Şiğırlär - Gabdi

(1679-1709 yıldan soñ)*

[Ğalimnärne yakın kür]

Kiçä-köndez, sobhı-şam1 ğalimnärne tot beleş.
Ğalim katından sörsälär, katına otrı yılış.
Yırakdin kürsäñ anlarnı, katına kilep kul alış,
Küñlen alıp, kön dä kil-ber vakıt bulma çalış.
Ğalimnärneñ hälen sorgıl-atnada, härber ayda.
Hälen sorap, häyer itkän – bu zamanda mondıy kayda?!
Birä kürgel malıñ bulsa, bulsa pul2 yä baglı tay da.
Añlap algıl bu süzemne, hafanı itrersän şäyda3.

[Ata-anañnı hörmät it]

Atañ berlän anaña hezmät itkel küp-küp,
İrtä torıp, här köndä ayakların üp-üp.
Här nä äytä, aylarnıñ süzlären kür yöp-yöp4,
Sabır kılgıl, här näçä kıynasalar döp-döp.

[Aş-su aşat halıkka]

Aş-su aşat hälaikka5, niğmäteñ bulsa tigez,
Sävenmägel ugıl-kızıñ tuganıga, tugsa igez.
Här nä tapsañ, dus-iş berlä bergä(läşep) yiyeñez6,
"Kem ocmahlık?" – dip sorsalar: "Sähi (keşe)!" – diyegez7.

* Kazan utları. – 1978. – № 11. – 141-147 b.; Tatar poeziyäse antologiyäse. 1 kitap.-Kazan: Tatar. kit. näşr., 1992.-188-192 b.
1 Sobhı-şam (sobıh-şam) – irtä-kiç.
2 Pul – akça.
3 "Hafanı, hiçşiksez, uzdırırsıñ" mäğnäsendä.
4 Yäp-yäp – cöplä; hak kür.
5 Hälaikka – halıkka.
6 Yiyeñez – aşagız.
7 "Kem ocmahka kerä?" – dip sorasalar, "Yumart!" – diyep cavap biregez.