Tariačin Avhaj - 1

A. S. Puškin
TARIAČIN AVHAJ
Zövlölt ulstaj soyoloor hariltsah mongolyn nijgemleg ba Mongolyn zohiolčdyn evlel 1949 ond Ulaanbaatar hotnoo erhlen hevlüülsen “A. S. Puškin-150” nomoos Tsogt ohin tenger sangijn zahialgaar Tsagaan bambaruuš hevlelijn gazart 2020 ond gazart tsahim helbert hörvüülev.


Najztajgaa huvaaltsaaraj:


B. RINČEN orčuulsan


TARIAČIN AVHAJ


Huvtsas bühen čamd zohiž
Hongor min či sajhan bajna.
Bogdanovič1

Manij alsalsan neg mužid Ivan Petrovič Perestovyn hödöö ger nutag bajdag, zaluudaa torgon tseregt alba haaž, myanga doloon zuun eren doloon ony eheer halagdaad, hödöö nutagtaa očiž, haašaa č yavalgüj golomtoo sahin suuv.
Negen yaduu tajžijn ohinyg ehner bolgon avav. Getel ehner n hödöö agnaž yavahad n amaržihdaa nas baržee.
Perestov, až ahujgaaraa borvi bohis hijlgüj höötsöldsöör setgelijn zovlon n arilav. Öörijn tölövlögöögöör bajšin bariulž, tsembe neheh fabrik bariulan ašig orlogyg gurav dahin nemegdüüleed, öörijgöö ojr hav ižilgüj uhaantaj hün gež bodoh bolov.
Gert n ehner hüühed, nohojgoo daguulan zočloor iregč ajl ajmgijn ah düü nar ene bodlyg esergüütsen nyatsuulahgüj bajv. Engijn ödör daavuu tsamts, bayaryn ödör fabriktaa nehsen tsemben huvtsas ömsönö.
Zarlagaa ööröö danslaad, senatyn2 medeenees öör yuu č unšdaggüj bajlaa.
Hümüüs, tüünijg baahan bardan zantaj geh bolovč, ojšoon üzne. Gagtshüü saahalt nutaglah Grigori Ivanovič Muromskij tüüntej sanaa nijldeggüj bajv. Muromskij bol yostoj l oros noyon bajžee. Öörijn öv höröngijn ih dunduuryg Moskvad üren taran duusgaž belevsen hotsrood etsest n hödöö tosgondoo egž urd heveer savaagüjtevč baahan šine mayagaar aalgüjtdeg bolson bajžee.
Negen Angli tsetserleg bajguulsan n hamag busad orlogo tüünd süjtgedeg bolž bilee. Aduučid n Anglijn hötöč ekijn3 huvtsas ömsdög bolž bilee. Tüünij ohiny bagš n negen Angli emegtej bajv. Muromskij bas tarialangaa Angli argaar bolovsruuldag hün bajžee.
Tegevč, Orosyn taria harijn argaar urgahgüj bajlaa.
Bas zarlagyg neleed homstgoson bolovč orlogo n er nemegdehgüj bajlaa. Muromskij hedij hödöö nutagtaa suuvč ör šir tavih šine arga olžee. Tegevč, mužijn olon bayačuudyn dotroos öörijn hödöö, oron suurijg tetgen hargalzah zövlöld danžlah sanaag anh olson tul, nutgijn olon tüünijg hersüü uhmaj hün gež üzne. Učir n ene yavdal ter üed tujlyn zorigtoj narijn šijdver bajlaa. Tüünijg buruušaah hünij dotroos hamgijn muu helegč n Perestov bilee. Alivaa negen šine yumyg horson üzeh n Perestovyn ontslog zan bajv. Zergeldee bajgaa Muromskijn Anglijg bišrehijg ögüülehed tačaadah setgelee barž čadahgüj am neeh bür buruušaah üg bolno. Zočin tüünij tarialangijn gazryn čand zarčim, až ahujn nyambajg zočid üzeed šagšin magtahad n ter hüjtneer ineemseglen bi Muromskij guajtaj adilgüj. Bid tüünij adil Angliar dampuursnaas orosoor tsatgalan suuval barav gež hošignon eldveer heldeg bajv. Ajl ajmgijnhan n ene ügend n zohih tajlbar nemer ösgön havsargaž Muromskijn čihend hürgedeg bilee. Angli zantaj Muromskij, manaj setgüülč naryn adil bas l šüümžlel daadaggüj hün bilee. Čingeheer ter yariag sonsood tesgelgüj hilegnež, notsson šüümžlegč Perestovyg baavgaj hödöögijn hüdeh er gež hočilno. Ter hoyoryn hartsaa ijm bajž bilee. Perestovyn hüü gertee iržee. Ter ...-gijn ih surguuld hümüüžeed tsergijn alband oroh gehed n etseg n tatgalzžee. Zaluu hüü öörijgöö bičgijn alband ogt avyaasgüj gež üzdeg bajv. Tegeed etseg hüü hoyor bie biedee buuž ögsöngüj. Gevč zaluu Aleksej tür sul suuž zavšaanyg hargalzan bajv. Harin heregtej bolž magad geed sahlaa tavin urguulav. Aleksej üneheer sajhan er bajlaa. Tijm tselger sajhan bietej hün, tsergijn huvtsas ömsöž, morin deer ganavalzan yavahyn orond, zaluu nasaa alban bičig šagajž öngörüülbel üneheer č gomdoltoj biz ee.
Av göröönd olny ömnö, zamyg sajn muu gež yalgahgüj dovtlohyg üzsen ajl ajmgijnhan n tüünijg bičig hergijn oligtoj sajn erhlegč herhevč bolohgüj hün gež negen zereg yariltsana. Zaluu avhaj nar hulgaj nüdeer harna. Zarim n nüdee salgalgüj širtene. Gevč Aleksej ted naryg ül hajharna. Ted tüünij ene bajdlyn učir bol lav neg durtaj hüühentejgees bolson biz gež bodno. Üünd sedev bolmoor negen züjl olny garaar damžin bajlaa. Ter n

Moskvad Aleksejn hijdijn tušaa zesčin Savlevijn gert suuž bajgaa emegtej Akulina Petrovna Kuročkinad bariulž hičeengüjlen gujh n ene zahidlyg A. N. R.-d ulamžlan hürgehijg gujsugaj

gesen negen zahidlyn garčgijg huulan damžuulž üzdeg bajlaa.
Minij unšigčdyn dotroos hödöö tosgond suuž üzeegüj hün bajval, hödöö hyazgaaryn avhaj naryn uyangataj sajhnyg yaaž medeh bilee dee.
Ted nar erüül tungalag agaart tsetserleg deh alimyn modny süüdrijn dor ösön hümüüžeed, yos dürem, až bajdlyg tsöm bičig nomoos olž medne. Böglüü aglagt erh duraaraa ösööd, har bagaas bičig har unšsan tul manaj hot gazryn sarnimtgaj gangan hüühnij medehgüj sanaa setgel tedend ertees törnö. Ireh zočny hölgijn honhny duu, tedend negen ih sonin yum boldog yum. Ojr havijn negen hot oroh n amdralyn sonin züjl bolno. Zočid irvel udtal, zarimdaa negen nasaar martahgüj dursgal üldeene. Tednij zan aviryn zarim negen sonin züjlijg haraad hačin yum gež elegleh sanaa törž magad yum. Gevč tegž höngönöör šinžin üzegč nar hečneen hošignovč, tednij zan čanaryn ontslog, biee daamhajn zereg sajn čanaryg yaaž ballaž čadah bilee. Ž̌an Pol4 ijmerhüü čanargüj bol hünd žavhlan sürgüj gež bilee. Nijslel hot dah ems ohid, surlaga medlegijn talaar ilüü sajn bajž magad yum. Gevč olny dotor hutgaldan dadaad setgel sanaa zan čanar n ömsgöl malgajn adil hevšmel boldog bilee. Ene üg buruušaan šüümžilsen üg büü boltugaj, gevč ertnij negen tajlbarlagč Nota nostra manet5 gež bičsen šüü dee.
Manaj hödöögijn olon avhaj nar, ene zaluu Aleksejg üzeed, süjd bolson n todorhoj biz ee. Ter tednij ömnö ene udaa gunsajsan sürtej bajdal üzüülen geen ogoorogdson žargal gonsojn öngörsön zaluu nasny tuhaj anh udaa yarilaa. Ter č bajtugaj hohimoj tolgojt har bölzgijg züüne. Ene bühen n ter nutagt urd üzegdeegüj sonin hačin üzegdež olon avhaj nar tüünij hojnoos sünsee taviv.
Minij Anglijg bahdagč Muromskijn Lize (buyuu etseg n Angliar Betsi gež nerledeg) ohin bühnees ilüü hüsev. Hoyor zaluugijn etseg hariltsan ajlčildaggüj. Bas ohin Aleksejg üzeegüj avč, ajl ah düügijn olon zaluu avhaj nar, tsöm Aleksejn nerijg amnaas hovhlohgüj yariltsdag tul Lize ingež hüsemžlev. Ohin, arvan doloon nastaj, tüünij har nüd, bor tsarajg n üzesgelentej bolgož etsgijn gants ür tul ih l erh tanhil, ürgelž eldveer aašlahad etseg n bayarlan talarhana. Harin hümüüžüülegč döčin nastaj, ih zantaj, högšin hüühen Miss6 Ž̌akson, ih l gasalna. Ter högšin hüühen nüürendee oo tavž, hömsgöö budan, žild Pamelyn tüühijg7 hoyor udaa unšina. Ž̌ild hoyor myangan rublijn tsalin höls avna. Tegeed, ene büdüüleg orost ujdaž ühehdee tulžee. Lizegijn gart Nastya ohin zaragdana. Ter nasaar egč bolovč avhajnhaa adil salhi met höngön zantaj bilee. Emgenelt ohin tüünd ih l durtaj hamag nuutsaa tüünd yardag bajlaa.
Öörijn büh yavdlyn tuhajgaa tüüntej zövlöž yariltsdag bajv. Ijm č učraas Prilučinogijn tosgond Nastya hüühen Frantsyn žüžigt gardag yamar č šadar ohinoos8 ilüü tom hün bajv. Neg ödör Nastya, avhajgaa huvtsaslah zuur:
— Ene ödör ajld zočilž očihyg zövšöörnö üü? gehed n avhaj:
— Oč l doo. Harin n haa očih n ve? gev
— Tugilov dah Perestovynd očyo. Tednij togoočijn ehnerijn törsön ödrijn bayar bolno. Öčigdör irž, namajg ursan yum gež Nastyagijn helehed ohin gajhan.
— Uuhaj ezed n muudaltsan, nijlehgüj bajhad, zarts nar bie biee urin zočilž bajgaa yum uu? gehed n Nastya tatgalzan,
— Ezed bidend yamar hamaataj yum be? bas bi tanyh bolohoos biš, tanaj aavynh čin biš šüü dee. Büür tegeed ta zaluu Perestovtoj muudaltssan züjlgüj šüü dee. Övgöd hoorondoo uraltsaž l bajg. Tedend čin tegž bajh n sajhan bajdag yum gehed n.
— Nastya či hičeež, ter zaluu Perestovyg üzež ireed, nadad tüünij bajdlyg sajnaar helž ögöörej gež Lize helsend zövšööröv. Tegeed Nastya yavžee. Harin Lize ödör turš tüünij butsaž irehijg hüleev. Oroj Nastya, ergež ireed,
— Za, bi zaluu Perestovtoj ödör turš hamt bajž, tüünijg hanatal üzev gehed n ohin
— Yuu? za či yuu bolsnoo tsömijg des daraalan yar gev.
— Bi tsömijg yarya. Za tegeed Anisya Egorovna, Nenila, Dunya bid hamt yavlaa... getel ohin tasalž
— Za medlee. Tegeed yuu bolov? gev.
— Ügüj bi tsömijg des daraalan hele. Bid yag hoolon deer n hürč očiv. Öröö düüren hün suuž, Kolbinogoos, Zaharvaas, Hlupinaas bas daamal ehner hüühedtej... gehed n ohin bas tasalž
— Za, za Perestov očson uu? gež asuuv.
— Ta hüleež baj l daa. Bid očood širee tojron suuv. Daamlyn ehner tergüünd suuv. Bi tüünij daraagijn suudlyg ezlev. Ingehed tüünij hüühed ih l durgüj bololtoj bajna bilee. Gevč ter nadad yamar hamaataj yum be... gehed Liza bas tasalž
— Za, Nastya min či yaasan nuršaa yum be? gev.
— Ta yuun yaaruu hün be? bid gurvan tsag hertej budaalav. Hool n č helž baršgüj sajhan bajv. Höh, ulaan, alag boortsguud bajsan šüü. Tegeed hool idež duusaad tsetserleg rüü toglohoor yavtsgaav. Ingeed zaluu noyon biden deer irev gehed,
— Za tseverhen sajhan hün gedeg ünen bajna uu? gež asuuv.
— Ünen, gajhaltaj sajhan hün gež bolno. Nuruu öndör, tselger, hatsar ulaan... getel
— Aa tijm üü? Bi tüünijg tsanhigar tsagaan tsarajtaj gež bodož bajsan yum. Za čamd yamar haragdav. Buhimdsan gašuudsan bajdaltaj bajna uu? gev.
— Haanaas daa, bi hün bolsoor alia galzuu hünijg üzeegüj. Bidentej höötsöldöž togloson šüü gehed
— Ta nartaj togloloo gež üü? Araj l ügüj bajh gež Nastyad helev.
— Ünen, ünen bas toglohdoo barž avsnaa ünsdeg bajsan šüü gehed Liza,
— Či hudal helž bajgaagaas zajlahgüj.
— Ügüj. Bi ogt hudal heleegüj. Ter bidentej ödör tuž notsoldož, bi araj gež salž irev! gev.
— Ügüj tüünijg yamar negen hünd durlačihsan yum. Tegeed busad henijg č toodoggüj gedeg biš bil üü? gež Liza asuuv.
— Tüünijg bi medehgüj. Harin namajg l ih harž bajsan. Bas daamlyn hüühen Tanya bas Kolbiny Paša bid hedijg l daanč dendüü gemeer ih harž bajsan dag, harin šoglož haldaagüj šüü. Ih l nargianč hün bilee.
— Ter bas gajhaltaj yum daa, gertee yamar bajdag gene? gež Liza asuuv.
— Gertee bajhdaa sajhan sanaataj högžiltej noyon gene. Gagtshüü hüühen ergüüleh durtaj yum gene. Gevč bi bodvol ter udalgüj tomoožno biz dee gev. Liza sanaa aldaad,
— Yaaya daa, tüünijg neg üzeh yum san gehed Nastya
— Üze gevel yuu n hetsüü bajh ve? Tugilov manaj endees ojrhon šüü dee. Döngöž gurvan mod. Ta ter züg yavgan yum uu, mortoj zugaatsahaar očvol lav uulzana. Ter hün ödör bür öglöö ert buu barž görööldög yum gene bilee gev.
— Ter č araj l bolohgüj l dee. Namajg hojnoosoo güjž bajna gež helne. Bas bid hoyoryn etseg hoorondoo evgüj tul, bi taniltsaž bolohgüj šüü dee... Hüüe, bi mergen arga olloo! Nastya min, bi tariačin hüühen bolood očyo gež Liza helev.
— Neeren tijm šüü. Büdüün daavuu tsamts banzal ömsööd očvol, tanyg hen č tanihgüj šüü dee. Perestovtoj zaaval dajraldana gež Nastya helev.
— Nastya min! hajrt Nastya min! sajhan arga bajna. Bi endhijn ayalguugaar yarž sajn čadna šüü dee. Ingeed Liza ene bayar zugaataj bodlogoo erhgüj güjtsetgene gež bodon untahaar hevtev. Margaaš n tölövlögöögöö bielüülehijn tuld zah deerees büdüün širhegtej höh davuu, zes tovč avhuulž Nastyataj hamt tsamts banzal esgeed, olon zarts hüühneer oyoulaad, üdeš belen bolgon ömsöž, toliny ömnö zogson üzvel, urd hožid üzegdeegüj sajhan zohison met sanagdav. Hödöö tariačny ayalguugaar heleltsež, tolgojg dohin yavž meheshijž, nüürijg hantsujgaar halhlan ineeh zergeer dahin dahin toliny ömnö aašilž üzvel, Nastya tüünijg tariačin hüühentej ih l adil bolov gež büren sajšaav. Gantshan höl nütsgen yavž üzvel nogoon deer gišgehed ohiny bulbaraj hölijg hatgah n hetsüü, els čuluun deer gišgehed bür č tesehed berh bajv. Gevč Nastya hüühen, arga olood, Lizagijn hölijn hemžeeg avč, üherčin Trofimd očiž tariačny ömsöh čarhi šaahaj zahiv. Margaaš öglöö n Liza maš ert bosvol, gerijnh n tsöm untsaar bajv Nastya haalgany gadna zogsož üherčnijg hüleev. Getel udalgüj üleegüürijn duu sonsogdož, gatsaany üher, noyony hüreenij ömnüür tsuvan garč üherčin Trofim, Nastyagijn hažuugaar öngöröhdöö ereen sülžmel byatshan čarhijg ögč šand n tavin möngö avav. Liza tariačin hüühnij huvtssyg ömsöž Miss Ž̌aksonyg argalah ügee Nastyad šivnen helž, aryn haalgaar nuugdan garč nogoony hašaag damžin tal ruu güjn odov.
Dorno zügt üürijn tuyaa gijž, altny öngöt üülsijn žagsaal, naryg hüleeh n eznee hüleen ugtah sajd tüšmedijn adil bajv. Tenger tsev tselmeg. Najrt salhi salhilž, serüün tungalagt byalzuuhaj dongodoh n ohiny setgeld ih l högžiltej bahtaj bajv. Tanih hüntej tohioldohoos bolgoomžlon, niseh adil türgen yavav. Etsgijnhee haryaa gazryn zah zaag dah ojd hüreed, aažmaar alhlav. Čuham end l Aleksejg hüleeh yostoj bajlaa. Yaagaad č yum büü med, zürh n ih l tsohilno. Tegevč baga zaluu nasand dürsgüjtehijg dagaldagč ajh setgel ih l taataj met sanagddag bilee. Ohin haranhuj mod ruu orvol, tüünij šuugih čimee ugtan sonstov. Högžin zugaarhah sanaa baahan daragdaad, harin n bajn bajsaar, ayatajhan yumyg bodov. Tüünij bodson n... Za bolyo arvan doloon nastaj zaluu avhaj oj dotor gantsaaraa havryn öglöö ert zurgaan tsagijn orčim čuham yuu bodsonyg hen medeh yum bilee. Ohin, ingež bodlogo bolž, hoyor talaas öndör mod sühijn urgasan zamaar yavtal, genet negen sajn anč nohoj hutsan güjž irev. Liza hirtehijn tsočiž hašhirav. Getel Tout beau, Sbogar, ici9... gež negen hün nohojg zandraad, udalgüj modon dotroos zaluu ančin garč ireed, "Hongor min büü aj. Minij nohoj zuuhgüj" gev. Ohin ter zavsar tsočiltoo daraad ene bajdlyg ašiglan baahan ajsan dür üzüülen,
— Aj noyon min, bi ajž bajna. Ih l uurtaj nohoj bololtoj. Dahiad üsreh n üü dee gev.
— Aleksej (Unšigč avgaj, tüünijg mön gedgijg ene zavsar tansan biz ee). Tariačin zaluu ohiny züg širten bajž,
— Či ajž bajgaa bol bi čamajg hürgež öge. Harin čamtaj zeregtsen yavž boloh uu? gež asuuhad
— Olny yavdag zamaar yaagaad yavž bolohgüj bajh ve dee. Ta durtaj bol hen tanyg horigloh bilee dee gež Liza helev.
— Či haanah hün be? gež Aleksej asuuv.
— Bi Prilučinogijn Vasil darhny ohin, möög tüüh gež yavna, či noyon Tugilovyn hün yuü gev. (Ohin üneheer neg sijrsen pooluu barž yavav.) Aleksej, ohintoj tohiroltson yariltsahyn tul.
— Tijm ee! Harin bi bol zaluu noyony gerijn zarts šüü gev. Liza tüünijg haraad ineemseglen.
— Či, bitgij hudal hel. Namajg teneg manguu yum büü bod l doo. Či noyon bajna! gev.
— Či yaagaad tegž bodož bajna? gehed.
— Büh bajdlaar čin.
— Yaagaad?
— Za yaršig daa, noyon zarts hoyoryg yalgahgüj hen bajdag yum be? ömssön huvtsas heleh üg čin tsöm mörtöö bajna.
Bas nohojgoo duudahdaa hürtel manaas öör bajna šüü dee gev.
Aleksej ohinyg harah tutam ulam bür sajhan sanagdav. Hödöögijn tsarajlag hüühnüüdtej tödij l yos heleltselgüj aašilž sursan tul, ohinyg teverč avya getel, Liza üsren zajlž tsaraj n huviran hüjten bolov. Aleksej üünijg üzeed, dotroo ineed hürevč harin tsaašid dovtlohoo boliv.
Hüühen ihemsgeer
— Ta üünees hojš nadtaj tanil tal bolž yavya gevel yos büü ald, gehed n Aleksej tačignatal ineen,
— Hen čamd ijm sürhij üg zaaž ögöv? Tanaj avhajn ohin minij tanil Nastya surgav uu? Bolovsrol gedeg ingež damždag yum bajh n ee! gev. Ohin, tariačin hüühnij yanz bajdlaa aldaž genedsenijg medeed, tüünee zasah gež
— Či yuu gež bodov? Namajg noyony gert očdoggüj yum gež bodov uu? Minij üzsen sonsson yum ih šüü, za tüügeer č yaah ve. Üg oldož, üher holdoh n. Čamtaj olon üg yariltssanaas möögöö tüüvel deer bajna. Noyon, či zamaaraa yav. Bi č möröö hööe tenger min öršöön uučil! geed zajlahyg zavdtal Aleksej, ohiny garyg barž,
— Ner čin hen bilee, hajrt min? gev.
— Liza huruugaa Aleksejn garaas multlahyg oroldoh zuuraa
— Akulina gedeg. Za noyon min namajg tav. Bi gertee harih tsag bolov!
— Akulina min, bi zaaval činij etseg Vasil darhand ajlčlan očno! gehed n ohin yaaran,
— Burhan min bitgij oč! Herev manajhan namajg, noyontoj šugujd gantsaaraa uulzaž yariltssanyg medvel, etseg min namajg ühtel zodno gev.
— Bi čamtaj zaaval dahiž uulzahyg hüsež bajna.
— Tegvel bi bas udalgüj end, möög tüüheer irne! gež Liza helehed,
— Hezee? gež Aleksej asuuv.
— Margaaš č bolno.
— Hajrtaj Akulina min! Čamajg ünse gež bodovč haldaž čadahgüj bajna. Či üneheer margaaš ireh üü? gev.
— Irne, irne!
— Huurahgüj biz?
— Huurahgüj gež Lizagijn helehed.
— Tegvel am ald gež, Aleksej šaardav.
— Za, ariun baasan dagina medtügej. Bi huurahgüj zaaval irne! gehed n saya hoyor zaluu saltsgaav.
Ohin ojgoos garč, talbajg damžin yaaran yavsaar, tsetserlegt sem orov. Tüünijg tend, Nastya hüleež bajlaa. Tegeed huvtssaa sand mend solž, Nastyagijn asuultuudad gants negen ügeer haaš yaaš hariulav. Ingeed tsaaš yavž gertee ireed, zočdyn tasalgaand orvol, šireen deer öglöönij hool hedijn belhen tavžee. Miss Ž̌akson nüürendee oogoo tavž, belhüüsee tas oroon büslen, zuušny boortsgijg narijn züsmeer heseglež bajv. Etseg n ohinyhoo öglöö ert salhind garč zugaalsnyg sajšaav. Ingeed tsaaš n erüül bietej yavya gevel öglöö ert bosohoos ilüü sajn arga ügüj gedeg yum. Bas etseg n Angli setgüülees urt nasalsan hünij ülgerijg eš tataž, zuu garuj naslagsad arhiny züjlijg ogt ül amsan, övöl zungüj üüreer bosož bajsan yum gež yariv. Gevč Liza etsgijn ügijg sonsolgüj harin öglöögüür zaluu ančintaj, Akulinagijn nereer uulzan yariltssanaa ergetsüülen bodood, setgel n baahan zovov. Yariltssan üg min yosnoos gažaagüj, bas hojd ödör yamar č gem garahgüj yum gež dotroo bodovč ih l zovov. Margaaš uulzya gež am aldsanaa butsaaya gevč, Aleksej hüleež yadaad, gatsaand očiž, yostoj Akulina gedeg neg büdüün tsoohor hüühnijg olž üzeed, büh hereg ilerne gedgees ajna. Tegeed arga buyuu dahin margaaš Akulina bolž očyo gež šijdev.
Aleksej bas l setgel ih l bahdaž ödör turš, ter šine tanilaa bodov. Šönö hüren tsarajtaj gua ohiny tuhaj züüdelž honov. Tegeed üür tsajmagts huvtssaa ömsöž buugaa sumlah čölöögüj, Sbogar nohojgoo daguulan garč, bolzson gazar yaaran očood, hagas tsag hertej tesgelgüj hüleev. Getel šugujn zavsar höh banzal gyalshijn üzegdev. Aleksej setgel zürhnijhee Akulinagijhaa züg yaaran güjv. Ohin, tüünij bayarlasnyg üzeed mišeevč tsarajd n sanaa zovson bajdal ilerhij bajgaag Aleksej medeed, učryg asuuval, ohin sanamsargüj höngömsgöör hödölsöndöö setgel zovž bajv. Gagtshüü negent am aldsandaa batyg aldahgüj gež irlee. Ene uulzaltaar tasalbar bolgoyo. Alsdaa ene heveer ürgelžilbel, tusgüj hereg garna gež tariačny büdüün har ayalguugaar helev. Harts hüühnij engijn bajdal, gajhaltaj tsetsen sanaa bodlyg Aleksej sonsož, ih l gajhav. Tegeed Akulinagijn sanaag öörčlöh gež büh uran čadlaa gargan oroldov. Bas öörijn hüsel sanaand yamar č buzar züjlgüj. Ohinyg yuu l gevel, tsömijg dagana. Hojd ödör gemših züjlijg er gargahgüj. Gagtshüü čadval neg önžööd buyuu adagtaa doloo honogt 2 udaa uulzah bayaryg šagnana uu gež učirlan helev. Aleksej ingež yarihad n tüünij ünen setgel n ilerhij bajv. Ter üed ohind argagüj l durlah n ilerhij bajv. Ohin čimeegüj sonsož barsnaa,
— Tijm bol či namajg busdaas suraglan asuuh yum uu, gatsaand očiž namajg herhevč erehgüjg batal. Minij bolzoogüj tsagt, nadtaj uulzah gež yavahgüj gež bas batal! gehed n Aleksej ariun baasan daginyn nereer am aldval ohin ineemseglen horž, činij am aldahyg bi hereglehgüj. Gagtshüü či hüleevel barav gev. Tegeed hoyoulaa oj dotor zugaatsan yavž, ene terijg yariltsav. Getel ohin za yavya geed yavav. Aleksej gantsaaraa üldeed, gatsaany neg žirijn hüühen hoyorhon udaa uulztal, namajg ingež erhdee oruulsan n žigtej hereg bajna gež ih l gajhav. Akulina hüühentej hariltsah n ih l sonhon sanagdav.
Hačin, tariačin hüühnij zaavryg dagaž bielüülehed hünd šig, hetsüü šig met bolovč am aldsan ügee nyatsah sanaa er orž irsengüj. Učir n Aleksej hedij sürhij bölzögtej nuuts zahia, hariltsaataj, maš sürtej ujdsan bajdaltaj bolovč, ünendee tsagaan sanaataj, türgen zantaj, ariun tsevrijn tsengel žargalyg tanin čadah setgeltej hün bilee.
Herev bi gagts öörijn duryg dagaval erhgüj hoyor zaluugijn hariltsan uulzsan hoyor biedee ulam itgeltej setgeltej bolson, helsen heleltssen ügijg n tsöm negd negengüj toočih bilee. Gevč minij unšigčijn olonh n üünijg taalahgüjg, bi medeh yum daa. Er n ünendee č nyaluun züjl bolno šüü dee. Ijmd bi tovčilyo. Harin hoyor sar boloogüj bajhad minij Aleksej ter hüühend uhaan amgüj durlažee. Bas ohin č hedij tüünees üg tsööntej bajv č mön adil setgeltej bolžee. Ingež hoyor zaluu als hetijg asar bodolgüj, dan gants ter tsagijn žargald tsengev gedgijg gagtshüü halti mölt durdya. Üürdijn holboo bajguulah hüsel bodlogo setgel sanaand n orovč, hoyoulaa ilčilsengüj. Aleksej hedij setgeltej bolovč harts yaduu tariačin hüühen tüünij bie hoyor hariltsan daanč tegšgüjg bodno. Ohin, hoyor etsgijn hariltsan dajsagnahyg medeh tul evlerehed maš hetsüü gedgijg bodno. Bas č Tugilovyn bayan noyonyg Prilučnogijn tömörčin darhny hüühnij hölijn ömnö sögtgön bajgaag üzeh n ih l ayatajhan met sanagdana. Tegtel negen čuhal hereg garč, ter hoyoryn hariltsaag arajhan öörčilsöngüj. Tüünijg ögüülbel (Ih l olontoo tohiolddog oros gazryn namryn) negen tselmeg serüün öglöö, Berestov avgaj mor unaž zugaatsaar mordon garahdaa gurvaad hos tajga nohojg nohojčtoj n togšuurt heden bagačuudyn hamt daguulan garlaa. Mön üed Muromskij avgaj bas tengerijn sajhnyg üzež šodon süült güügee unaž Angličilsan gazraa ergeer mordov. Ter ojd ojrtvol, hörš avgaj n morin deer maš ihemseg bajdlaar suuž ünegen dotortoj deel ömsööd, šuguj dotroos bagačuud, tuulajg togšuuraar höön gargahyg hüleež bajgaa n haragdav. Herev Muromskij avgaj, üünijg üzsen medsen bol hedij n zajlž öör züg yavah bajlaa. Getel genet tohioldož gar buuny sum tusah gazar hürč irsen tul, arga buyuu Evropyn bolovson dürem üzüülž dajsan bolson hünijhee ömnö očin mendelž yoslov. Berestov težeemel baavgaj hoollogčijnhoo tušaalaar, noyodod yoslon dohilzohyn adilaar hariu mendlev. Ter zavsar ojn dotroos tuulaj garč davhiv. Berestov nohojč hoyor nohojg tavin tenheegeeree hašhirsaar hojnoos n davhiv. Muromskijn güü ugaasaa göröönd yavž üzeegüj tul, tsočiž haliv üsren davhiž Muromskij bieijg morind čadamgaj gež boddog tul žoloogoo sul tavin, dotroo sajn šaltag bolž zajlav gež bodon yavlaa. Getel güü n genet negen guund tulaad zogtusan, genet hažuu tijš busgasand Muromskij höldüü gazar üsren unaž šodon süült güügee haraan hevtev. Güü n eznee unamagts genet sanaa orson met davhihaa zogsov. Berestov avgaj üünijg üzeed, davhin očiž, unahdaa berteegüj bolov uu gež asuuv. Nohojč, ter gemt güüg barž irev. Berestov, Muromskijg tüšiž tuslan morduulav. Tegeed Muromskijg gertee ursand, Muromskij, tüünij tüšin tusalsnyg bodož argagüj zövšöörčee. Berestov avgaj, tuulajgaa alsnaas gadna, bas dajsan etgeed Muromskijg olzlon barsantaj adil darhan tsoloo manduulan, hötlön daguulž gerijn züg yavav. Tegeed hoyor hörš, hool zuuš idehijn zavsar najrtaj üg yariltsav. Muromskij, gertee morioroo butsaž čadahgüj učir Berestovoos tereg gujv. Ingeed Berestov šat hürtel üdev. Muromskij tüünijg Aleksejn hamt margaaš Prilučinod očiž najrtaj sajhnaar hool zooglohyg uriad, zaaval očih ügijg n sonsood saya hödlöv. Ingež ürgemtgij, šodon süült güünij ačaar ertnij gün öšöö arilah šahav. Muromskijg gertee očihod Liza ugtan ireed, aav ta yuu bolov? Yaagaad dogolov? Tanaj unasan mor haa bajna? Ene henij tereg ve? gež gajhan suuv.
— Či üünijg herhevč bodož olohgüj bajh geed Muromskij učryg negend negengüj tajlbarlan helehed n ohin ih l gajhav. Etseg n ürgelžlüülen,
— Margaaš hoyor Berestov irne gesend ohiny tsaraj genet tsajvar bolž,
— Ta yuu helev? Ter hoyor margaaš manajd ireh n üü? Aav aa, yuu č bolov gesen bi tedend üzegdehgüj! gev.
— Či soliorov uu? Hezee, či tijm hünij nüürijg üzež čadahgüj hereg bolson bil ee? Eshül či tedentej üe zalgamžilsan öšöötej yum uu? bitgij demij galzuur gevel.
— Ügüj, bi herhevč tedend üzegdehgüj gež Liza helev. Muromskij avgaj, hüühnijhee etgeed zörüü zang medeh tul, demij nuršin margaldahyg hemnež, ter gajhaltaj yavdlaa sanan, amrahaar yavlaa. Ohin tasalgaandaa orood, Nastyag duudaž, margaaš zočid irehed herheh argaa zövlöv. Aleksej, sajn surgaalt avgajg üzmegts Akulinagaa tanival yuu boloh bil ee? Ohiny zan bajdlyg yamar gež sanah bilee gež sanaa zovovč bas genet tijnhüü tsočmog üzvel yamarhan üzegdeh bol gež sonirhono. Gevč negen sajn arga olood, Nastyad helbel hoyoulaa ih l bayarlaž, zaaval ter yosoor güjtsetgeheer togtov. Margaaš n öglöönij hool idež bajhdaa Muromskij avgaj, ohinoosoo,
— Berestevyhnoos nuugdan zajlah sanaa heveer üü? gež asuuval.
— Bi tany hüslijg dagaž zočidtoj uulzya. Harin bi tany ömnö yamar düreer üzegdevč, ta er tsočin gajhaž buruušaah bajdal üzüülž herhevč bolohgüjg ta hüleeh heregtej gež Liza helev.
— Za či bas neg dürsgüjdeh n üü? yaaval yaa. Činij duraar boltugaj. Har nüden dürsgüj min! gež Muromskij avgaj ineen heleed, ohiny duhyg ünsehed Liza zočid hüleen avahdaa beltgeheer güjn yavav.
Hoyor tsag tsohimogts, zurgaan mor oruulsan, gar üjldverijn süjh tereg hašaand orž ireed zogsov. Muromskijn yoslolyn huvtsas ömssön hoyor zarts övgön Berestovyg tüšin gert oruulav. Tüünij dagaldaagaar hüü Berestov mor unaž irev. Tegeed ter hoyor, širee zasaž beltgesen, budaalah tasalgaand orov. Muromskij, zočdyg ih l najrtaj höngömsgöör ugtaž budaalgyn ömnö tsetserleg, araatan adguusny bajr zergee üzüülž, sajtar tseverlen šüürdeed, els tatsan zamaar udirdan daguulav. Berestov övgön tüünijg üzež, ijm demij yumand hečneen tsag hüčnijg talaar süjtgev gež dotroo ojšoohgüj yavav. Hüü Berestov, narijn etsgijn ojšoohgüj bajdal, biee örgömtgij Muromskijn baharhah bajdlyn alinyg č toosongüj, gagtshüü gerijn ezegtejn ner aldryg urd ih l sonsson tul hedijgeer setgel zürh n öör ezegtej bolovč zaluu gua ter ohinyg üzehijg ih l hüsne.
Gurvuulaa, zočloh tasalgaand ergež ireed suuv. Hoyor övgön öngörsön üeijn alband bajh tsagijn sonin hošing sergeen yariltsav. Harin, Aleksej Lizagijn derged čuham yamar bajdaltaj bajval deer bol gež bodov. Tegeed er asar hajhrahgüj, höndij šig bajval deer bololtoj gež šijdev. Haalga neegdsend ih l iherheg bajdaltaj, toohgüj dürem üzüülen tolgojgoo ter züg ergüülev. Aleksejn ene bajdlyg harval yamar č heentser hüühen dotor n palhijh bajv. Getel gaj dajrč Lizagijn orond högšin Miss Ž̌akson nüürijg budaž budaž, belhüüsee tataž tataž, nüdijg dorogš daran orž ireed, meheshijn yosolsond Aleksejgijn hajran sajhan dajčin hödölgöön talaar bolov. Tegeed Aleksej sambaa olohyn zavdalgüj bajtal, haalga neegdež Liza orž irev. Tsöm bosotsgoov. Muromskij avgaj zočdod ohinoo taniltsuulah gesnee genet zogsož yaaran sandran hömhijgöö zuuv. Üztel tüünij Liza, önööh bor tsarajtaj Liza n harin čihendee tultal oo tavž hömsgijg budsan zassan n Miss Ž̌aksonoos heden davhar ilüü, öörijn üsnees tsajvar öngötej hijmel üsijg arvan dörövdügeer Lyudovik haany hijmel üsnij dürmeer segsijlgen züüžee. Maš örgön hantsuj mörtej buguj bariu huvtsas ömsön belhüüsijg X üsgijn adil boltol tas tatžee. Ehijn almas erdenijn čimgees danžijn püüs lombardad haraahan bariulan zavdaagüj üldsenijg tsöm čih, hüzüü, huruund gyalalzuulan züüžee. Aleksej ineedemtej gyalalzsan avhajg üzeed, Akulinagaa ogt tansangüj. Övgön Berestov ohiny garyg ünssend hüü dotroo ih l ojšoohgüj bolovč arga buyuu dagaldan ünsvel hüühnij huruu čičreh met sanagdav. Ter zavsar zoriud üzüüleh gež uragš n tavsan ohiny byatshan hölijg ažiglan harval ömssön n dendüü heentser bajlaa. Üünijg üzeed, busad čimeg züültüüdijg žigših setgel baahan daragdav. Oo budag tavsnyg hüü anh udaadaa ažiglasangüj hojno č medsengüj ažee. Muromskij avgaj anh am ögč hüleesnee bodood, gajhah bajdal ogt üzüülehgüjg hičeevč ohiny čingež dürsgüjtsenijg üzeed, ih sonirhon ineedee araj gež darna.
Harin yosorhog Angli hüühen, ineeh č čölöögüj bajv. Učir n oo engesgijg tsöm tüünij šüügeenees hulgajlž avsnyg medeed, nüüree hečneen tsajtal budsan bolovč horson egdüürehijn ulaan öngö, oo budgijg nevtren medegdež, dürsgüj ohinyg bajn bajn muuhaj hyalajn üzevč, ohin tajlbaryg žič bolgož, tüünij dogšin hartsyg ogt ažiggüj öngörööv. Tegeed šireend suuval, Aleksej bodlogo bolson setgel tevčimtgej sarnimtgaj hünij dürem üzüülseer bajv. Liza mön mayaglan üg heleh bürdee šüdnijhee zavsraar ginšin, gagtshüü frants hel deer yarina. Etseg n tüünij sanaag ül medeh tul demij l gajhaž, bajn bajn širten haravč dotroo ih l sonirhono. Angli hüühen tesgelgüj horsovč duugüj suuv. Gagtshüü övgön Berestov, gertee suuh adil ih l zugaataj högtej čadlynhaa hereer uuž, hoyor hünij ideh hoolyg gantsaaraa idež bajv. Öörijn ineehed baahan bahdan ineež, udah tutam ulam duutaj šuutaj bolž, heleltseh üg ulam ulam najrtaj bolov. Tegeed šireenees bosož, zočid butssany daraa, Muromskij avgaj hanatlaa ineev.
Či yuund ingež l damšiglav? Minij harahad čamd oo zohiž bajna. Minij bie hedij hatagtaj naryn zasah čimegleh nuutsyg medehgüj bolovč, činij orond bol oo hetrüülelgüj zohisoor n heregleh bil ee! gež Muromskij avgaj helev Liza arga n maš amžilttaj öngörsönd, ih l bayarlan, etsgee tevren sanuulsnyg bodyo gež heleed, hilent Miss Ž̌aksonyg tajtgaruulahaar yavav. Gujn gujsaar tüünij tügžsen haalgyg neelgež, buruugaa hüleež, tanihgüj zočdyn ömnö ijm har tsarajtaj har hüühen garč irehijg sanaa zovž argagüj bolson. Tegeed zürh hürč gujž čadsangüj tul sajn sajhan sanaataj Miss Ž̌akson erhgüj hožim uučlan heltrüüleh biz gež sanasan yum geh zergeer uran üg helž argadan gujv. Ohin elegleh sanaa aguulsangüjg Miss Ž̌akson medeed dotor n ongojž evlerehijn temdeg bolgon negen žižig savtaj Angli oo beleglež, ohinyg ünsev. Ohin ih l tal ögč belgijg avav.
Margaaš ert ohin bolzson ojdoo tüdelgüj očsonyg unšigč nar taasan bajh daa.
Ohin tend Aleksejtaj uulzmagts,
— Za či manaj avhajg üzev üü? yamar bajna? gež asuuv.
— Yamryg č medsengüj gež Aleksej helev.
— Tegvel gaslaltaj bajna daa.
— Gaslah yamar učir ve?
— Bi čamaas negen yum asuuh gesen yum.
— Yuu asuuh gesen yum?
— Namajg ter avhajtaj adilhan gedeg ünen üü? gež asuuh gesen yum.
— Ter šal demij üg, ter činij derged muuhajgaas muuhaj amtan bajna bilee! gež Aleksej helev.