Daani hindamise raamat - 3

Osilia’ks nimetab Liber census Daniae järgmist maakunda, mis daanlased omaks tunnistawad. Osilia nime annab maakunnale Läti Hindrekki, kuna Riimi kroonik teda Osel, sakslased praegu Oesel, wenelased Эзель (eesel!), eestlased aga Saaremaaks nimetawad. Wanus põhjamaa kirjus nimetatakse Saaremaad koguni Eysyssel, Eysysla, wahel ka Ösyssel. Ei tähendab põhjakeeltes saart, syssel põhjamaa õpetlaste seletuse järele maakunda. Seega oleks Eysyssel ümberpanek meie Saaremaast. Tänini ei ole aga weel kindlaks jõutud teha, kas Osilia, Oesel Eesti wõi põhjamaa keeltest wõetud. Liber census Daniae ja Läti Hindreku Osilia on enesele igatahes Ladina lõpu -a pärinud; sedawiisi jääb nimest Osil, Riimikroonikas Osel ja praeguses Saksa keeles Oesel järele. Mitmed Soome õpetatud mehed arwawad, et Oesel, Osil, Osel sõnast öösalu tuleb. Salu sõnas olels siis a e-ks muutunud. Hiljuti teatas õpetaja W. Reiman, et Saaremaal Hobusella = Hoosel’la, Oosel’la olla ja et wõimalus olemas, et Oosel’la nimest Osilia, Oesel tekkinud. Kui wanasti tõesti saart selle nimega nimetati, tohiks arwati, et wõõrad nime ometi eestlastelt laenanud. Aga niisama wõimalik, et põhjamaalaste Saaremaast ümberpandud Eysyssel hilisemale Oeselile nime andis. Wiimane sõna ses küsimuses on alles ütlemata.

Hupel ütleb Saaremaal 148213⁄24 adramaad olewat. 1897 rahwalugemise järele elas Saaremaal 27713 m. ja 32560 n., kokku 60263 hinge.

Rotelöwich on Eestimaal wiimane maakund, mille daanlased enestele nõudsid. Läti Hindrek nimetab (XVII, 5) maakunda ka Rotelewik, tawalisesti aga Rotalia. Riimikroonika nimetab maakunda Wik ja Wyk ja see nimi = Wiek on Saksa keeles maakunnale tänini jäänud. Rotelewich, Rotelewik tähendab igatahes Läänemaad. Nimi Rotelewik on kahest sõnast kokku pandud: Rotele ja Wik. Wik tähendab Skandinaawia keeltes merelaht. Sarnaseid lahtesid leiame Läänemaal kaks: Matsalu laht ja Haapsalu laht. Wik nime, s. o. lahe nime on igatahes põhjamaalased maakunnale annud wõi õigem maakunna nimele juurde lisanud. Wik nimi tuleb wõõraks nimeks lugeda. Teine lugu on aga nimega Rotele, Rotalia. Selle nime jälgi leiame praeguses Ridala kihelkunna nimes. Ma kirjutan küll Ridala, tähendan aga kohe, et ma rahwasuus kihelkonna nime ka Ridalu ja Ridali olen kuulnud. Rahwas nimetab seega kihelkunda kolme wiisi. Neist kolmest nimekujust kannab Ridala wist kõige wanemat kuju. Me wõiksime siin oletada, et alguses kohta Ridala hüüti (rida ja ala, lühendatud la).

Siiski Liber census Daniae Rotelöwik ja Läti Hindreku Rotelewik ja Rotalia panewad meid mõtlema, ka saksakeelne meieaegne nimi Röthel, mis wanadele nimedele kätt annab. Ega kõik wanad kirjad ometi Ridalat Roteleks muuta wõinud. Liber census Daniae Rotelöwik on igatahes ö eksikombel kolmandasse silpi esimese silbi asemel saanud; wist tuleb raamatus nime Rötelewik lugeda. Läti Hindreku Rotalia jälle kannab selgeid ladinastamise märkisid eneses; Rotal-tüwele on Ladina lõpp ia juurde liidetud. Suhm kirjutab koguni Rotula. Kui Suhmi nimi õige oleks, peaksime Rotula nime Rõdulaga (rõdu ala, rõdude koht) seletama. Kuid Rodula nimi tuleb liig harwa ette; sellepärast oleks liig julgus selle järele kohta Rõdulaks tunnistada. — Maakunda hüüti wanasti Liberi ja Läti Hindreku nimede järele arwates Röteleks, Rödeleks ehk Rodalaks. Wiimased nimed tuletawad meelde redelit aga ka roda, rõda-, mis mõlemad kära, müra tegemist tähendawad.

18 8. a. Landrolle nimetab Läänemaal 169471⁄240 adramaad, 1841. a. Landrolle aga 168767⁄80 adramaad suureks. Possarti teate järele on Läänemaa 39691⁄6 ruutwersta suur. 1897 rahwalugemise järele elas Läänemaal 39151 m. ja 42926 n., kokku 82077 hinge.

Haeriae = Harju maakund.

1. Parochia Haccritz = Hageri kihelkund.
Hageri kihelkunda arwati Liber census Daniae kirjutuse ajal suur osa praegust Rapla ja Nissi kihelkunda. 1582 kannab kihelkund nime Hakris. Nagu Liberi ja muist wanust kui ka saksakeelsest nimest näha, tohiksime oletada, et kohta wanasti Hageriseks hüüti. Aja jooksul kadus lõpp -se ja järele jäi Hageri.

Tedan, 15 = Tõdwa küla Sakus. w nimest wälja jäetud. Wanasti leidus Eestimaal mõisnikusugu Tödwen, kes nime wist sellest külast saanud.

Orgiol = Oruküla Adilas. 1586 nimetatakse kohta Oriel.

Pyol, 15 = Pihali külas Adilas. Nimi wanasti wist Pihula wõi Pihala.

Kaxwold, 12 = Kasuküla Tohises. Teisendi järele Kazwold. Liberi järele oletada kandis küla enne nime Kasuwald.

Koylae, 14 = Kohila. 1586 nimetatakse kohta Koyall. Praegu räägitakse nime wahel ilma h-ta. Wist kuuldi wanastigi niisugust hääldamist. Nii tekkis Liberi Koylae ja sakslaste Koil.

Hakriz, 6 = Hageri küla. Wähe ülemal kirjutas Liberi kirjutaja weel Haccritz, nüüd korraga Hakriz, teisendis koguni Hakrotz.

Kyuizael, 15 = Kiwise Rabiweres. Nagu Liberi nimest ilmub, kandis koht wanasti Kiwiselja nime. Wiimane nimi lühenes aja jooksul Kiwise’ks. 1586 kannab koht nime Kawpisell.

Sandae, 11 = Aanda küla. Paucker arwab Sondo külaks Kelbas.

Laemaech, 10 = Läämiku talu Adilas. Alguses wist Lämmiku.

Aekizae, 7 = Aigitse küla Ohulepas. Sõna juur wist aegine.

Kustizae, 17 = Kustja küla Haibas. 1586 nimetatakse kohta Kustuse külaks.

Hovympae, 7 = Howimpää, Hoowipää — koht tundmata. Wõimalik, et Liber Hawympää = Hawinpää asemel Howympää kirjutas. Hawinpääst wõiks Haiba Hageris tekkinud olla.

Mandaes, 4 = Mõnuste küla Kirnas, arwab Paucker. Rootsi ajal kannab küla wanus kirjus nime Monasta. Liberi kirjutusewiis tuletab maanteed meelde.

Angaer, 12 = Angerja. Angerja omanikku kutsub Liber Heinrich fan anger. Angerja on siis Angeri sugukunnale nime annud.

Loal, 23 = Loa, Lohu, Saksa keeli praegu weel Loal. Oletataw, et eestlased muiste kohta Lohula wõi Lohala kutsusid. Sellest lühenduse teel hiljemini Lohu ja Loa.

Kiaeppaekylae, 23 = Käbiküla Ruilas.

Tois, 8 = Tohise. Wist räägiti wanastigi wahel h liig õrnalt nimes wälja, nii et Liber ja pärast sakslased Tohisest Tois tegid. 16. aastasaja lõpul arwati Tohise küla Ruila mõisa alla.

Koil, 10 = Kohila. Küla oli wist kahte jakku jagatud. Iga jao ülem kirjutas nime isewiisi.

Roci, 11. Suhm on nime Koci lugenud. Raske ütelda, kas nimi Roci wõi Koci. Et Liberil c ja t ühte moodi, wõiks nime Kodiks ehk koguni Koodiks lugeda. Aga niisama ka Rootsiks. Tohises on Rootsi küla.

Kuaet, 11 = ehk Kohatu. 9. aprillil 1249 kuulutab kuningas Eerik, et ta Tallinna piiskopp Torkelile ja järeletulijatele 14 adramaad „Kuates“ annab jäädawaks omanduseks. 1586 nimetatakse kohta Koijat. Liberi kirjutaja on nimest wist h wälja jätnud.

Paihac, 6 = Pajaka Nissi kihelkunnas.

Hopasal, 6 = Ubasalu külas Pajakas. 1586 nimetab Landrolle kohta Hoposal. Kui nimi mitte uba-sõnast, siis hubast = kohew, kerge.

Kirmaer, 7 = Kirnu Hageris. Wõimalik, et r eksikombel sõna lõppu sattunud; aga ka wõimalik, et nimi alguses Kirmaru kuulus. Rootsi ajal oli Kirnu Kohatuga ühendatud.

Uarpal, 10 = wanade eestlaste Jaanilinn Lääne raja ligidal Nissis. Läti Hindrik hüüab kohta Warboleks; selle järele kutsutakse seda wana linna meie ajal kirjanduses Warbolaks. Wanad Wene ajaraamatud annawad kohale nime Воробинъ ja Воробьевъ Носъ. Wenelased arwasid nime warblast tähendawat ja andsid linnale sellekohase nime. Kuid Jaanilinnal pole warblasega midagi tegemist. Ümberkaudne rahwas hüüab kohta praegu weel Warbjalaks. Warbjala käib Liberi Uarpal nimega ühte. Warpal tuleb sõnast warb ja ala. Koht seega Warbala. Läti Hindrek eksikombel sõna teises silbis a o-ks muutnud. Ala sõna leidus wanus nimedes sagedasti, meie päewil on see aga kadunud ja lühendus -la sõna lõpul weel järele jäänud. Alal hoitud -ala on mulle ainult Hobuala nimes Kanapääs, Haniala nimes Kaarmal, Saloala nimes Otepääs silma puutunud. Muidu on paljud endised -ala lõpulised nimed enestele jalad alla wõtnud, näituseks Waskjala, Walljala, Halljala, Mustjala j. n. e. Mustjala on Soomes praegugi weel algupärase kuju alal hoidnud = Mustiala. Ilma „jalata“ ilmub praegu weel Warbala Warblas. Peterhofi maakunnas leidub Warpala = Warbala.

Othaencotaes, 14 = Ohukotsu, Ohekotsu. 1586 nimetatakse kohta Odenkotza. Tuletab karukodu meelde. Alguses nimi wist Otenkodusoo wõi -koduase, Ohukatsu pool leidus weel hiljuti palju metsa. Kõik külad Ohukotsust peale Kose kihelkunnani seisid Daani kuninga otsekohese walitsuse all.

Jales, 14 = Jalase küla Kuusikul.

Capal, 30 = Kabala. Kabala = kuiw koht. J. Jõgewer: kabal = mari, Schellbeere.

Lepac, 8 = Lepiku küla Kurtnas. Lohul Lepiku talu.

Pasae, 12 = Tundmata.

Rapal, 8 = Rapla. Nagu Liberi nimest selgub, kandis koht sel ajal Rabala nime. Kirjutaja jättis wiimse tähe ära; nii sündis Rapal = Rabal. Saksakeelne nimi Rappel nagu tahaks tähendada, et nime algust rappest otsida, seega Rapla rapete koht, Rapela. See oletus ei ole tõenäoline. Ligemal oletamine, et raba Raplale nime annud. Rapla siis koht, kus raba olemas = Rabala. Rabalast lühenduse teel Rapla. Rabala nimi ongi kohane, sest Rapla ligidal leidub raba. 1586 kirjutatakse, et küla tühi ja ainult weskis inimesi elab. Rapla kirikut nimetab üks kuningas Waldemar III kiri 1346. aastast. 1478 pandi Rapla ja Alu külad 44 marga eest Paadise kloostrile pandiks. 1650 kinkis Alu omanik Hans Wrangel Rapla küla Rapla kirikule päranduseks.

Accola, 10 = Aakla küla Kehtnas. Paucker arwab, et see Kehtna küla Hackel on. Kuid Hackel kirjutades astub Paucker Liberi jälgedesse. — Juuru Maidla Aola küla Raplast liig kaugel.

Mahethae, 9 = wist Matiküla Riisiperes, arwab Paucker. Liberi ajal koht wist Maheda. Kuidas Mahedast Mati sündis, jääb seletamata.

Piacae, 4 = Pühatu, arwab Paucker. Wõimalik ometi, et Piacae nimes Paka peitub. Paka nimeline mets on Raiküla mõisa ligidal, kõrgel mäel, mille üks serw 2—3 sülla kõrgune kalju on. Rahwas nimetab kohta linnamäeks. Oletades, et i asjata nagu Kiarpalas ja Kiaeppäekülas nimesse kirjutatud, ilmuks meile selge Paka. Paka wõiks Läti Hindreku Maianpathe (XXIX, 7) olla.

Kipunkaelae, 3 = Kibunküla, nüüd Keoküla Raikülas. p = b langes wahelt wälja, niisama omastawa lõpp ja järele jäi Kiuküla = Keoküla.

Linas, 7 = Linnaaluste küla Keawa mõisa juures. Siin ligidal oli muistne Osek Kedipiwgi.

Raiklaep, 5 = Raiküla. Liberi teisendis Raiklap. Liberi järele wõiks oletada, et koht muiste Raiklepa nime kandis, eeldatud, et Liberi kirjutus õige. 1586 nimetatakse kohta Raeküla.

Sonalae, 7 = Sooaluste küla Järwakandis. Nimi alguses wist Soonala, sest hiljemini Sooaluste, ka Soali.

Laelleuer, 5 = Lellepere, mõis ja wald. Saksa keeli Lellefer. -were lõppude kohta leidub enam kui 10 seletust, aga ükski pole üleüldist wastuwõtmist weel leidnud. J. Jung ja mitmed muud katsuwad -were lõppu perest tuletada. Mõnes kohas tarwitatakse -were ja -pere segamini. Nii öeldakse wahel ka Lelleweregi, kui ka Lellepere sagedamini esineb. Wigalas tuntakse ainult -peresid ja need -peredki lühenewad enamasti -bre’ks, näituseks Tidubre, Konobre, Konnabre, Allibre jne. — Prof. Kettunen ja M. Weske otsiwad lõpu -were sündi weerest, E. Ahrens Soome sõnast werha ja werho, wahel wuori, nagu Rakwere nimes; E. Pabst sõnast ware, Dr. Bertram niisama nagu Kodawere rahwas sõnast weri, kusjuures Bertram werele enam suguseltsi tähenduse annab. Kuulu järele kaldunud Dr. Fählmanngi selle arwamise poole. Prof. Pott otsib -werele seletust Ladina keele sõnast „fara“ = mõis, koht. Schade oma sõnaraamatus tuletab fera = osa, külg, Gooti keeli fera = külg, maakülg meelde. Weel muid arwamisi on awaldatud. Minu oletamise järele wõiks -were mõnes kohas pere, enamasti ometi weere sõnast tekkinud olla. — Lellu = wajuw, kõikuw raba.

Soka, 3 = Sakwa küla Waltus. Tohises on Saku küla.

Purculi, 10 = Purku küla Järwakandis. 1696 nimetatakse kohta Porkall. Alguses koha nimi wist Purkula. Purku = tuisk.

Kiarpalae, 8 = Karbla küla Lelleperes. Enne koha nimi Karbala; lühenduse teel sest Karbla. Karba = kõrw; karbala = pisar; jõhwikas.

Waskilae, 2 = Wastja küla Kehtnas. 1586 nimetatakse küla koguni Waschell. Küla endine nimi wist Wasküla.

Raekaevaer, 6 = Kaegepere küla Raikülas, ametlikes kirjus Kaegewere. Liber on K asemele wõõriti R kirjutanud. Knüpffer arwab, et Raekawer „Rackefer“ küla Raikülas tähendab. Kuid niisugune küla puudub Raikülas. Leidub ainult Raela.

Calablia, (ka Salablia), 5 = Kalbu küla Kehtnas. 1587 nimetatakse Kehtnas Kallope küla. Selle nimetuse järele wõiksime oletada, et küla enne nime Kalapea kandis. Liberi kirjutaja leidis käsikirjast Kalapea, Kalapia = Calabia eest ja lisas kogemata nimele l juurde = Calablia. Kalapeast tekkis Kalbe, Kalbu, nagu ligidal olewast Kädenpeast aja jooksul Keawa sündis.

Kiaeppaekulae, 5 = Käbiküla Kehtnas. Liberi järele wõiks küla Kääpakülaks, Käpakülaks lugeda. Kääpa ja Käpa küla puuduwad, Käbiküla leidub, seega tähendab Liberi nimi Käbiküla.

Natamol, 6 = Nadalama küla Kehtnas. Alguses ehk Madalama wõi Madalmaa. Ometi puuduwad näitused m moondumisest n-ks.

Compayas, 10 = ehk Kumma küla Waltus.

2. Parochia Koskis = Kose kihelkund.
Kose kihelkunda arwati Liberi ajal osa praegust Juuru, Rapla ja Harju-Jaani kihelkunda. 1584 kannab ta nime Kosküll. Mõned seletajad, isegi A. H. Snellman, arwawad, et koht enne nime Koskis kannud. Waewalt on see nii olnud. Ennem wõiksime arwata, et kohta Koskise (= Kosese) ehk lühemalt Koske hüüti, millest hiljem Kose sündis.

Kiulo, 10+6 = Kiwilo, küla Kosel, mõis Harju-Jaanis. Mõis, õigem loss, oli omal ajal piiskopi loss, 1482 ehitatud. Wanasti kirjutati w asemel tihti u; sedawiisi Kivilo asemel Kiulo, kusjuures kirjutaja teise i wist kirjutamata jättis. Kiwilo omanikuks nimetab Liber Thideric de Kiwael; ühes hilisemas kirjas nimetatakse sedasama meest Theodoricus de Kiwile. Kiwilo on keskajal suurele Kieweli sugukunnale nime annud. Tähtsam selle liikmist on Saaremaa piiskopp Johann Kiewel, kes Jaanipäewal 1525 ewangeliumi usule uksed awas. — Kiwilo = kiwilagedik.

Hirae, 13 = Iira küla Kuusikul. Hiira = hall hobune, hiire karwa hobune.

Karku, 9 = Kõrgu küla Sikeldis.

Terma, 4 = Tõrma küla Sikeldis. Tõrma tähendab küngast.

Palamala, 5 = Palamulla küla Alus. Liberis u asemele eksikombel a kirjutatud.

Kocial, 4 = Paucker arwab Waltuks, mis enne Saksa keeles nime Kotz kandis. Sedasama kohta tähendab wist ka Läti Hindreku Cozzo (XXI, 5). Kotz, Cozzo juhatab Kodisoo ehk Kodasoo juurde, millest nimi tekkinud. Wõrdle nime Kodasooga (Kuusalus), mis Saksa keeli Kotsum nime kannab. Wiimane nimi näitab, et koht waremalt wist Kodasoomaaks hüütud. Kocial asemel tuleb aga Kotial lugeda. On ju Liberi tihti c ja t ära wahetanud. Kotial = Kotiala = Kodiala = praegune Kodila.

Oiel, 8 = Uue ehk Oe suur metsa talukoht Harju-Jaani rajal, arwawad ühed. Seks koht aga Raplast liig kaugel. Kodilas leidub Oela küla; seda tähendab Oiel. Oela alguses = Ojala, seisab oja kaldal. 1586 kutsub Landrolle kohta Ogel. Brieflade nimetab 1573 Oigell ja Oiyell Harmi kõrwal.

Rakal, 8 = Raka küla Kodilas. l sõna lõpul laseb oletada, et kohta wanasti Rakala hüüti. Raka = kiwine põhi, kiwihunnik, kiwine koht.

Koit, 10 = Koiksi karjamõis Kuusikul. Selis on Kõigi karjamõis. Koit asemel tuleb igatahes Koic = Koik (= Koiksi ehk Kõigi) lugeda.

Sicaleth, 9 = Sikeldi, Saksa keeli Sicklecht. Nagu näha, nimetati Liberi ajal kohta Sigalehte (Sigalehde), sest tekkis hiljemini Sikeldi.

Kiarkiuer, 2 = Keriwere Pirgus. Liberi ajal kutsuti kohta wist Kärgiwere, hiljemini langes nimest g wälja, tekkis Käriwere, Keriwere. Waewalt wõib Liberi nimi praegust Kiruwere mäge, järwe ja küla Paunküla wallas tähendada. Kärk = kruusine maa.

Alafae, 12 = endine sõna Alawa, alawus = madal, alam maa. Alamast lühenduse teel Alu. Ei leiduks Liberis Alafae, wõiksime oletada, et alu sõnast Alu tekkinud.

Harandaeuaerae, 2 = Arangwere Alus. Hüütakse ka Harandi ja Haranküla. Uuemõisas leidub Harandi mägi ja talu.

Palikyl, 5 = Paluküla Ohukatkus. Waewalt oletada, et kohta Liberi ajal Paliküla kutsuti, wist küll Paluküla, nagu praegu. Palu = põlenud koht, nõmm, kuiw männik.

Waeraeng, 1 = Tundmata koht. Ehk mõni Wärawa nimeline koht.

Wori, 2 = Tundmata koht. Woori tähendab mäge. Rootsi ajal kutsutakse kohta Fohre = Woore.

Othengac, 1 = Ohukatku, Saksa keeli Odenkat; Rootsi ajal koht Odenkatke. Wõrdle nimega Otepää, S. k. Odenpä. Nagu wana nimi seletab, pole kohal ohuga tegemist. Nimi tuletab karukatku meelde.

Calablae, 5 = Wist seesama, mis Rapla kihelkunnas Calablia. Osa küla arwati Kose kihelkunda.

Natamol, 5 = Nadalama küla Rapla kihelkunnas, wist juba enne nimetatud koht.

Litnanas, 14 = Linnakse talu Abajas, kus muiste Eesti linn leidus. Wanasti tarwitati ehk linna asemel sõnakuju linde, kui Läti Hindrek õieti kirjutab; Hindrekul leiduwad Somelinde, Agelinde. Salemann laulab 1656 Meij’ Jummal on üks kindel lind! Eeldada tuleb, et Salemann sõna õieti kirjutas. Muiste esines ehk teine haruldasem sõnakuju litn. Wepsa keeles hüütakse nüüdki weel linna „litna“. Praegune koha nimi Linnakse annab igatahes teateid wanast Eesti linnast. Õlle linnastega pole nimel midagi tegemist.

Weri, 6 = Wist Werike küla Kaius. 1586 nimetatakse kohta Wyrike.

Haermaeto, 10 = Härtu Raplas, Saksa keeli Hermet. Nagu Liberi nimest selgub, kandis koht wanasti Härmatu nime. millest sakslased Hermet tegid. Wiimsel ajal hakatakse raudteejaama Saksa keele eeskujul Hermetiks kutsuma. Eesti wana nimi Härmatu palju ilusam ja parem. Härmatust lühenduse teel Härtu tekkinud.

Rocoaassen, 4 = Nimi tuletab Rooguaset, ka Rohuaset meelde. Sellenimelist kohta ei leidu. Uuemõisa wallas leidub Roogaja talu.

Purilo, 6 = Purila Juurus. Saksa nimi Purgel annab nagu näpunäiteid, et wanal ajal kohta koguni Purgela, Purgila hüütud. Purila oli wanasti Pirita kloostri päralt.

Selkius, 3 = Seli. Nimi sõnast selg.

Casacu, 10 = Kasaku nimeline koht tundmata, niisama kassakad Liberi ajal. Õigem sellepärast Casicu = Kaasiku lugeda. Kaasiku leidub Kurtnal, aga mujalgi weel.

Mekius, 3 = Rawila. Praegune saksakeelne nimi Meks juhatab meid sellele otsusele. Liberi Mekius ja Saksa Meks jälle sunniwad oletama, et koha nimi muiste Mägise olnud. Mägisest tegi Liber ladinalõpulise Mekius ja sakslased Meks. Hiljemal ajal anti Mägisele uus nimi Rawila; ehk sel ajal, kui mõis Rawilasse ehitati.

Sarmus, 5 = Saramõisa, Saksa keeli Saremois, arwab Knüpffer. Liberi järele wõib oletada, et kohta 13. aastasajal Saramõisaks hüütud. — Härglas Saarmuse karjamõis; selle kohta sobib nimi kõige paremini.

Asae Leus, 13 = wist mingisugune Aasa nimeline koht. Paucker arwab, et nimi aset tähendab. Leust peab Paucker Laiuse ehk Leiuse külaks, mis 1765 Landrolles Leiuse nime kannab. Ehk on Leus koguni isiku nimi? Kaberla omanik näituseks kannab nime Tuwi Leös. Wõimalik, et sarnane Leös = Leus Aasa omanikunagi esineb. Niisugusel korral oleks Liberi kirjutaja eksikombel nime Leus kohe Aasa järele kirjutanud, kuna oleks tulnud kirjutada Asae, XIII, Leus. Leus oleks Aasa endine omanik; selleaegse omaniku nimi leidub Aasa ees ja kuulub Kanutus.

Oal, 5 = Oala küla Inglistes. Wõimalik oleks Tuhala, Saksa keeli Toal wäände peale wõõriti kuulmisel mõtelda.

Mataros, 3 = Mahtra, Saksa keeli Machters, Juurus. Liberi järele oletada, et koha nimi ehk enne Madara olnud.

Sataial, 5 = Sadala küla Järlepal. Liberi nimest wõiks oletada, et koht muiste Sadajala nime kandis, sest 1613 nimetatakse kohta weel Sattyalck (Sadajalg).

Serriuerae, 2 = Särewere küla Juurus.

Aunapo, 2 = Õunapuu. Praegu ei tunta sellenimelist kohta.

Herkial, 10 = Hargla Juurus, Saksa keeli Herküll. Liberi ja Saksa nimi näitawad wanemat sõnakuju Herküla. Herkülast lühenduse teel Hergla. Her tuletab herrat ja härga meelde. Liberi nimest wõiksime härg-ala wälja lugeda.

Juriz, 7 = Juuru. Liberi järele wõiksime oletada. et nimi wanasti Juuriste kuulunud. Saksa nime — Jörden — järele, et Juurten, Juurden.

Kasawand, 8 = Kaswandu küla Kaius. 1586 nimetab Landrolle kohta Kasawan.

Kariscae, 5 = Keriste ehk Kiriste küla Pirgus. Ehk Kariste küla Kaiu wallas.

Salandaris, teised loewad Salandaus, 8 = Salutaguse küla, Saksa keeli Sallentack, Hageri kihelkunnas, Kose ligidal. Liber salun asemele salan kirjutanud, tagusest daus teinud.

Kaiu, 11 = Kaiu. 1586 Landrolle järele oli Kaiu weel Kuimetsa küla. Imeselgelt koht aastasajad nime muutmata hoidnud.

Tomias, 7 = Toomja küla Kaius.

Quiames, 10 = Kuimetsa Juurus. 1286 kirjutatakse Quyumetze (Bunge I, 1, 314). Nagu näha, nimetati kohta wanasti Kuiwametsa; sest tekkis lühenduse teel Kuimetsa.

Rauangaes, 4 = Raawa küla Triigi wallas, Liberi käsikirjas wist kirjutuse wiga. Rauangaes asemel peaks Rauangael seisma = Raawanküla. Raawas = loom, siis looma küla.

Wopal, 5 = wist Woose. 1586 nimetab Landrolle Wowell Waopere kõrwal. Praegu Woose ja Palu küla seal ligidal. Wõimalik, et alguses ainult Woosepalu küla leidus.

Leiusi, 2 = Leiuse, Lõiuse küla Hergla wallas Juurus.

Tamias, 6 = Tamsi küla Kuimetsas. Alguses nimi ehk Tammease.

Pickuta, 9 = Piiguta küla Pikaweres Jaani kihelkunnas. Pilwa mõis ja wald. Rawilas Pikuta talu.

Rocol, 6 = Rooküla, nüüd mõis.

Kaipiwerae, 6 = Kaiwere Alaweres. 1536 nimetatakse Kayfere küla 3 taluga.

Alauerae, 12 = Alawere. 1586 nimetatakse Alawere külaks 7 taluga, 1694 aga mõisaks 8 külaga.

Coriacmae, teisendid Coriaekivae, 6 = Korjakiwi, wõimalik ka Karjatmaa ehk Karjakiwi. Koht tundmata. Paucker arwab, et Coriacmae 1586 nimetatud Uuemõisa Kaeremecke = Kaeramäe wõiks olla. Karjamäe nime wõimalik wälja lugeda.

Rasiverae, 10 = Rasiwere Alaweres. 1586 kannab koht nime Rastifer (5 taluga), 1627 Rasiwer, 1696 Rayfer.

Hohen, 8 = Tundmata koht. Arwatakse mingisugust mäge tähendawat.

Paltauerae, 6= Pallwere küla Rawilas. Paltawerest lühenduse teel Pallwere tekkinud.

Lendaelemet, 4 = Lendermaa küla Rawilas. 1586 kirjutatakse Ländermegke küla.

Achildelempae, 3 = Tundmata. Nimi tuletab Ahisilla küla Rawilas meelde. Nime esimene pool läheb Ahisillaga küll ühte, aga lemba ja silla wahele ilmub liig suur wahe. Wõimalik, et lemba nime tuleb lahutada. Lemba wõiks niisugusel korral omaniku nimena esineda.

Semaer, 6 = Sõmeru, karjamõis Rawilas, Saksa keeli Sommerhof: Sommer tuletab elawalt Sõmerut meelde. Siiski kust sai Daani ajal Kosele Sommerhof? Wististi on Eesti Sõmerust saksakeelne Sommerhof sõna ühesuguse kõla mõjul tekkinud.

Laucotaux, 2 = Wist Lauge küla Inglistes. Kohta kutsuti minu oletamise järele wanasti Laukatagune, millest Liber Laucotaux tegi.

Pankyl, 5 = Paunküla. Liberi kirjutaja nimest u wälja jätnud. 1586 kirjutab Landrolle Paunküll ja Silmus.

Silmus, 5 = Silmsi, Paunküla karjamõis. Esiotsa nimi Liberi järele Silmuse.

Harco, 3 = Hardu küla Paunkülas. Soomes leidub Hartola. Wõimalik, et Hardu hartioga = õla, küngas ühenduses seisab.

Mustaen, 5 = Mustu küla Paunkülas. Mustla küla enne Kose, nüüd Anna kihelkunnas ei wõi küsimusesse tulla.

Sicalöth, 9 = Sikeldi Raplas.

Wahumperae = Waopere Kuimetsas Juuru kihelkunnas. 1286 kirjutatakse Wagumpere (Bunge I, 1, 588), 1310 Waumpere (Bunge I, 3, 727), Rootsi ajal Wagenpere.

Surti, 3 = Surdi metsakoht Alawere järele Madise rajal. Surti tuletab suurt teed meelde.

3. Parochia Juriz = Juuru kihelkund.
Juuru kihelkunda arwan osa praegust Kose ja Hageri kihelkundagi.

Horaetha, 9 = Hõreda. Juur hõre, õre.

Helmet, 7 = Helda küla Maidlas; Saksa keeli nimi Helmet weel olemas. 1586 nimetad Landrolle Helmet küla Juuru küla kõrwal Maidlas. Nimi wanasti wist Helmeta; lühenduse teel tekkis sest aja jooksul Helda.

Kachis, 4 = Nimi ehk Katis lugeda. Ojasuus on Kadja küla.

Aeilaes, 1 = Aeli, Saksa keeli Aela, karjamõis Ojasuus.

Ropae, 4 = Rooba talukoht Tartu maantee ääres, Kose teeharul, 3 wersta Koselt.

Rawelik, 18 = Rawila küla.

Uauae, 1 = Tundmata. Küsimus, kas nime Uawa ehk Waawa, Waba lugeda.

Maechius, 8 = Mägise küla Rawilas. Mägisest saksakeelne Rawila mõisa nimi Meks (= Megis, Mägis, Mägise) tekkinud

Cosius, 9 = Kose küla. Kosele Ladina lõpp juurde lisatud.

Hermae, 25 = Harmi mõis. Kui Liberi nimi õieti kirjutatud, koha nimi wanasti Härma olnud.

Koy, 19 = Triigi, Saksa keeli Kau. Eesti Triigi omanikult Strykilt saadud. Liber Kau asemel eksikombel Koy kirjutanud.

Palas, 6 = Palu küla Triigis.

Remmeuo, 5 = Tundmata.

Saul, 5 = Saula küla Uuemõisas. Alguses wist Saunla.

Wircol, 3 = Wiruküla Sadala juures.

Kiriawold, 15 = Keriwalla Abajas. Liber laseb arwata, et kohta wanasti Kirjawald hüüti. Huwitaw Abaja nime sage esinemine Eestis, isegi merest kaugemal. Abaja = noot, noodakoht.

Alanascae, 17 = Alantsi, arwawad Kruse, Paucker ja Schlüter. Mõnes teisendis weel wõõram Atanascae. Ehk nimetati kohta wanasti Alamase, millest Liber Alanascae tegi.

Kiriollae maec, 6 = Kirimägi, suur talukoht Uuemõisas. 1586 nimetatakse Kieremecke. Paucker arwab, et Kiiri alla mägi tuleb lugeda.

Karol, 14 = Karla küla Kose kihelkunnas, 4 wersta kirikust Juuru poole. 1586 nimetatakse Uuemõisas Koronal. Wiimse nime järele oletada, et kohta enne Koronala, Liberi järele Karula nimetati.

Tapawolkae, 2 = Tabawolga, kuid niisugust kohta ei leidu enam. Tunneme nimesid Tabasalu, Tabaaru jne. On oletatud, et Liber Tapawolkae wõõriti kirjutatud ja Tagapõllika tuleks lugeda. Tagapõllika wersta 20 Juurust Paide pool. Uuemõisas leidub Tabase talu.

Kurkenoy, 4 = Kurgenoja. Schlüter ja Paucker arwawad, et nimi Kurtnat tähendab. Kurkenoy igatahes Kurena Uuemõisa wallas Kose kihelkunnas.

Kacal, teisendid Katal, 12 = Wana nimi, seega kas Kahala ehk Kagala ehk jälle Kadala, lühenduses Katla. Tuhalas Kata küla, Kata weski; wanasti kutsutud Tuhala kabelitki Kata kabeliks.

Oikae, 5 = Oiga, koht aga tundmata. Knüpffer arwab, et Liber nime algusest K wälja jätnud ja Koikae tuleks lugeda. Koikae oleks Koiguküla Selis.

Waetheuerae, 4 = Wõiwere küla Tammikus, Saksa keeli Woifer, enne Waidefer.

Tohal, 5 = Tuhala. Sakslased nimest h wälja jätnud; nimetawad kohta Toal.

II. Uomentakae kilekund =
Uomentaga, Womentaga kihelkunnas. Niisugune „kilegund“ tundmata. Kaua on harutatud, kudas nimi õieti kuulus. Tingimata Woomentaga ehk Woomataga. Wooma tähendab sood, raba, Woomentaga siis sootagust maad.


4. Parochia Keykel = Keila kihelkund.
Keila kihelkunda loeti Liberi ajal peale praeguse Keila kihelkonna osa Nissi ja kogu Madise kihelkund. Wist tuleb Keila nimi sõnast keikata, mis praegust sõna kõikuma ja kiikuma meelde tuletab.

Nimi alguses wist Keikela, Keikala; juur praeguses Saksa nimes Kegel weel leida. Aja jooksul lühenes nimi ja nii tekkis praegune Keila. Keigala, Keila tähendab wist kõrgemaks kerkiwat kohta. Rahwalauludes esineb koht tihti Keidala nime all. Keidala tuletab sõna keidas = kõrgemat kohta soos meelde. Seegi nimi sobib Keilale hästi.

Tennaesilmae, 3 = Tännassilma küla Saue wallas.

Peskulae, 20 = Pääsküla Jälgimäe wallas. Wist sõnast Pääsuküla tekkinud.

Jalkemaetae, 11 = Jälgimägi. Wist tuleb Jalkemaecae lugeda.

Ranwalae, 11 = Rannawalla.

Kircontaen, 6 = Kirkota küla Wanamõisas, Kirguta küla Kloogal. Tähendab kas kirikuta ehk kirikutagust küla. Ennem wiimast, sest enamasti kõik külad olid ju kirikuta.

Leuetae, 4 = Leweti talu Tuulas, Lewita talu Jõgisool.

Huxnum, 7 = Uksnurme. Liber nimest r wälja jätnud.

Tulalae, 12 = Tuula. Alguses hüüti kohta wist Tuuleala, Tuulala, sest tekkis lühendusel aegamööda Tuula. Suure soo ääres seisab koht rohkesti tuule wõimuse all.

Laiduscae, 18 = Laitsi. Läti Hindrek kirjutab Ladysse. Kohta hüüti wanasti wist Laiduse, sest aegamööda Laitsi.

Rauval, 4 = Rahula. Nimi wanasti wist Rauhala, Liberi kirjutaja kuulis aga Rauwala ja kirjutas Rauwal. Rauhalast hiljemini Rahula. 1586 nimetab Landrolle kohta Rawala ja Rawola.

Ekius, 12 = Jõgisoo. Raamatu kirjutaja on nimele Ladina lõpu annud.

Akiolae, 5 = Aaküla. Koht tundmata.

Tarvameki, 2 = Tõrwamäe koht, mägi praegusel Ruila mõisa põllul Laitsi piiril. Peale selle leidub Harku metsas Tõrwamägi. 1586 nimetab Landrolle Tarremeg Riisiperes.

Yldalep, 2 = Unnalepa talu Keila wallas. Ohtus Unnalepa küla.

Haeimestkylae, 3 = Wõiks Häämeeste külaks lugeda. Tähendab wist sama, mis Ääsmäe.

Carwanal, 3 = Ehk Karnaküla Wäänas. Liberi nimi annab põhjust oletada, et kohta muiste Karwanala hüütud.

Laemestaekilae, 5 = Lemiste küla Harkus. 1586 nimetatakse Lemmiaküla Keilas. Lemi = soo, raba.

Raesaemaekae, 2 = Risumägi Laitses Pärnu maantee ääres. Wäänas leidub Rägaste mägi.

Keikael, 10 = Keila. Siin nimi juba teisiti kirjutatud kui alguses. Orduajal oli Keila wald suur, 1620 enam kui 248 adramaad, Rootsi aja lõpul weel üle 50 adramaa, nüüd ainult umbes 22 adramaad.

Rughael, 15 = Ruila. Kohta nimetati wanasti wist Rukkiala, millest lühenduse teel Ruila tekkis. Rootsi ajal oli Ruila mitme mõisa keskkoht, enam kui 182 adramaad suur, Wene walitsuse algusel aga weel umbes 6 adramaad; nüüd jälle suurem.

Laidus, 14 = Laitse. Nimi teist korda natuke teisel kujul.

Waret süto, 5 = Waresewälja küla Nurmes. 1585 nimetatakse kohta Warras; see oli sel ajal Tallinna pandiks pandud.