Liber Kirba); r langes aja jooksul nimest wälja ja nii tekkis Käwa.

VIII. Kylaegund Askaelae.
Liberi nimi Askaelae oleksin walmis Asküla = Aasküla lugema. Aaskülast oleks aja jooksul Aaküla sündinud. Lüganuse kirikuraamatutes leidub praegu weel Aadorf, mida aga rahwas Moldowaks nimetab. Mereäärist randa hüütakse Lüganuses praegu weel Aa rannaks. Teine wõimalus on aga, et Aa rand ja küla Liberi Hazae wõi Hacaest järelkõlaks tuleb arwata. Hazae wõi Hacae tähendab aga praegust Aamõisa (Hakhof). Hacael ja Hakhofil ei ole enam aasaga tegemist, waid haga-sõnaga. — Soomes leidub Askola nimeline paik.

Lygenus, 45 = Lüganuse.

Heraes, 28 = Erra mõis ja küla.

Hvarelae, 14 = Warja küla Püssis. Wanus kirjus Warje, Wariol, Wargel. Liber põhjamaa kirjawiisi järele nimele h ette kirjutanud. Nimi alguses wist Warela wõi Warjula.

Maydalae, 10 = Maidla mõis ja küla. Küla on Maydeli sugukonnale nime annud. Alguses küla nimi wist Maidel = wäike kala, Gründling.

Hermaez, 6 = Hirmuse küla Maidlas.

Saula, 13, Salla küla Maidlas, arwab Knüpffer. Ma arwan, nime tuleb Sawla, õigem Sawala lugeda. Sawala küla leidub Erra wallas.

Kectaelae, 6 = Kohtla küla Püssi wallas. Liberi kirjutaja wist Kohtala asemel Kectaelae kirjutanud. J. Jõgewer oletab nime osa (Anteil) tähendawat.

Purdus, 26 = Purtse küla ja jõgi Püssi wallas. Eelpool tuleb nimi Purdis ette. Minu arwamise järele on Purdus ja Purdis sama. Ühe jao Purtse küla — 26 adramaa omanik oli Liberi järele keegi Rihard, kuna Purtse küla 6 adramaad Aidu ja Meheta külaga kuninga otsekohese walitsuse all seisis.

Methias, 4 = Meheta küla Püssis, arwab Paucker. Liber wahetad ht th-ga tihti ära; seega kuuluks nimi Mehtias. Kui nüüd h ja t wahele e lisame, saatsime küll Meheta nime. Sõja ajal olid ehk korra kõik küla mehed otsa saanud, mispärast küla wist Meheta külaks hakati hüüdma.

Aytis, 8 = Aidu küla Erra wallas. 1586 nimetatakse kohta Aitzi mõisaks. 1616 ostis Hans Brakel mõisa enesele ja ühendas 1651 Maidla mõisaga. Päranduse jaotusel läks Aidu 1689 Karl Wrangli kätte.

Purdis, 6 = Purtsi mõis ja küla.

Muldillippae, 4 = Muldalepa = Moldowa. l langes nimest wälja, nii tekkis Muldapa, sest hiljemini Muldowa. — Erra wallas on Maidlalipu üksik talukoht.

Hazae, teised loewad Hacae, 13 = Haa mõis ja wald. Alguses nimi wist Haga, nagu Liberi Hacae kätte juhatab.

Horumperae, 8 = Nime wõiksime Oru pere lugeda. Paucker arwab Horumperae Warupereks. Rootsi ajal oli Warupere 6 adra suurune mõis, 1687 ühendati ta aga Pagari mõisaga Jõhwi kihelkunnas. Oru küla Jõhwi wõi Päite wallas.

Rodickae, 5 = Roodu küla Kohtlas Jõhwi kihelkunnas. Liberi Rodika tuletab Soome sõna ruotikas meelde, mis adrarauda tähendab.

Sonorm, 1 = Soonurme küla Püssi wallas. On praegu olemas, ei olnud siis ainult Daani ja Rootsi ajal, nagu mõned arwawad.

IX. Laemund kylaegund.
Endisest suurest Lemmu „külakunnast“ annab praegusel ajal tähtsuseta Lemm-küla Porkuni wallas weel tunnistust. Laemund kylaegund ja hiljemini ettetulew Lemmun kylaegund tähendawad muidugi sama „külakunda“. — Lemmu wist „kurja“ sõna tähenduses. J. Jõgewer otsib seletust lämu = muda sõnast. Soomes leidub Lemi.


11. Parochia Vov. = nüüdne Jakobi kihelkund.
1586. aasta Landrolles kannab see kihelkund Kehala ja Kehli nime, Kehata küla järele kirikumõisa ligidal. Ka õpetaja Kelchi kirjutatud Jakobi kirikuraamatutes on weel nimi Kehl.

Vov, 20 = Wõhu karjamõis Kütil, enne küla. Liber h w-ks muutnud. Mõhust ütleb Liber, et see kiriku päralt olla. Jakobi kirikuwald on wist selle kiriku omanduse jäänus. Sel põhjusel wist oli Küti mõisal patronaadiõigus Jakobi kiriku kohta.

Hovilae, teised loewad Vovilae, 20 = Tundmata.

Cupanal, 18 = Kupna mõis. Kuppa = kupp, muhk; nooda järel ujuw märk. Kuppa ala sõnaga ühendatud.

Röuthae, 10 = Rõhu küla Jakobi kiriku ligidal, nüüd kadunud, maad Kupna mõisa käes. Õpetaja Kelchi kirjutatud Jakobi kirikuraamatutes esineb Rõhu küla. Nimi alguses wist Rõhtu (nüüd wilja rõht); sellest Rõhu.

Haelae, 40 = Knüpffer arwab, et see ülemalnimetatud Kehalat, lühendatud Kehl tähendab. Niisugusel korral peame oletama, et Liber wõõriti K asemele H kirjutanud.

Inie, 9 = Inju mõis ja küla. Ini = häält tegema, kiunuma.

Coraverae, 8 = Koerawere küla Kütil.

Hvaetel, 5 = Weadla ehk Wäädla küla. Liber põhjamaa kirjawiisi järele w ette ilmaaegu h kirjutanud; et siis wiga, nagu Schlüter arwab. Nimi ehk sõnast „wäät“.

Asaemulae, 18 = Assamalla Porkunis. Liber nimes a asemel eksikombel u kirjutanud. Kohta kutsuti enne Aasamaa ala, sest lühenduse teel Aasamalla ja hiljem koguni Assamalla.

Tonnaevaerae, 2 = Tõnuwere küla Porkunis. Porkuni oma nimi puudub Liberis, sest et Porkuni nimi palju noorem on. Tallinna piiskopp Siimon von der Borg laskis 1482 lossi ehitada, mida ehitaja järele Borgholmiks, hiljemini Borkholmiks hakati hüüdma. Eestlased tegid Borgholmist Porkuni.

Kuldenkaua, 2 = Kullenga karjamõis, enne küla, Porkunis.

Vitni, 24 = Winni mõis ja küla. Witni tuletab sõna witmi meelde, mis kätki wibu, aga ka kätkitki wõib tähendada.

Modrigas, 30 = Mõdriki mõis ja wald. Nimi kõlab wõõralt Eesti keelele.

Rackeverae, 6 = Rägawere mõis, seletawad endised uurijad, ei Rakwere, ehk küll nime järele kohta ennem Rakwereks tuleks tunnistada.

Katkuntakusae, 8 = Katkutaga, karjamõis Sõmerus.

Rautuleppi, 10 = Raudlepa küla Sõmerus.

Kandukylae, 14 = Kantküla Rägaweres.

Raulavaerae, 18 = Raudwere küla Kaarlis. Liberi kirjutaja eksikombel Rauta asemel Raula kirjutanud.

Wakalae, 22 = Waiküla mõis ja wald. Liber i nimest wälja jätnud.

Pöllula, 26 = Põlula mõis ja wald. Nimi enne muidugi Põllula, mis nüüd Põlulaks ära wäändud.

Obias, 20 = Ubja. Upea, ube = tore, uhke, tubli.

Kariael, 20 = Karila küla Roelas. Landrolle 1586 nimetab kohta Karil. Dr. Weske kirjutab 1877 (Bericht einer Reise), et küla 95 aasta eest teisale wiidud.

Tydy, 10 = Tudu mõis ja küla Roelas. Nimi tuletab tudumist meele.

Pamicus, 2 = Tammiku küla Roelas. Liber T asemele P kirjutanud.

Hettaerokae, teised loewad Wettaerokae, 16 = Edara mõis.

Roilae, 16 = Roela mõis ja wald, Saksa keeli Ruil. Eesti nime järele wõiks oletada, et kohta alguses Rojala hüütud, saksakeelne nimi ei anna sellele oletamisele aga tuge.

X. Lemmun kylagund.

12. Parochia Kactaekylae = Katkuküla kihelkund = praegune Simuna kihelkund.
Nime esimeses pooles Liber c ja t ära wahetanud, niisama u asemele a pannud. Nime sai Katkuküla kihelkund Katkakülast. Wist möllas muiste ses külas kange katk, missugusel põhjusel rahwas talle Katkuküla nimeks andis. 1586 nimetatakse kohta Katküll ja Ketküll. Knüpffer arwab seda Ketküla Läti Hindreku „Ketiseks“. Simuna kirikut arwatakse ristiusu esimeste kirikute hulka Eestimaal. Kuningas Waldemar III pühendas 2. mail 1346 kiriku apostli Siimona ja Juuda nime peale ja määras ta Tallinna Toompea armsate naiste peakiriku walitsuse alla. Simuna kirikule ehitati Wäike-Maarja kirik kabeliks juurde.

Silgele, 5 = Selli wald. Liberi järele arwata, et kohta enne Selgälä, Seliküla hüüti.

Hyrvelae, 12 = Hirla küla. Alguses muidugi Hirwela, seega hirwede koht. Hiljem langes nimest w wälja ja nii tekkis Hirla.

Avendoys, 10 = Awanduse wald. 1586 kirjutatakse Awendes.

Viliacveri, 6 = Willakwere küla Waimastwere wallas Laiuse kihelkunnas. Nimi oli enne wist Wiljakwere, sest hiljemini Willakwere. Rootsi walitsuse ajal tülitseti, kas Willakweret Simuna wõi Laiuse kihelkunda arwata. Külarahwas hoidis Simuna kiriku poole, Tartu konsistoorium aga määras küla Laiuse kogudusesse. Sest saadiik arwatakse küla Laiuse kihelkunda. Willak J. Jõgeweri järele paas.

Emomaekae, 10 = Emomäe wald.

Kogelae, 12 = Koila wald. Liberi nimest ilmub, et koht enne Kohela ehk Kohila nime kandis.

Tamicas, 8 = Tammiku küla.

Kaersaelae, 2 = Kärsa wald. Koht kandis waremalt kas Kärsälä wõi Käärselja, Käärsella nime.

Salda, 15 = Salla wald.

Kaegynurmi, 12 = Käginurme. Niisugusenimelist kohta enam ei tunta, küll aga leidub Simunas Nurme küla.

Katinkylae, 3 = Kadiküla Sallas.

Tamicas, 11 = Salla Tammiku küla.

Lestaenormae, 2 = Laasnurme mõis; Alasnurme küla Sallas.

Avespae, 8 = Aawispää, Aespa küla. Läti Hindrek nimetab (XXIII, 7) kohta Anispe. Wist oli algupäraselt Hindrekulgi Awispe. 1219 olid Awispääs liiwlased ja lätlased „maja“ pidamas, kui nad Wirumaad rüüstama tungisid. Küla ligidal nähakse praegu weel wana kantsi asemeid. — Arwatakse, et nimi Liiwi sõnast Abös = aab ja pää tuleb; Awespae siis = Haawapää, sest lühendusel Aespa.

Paysseverae, 8 = Paaswere wald.