Latin

Tsaazyn gazar survalžilsan temdeglel - 1

Süzlärneñ gomumi sanı 4550
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1840
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
YuLIUS FUČIK

TsAAZYN GAZAR SURVALŽ̌ILSAN TEMDEGLEL

“Mongolyn zohiolčdyn evlel” Ulaanbaatar hotnoo 1951 ond erhlen hevlüülsen nomyg Tsogt ohin tenger sangijn zahialgaar Tsagaan bambaruuš hevlelijn gazart 2020 ond gazart tsahim helbert hörvüülev.




Ug nomyg “Bolor duran” šalguuraar šüüsen bolno.
Programmtaj taniltsah bol surtalčilgaa deer tovšiž holboos ruu orno uu.


Mongolyn zohiolčdyn evlel

Yulius Fučik

TsAAZYN GAZAR SURVALŽ̌ILSAN TEMDEGLEL

Čeh helnees RINČEN mongolčlov.
Ulaanbaatar.
MCMLI


Julius Fučik

REPORTÀŽ PSANA NA OPRATCE

Preklad Rinčena

Ulanbalor hoto
MCMLI


PANKRATs DAH GESTAPOGIJN GYaNDAND 1943 ONY HAVAR BIČŽ̌EE


Raveusbryukt horih lagerd bajhdaa horigdogčdoos sonsvol, minij nöhör Yulius Fučik, «Rude Pravo» sonin, Tvorba setgüülijn redaktor, natsist šüüheer Berlind 1943 ony najmdugaar saryn 25-naa alah yal zaagdsan gež sonsson bilee.
Tegeed tsaašaa yaasnyg suraglahad, horih lagerijn öndör hermees öör surag garč ögsöngüj bilee.
Gitlerijn German, 1945 ony 5 dugaar sard daragdsany süüld olon gyandan, horih lagerias fašistyn alan hyadaž, tarčilgan tamlaž amžaagüj horigdluud sullagdan, tednij dotor bi bas sullagdsan bilee.
Čölöölögdsön nutagtaa butsaž ireed, nöhrijnhöö surag gargah gež oroldloo. Germany türemgijlen ezlegčdijn tamlan zovoodog šorond horigdon zovž bajsan nöhör han, ür hüühed, etseg ehee eren suragladag myanga myangan hün minij negen adil erel sural hijž bajsan bilee.
Tegeed, olž sonsvol, Yulius Fučik, yal unagaž šijtgüülsnees hoyor doloo honoson hojno 1943 ony 9 dügeer saryn 8-nd Berlind tsaazaar avaačuulsnyg olž medlee.
Bas, olž sonsvol, Yulius Fučik pankratsyn šorond bajhdaa yum bičiž bajsan bajžee. Minij nöhrijn suuž bajsan tasalgaand n tsaas harandaa avčirč, bičsen tsaasyg n neg negeer n šorongoos nuuts gargaž bajsan gyandangijn huyag A. Kolinski terhüü bičih nöhtsöl olgož ögsön bajžee.
Ter huyagijg erž olood, pankratsyn šorond Yulius Fučikijn bičiž bajsan yumyg tsuvruulsaar olž avlaa. Ondoo, ondoo gazar, ondoo ondoo hünd, hünij nuun hadgalž bajsan des dugaar bühij ter huudsyg des deseer n bolgož avaad, odoo unšigč avgaj nart toliluullaa. Ene bol Yulius Fučikijn etssijn nom bilee.

PRAG, 1945 ONY ESDÜGEER SAR.
GUSTA FUČIKOVA


Garaa övdög deeree taviad, tseežee gudajž Petčekijn ordny šarlasan tuurga ööd nüd čiltel harž, har baagaar havčigdan suuh gedeg, setgen bodohod tun č döhömgüj bilee. Gevč, hünij setgelijg bieijn adil hen har baagaar havčiž čadah ve?
Hen, hezee č bilee, martčihlaa. Hen hezee tegž helsnijg, Petčekijn ordon dah mördön bajtsaaltynhny tasalgaag "Kino üzeh tanhim" gež nerlesen bilee. Sürhij mergen ner ögsön ažee. Tom gegčijn ter tasalgaa n urt urt zurgaan mör vandan tavž, hünijg hödölgöhgüj suulgaad, urd n nütsgen tuurga bajdag n kino gardag tsagaan daavuu šig. Dahin bajtsaalgah, dahin tamluulah, üheh tsagaa hüleež suudag hünij ter tuurga ööd širten harž, setgeldee byasalgasnyg büh delhijn kino üjldver bügdeeree nijlž hijsen kino film n, hemžeegeer herhevč güjtsehgüj deg. Ter tuurga ööd harž suugaad, negen nasnyhaa yavdal, ter nasandaa tohioldson hamgijn yalimgüj yavdlyg hürtel kinony süüder zurag film harsan šig nüdend üzegdež, eh, ehner, hüühed, balarsan golomt, süjrsen amdralynhaa filmijg harž, bat žuramt, čin zorigt nöhör, barž ner zaaž ögsön hün, temdeglelijn süülčijn huudsyg avsan hün, dahin ursah tsus, gar čanga atgan barž, žuram sanuulsny film, ajž hirdhijsen, zorin šijdsenij film, horson žigšsen, hajrlan enhrijlsen, buhimdan ujdsan, gordon najdsany film haragdah ažee. Amdralaas angižran tasarsan hün, tend tijnhüü öörijn nüdnij ömnö, ödör tutam setgeleer ühež bajdag bolovč, ter bürdee sergen töröhöö üzdeggüj ažee.
Bi tend, öörijnhöö yavdlyn filmijg zuu dahin üzsen bilee. Myanga dahin zadruulž üzsen bilee. Ter üzsenee helž üze. Minij ögüülž güjtsehees ömnö tsaazaar avaačih geed yavčihval, amar sajhnaar žargan tögsöh tögsgöl, happy end-ijg n güjtseeh tüg tümen hün üldeh bij.


TERGÜÜN BÜLEG - HORIN DÖRVÖN TsAG


Tavan minut bolood, tsag arav tsohino. Ter üdeš, 1942 ony dörövdügeer saryn havryn bahtaj sajhan dulaan üdeš bilee.
Bi baahan yaarč, höl dogolon, tomootoj yanzyn hün bolž yavaagijnhaa herd taaruulan, neleed yaaran alhalž, bajšingijn gadaa haalgyg tügžihees urd Elinekijnd hüreh sen gež yavsan bilee. Tend, minij "tuslah" Mirek namajg hüleež bajgaa hereg. Ter maan, nad heleh tödij l čuhal yumgüj, bi č mön tüünd tödij l helž zahih ontsyn yumgüjgee medevč, negent uulzah geed, očihgüj bolbol, yaačhav gež amtan sandarč medeh hereg. Yalanguyaa ter gerijn ezen, sajhan setgeltej hoyor hünd očihgüj mörtöö, demij tüveg tojv tatsan bolno gež bodood, argagüj očiž yavsan bilee.
Ter ajlynhan, nad tsaj barž, Mirek, al hedij n ireed, bas, Frid ehnertejgee iržee. Daanč bolgoomžgüjee, nöhöd min, bi ta naryn nüürijg üzeh durtaj bolovč, ingež böögnörööd yaah n ve dee. Ter čigeeree l yald unaž, üheh zamaa ingež ereh gež bajh uu? Neg bol, nuuts bajdlyn dürmijg dagah heregtej, neg bol, ažil hijhee bajh heregtej. Es tegvel öörtöö č, busdad ayuultaj hereg. Medev üü? gehed min,
— Medlee gež bilee.
— Nad yuu avčrav? gehed,
— Ruda Pravo soniny majn dugaar gežee.
— Za, bolž. Mirek, či, yuutaj ve? gehed min
— Aar saar yum. Šine yum alga aa. Ažil uragštaj bajna aa... gežee.
— Za, odoo majn negnees hojš uulzya daa. Bi hel ögnö.
— Za, bayartaj! getel gerijn ezen,
— Bas neg ayaga tsaj zooglo, erhem avgaj! gežee.
— Ügüj, ügüj, Elinek avgaj, bid daanč olon hün bajna gehed min,
— Ügüj, gants ayaga tsaj zooglood yav l daa, bi tanyg gujya gežee. Ayagalsan tsajnaas n uur garč bajv.
Haalgany honh duugarah čimee garav. Šönö, ingež haalgany honh duugarč bajh, yamar hün ingedeg yum bol?
Honh duugarč bajgaag n sonsvol, neleed širüün uls bololtoj.
Haalga balbaž ehleed,
— Haalgaa nee! Bid tsagdaa nar bajna! gežee.
— Tsonhoor bušuu gartsgaa! Zajlž üz! Nad gar buu bij. Ta naryn zajltal, bi tür horiglož üze getel, hožimdžee! Tsonhon dor, bajšin ööd buugaa tusgasan gestapo nar hedij n zogsžee. Haalga suga tsohiž orood, togoony bajšin ruu dajran orž, tendees dotogš orž irev.
Neg, hoyor, gurav, esön er orž irev. Namajg harsangüj, bi tednij ard n, neegeed orhison haalgany n tsaana zogsož bajlaa. Tendeesee bi buudsan č tednijg boloh bajžee. Getel, ted nar, esön buuny amyg hoyor emegtej, ulaan gartaj gurvan er hünij öödöös tusgažee. Minij bodohod, yuuny ömnö ted aluulah bolno. Biee buudya gehed buuny čimeegeer, naaduulyn buudahad ted mön aluulna. Namajg buudahgüj bajval, ted maan, hagas žil yum uu, neg žil horigdož bajgaad, huvsgal garč sullagdan am büten garna bajh. Gants Mirek bid hoyor l garč čadahgüj, tamluulah bajh. Yaaž erüü šüült hereglesen č nadaas yum olž sonsohgüj bajh. Harin Mirek yaadag bol? Ispanid bajldaž yavsan hün šüü dee... Frantsad horih lagerd hoyor žil horigdood garsan, dajn dunduur Frantsaas sem Prag hürtel yavaad irsen tijm hün, araj č namajg barž ögöhgüj bajh gež bodloo.
Nad, hoyor sekundijn bodoh zaj bajžee. Gurvan sekundijn č zaj bij bolov uu.
Tegeed, daldaas namajg garč irehed,
— Aa, bas neg hün bajna gežee.
Namajg neg tüüšindeed avčee. Tegž tsohivol hünijg alahad amarhan bajna šüü gež bodogdov.
— Haende auf!1 gež hašhirčee.
Neg tsohiod avčee. Bas neg.
Tegeh l bajh gež bi bodož bajsan yum.
Ter ajlyn tohitoj bajr n, ovoolson ortoj novš, evderhij hemherhij sav sandal bolž düürlee.
Dahiad l gar hölööröö zodož öšiglöž ehlelee.
— Marš! geed namajg mašind čihež oruulav. Buuny am nadaas saldaggüj. Zamdaa bajtsaaž ehlev.
— Hen be či? gehed,
— Bagš Horak gelee.
— Hudlaa!
Namajg dalaa havčihad,
— Es helbel, buudna! gežee.
— Buud aa, buud! getel
Buudna bajh gesen čin, harin garaa zangidan šaadag bajžee.
Tramvajn hažuugaar öngörön garahad, tsagaan tsetseg čimgeer čimsen tereg šig üzegdev. Ber buulgah najr hurimynhny yavž bajgaa tramvaj tereg, šönö ijm oroj yavah gež üü dee? Demijrč, nüdend hij yum üzegdež bajgaa yum bajlgüj dee gež bodloo.
Petčekijn ordon, ter lüü amd yaasan č orohgüj gež boddog bajsan bilee bi. Dörövdügeer davhart n namajg čirč gargav. Uuhaj, önööh tsuutaj!! A! gedeg, ev hamt naryg esergüütseh heltes šiv dee. Za, yum üzeh n dee gež sanagdaž yavlaa.
Negžin barivčlahad, udirdaž yavsan öndör turanhaj komissar, buugaa hujlaad, namajg kontortoo oruulž, yanžuur tat gež tamhilav. Tegeed,
— Či hen be? gežee.
— Bi bagš Horak gelee.
— Hudal!
Tüünij bugujn tsagijg üzvel, arvan neg bolžee.
— Naadahygaa negž! gež tušaav.
Negžiž ehlev. Huvtsas hunaryg min tajluulav.
— Bieijn ünemlehtej yum bajna gež neg n helžee.
— Hen gež bajna gehed n,
— Bagš Horak gež bajna gežee.
— Magadalž üz! gehed n,
Utasdlaa!
— Za tegne ee. Bürtgüüleegüj yum bajna. Bieijn ünemleh gedeg n huuramč bajžee gežee.
— Hen čamd ter ünemleh olgoson be? gehed n,
— Tsagdan sergijleh gelee.
Modoor neg tsohiod avlaa! Dahiad bas neg. Tooloh uu bajh uu?
Tsohisny n toog avč bürtgesnij hereg nad bajna uu daa gež bodož bajtal,
— Ner hen be? Hel! Haa suudag ve? Hel! Hentej uulzaž bajsan be? Hel! Uulzdag gazar haana bajsan be? Hel! Hel! Hel! Nevširtel zodno šüü! gežee.
Erüül bietej hün, hečneen zodohyg daadag yum bol doo? gež zoduulan bodož bajlaa.
Radio, šönö dül bolsnyg zarlav. Kafe guanz haagdaž, hamgijn süüld orž irsen zočid n, ger gertee hartsgaaž, yanag setgelten, bajšingijnhaa haalgany ömnö salž yadan zogsotsgoož bajgaa bajh gež bodož bajtal, öndör turanhaj komissar, ih l bayarlan ineed aldaž, gadnaas orž ireed,
— Odoo učir todorhoj bolž uu, soniny erhlegč avgaj? gehed n
Hen tedend namajg tegž helž ögöv öö? Elinekten helev üü?
Fridten helev üü? Minij nerijg č olž sonsoogüj uls šüü dee gež bodtol,
— Či harž bajna uu? Bid tsömijg medež avsan šüü. Hel! Uhaan orž üzeeč gežee.
Sonin ügtej uls yum aa daa! Uhaan orž üzeh gež, urvan terslehijg heleh n ee?
Bi uhaan orž ögsöngüj.
— Naadahygaa hül! Tseerlel üzüüleed orhi! gežee. Neg tsag bolžee. Süülčijn tramvaj tereg öngörč, gudamžind hün hargüj bolž, radio, oroj boltol saldaggüj čagnaž suudag hünd sajhan nojrsooroj gež ažillagaagaa tögsgöv.
— Töv horoond čin, čamaas gadna, bas, hen bij ve? Agaaryn medee nevtrüülegč haana bajdag ve? Hevlelijn horoo haana bajdag ve? Hel! hel! hel! gežee.
Tegseer, zoduuryg tooloh tenhee orž sehlee. Övdöh n medegdehees, gantshan hömhijgöö hazaž orhison min, čim čim övdöž bajgaa n medegdež bajv.
— Gutlyg n tajl! geed tajluulžee.
Aj, hölijn ul emzeg heveeree bajgaa yum bajna šüü. Övdöh n medegdež bajna. Tav, zurgaa, doloo... modoor tsohih n nugas tarhind ortol övdöhijg heleh üü.
Hoyor tsag bolov. Prag hotynhon untatsgaaž, haayaa hüühed nojrondoo züüdlen ujlž, er n emijnhee mörijg ilž bajgaa tsag.
— Hel! Hel!
Aman dotroo heleer üzež hečneen šüdee bulga tsohiulsnyg medeh gež oroldood, medež čadsangüj, Heden šüdee bulga tsohiulsan boloh n ve? Arvan hoyor, arvan tav, arvan doloo, ügüj, ter min, er, šüdnij too biš, namajg "Bajtsaaž" bajgaa komissaryn too šiv dee. Zarim n, bajtsaasaar tamirdčihžee. Ühel, bas l ireh boloogüjee.
Gurvan tsag bolov. Hotyn zahaas öglöö bolohyn šinž orž dee. Nogoočin zah oroh gež tsuvž, gudamž tseverlegčid, gudamžind garč eheldeg tsag. Neg öglöö bolohyg üzeh nastaj yum bajžee, bi gež bodloo.
Minij ehnerijg avaad irlee.
— Tanih uu üünijg? gež nad ruu zaažee.
Üzüülehgüj gež tsusaa heleeree doloož üzlee... Demij č teglee. Tsus min, büh biees dusalž, huruuny üzüürees hürtel dusalž bajdag bajžee.
— Tanih uu üünijgee? gehed n
— Tanihgüj! gež heleed, namajg harž, eleg emterč, sürden ajsnaa ogt medegdsengüj, hongor min. Odoo tegsnij hereg baga bolson bolovč, namajg yaasan č tanihgüj gež helne gesen ügendee hürčee. Za, bajz uu, hen minij nerijg helž ögsön bajh n ve?
Ehnerijg min avaad yavžee. Čadlynhaa hereer al zugaataj höhiüneer öödöös n harž, salah yos hijlee. Tegevč, ter harts min, tödij l zugaataj höhiün bolž ögsön gež üü dee, büü med.
4 tsag bolov. Üür tsajv uu, tsajgaagüj yuu? Höšgöör halhalsan tsonhond yuu č medegdehgüj ažee. Ühel bas l irž ögöhgüj n ee. Türgelž üzeh yum bil üü dee. Yaaž tegeh ve? geed, neg hünijg tsohiod bi ööröö, šalan deer ojčloo. Önöödüül, nad ruu uhashijn dajrč, hölööröö öšiglötsgööv. Odoo l, türgen negen tijšee boloh n šiv dee. Har komissar, minij sahlaas šüüren, neg atga sahal zulgaasnaa nad tavaa hanaž, ineemseglen üzüülev. Ter n neeree ineedemtej yum šig üzegdev. Bi er, övdöhijg hedij n medehee bajžee.
Tavan tsag bolov, zurgaa, doloo, arvan tsag, üd bolž, ažilčin ažildaa očood, ažlaasaa harž, hüühed, surguuldaa očood, surguuliasaa harž, delgüürüüd najmaagaa hijž, ajl hooloo hijž, eež min, namajgaa yaačhav daa gež, nöhöd min minij barigdsanyg medeed, sergijlen bolgoomžloh arga süvegčilž bajgaa bajh... Namajg üg aldaž magadgüj gež... tegž ajhyn hereggüj bilee. Bi tegehgüj, neeree tegehgüj, odoo etssee üzeh min holgüj bolson bajh. Hamag yum, züüdelž bajgaa yum šig, zovž demijren, züüdelž bajgaa yum šig sanagdaž, bie neg l žigtejhen bolčihžee. Namajg zodož nüdež bajgaa bololtoj. Tegeed us tsutgaž zajgaa bololtoj. Tegeed dahin zodož "hel! hel! hel!" gež bajgaa bololtoj. Bi, bas l ühež ögöhgüj, eež min, aav min, yuund namajg ijm doloon goltoj bolgož törüülsen bilee, ta min? gež bodož bajlaa.
Ödör öngöröv. Tavan tsag bolov. Önöödüül min bajtsaasaar, tsöm yadartsgaačihžee. Udaž udaž negent l zodož bajgaagaas gež haayaa gants neg tsohiod avah bolov. Tegtel, žigtej holoos duuldaž bajgaa yum šig, ayaarhan zöölön hoolojgoor neg hün,
— Er hat schon genug!2 gež heleh n čihend min sonstov.
Bi suuž bajgaa bololtoj. Minij ömnöh širee neg deešee, neg doošoo ovolzon bajh šig üzegdež neg hün nad uuh yum ögč, neg hün tamhi ögč bajgaa bololtoj. Tamhijg n barih tenhee min tasarčee. Neg hün minij gutal ömsgöh gež oroldož, höld n bagtahaa bajžee gež bajgaa bololtoj. Tegeed namajg tüšin čirč, šat ruu avto tereg hürtel avaačiž suulgaad, bid yavž bajgaa bololtoj. Neg hün, nad ruu gar buuny am tusgahad n dotor min ineed hürč yavlaa. Tegtel, bas l, önööh tsagaan tsetseg čimgeer čimsen hurim najryn tramvaj tereg üzegdžee. Ter lav, züüdelž bajgaa bolov uu? Bi, ügüj bol, haluurč, demij yum nüdend üzegdev üü. Esvel üheh gež bajgaa n ter üü, ühel iržee? Ühehed hetsüü hünd bajdag gedeg sen. Nad hünd hetsüü geh yum alga, bie, tsaas šig höngön, neg amsgaa avaad l etses bolčihmoor bajh šig.
Etses boloh n uu? Araj č tsag boloogüj yum san, bi zogsož bajgaa bololtoj. Neeree ööröö zogsož bajna šüü. Hüneer tüšüülehgüj. Minij ömnö, neg yum üserč, haltar bolson hirtej, šar tuurga bajh šig yuu üsersen yum bol? Tsus yum uu daa? Tijm ee, tsus bajh šiv. Huruugaar hüreed üzehed, naaldaad, nojton tsus yum aa... Ügüj, ene čin minij tsus üserč l dee.
Araas min namajg neg hün tolgoj ruu min neg buulgaad avč garaa örgööd yavgan suuž, deešee bos gež tušaaž, gurav dahin doošoo yavgan suugaad, bostloo bi ojčood ögöh šig bolloo. Öndör nuruutaj SS-ijn hün minij derged zogsood, bosgoh gež öšiglöž, namajg bosož čadah yum šig. Tegtel, neg hün us asgan tenhrüüleh šig bolž, neg ehner hün, em uulgaad, yuu čin övdöž bajna gež asuuž bajh šig. Tegehed n, hamag övdöh n minij zürhend šingesen šig bolov.
— Čamd zürh bajgaa yum gež üü? gež ter öndör SS-ijn helehed,
— Bajlgüj yaadag yum be? gež heleed zürhee ömöörön hamgaalah tenheetej bajgaadaa baharhlaa.
Tegž bajtal, hamag yum medegdehee bajž, ter tuurga č alga, em barž bajsan önööh ehner č alga, ter öndör SS č alga bolood ögčee. Minij ömnö šorongijn tasalgaany haalga neelttej, neg büdüün SS, namajg ter tasalgaa ruu čirč oruulaad, tamtag bolson tsamtsyg min tajlž, sürel čihsen devsger deer hevtüüleed, minij havdčihsan bieijg barž üzeed, hüjten žin tav gež neg hünd tušaažee.
Tolgojgoo segserč, nögöö negendee haraač manajhnyg haraač, hünijg ingečihžee! gež gajhav.
Tegeed dahiad holoos üzegdehgüj holoos, ayaarhan zöölön duugaar, neg hünij duugarah čimee čihend min duuldaž,
— Öglöö bolgož čadahgüj n ee gež heleh n duuldaž bilee.
Tavan minut bolood, tsag arav tsohino. Yuutaj sajhan, havryn dulaahan üdeš bilee. 1942 ony 4 dügeer saryn 25 yum sanžee.


HOYoRDUGAAR BÜLEG - ÜHLEN


"Naran gerel böhöž, gegeen odon
"Büregšin, büregšin..."

Hoyor hün, elgee tevreed, tsagaan bunhan dotor nüser alguuraar alhlan, hoolojgoo nijlüülž čadahgüj, urtaar egšiglev, šašny gunigt duulal egšiglež bajgaa bololtoj.

"Tenger ööd, tenger ööd,
"Süns degden devšeed..."

Neg hün ühžee. Hen yum bol doo? Tolgojgoo örgüülž üzeh gež oroldood üzlee. Lav ühsen hüntej avs, tolgojn tušaa hoyor lav zul barsan n üzegdeh biz.

"Šönijn haranhuj bajdaggüj
"Nasad gegeen gereltej bajdag yum..."

Čüü čamaj gež ter züg rüü harž üzvel, er yum üzegdehgüj, ondoo hün č alga, önööh hoyor hün, nadtaj gurvuul bajgaa yum bajna. Henij hojnoos zalbiral unšiž bajgaa yum bilee?

"Ter odyg üürd gereltüülsen,
Esüs ööröö, Esüs ööröö"

Ene er, ühsen hünijg oršuulah zalbiral yostoj oršuulah zalbiral unšiž bajh šiv dee. Henijg oršuulah gež bajgaa yum bilee dee?Ter talijgaač n hen be? Önööh hoyor hün, nadtaj guravhan hün bajna šüü dee. Ügüj namajg yum dag aa? Namajg oršuulah gež bajgaa yum šiv dee? Bajz ta nar min, ta nar endüürč bajna. Bi üheegüj šüü. Bi amd bajna šüü. Harahgüj yuu, bi ta naryn öödöös harž, ta nartaj üg heleltsež bajna šüü. Bolioč ee! Namajg bitgij oršuul!

"Hajrtandaa, hajrtandaa
"Hagatsan salah yos hijgeed

Ed čin, namajg duulahgüj n ee. Dülij yum uu daa? Bi tijm ayaarhan duugarč bajgaa yum bolov uu daa? Neg bol, bi üheed, ednüüd, minij hij hoolojg duulahgüj bajgaa yum bilüü? Minij bie end hevtež, bi öörijnhöö yas barih yoslold bajltsaž bajgaa yum bil üü? Ineedemtejee!

"Tengerijn züg, tengerijn züg
"Tesgelgüj, gordon širtlee..."

Nehen sanaž üzvel, hün namajg čüü čamaj gež örgööd huvtsasluulž, damnuurga deer taviad, avč yavahad n tömör tahtaj gutlyn gišgež yavah čimee sonstož bajsan bil ee. Tegeed, yuu bolsnyg büü med. Üzsen č ügüj, medsen č ügüj bilee.

... Nasad gegeen gereltej bajdag..."

Araj tijm biš bajh aa, bi amd bajh. Bie mer mer övdöž, am tsangaž bajh šig, ühsen bolbol, haanaas tijm bajh ve.
Garaa hödölgöž üzeh gež bajdag tenheegee gargaad, ondoo hünij duugarč bajgaa yum šig hačin hoolojgoor,
— Yum uuya! gež duugartal, tegelgüj yaah ve, önööh hoyor hün tasalgaa dotuur tojrč yavahaa zogsood, minij deer irž böhijgööd, neg n, minij tolgoj öndijlgööd, nögöö neg n nad šanagataj us amand n tosož,
— Neg yum idež üzeeč dee, či min, hoyor honog dandaa us uugaad bajh gež yaaž tegž boldog yum bilee, gehed n, bajz uu, ene č yuu bilee? Hoyor honog gež yuu helev. Önöödör garag yuu bolž bajgaa bilee? gehed.
— Davaa garag gežee.

Davaa garag.
Namajg baasan garagt barž avsan šüü dee. Tolgoj daagdahgüj hünd bolžee. Ene us yuutaj tsengeg sajhan us ve! Untah yum san! Aliv, bi untaž üze! Hudgijn usand neg dusal yum dusaagaad orhižee. Ene bol Roklany tendeh ovoohojn ojrh zülgijn bulag šiv dee. Namiraa boroony dusal modny šilmüüsend šuuginan dusaž bajgaa yum bajh aa... Untahad yaasan sajhan yum be.
...Namajg dahiž serehed, myagmar garagijn üdeš bolž, minij derged nohoj zogsož bajh šig, čono šig nohoj. Nad ruu, tsetsen sajhan nüdeer harž,
— Či haa suudag bilee? gež asuuž bajh šig, Ügüj, araj č ter nohoj asuuž bajgaa biš, hün bololtoj. Türijtej gutal, bas, tsergijn ömdtej türijtej gutal haragdaž, deešee harah čadal nad alga, tolgoj ergež za daa, ter č yaah ve, bi untah l yum san...

Lhagva garag.
Önööh zalbiral unšiž bajsan hoyor hün, šireenij ömnö suuž, šavar tavgaas yum idež bajh šiv dee. Bi odoo tednijg tanž bajna. Neg n düümed, nögöö n ahmad nasny hün bololtoj. Lam naryn šinž araj č tedend alga. Önööh bunhan gež bajsan min, bunhan č biš, gyandangijn tasalgaa bajž, tsaana n hünd baraan haalga bajgaa n üzegdev...
Tsoožind tülhüür haržignaž, önööh hoyor hün uhashijn bosož, nomhon zogsood SS-ijn huvtsastaj hoyor hün orž ireed, namajg huvtsaslaad gež tušaažee. Hantsujdaa garaa hijh ömdnij šuumagt hölöö hijhed tijm ih övčtej bajdag yum gež bi urd ömnö er sanasangüj bilee. Tegeed namajg damnuurga deer taviad, šat ruu damnan yavahad n, tahtaj gutlyn gišgeh čimee hongild ih l todhon sonsogdžee.
Namajg üügeer neg udaa avaad yavsan šig, haaš avaačsanyg büü med. Odoo haana avaačiž, yamar tamd hürgeh yum bol doo getel, pankratsyn tsagdan sergijlehijn gyandangijn barigdsan hünijg hüleen avah kontoryn nüdend hüjten, gerel muutaj tasalgaand avčraad damnuurgyg šal deer tavžee. Sajhan sanaat Čeh hünij duugarah n sonstož, german hünij dogšin urhirah üg duug orčuulž,
— Či ene hüühnijg tanih uu? gevel erüügee garaar tulž, harž üzvel, damnuurgyn min derged örgön tsarajtaj, zaluu hüühen zogsož bajv. Zorigtoj gegčeer gedijgeed, tolgojgoo örgöž zogsož bajgaa n, adrah bajdal ogt ügüj, maš töv ihemseg, gagtshüü namajg harž, nüdeer mendijg medež, yosloh tödijhön, dooš haržee.
Tanihgüj gež heleed, sanaž üzvel, ter neg ajhtar šönö Petčekijn ordond neg udaa halt harsan šig sanaand orž, odoo hoyordugaar uulzalt bolž dee. Tijm töv ihemsgeer zogsož bajsand n bayar hürgež, garyg n barihaar guravdugaar udaa uulzaž čadahgüj min hajrlaltajyaa. Ter hüühen, Arnošst Loryontsyn avgaj bajžee. 1942 ond büslegdsen bajdal zarlasny eheer tsaazaar avhuulsan hün bilee.
— Za, tijm bolbol, ene hüühnijg tanih bajlgüj dee gehed, harval, Anička Irasek ažee! Aa höörhij min, Anička, ta yaagaad ene rüü orž irdeg bilee? Bi tanaj nerijg ogt heleegüj šüü. Ta č namajg büü tan, bi tanyg tanihgüj, medev üü, bi tanihgüj gež öödöös n haraad,
— Tanihgüj gehed min, tsagdaa nar,
— Har hün guaj, uhaan sanaa orž üz ee gežee.
— Tanihgüj, tanihgüj gehed,
— Yuloo, odoo düürsen hereg gež Anička heleed hamryn alčuuryg huruugaar bazalsan tödijhnöör setgel n hödölsön bajdlaa medegdež, odoo düürsen hereg. Namajg hün zaaž ögsön gesen gehed n,
— Hen? gež asuutal min,
— Duugüj baj! gež tsagdaa nar zandraad, ter hüühnijg böhijž minij gar barih gehed n tülhen zajluulžee.
Aničk oo!
Bas yuü yuü nadaas bajtsaan asuusnyg bi duulsangüj. Holoos höndlöngöös harž bajgaa yum šig ogt övdöh emzeglehgüjgeer neg medeh n ee, hoyor SS namajg dahin damnaad, čamd düüžlüülž bajval čin deer üü? gež namajg širüün širüün dugtran ineed aldaž am asuuž yavav.

Pürev garag.
Bi baahan yum tanih bolž ehellee. Nadtaj hamt horigdož bajgaa hünij baga n, biee Karel gedeg yum bajžee. Nögöö nas ahmadaa "Aav" gež duuddag hün bajžee. Öörijnhöö tuhaj yum yardag n, minij tarhi tolgoj ergeed, uhaand orž ögöhgüj, neg, uurhajg č yarž bajh šig hičeelijn širee sandald suuž bajgaa hüühed šuuhad č gež bajh šig, gal garsan yum šig, honh duugargaž bajgaa n duuldaž bajh yum šig minij hojnoos ödör bür emč, SS- ijn baga emč, hoyor suvilagč irž, namajg gajgüj bajna mödhön züv zügeer bolno č gež bajh šig. "Aav č" namajg, bas, zügeer zügeer gež, Karel č mön, tijm ee, tijm gež bajgaag n bi, hedij tolgoj öndijh tenheegüj bolovč, tednij ter bajdlyg üzeed, namajg uramšuulah gež bajgaa yum gedgijg n medež bajna. Ter hoyor sajn uls ažee. Gagtshüü, bi tednij ter ügend n araj itgeh argagüj min haramsaltajyaa.

Negen ödör,
Horih tasalgaany haalga neegdež, neg nohoj, ölmijgöör gišgesen yum šig, tun ayaarhnaar gišgen orž irev. Minij tolgojn tušaa hürč ireed namajg dahin harž bajgaa bololtoj. Hažuud n hoyor hos urt türijtej gutal üzegdež bajgaag bi andahgüj bolson. Neg hos gutal n, ter nohojn eznij höl ažee. Ter hün pankratsyn gyandangijn huyag, nögöö gutal, namajg šönö bajtsaaž bajsan, Gestapogijn ev hamt naryg esergüütseh heltsijn dargyn höl ažee. Bas, neg engijn tavdag ömdtej hün bajgaa bololtojg ömd ööd n ögsüülen harval, bas, tanih hün šiv dee. Önööh namajg bariltssan öndör turanhaj komissar šiv dee. Sandal deer suugaad, bajtsaaž ehelsen n,
— Za minij togloom šüügdež güjtsžee. Odoo har amia bodož üz, hel!
Tamhi nad ögčee. Bi avah durgüj. Yamar, tamhi gartaa barih tenhee bajh biš,
— Za, Baksijhan gene ee? Yaasan sürhij medež orhio ve? Hen tedend helž ögsön yum bol doo?
— Harž bajna uu či? Bid hamag yumyg čin medež bajna. Hel!
Herev, hamag yumyg min meddeg yum bolbol, helüüleed yaah gesen yum be. Ene nasandaa bi šudarga žurmyg evdež üzeegüj, nas etseslehdee č žurmyg tesergüülehgüj dee.
Neg tsag bajtsaan asuuv. Barhirah zandrahgüj, maš hültsengüjgeer asuuž, hariug n hüleež sonsolgüj öör yum asuuž, guravdugaar, aravdugaar asuudal daraalan asuusaar,
— Či, yaasan učir medehgüj hün be? Düürč orhisnoo medehgüj bajna uu, ta nar bügdeeree šüügden hožigdson biš üü gehed n,
— Gants bi l šüügden hožidloo gež hellee.
— Či kommunyg dijlne gež, bas itgeseer yum uu? gehed n,
— Tegelgüj yaah ve gelee.
— Ene amtan, bas l itgeseer yum aa gež darga n germanaar helž, önööh, öndör komissar helmerčilž, orosyg yalna gež itgeseer bajgaa yum aa, ene amtan gehed n,
— Tegelgüj yaah ve. Ondoogoor tögsöh yosgüj gelee.
Tenhee aldaž orhiloo. Bajdag čadlaa gargaž, seremžtej bajh gež hičeegeed, uhaan medrel min, ih gün šarhnaas ursan goožiž bajgaa tsus šig aldarč, önöödüül, nad garaa č ögč bajh šig, lav, minij magnajd ühehijn šinž temdeg orsnyg üzsen bajlgüj dee. Zarim gazar, zandalčin n tsaazaar avaačih hünee enhrijlen taaldag yos bajdag san. Tüün šig, minij gar barž bajgaa yum biz dee.
Üdeš bolžee.
Hoyor hün, garaa hamhiž, tasalgaa dotor tojron yavž, aya nijlehgüj hoolojgoor gunigtaj duullyg urt urtaar tataž,

Nar büüdgerč gereltej odon,
Böhöhijn üed...

gež duulž bajv.
Aya, bolioč ee, ta min, bolioč! Ene duu tan zügeer duu č bajž magad. Gevč, önöödör, hünij hamgijn sajhan, hamgijn bayasgalantaj ödör bolson, majn negnij bayaryn urdah üdeš šüü dee. Ter duunaas baahan zugaataj duu duulž üzeh gež namajg oroldohod, ter min bür č gunhram yum bolson bololtoj. Karel, buruu harž, aav gedeg hün, nüdnij us arčiž bajv. Ter č yaamaj geed, ažiggüj tsaaš n duultal min, ted türeltsen duulaldaž, minij sanaa setgel hanaž, untaad öglöö.

Majn negnij üürijn šönö.
Gyandangijn tsamhag dah tsag gurav tsohiloo. Tsagijn tijm todhon tsohihyg bi saya duulž, barigdan horigdson tsagaas naaš uhaan medrel min saya saruul tungalag bolž irev. Neelttej tsonhoor serüün sajhan sevšee salhi orž, šal deerh sürel čiheestej devsgert min tusaž bajgaa n medegdež, sürlijn iš n minij henhdeg hevlijg hatgaž bajgaa n medegdež bajh šiv dee. Hövčin bieijn yamh tutam n tümen züjleer övdöž, amsgaa avahad berhtej, genet, tsonh ongojson yum šig, dotor ongojž, ingeed l nasan etses boldog yum bajna daa, ühel min iržee gež bodloo.
Mön č udaž udaž irehčee bolž dee, ühel min. Urd bi čamtaj hožim hojno, olon žilijn tsaana uulzana gež bodož yavdag san. Čölöö učral tögs hünij amdralaar amdran, neleed ih ažil č hijne. Neleed č ih yanaglana. Neleed č ih duu duulna, altan delhijn toosyg č neleed hödölgönö gež bodož yavdag san. Bi odoo saya l nasnyhaa id deer hürč, hüč čadal gedeg č tun č ih bajlaa. Odoo alga bolž, düürčee.
Amd yavah durtaj bilee bi. Amdyn sajhan žargalyn tölöö temtsež yavsan bilee bi. Hün ard, ta bühend bi hajrtaj bilee. Minij ter hajrtaj dotno elegsgijn hariud, sajn sajhan bajhad n bi ih l bahdaž, minij ter sanaag medehgüjd tan šanaldag bajž bilee bi. Hünijg gomduulsan bajval min, öršöön uučilž üzeerej. Bayarluulsan bajval min sanaž yavaaraj! Nerijg min durdahdaa hün büü gunž gutraasaj. Ene bol, ta bühend minij gereeslen zahih zahia šüü, aav eež, egč düü nar min, Gustino min, nöhöd min setgeld bahtaj ta bühen min, ujlal, gašuudan gunihaa bajž, dotor ongojno oo gevel, yaah ve, ujlaaraj. Harin, bitgij haramsan gomdooroj. Bayar bayasgalangijn tölöö amd yavž, ühež, am tavihdaa č bayar bayasgalangijn tölöö ühež bajgaa minij avsyg oršuulaad deer n haramsan gomdohyn tengerijn hörgijg bosgovol, araj č šudargagüj boloh yum biš üü.
Maj negnee: Ene tsagt tan bid, hot suuriny zahaar bosotsgoož, tugaa delgetsgeen namilzuulž bajdag san daa. Ene tsagt Moskvagijn gudamžind n majn bayaryn žagsaal yoslol hijh gež uls amtan egnen žagsaž yavdag sanžee. Ene tsagt tüg tümen hün, hünij erh čölöönij tölöö etssijn tulaldaan hijž, myanga myangaar ter tulaldaand am üregdež bajgaa hereg. Bi, tednij neg n bilee. Ter etssijn bajldaany neg bajldagč n boloh gedeg, mön sajhan hereg šüü.
Gevč, ühlen gež araj tijm sajhan yum biš bajh šiv, am temtsen, bütež bajna. Amsgaa avč čadahaa bajlaa. Hoolojd min haržignaž herčigneh n sonstož, hamt horigdož bajgaa nöhdöö sereež orhiuzaj. Neg balga us ögč, hoolojg min norgož ögöösej, ayaga dah usaa hedij n uuž orhiloo. Tasalgaany buland nadaas zurgaan alham gazar, savand us bij yum sanžee.
Ter hürč üzeh tenhee tamir nad bajdag bil üü? Elgeeree mölhöž, ühehdee, hamgijn čuhal n gevel henijg č sereehgüj yum san gesen yum šig tun čimee gargahgüj, ayaarhan gegčeer mölhsöör hürlee, usandaa. Tegeed, ter savyn yoroolyn usnaas uuž garlaa.
Hedij boltol tegsnee büü med. Hečneen udaan mölhöž butssanaa büü med. Uhaan medee aldaž ehleed, sudsaa barž üzvel, lugšihaa bajžee.
Zürh min, amaaraa garč pal hijž ojčih šig bolood bi č hamt ojčood öglöö. Udaan č ojčloo. Karelyn duugarah n sonstož,
— Aav aa, aav aa, naana naana! Önööh höörhij maan, nögčiž bajna l gehijg n sonsloo.

* * *

Üdees ömnö emč iržee.
Bi, tüünijg hezee hojno, süüld olž sonsloo.
Emč ireed, üzeed, tolgojgoo segserč, tasalgaandaa ergež ireed, urd üdeš n ühsen hünij huudsand minij nerijg bičsenee urž tastaad, gajhaž,
— Aduu mor šig, yamar doloon goltoj hün be? gež gene bilee.


GUTGAAR BÜLEG - HOYoR ZUUN Ž̌ARAN DOLOODUGAAR HORIH TASALGAA


Haalganaas tsonh hürtel doloon alham, tsonhnoos haalga hürtel doloon alham.
Bi, üünijg andahgüj bolloo.
Sez Mongol ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Tsaazyn gazar survalžilsan temdeglel - 2
  • Büleklär
  • Tsaazyn gazar survalžilsan temdeglel - 1
    Süzlärneñ gomumi sanı 4550
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1840
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Tsaazyn gazar survalžilsan temdeglel - 2
    Süzlärneñ gomumi sanı 4537
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1937
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Tsaazyn gazar survalžilsan temdeglel - 3
    Süzlärneñ gomumi sanı 4638
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1934
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Tsaazyn gazar survalžilsan temdeglel - 4
    Süzlärneñ gomumi sanı 4522
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1980
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Tsaazyn gazar survalžilsan temdeglel - 5
    Süzlärneñ gomumi sanı 4507
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2005
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Tsaazyn gazar survalžilsan temdeglel - 6
    Süzlärneñ gomumi sanı 4287
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1762
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Tsaazyn gazar survalžilsan temdeglel - 7
    Süzlärneñ gomumi sanı 3596
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1693
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.