Daani hindamise raamat - 4

Normius, 3 = Nurme.

Machielae, 5 = Madila küla Riisiperes, nüüd kadunud, maad mõisa käes. 5586 nimetatakse kohta Matti. Liberi nime tuleb Mathielae lugeda. c ja t liig ühenäolised. J. Jõgewer arwab nime mademetest tulewat.

Nissae = Nissi. Küsitawaks jääb, kas nimel nissi sõnaga = ihnus tegemist. Liberi kirjawiisi järele wõiks nimi nisagi tähendada. Ei usu, et Nissi nisast tekkinud. Ühes wanas kirjas nimetatakse kohta Nisso. Seega oleks algupärane tähendus nisu, kui nimelt sel ajal tõesti koht Nisso nime kandis. Olgu ometi tähendatud, et wanal ajal Nisse ristinimena esines (wd. Urkundenbuch IV. 1375). Nissi küla asemel ehitati 16. aastasaja algusel kirikumõis. 1501 asutas Riisipere Johan Üksküll Nissi kabeli. Üksküll rändas jala Rooma paawstilt kabeli ehituseks luba paluma. Rootsi ajal sai Nissi 1645 esmalt Hageri kabeliks ja warsti selle peale isekihelkunnaks.

Wahantaa, 3 = Wahula küla. 1586 nimetatakse Wahamaa Riisiperes. On Waharmaa talud olemas.

Yrias, 6 = Ürjaste küla Riisiperes, wiimasel aastasajal ära kaotatud. Praegu Irjapa Liiwa jaama ligidal olemas, aga waewalt wõib see Irjapa endine Yrias olla. Laitsis on kaks Ürjapea talu.

Egentakaes, 5 = Jõetaga, kuid praegu niisugune koht tundmata. Nurmes leidub Jõetaguse mägi. Paucker arwab, et koht Hiietaguse küla Wardi wallas wõiks olla, kuid nimi Jõetaga ei lähe Hiietagusega sugugi ühte. Liberi ajal oli Jõetaguse omanik Mattil Risbit. Risbiti sugu — ka Risebiter nimetatud — esines Eestimaal 16. aastasaja lõpuni. Risbiti, Risebiteri sugukunda tuletab Riisipere meelde.

Uilumaeki, 5 = Wilumägi; koht tundmata.

Wahanina, 4 = Wahaniidu küla wanasti Riisiperes, ammu kaotatud. Nüüd kannab Wahaniidu aru, wahel ka Wahnerna aru seda nime.

Uiraekilae, 3 = Wiruküla Riisiperes. 1615 nimetatakse, et Wirekyll 2 adramaaga pandiks pandud. 1586 nimetatakse Riisiperes Wirrofer küla.

Tapaiarhu, 2 = Tabaaru küla Riisiperes, lühendatud Tabara. Nagu näha, üteldi Liberi ajal aru asemel weel arhu. Nimel waewalt tapriga tegemist, nagu J. Jõgewer oletab.

Harkua, 5 = Harku. 1620 oli Harku kroonu päralt, 210 adramaad suur. 1694 üteldakse, et Harike eest 13⁄4 hobuse teenistust tehti. Wiimaks kahanes Harku 22 adramaa peale. Harku = hulk, hunnik.

Mustuth, 3 = Mustu küla Riisiperes; küla Nurme mõisa järele.

Arhukylae, 5 = Aruküla Kloostris. Ka Laitsis leidub sellenimeline küla.

Maegaer, 4 = Määra küla Kloostris. Sel ajal küla Dünamünde munkade päralt, niisama järgmised kohad Põhuni. Küla nimi alguses wist Mäekäära.

Pathes, 14 = Paadise. Sõna paas wist kohale nime annud. 1254 olla abt Konrad Paadise ostnud ja sinna kabeli ehitanud. 1281 ehitati sinna juba klooster, mis Dünamünde kloostri ülewaatuse all seisis. 1317 ehitas kuningas Eerik Mendwed kiwist kloostri, talle Märjamaalt, Raplast ja Jaanist maid kinkides. 1332 tehti kloostrile wallid ja kraawid ümber ja määrati klooster Tallinna piiskopi ülewaatuse alla.

Callumanae, 5 = Tundmata. Nurmes Kal’lu talu ja Laitses Kalamaa talu. Kui nimes u a asemel, wõiks nimi küll Kalamaad tähendada.

Melanculae, 4 = Melanküla, Mõlaküla. Koht tundmata.

Hyraenculae, 2 = Hüüruküla.

Pöus, 10 = Põhu küla.

Wosilki, 12 = Tundmata. Nimi tundub wõõralt. Waewalt wõib see Willike küla Ristil tähendada, nagu Paucker arwab. Ehk tuleb Woos-jälgi lugeda? See oleks siis koht, kuhu aasta jälgi jätnud. Riisiperes leidub Wõusila koht.

Aitol, 8 = Aitu Walingusel. Nimi waremalt ehk Aidola, Aidala.

Kyminaestkylae, 3 = Kumna. Liberi järele wõiks wana nime Kümnisküla ehk Kümnese küla arwata, praeguse nime järele Kumina.

Hemaeri, 5 = Hämari küla Madisel. Juur wist hämar.

Mairusa, 3 = Mairu küla Harkus; Jõgisoos ta Maeruküla; see aga muist kohtadest liig kaugel. Mairu = magus, maitsew.

Nakael, 18 = Nahkjala küla Keila wallas. 1586 nimetatakse Nakael Wäänas. Alguses wist Nahk-ala.

Heukael, 20 = Engla küla Keilas ehk Knoobusel. Wist nimi Henkael lugeda. 1587 kirjutatakse ometi Eukyll.

Lehol, 7 = Lehola, Lihula wald. Wist sõnast lihu = märg, niiske. Rõuges öeldakse lihu kaewu tähendawat.

Lemethos, 20 = Lehmja küla Wäänas. 1602 nimetatakse Lemmiala küla. Nimi alguses wist Lehmala, Liberi järele wõiks oletada Lehmeta.

Hiurenkylae, 10 = Sama, mis Hyraenculae. Muidu oleksid weel Ire talud Harkus nimetada.

Kienkylae, 12 = Kiiu karjamõis Wäänas. Enne oli seal Kiiuküla.

Serueuerae, 10 = Sõrwe küla Harkus. Liberi järele küla nimi enne wist Sõrwewere.

Liqua, 7 = Liikwa küla Wäänas. Alguses ehk Liikuwa küla.

Wasal, 5 = Wasalemma Madises. Knüpffer oletab: Watsla küla Harkus.

Guldan, 20 = Kuldna küla ja mõis. Läti Hindrek (XXII, 9) kõneleb Kuldalest. Wist hüüti kohta sel ajal Kuldala, millest hiljemini Kuldla, Kuldna tekkis.

Carias, 5 = Karjaküla Joas.

Humebo, 10 = Humalu wald. Landrolle 1775 tunneb weel Humbla küla. Humblast praegune Humalu tekkinud.

Engael, 10 = Engla küla Keila wallas; Knoobusel.

Walaelinkae, 7 = Walinguse.

Sochentakaes, 3 = Soodentaga. Koht tundmata. Paucker ja Knüpffer oletawad, et sest nimest lühenduse teel Saku sündinud. Wõimalik. Saku ongi olukoha poolest soode taga ja seega sobiks talle hästi nimi Soo-, Soodetaguse.

Asmiekae = Ääsmäe küla. Alguses Ääsimägi, ja Asaebaek, 20 = Aasa pered Jõgisool ehk mõni muu Aasa nimeline koht, nagu Aasa küla Üksnurmes.

III. Repel kylaekund. =
Tallinnamaa ümberkaudne rannamaa.


5. Parochia Jeetleth = Jõelähtme kihelkund.
Kohta nimetatakse ka Jõelehtme ja Jõelahkme. Kihelkunda arwati osa praegust Harju-Jaanigi kihelkunda.

Hirvae, 7 = Hiru küla Nihatus. Wanades kirjades esineb küla Hirwen nime all. Mõlemad nimed juhatawad meid hirwe juurde. Kreutzwald on Kalewipojas Hiru asemel „Iru“ ämm kirjutanud, ehk sel põhjusel, et rahwas Hiru asemel Iru kõneleb. Soomes esineb Iro-neitsi. See sööb marja ja sünnitab kolm poega: Wainämöise, Ilmarise ja Joukamoise.

Nigattae, 7 = Nihatu, Nehatu. Wist sõnast nihkuma.

Koskil, 4 = Kose Tallinna ligidal ehk Kose küla Saha wallas. Nimi wanasti ehk Koskila, Koskela, millest hiljemini Kose tekkis.

Pirsö, 8 = Pirso küla Hanijas. Alguses wist Piirsoo. J. Jõgewer oletab nime tekkimist pirsust = Krickente.

Alber, 5 = Altpere Maardus. Paucker oletab: Alupere küla Jõelähtmes. Rahwajutu järele kannud praegune Kroodi küla wanasti Allpere küla nime. Kroodi küla nime wist kelleltki omanikult Grotilt pärinud.

Lillaeuerae, 9 = kas Lellepe Nihatus ehk Lillebergi Kodasoos. Igatahes ei ole Lillebergi wana nimi; wist Lillebergi Lilleperest tekkinud. Lillaeveraest on öeldud, et see 4 adramaad suur, ja siis leidub „Lichard 5“. Mõned oletawad, et Lichard koha teise omaniku nimi, Knüpffer ja Paucker aga. et Lichard Lükatit Nihatus ehk Lagedal tähendab. Wöörlas esineb Lichard 5 adramaaga.

Pasies, 6 = Paasiku küla wanasti Jagalas. Wõimalik, et ärakirjutaja Pasicus nimest Pasies tegi.

Kallaeuerö, 15 = Kalawere küla Maardus. Kohta hüütakse tawalisesti Rootsi Kalawereks. Enne leidunud weel Maa Kalawere, aga see nüüd karjamõisaks muudetud.

Waerael, 17 = Wöörla Maardus. Rootsi ajal seal Wariell küla.

Parenbychi, 17 = Tundmata. Mõni arwab Parasmaa külaks Kostiweres. Sõna esimese poolega ses seletuses wõiksime leppida, see wõis umbes parembi kuuluda, aga teine nime pool puudub, c t-ks lugedes saaksime parempidi. Niisugustki kohta ei leidu.

Reppel, 8 = Räbala küla Hülgases. Schüdlöffel arwab, et nimi Soome sõnast räpäly, räpylä = hülge jalg tuleb (Neus, Revals sämtl. Namen, lk. 17). Minu arwates parem räbala juurde jääda.

Jeeleth, 14 = Jõelähtme.

Jukal, 8 = Jagala, Saksa keeli Joal. Wanasti koha nimi wist Jugala, sõnast juga; sest näikse hiljemini Jägala, Jagala tekkinud olewat. Wõib niisama hästi Joa Jagala jõe ääres tähendada. Ennem ehk Joa. Jägala jõesuus oli wanasti sadam, kus soomlastega ja rootslastega palju kaubeldi; sinna ilmus nende laewu. Jõe ääres on weel wana linnamägi, mille ümber mõnda muistist mälestust leitud.

Silmel, 5 = Silmsi küla Pärilas.

Periel, 10 = Pärila Harju-Jaanis.

Haeunopo, 3 = Õunapuu, tundmata.

Maleiafer, = Maniwa ehk Maniwere küla. Liberi kirjutaja n asemel l kirjutanud. 1586 nimetatakse Pikawere wallas Mallewere küla.

Kogael, 10 = Koogi küla ehk Koila Jagalas.

Socal, 10 = Soodla küla Hanijas. c t-ks lugeda, seega õieti Sotala = Soodla. On Suka kohtki olemas.

Hauaueerae, 8 = Aawere Hanijas, ehk Haawamäe. Wiimasel korral seletamata, kudas weerae asemele mäe tekkinud. Waewalt wõis -werest — mägi saada.

Wanghaelae, 8 = Wainjala Kostiweres. Esiti Wainuala, sellest Wainala, Wainjala.

Kostaeuerae, 6 = Kostiwere.

Rutae, 8 = Ruuküla Jagalas, kose ligidal. 1586 nimetatakse Ruddo küla. Rudu külast on d wäljalangemisel Ruu tekkinud.

Jakawoldal, 17 = Jagala, Jägala. Näib, nagu oleks Liber nime wald sõnaga ühendanud.

Saintakae, 43 = Selle nimega nimetati wanasti praegust Harju-Jaani kihelkunda. Nimi ise tähendab wist sama, mis Soodetaga, Soidentaga, Sointaga. 1254 nimetatakse koguni Sagentake (Bunge I, 1, 270) ja 1314 Sayentaken (Bunge I, 2, 652). Riimikroonika ütleb Suntaken. 1582 kirjutatakse Sayentaka. Wõrdle Läti Hindreku Sotagana (Ajaraamat XVIII, 5) ja Sontagana (XIV, 10 jne). Liberi kirjutaja ja järeletulijad on muidugi eksikombel o a-ks muutnud, siis Sointaga asemel Saintakae kirjutanud. Wigalas praegu weel Soewahe. Kohal ei ole soojaga midagi tegemist; koht seisab soode ja rabade wahel. Ennem ehk kutsuti kohta Soenwahe.

Kaeris, 8 = Kärso küla Jagalas. Nimi muiste Käärsoo, millest hiljemini Kärso tekkis. 1249 nimetatakse üht kohta Karies, Rootsi ajal Kairas. Rootsiaegse nime waral wõib arwata, et see Kaersoo küla Paasiku wallas tähendab.

Kallis, 6 = Kallisi küla Peningis.

Pikaeuaekae, 8 = Pikwere. Liber eksikombel Pikaeuaekae Pikwere = Pikaeuaerae asemel kirjutanud.

Vbbianes, 9 = Ubina küla Pikweres. Rootsi ajal nimetatakse kohta Ubenek. Wist sõnast ubin; J. Jõgewer sõnast ibe = walge liiwamaa.

Vrvas, 5 = Urwaste küla Pikweres.

Sambas, 10 = Sambu küla Halljawas. Nimi tuletab sammast meelde.

Halenhabus, 8 = Halljawa, Saksa keeli Hallinap. Saksakeelse kui ka Liberi nime järele wõiks arwata, et kohta wanasti Hallinaba hüüti (wõrdle Soomes Kiwennapa).

Kiumbala, 5 = wist Kambi. Liber kirjutas eksikombel a asemel u. Knüpffer arwab kohta Kima külaks Pärilas. Kambi ometi sugunimest Kambi alguse saanud.

Pariol, 3 = Parila küla. Parila = ahingas. Wanasti aga ka paar = pori.

Keamol, 3 = Tundmata. Kemba küla olemas, kuid küsitaw, kas sel Liberi nimega midagi tegemist.

Hanaegus, 6 = Hanija. Wanemais kirjus Saksa keeli Hannigeck. Liberi ja saksakeelne nimi tunnistawad, et koht wanasti Hanijõe nime kannud ja rahwas sellest hiljemini Hanija teinud.

Köhoy, 15 = Knüpffer arwab Kiwioja külaks Pikweres. Paucker oletab, et koht rootsiaegne Kyfion Kose kihelkunnas. Näib, nagu oleks koht Liberi ajal Köhoja, Köhioja nime kannud.

Ketherae, 10 = Kehra, Saksa keeli Kedder. Liberi ja saksakeelne nimi tunnistawad, et kohta alguses Keder, Kedra hüüti, millest rahwas pärastpoole Kehra tegi. J. Jõgewer arwab tuletuse sõnast kedarik = Haidelraut wõimalikuks.

Martaekilae, 12 = Maarduküla. J. Jõgeweri oletamise järele sõnast marto = wiljakandmata maa.

Sarnae, 6 = Saara küla Rummus. Nimi tähendas ehk wanasti saart = saarepuud.

Saunöy, 28 = Saunja küla Rummus. Koht alguses wist Saunoja. Saunjast öeldakse, et sellest 17 adramaad Dünamünde munkade päralt olnud.

Uiarna, 7 = Piarna talu Rummus. 1553 nimetatakse sealpool Wärne.

Jaergaekylae = Järweküla. g nimes Liberi kirjutaja wiga.

Heckelal, 20 = Koht tundmata. Igatahes wist Järweküla ligidal, sest Järwekülaga koos öeldakse sel kohal 20 adramaad olewat. Paucker arwab, et Jäsala küla peale wõiks mõtelda. Heckelal tuletab ennem Jägalat meelde.

6. Parochia Kusala. = Kuusalu kihelkund.
Imelikul wiisil leidub siin nime lõpul a, kuna muidu nimedel lõpp tihti puudub. a nime lõpul ometi wõõriti o wõi u asemele pandud, sest nimi wõis sel ajal ainult kas Kuusalu wõi Kuusalo kuuluda. Salu nimelisi kohti leidub Eestis mõndagi, näituseks Käesalu, Tamsalu, Piirsalu, Soosalu, Uuesalu, Ubasalu, Paatsalu j. n. e. Soomes Salo, Eestis Haabsalu linngi. Wiimsest nimest rahwaütlusel Haapsalu tehtud. Soomlased tunnewad päewasalu nime. J. Jõgewer tuletab nime Kuusksalust.

Kusala, 25 = Kuusalu küla, umbes werst kirikust kaugel.

Kithae, 30 = Kiiu. Wanasti näib nimi Kido olnud olewat: sakslased nimetawad praegugi weel kohta Kida.

Walkal, 32 = Walkla. Liberi ajal hüüti kohta wist Walkülaks, nagu sakslasedki praegu kohta Walkülaks hüüawad. Alguses nimi wist Walgküla, Walgeküla, lühenduse teel sest Walkla.

Gabriel, 14 = Kaberla küla, Kaberneem. Liberi kirjutaja kuulis wõõra Kaberla ja tegi sest kohe enese tuttawa Gabriel.

Rung, 5 = Rummu. Kui Liber õieti kirjutanud, nimetati kohta sel ajal Rungo, Rungu = tüwi, känd. Rungost Runno, Runnu. Raskem seletada, kudas Runnust Rummu tekkis.

Irmari, 8 = Irwli küla Kolgas. Wanemais kirjus weel Hirmel, Hermell. Oli Liberi ajal Ojamaa munkade päralt, nagu kõik järgmised Kuusalu külad: Sigula, Kahala, Kalamäe, Kullawa, Uuri ja Kolga. Arwatakse, et Daani kuningas need külad Gudwalli kloostrile Ojamaal kinkinud.

Sicutol, 22 = Sigula küla. Liberi nimi kõlab nagu Sikutala.

Kaial, 21 = Kahalu küla.

Kalameki, 5 = Kalamäe küla.

Kullava, 8 =Kullamäe küla Walklas. Wist eksikombel mäe asemel wa kirjutatud.

Ueri, 14 = Uuri küla Kolgas.

In Holki, Pötraeth alio nomine = Holkis = Kolgas, Põtrade teise nimega. Küla ümberkaudu leidus muiste wist palju põtru. Põtrade nimi meie päewil ununenud. Holki kirjutuse wiga. Kolki, Kolga lugeda.

IV. Ocrielae kylaegund.
Schlüter oletab (Sitzungsberichte 1907, lk. 17) üsna õieti, et Liber tähed ära wahetanud, et Ocrielae asemel Orcielae lugeda. Minu arwates seega Ocrielae kylagund = Orgküla, Oruküla kylagund.


7. Parochia Waskael = Waskjala kihelkund.
Waskjala kihelkund = praegune Jüri kihelkund.

Pugiotae = Pujatu Aruküla wallas. 1567 nimetatakse Puyat, 1694 Pujalta. Paucker nimetab kohta Puixto. Kahtlusega tsiteerib Snellman Pauckeri „Puixtot“.

Kangelae = Kangla küla Aruküla wallas.

Jarvius, 10 = Järsi küla Aruküla wallas. Wanus kirjus Jerfaesall, hiljem Järsell. Seega nimi alguses wist Järwesalu. Jarvius wõib aga ka Järwe küla Ülemiste järwe kaldal Mõigus olla.

Waskael, 27 = Waskjala küla Raewallas. Liberi järele wõiks selleaegist nime Waskülaks arwata. Wanus kirjus kannab koht nime Waschiell. Wanasti koha nimi rahwasuus Waskala, sest aja jooksul Waskjala.

Uillölemp, 5 = Tundmata. Minu arwates wõiks nime Ülempi = Ülem (Ülemiste) lugeda. Paucker arwab kohta Ülelepaks Jägalas.

Paiumpe, 9 = Pajunpää = Pajupää küla Mõigu wallas. Pajupää nime juures seletab Liber, kui palju maad kuninga päralt olnud. Külad Padrikuni seisid kõik kuninga otsekohese walitsuse all.

Limbus, 4 = Limmu küla Raewallas.

Karowelae, 4 = Karla küla Raewallas. Arwatakse, et nimi alguses Karuwelli = Karunahka tähendab. Minu mõtte järele ei ole nimel karuga midagi tegemist, waid nimi tähendab kiwist, konaralist wälja.

Lemethel, 15 = Lehmja küla Kurna wallas. Näib, nagu oleks nimi alguses lehmade ala kuulunud. 1602 kirjutatakse Lemial ja Lemküll.

Wartae, 15 = Wareti küla Aruküla wallas. Nimi Liberi ajal wist Warede, millest kirjutaja Wartae = Warde tegi.

Someres, 5 = Sõmeru küla Nabalas.

Seculis, 7 = Sõgula; küün Nabala mõisa wäljal. Rahwa teadmise järele leidus seal wanasti küla.

Kurkeuerae, 2 = Kurewere küla Nabalas.

Lateis, 4 = Wist h sõnast wälja jäänud. Tuleks Lahteis, Lehteis lugeda = Lehtse küla. Esiotsa nimi Lehtise.

Napal, 24 = Nabala.

Pakikanal, 5 = Patiki küla Kautjala wallas, Nabalas Paikna, Paekna küla. Nimi tähendab küll wiimast kohta. Nagu näha, on aja jooksul nime palju lühendatud.

Ratho, 6 = Rahdu küla Nabalas.

Pattas, 6 = Padase; wõimalik ka Pakase lugeda. Kurnal wanasti Pakase talu olnud.

Waiolae, 5 = Waela küla Kurnas. Kandis warem wist Waiala nime.

Sauthael, 5 = Kautjala, Saksa keeli Cauthel. Nagu näha, on Liber K asemele S kirjutanud. Nimi alguses Kaud-ala.

Moises, 16 = Mõisaküla Kurnal.

Möikae, 5 = Mõigu. Wanast saadik Toomkiriku päralt. Wist sõnast mõigas.

Jacomeckae, 10 = Jagumäe küla Lehmjas. Wanus kirjus Jackomecke, Jackomeggi. Wanast saadik Toomkiriku päralt.

Assuncauae, 4 = Assaku küla Raewallas; leidub ka Assaku kõrts. Johannese hospitali kirjus 1399 ja 1419 Assenkau.

Queronoia loewad ühed, Querononiae teised, 10 = Queronoia. Schlüteri järele Koeranoja, Koeraoja. Koeroja wõiks Koerut tähendada, kui koht Järwas leiduks. Nimi wõiks aga ka Keeruoja olla. Paucker ja Schlüter loewad nimest Kurna wälja. J._Jõgewer arwab sõna tüweks kurut.

Hovonurmae, 5 = Hobonurme ehk Hõbenurme koha nimi praegusele Raemõisa alusele.

Waetho, 13 = Waida.

Lakethae, 23 = Lageda = Lagedi. 1435 kirjutatakse Lakede (Bunge I, 8, 899).

Usikylae, 16 = Uusküla. Lageda mõisa Kaama wäljal leidunud rahwa teadmise järele wanasti Uusküla. Maardus leidub Uusküla. 1429 kirjutatakse Usikylä (Bunge I, 8, 43).

Patrikae, 5 = Patiki küla Kautjalas. Liberi järele oletada, et koht wanasti Padriku nime kandis.

Saga, 12 = Saha. Liber lisab juurde: Siin oli kirik ja on siiamaale. Wana jutu järele olnud laewamehed merehädas. Näinud Saha kohal suure tamme. Tõotanud ära pääsedes sinna kiriku ehitada. Pääsnudki ja ehitanud (Teised Eesti kohalikud muistejutud, 76, Pabst, Meinhard, lk 64 ja Pauckeri Estlands Geistlichkeit, lk. 120).

Kaersae, 2 = Kaersu (Kaersoo) küla Halljawa wallas; Kärsa talu Lagedil. Rootsi ajal nimetatakse Saha wallas küla „Kursel“.

V. Repel Kylaegund. In Vironia =
Repel „külakund“ Wirumaal.


8. Parochia Toruestaeuaerae = Torwestawere kihelkund = meieaegne Kadrina kihelkund.
Torwestawere nimi ammu kadunud. Undlas leidus 18. aastasajal Tõrastwere, Tirastwere, Terastwere nimeline küla. Küla muudeti karjamõisaks ja hakati Ristwereks hüüdma. Tõrastwere nimes peidub endine Torwestawere. Torwestawere nime wõiks ehk ka Torwestawäraw ära seletada. Sellega ei taha ütelda, nagu tähendaks lõpp -were alati wärawat, kuid selles nimes näib nagu wõimalik olewat Liberi -were wärawaks teha. Torwe sõnast praeguses keeles weel torwik sõna alal. Torwi = toru, puhumisesarw, pasun. Torwestawäraw tähendaks niisugust wärawat, mis nagu pasun häält teeb, seega waljusti kiuksub ja karjub. Ehk leidus sel kohal muiste niisugune wäraw, mille järele wärawat ja hiljem kohtagi Torwestawärawaks hakati kutsuma. Aeg muutis Torwestawärawa wiimaks Ristwereks. a asemel o kirjutamist oletades esines Tarwestawere, mida Läti Hindreku Tarwanpääga ometi wõimata kokkukõlasse seadida. Aga Torwestawere „were“ langeb tõenäolikumalt wist ometi muude „werede“ kilda.

Othenpan, 50 = Otepää, kuid selle nimeline koht nagu Läti Hindreku Tarwanpää Wirumaal tundmata. Otepää tuletab küll karu meelde, aga et Tarwanpää Taarat ja Torwestawere Thori meelde tuletaksid, nagu Knüpffer oletab, ei tohi tõeks tunnistada, wähemalt mitte ses mõttes, et neil nimedel Taaraga ja Thoriga ühendust oleks. Tarwanpää ja Otenpää tuletawad loomi tarwast ja otti meelde. Endine 50 adra suurune Otepää on wist hiljemini mitmesse jakku jaetud. 1586. a. Landrolle tunneb Wohnjas weel Ottenpa küla. Praegu Wohnja ligidal Ohepalu küla olemas.

Waeghaettae, 5 = Waiatu küla Wohnjas, praeguse Kõrweküla ligidal. Küla ammu kaotatud, maad mõisa külge liidetud.

Öuhut, 20 = Õhu küla wanasti Kadrina kiriku ligidal. Nüüd maad Undla mõisa käes, küla asemel Undla rehi.

Hoeppaethae, 12 = Hõbeda.

Hullia, 50 = Hullja. Nimi niisuguseks jäänud, nagu Liberi ajal olnud. Saksa nimi Huljel annab põhjust arwata, et kohta wanasti ka Hulljala nimetatud, alguses muidugi ainult Hulliala. Hullia = pajuwits, wits. Hullja = witsamaa.

Jagenael, 20 = Koht tundmata. Liberi Jagenael tuletab Jogenala meelde. Ehk o asemele a kirjutatud. Jogenala jälle paneb Jõepere peale mõtlema. Waremalt kutsuti Jõepere Jõempereks.

Wannae, 12 = Vanaküla Kadrina piiril Kuusalu kihelkunnas.

Vitcae, 10 = Witka talukoht Kõnnus. Witka = aeglane.

Jarvios, 32 = Järwa talukohad Wohnjas, metsa sees.

Karungca, 5 = Karunga küla Lassilas. Nimi igatahes kahest sõnast koos. Esimene Karu, teisest sõnast ainult ka järele jäänud. Missugune see teine sõna olnud, wõimata määrata.

Köndos, 40 = Kõnnu, wanemas keeles Kondu, Konno. Nimi tähendab kohta, asupaika, talu.

Kyllaeuaerae, 5 = Kihlewere. Liber h asemele l kirjutanud.

Kallax, 8 = Kallukse küla Wohnjas. Snellman nimetab eksikombel kohta Kaluseks. Igatahes tuleb nime tüweks „kallast“ pidada. Kallukse ja Aheliku olid sel ajal Ojamaa kloostri Rumeni päralt.

Athelic, 10 = Ahila küla Wohnjas. Näib, nagu oleks Liberi kirjutuse ajal koht Aheliku nime kannud. 1586 nimetatakse kohta Adele.

Svandaus, 10 = Wandu küla Neerutis. Liberi kirjutaja on nime ilmaaegu daanistanud. Nime juur wist Wanatoa.

Kicko, 8 = Kiku küla Wandu küla ligidal. Kikk, kiku = king, ka leiwatükk. J. Jõgewer oletab nime tuletamist sõnast kikka = järsk.

Salda, 8 = Salla küla Udriku mõisa ligidal. Nimi alguses ehk Saleda, sellest Salda, wiimaks Salla.

Utric, 12 = Udriku. Nimi tähendab wist udrast=saarmast.

Nakalae, 7 = Nagala küla Udrikus. Naga = tapiauk paadi põhjas; aga astjalgi on naga. Juur waewalt nõgu, nagu J. Jõgewer oletab.

Tokolep, 7 = Tokolõpu küla Udrikus. Togu = loll, aga ka konks ankru küljes.

Mekius, 20 = Mäeküla Udrikus. von Meck sugu on enesele kohast nime saanud.

Artinas ehk Arcinas, 10 = Arkna Rakwere kihelkunnas.

Undyl, 9 = Undla. Wist warem Undila.

Wataekya, 20 = Watku. Liberi kirjutaja nimest l wälja jätnud ja Wataküla asemel Wataekya kirjutanud. Saksa keeles kannab koht praegu weel Watküll nime. Wada tähendab lori, lobisemist, aga ka kokkupandud nootasid ja wiimaks weel hagudest tehtud teed.

Paiunalus, 20 = Pajualuse karjamõis Udrikus. 1586 nimetatakse kohta Payonal.

Eghaentakae, 24 = Jõetaguse. Liberi kirjutuse ajal kandis koht weel, nagu näha, Jogentaga nime. Umbes poolesaja aasta eest küla kaotatud, maad Neeruti mõisale wõetud, asemel karjamõis.

Coskius, 5 = Koski, Kose. Koht praegu tundmata. Ei ole mingisugust põhjust kohta Knüpfferiga Kaustiniidu kõrtsiks pidada.

Walghamus, 2 = Walgma küla Neerutis. Neeruti nime omanikult Nieroth omandanud. Walgma = wenede maale tõmbamise koht.

Waettaeuaer, 8 = Wõduwere küla, wersta kolm Kadrinast lõuna pool.

Corpius, 20 = Kõrweküla Wohnjas. Knüpffer loeb Torpius ja arwab kohta Tirbiku külaks Huljas.

Lopae, 8 = Loobu. Juba wanast ajast on Loobu Kadrina ja Halljala wahel jaetud. Mõis Halljalas, talud Kadrinas. Loobu tuletab sõna loobuma meelde.

Apur, 6 = Aburi küla Porkunis W.-Maarja kihelkunnas; kaugel ometi muist kohtadest. Knüpffer arwab Apuri Arbawereks. Abur = aitaja.

Somaecos, Soomukse küla Tõdwa Kõnnus. Knüpffer nimetab küla Somokes wõi Somikus Arbaweres.

Jarwaen, 10 = Tundmata. Nimi igatahes Järwe. Knüpffer tahaks Jõepereks pidada, kus palju järwi leidub. Aga Jõepere et lähe Järwa ehk Järwe nimega kudagi kokku. Wohnjas on Ojajärw, aga see nimi kuulub teisiti.

Lanthi, 7 = Lante küla Huljas, wanal ajal Undla järele. Rakwere kihelkunnas Landi moonameeste ja saunikute küla Karitsal. Lanti = lant, aga ka raha; parem seletust lanto sõnast otsida: lanto = org, madalik.

9. Parochia Halelae = Halljala kihelkund.
Liberi kirjutusewiis tuletab Soome kohta Halila meelde. Praegune nimi Halljala tunnistab ometi, et rahwas kohta waremalt Halialaks, Hallialaks hüüdis. Halialast, Hallialast tekkis aja jooksul Halljala. Halea, halia = haljas, hall. Wõimalik aga ka, et Halljala nimi haldijast tekkinud. Halljala kihelkunnas kõneldakse palju haldijatest. Halljala oleks selle seletuse järele haldjate ala. Wiimane seletus oleks kohasem kui hall ehk haljas maa. Õpetaja Reimangi arwab, et haldijast Halljala nimi tekkinud. Sagudis leidub Haldja küla.

Kaligalae, 10 = Kalliküla Nigula kihelkunnas Kundal.

Sellaegael, 45 = Sel’la mõis, wald, küla. Sellaegael = Sellaküla.

Gesse, 6 = Esso. Nimi tuletab ehk alguses jõesood meelde.

Podriis, 26 = Põdruse. Liber u asemele eksiwiisil ii kirjutanud. Nime tuletab põtra meelde.

Arkenallae, 27 = Arkna, Saksa keeli Arknal.

Alouerae, 14 = Aluwere küla Sõmerus.

Kiskeuerae, 8 = Kisuwere küla Halljala wallas.

Ubias, Upja küla Uhtnas. Ubja = tore, uhke.

Someruaerae, 10, dos ecclesiae = Sõmeru; kiriku päralt. Missuguse kiriku päralt, nimetamata.

Tormas, 70 = Tõrma küla Rakwere kihelkunnas. Läti Hindreku XXIII, 7 Turme. Tõrma = küngas, kallas.

Lippanal, 30 = Lepna küla. Kohta hüüti esiotsa wist Lepanala, sellest tekkis hiljemini lühenduse teel Lepna.

Laewel, 6 = Lewola küla Karitsas. Nime juur wist lepo, lebo, seega Lewola, Lebola = puhkepaik.

Paetis, 17 = Päide weski Kloodil. Kloodi wald ja mõis kandis waremalt sama nime, hiljemini said mõlemad wiimsed omanikult Clodtilt enesele uue nime; neid hakati omaniku järele Kloodiks hüüdma. Schlüter seletab nime Paideks. Igatahes ei tähenda see praegust Paidet, waid tähendaks paate, paaside, paede paika. Päide jälle tuletab päid meelde (paljuse omastaw).

Paegkaelae, 31 = Pähküla. Nimi alguses wist Pähkliküla.

Uvarangalae, 32 = Warangu küla. Warangukülast hiljemini omaniku nime järele saksakeelne Wrangelshof tehtud. Eesti nimi näib wanem olewat. Warangus wana linnamägi. Warangu ehk Waranküla.

Kandalae, 34 = Kandle.

Carola = Karula. Nimi tähendas waewalt karu, sest karu nimetatakse wanemas keeles otiks. Karu wanemas keeles = kiwine, konarane, wilets, halb. Karula seega kiwine, halb maa.

Viola = Wihula. Karula ja Wihula loeti sel ajal Kandle kõrwa.

Katal, 18 = Katela ehk Katala küla. Nimi tuletab wiletsat, wiletsa küla meelde.

Lopae, 4 = Loobu. Nimi sõnast loobuma.

Tatarais, 26 = Tatruse. Nimi tuletab tatart meelde.

Ulkaenpet, 12 = Tundmata. Neus (Revals s. Namen, lk. 16—17) arwab, et nimi Ülgepää tuleb lugeda.

Honolius, 12 = Tundmata. Paucker arwab Ohukülaks.

Itereuerae, 6 = Idawere.

Kassiuerae, 7 = Rasiwere Kawastus. Liber K ja R ära wahetanud.

Vilsae, 20 = Weltsi.

Patenal, 8 = Paatna küla Kloodil. Liberi järel oletada, et nimi enne Paatenala kuulunud. Kloodi nime omanikult Klodtilt saanud.

Metapae, 5 = Mädapää.

Haudis, 25 = Auküla Kihlwere järel. Rootsi ajal nimetatakse Tristwere kihelkunnas „Hauder“ küla.

Weibigaerwa, 15 = Wõiwere, Wõtipere, arwab Paucker. Raske ometi mõista, kudas Waebigaerwast Wõtipere saanud. Liberi nime lõpu pool tuletab — järwa meelde.

Katkantagus, 6 = Katkutaguse, meie ajal Haaspere. Sakslased hüüawad kohta praegu alles Kattentack, kuna eestlased kohta omaniku Hastfere järel Haaspereks hüüawad. Siin lõpp — fer = pereks muutunud. Sakslased igatahes Eesti wana nime säilinud.

Höckae (Hötkae), 28 = Tundmata.

Taeukeverae, 9 = Toikwere karjamõis Haasperes.

Katenshapae, 4 = Kassisaba = Wanamõisa. Wanemais kirjus weel Kattisabba. Wanasti kandis mõni linna alew ehk kaugemale ulataw majade rida Kassisaba nime (wdl. Eesti kirjandus 1917).

Hama, 12 = Amma küla Watkus.

Kermoe, 6 = Kärmu, Kermu küla Wanamõisas, 1808 saadik karjamõis. Nimi tuletab kerma = piimakoort meelde.

Andikeveraeraea, 26 = Annikwere.

Maidalae, 18 = Maidla, kuid niisugust kohta ei leidu enam Halljala kihelkunnas. Mahedat ei wõi see tähendada, nagu Paucker oletab.

Halela, 14 = Halljala küla kiriku juures.

Ligalae, 12 = Liiguste Haasperes. Landrolle nimetab 1586 kohta Ligill. Nimi alguses wist Liig-ala, wõimalik aga ka Liga-ala, sest Ligala. Imelik, kuidas Ligala hiljem Liigusteks muutunud.

Capis, 27 (adra kokku 2 järgmisega) = Kawastu. Enne nimetati Kawastut Kaaps. J. Jõgewer tuletab nime sõnast kaba = ots, vorstehendes Ende.

Unaes = Tundmata.

Mellaes = Tundmata.

Hittae, teised loewad Hiltae, 24 = Tundmata.

Kottewaerae, 6 = Koduwere küla Metsikus.

Salunal, 14 = Saluwalla. Liber w asemele n kirjutanud.

VI. Maum kylaegund.

10. Parochia Maum = Nigula kihelkund.
Wanasti kutsuti seda ka Maho, Mahon; Saksa keeli Maholm. Osa randa kutsutakse praegugi weel Mahu rannaks. Liberi nimest wõib oletada, et sel ajal kihelkunda Mahumaaks nimetati; Mahumaast tegi Liber Maum. Mahu tähendab ahert, Mahumaa siis ahert maad, söödimaad. Nigula kihelkunda loeti wanasti osa praegust Rakwere ja osa Lüganuse kihelkunda. Nagu näib, on saksad nime oma nime Maumi põhjal sünnitanud, nimele Saksa kõla annud, mis sellele aga ühtlasi wõõra tähenduse toonud = maasaar. Praeguse nime Nigula sai kihelkund alles hiljemini kirikult.

(U)bias, 25 = Ubja karjamõis Uhtnas.

Arissilae, 12 = Aresi Andjas, 1586 kirjutatakse Arysill. Nimi alguses Hariselja, Harisella.

Sonaldae, 15 = Sooaluse küla.