Vana Kannel - 01

  Eesti Kirjameeste Seltsi Toimetuzed.
  
  Nr. 3.
  
  
  Vana kannel.
  
  Alte Harfe.
  Täieline kogu vanu
  Eesti rahvalauluzid
  välja annud Vollständige Sammlung
  alter estnischer Volkslieder
  herausgegeben von
  
  Dr. Jakob Hurt.
  
  
  Ezimene kogu.
  
  Erste Sammlung.
  
  Tartus, 1886.
  Trükitud C. Mattieseni kuluga. Dorpat, 1886.
  Verlag von C. Mattiesen.
  
  
  Vanad
  eesti rahva laulud.
  
  Ezimene kogu.
  
  Laulud Põlva kihelkonnast Võrumaalt.
  
  
  I.
  
  Nr. 1. Ega leel'ost leibä saa.
   Ega leel'ost leibä saa,
  Ega laulu lauda kata,
  Või olla une virota,
  Rammu mant raputa.
  
  
  Nr. 2. Kos sa ollit, leel'okene?
   Leel'okene, laulukene,
  Kos sa ollit, kui ma ots'e?
  Ollit suohna soka al,
  Laaneh laja lehe al.
  Sääl sa seiet sitikida,
  Madalida maazikida.
  
  
  Nr. 3. Ei ole leel'o laste laulus.
   Ei ole leel'o laste laulus,
  Laste laulus, naiste naarus.
  Leel'o iks suuri säksa laulu,
  Noorde herri hingüs-laulu,
  Junkuride joogi laulu.
  
  
  Nr. 4. Sie om leel'o liinast tuodu.
   Sie om leel'o liinast tuodu,
  Laulu saadu Saaremaalt.
  Toomah olli tuhat hobest,
  Saamah sada ratsukeist.
  Kõik na koolnu Kuiva pääle,
  Väzünü kõik Väina pääle,
  Leel'ot liinast tuvvehna,
  Laulu saieh Saaremaalt.
   Kui sai leel'o selle maale,
  Selle tsõõrile morole,
  Kullatsille koppelille,
  Sis sai suuri säksa laulu,
  Imändide ilo laulu,
  Preilide priski laulu,
  Mamsell'e makus laulu.
  
  
  Nr. 5. Kost ma no latsi laulu sai?
   Kost ma no latsi laulu sai,
  Ullikene sõna op'e?
  Virodi vele Riia liina,
  Tõize saadi Saaremaale.
  Veli tõi Riiast suure sõle,
  Pärnäst pikä helme kõrra.
  Sis ma no sõlest sõna wõti,
  Helme kõrrast kõneli.
  Säält ma no latsi laulu sai,
  Ullikene sõna op'e.
  
  
  Nr. 6. Mille mull pal'l'o sönno suuh?
   Mille mull pal'l'o sõnno suuh,
  Mille lajalt laulu viizi?
   Kui ma olli väikokene,
  Kui ma kasvi kanazeh,
  Olli üte üö wannu',
  Pääle kate päivä vannu',
  Imä vei hällü palole,
  Vei kiiga kezä pääle,
  Panni pardzi hällütämä,
  Suvi-linnu liigutama.
  Sääl iks partsi pal'l'o lauli,
  Suwi-lind liiaste kõneli,
  Mina latsi mõttelema,
  Mõttelema, võttelema,
  Kõik ma raie raamatuhe,
  Kõik ma panni paperihe,
  Kõige ma kirjä kirodi.
  
  Kui ma saie neiosa,
  Kui ma kasvi kabosa,
  Vällä sis raie raamatust,
  Vällä panni paperist,
  Vällä kirjost kirodi.
  
  
  Nr. 7. Kui mull sõnno puudunes.
   Kui mull sõnno puudunes
  Hääli ärä lõppenes,
  Sis ma pane palve'ille,
  Heidä hellile sõnole:
  Velekene, noorekene,
  Kas sull liiga hobesta,
  Vallalista varzakeist?
  Vii mu röä' Riia liina,
  Vii mu kezvä' Kiräpäähä,
  Vii mu kaara' Kambijahe,
  Tateriku' Tallinahe.
  Tuo mulle suuri sõlgi,
  Laze laud-sõrmusit,
  Sis ma sõlest sõna võta,
  Laula laud-sõrmusist.
  
  
  Nr. 8. Etsa laulke, laiza' neio'!
   Etsa laulke, laiza' neio',
  Etsa virve' veeritäge!
  Ummeht teil igä kulunes,
  Veri nuori veerines.
  Kui ei laula, mina laida,
  Laida tie' laizale mehele,
  Kitä kõige halvemballe,
  Kell olli viizo' viizi süldä,
  Kabla' peräh kateza süldä,
  Kell saa päiväs jalgo pästä,
  Ajastajas arotella.
  
  
  Nr. 9. Etsa neio' ilotelge!
   Etsa neio' ilotelge,
  Naize' noore' naljatelge!
  Nüüd om illos elokene,
  Kaunis kazvo põlvekene.
  Ega ilo iehna lää,
  Ega rõõmu perrä rühi,
  Ieh läävä' iku päivä',
  Takah laste laulu päivä'.
  
  
  Nr. 10. Laulu eestvõtja.
  
  A.
   Siin om hulka neidozit,
  Mõni hulka mõrzijit,
  Ei saa hulgast laulijat,
  Sõna kolme kostijat.
  Kui mina ezi iest ei võta,
  Iest ei võta, pääst ei pästä,
  Sis jääs laulu laulemata,
  Sõna kolme kostemata.
  Iest ma võti ezä hulgal,
  Pääst ma pästi päivilizil,
  Hulgast lauli ullikene,
  Seäst sõrme suurukene.
  Inämb vaiva laulijal,
  Kui ka rihe pessijäl,
  Rihe pesi ni unehti,
  Laulu lauli, tõist murehti.
  
  
  B.
   Siin om hulka neidozit,
  Mõni hulka mõrzijit,
  Ei saa hulgast laulijat,
  Sõna kolme kostijat.
  Etsa laulke, laiza' neio',
  Veeritäge, laiza' virve'!
  Ummehte igä kulunes,
  Veri nuori veerines,
  Küll tie' veri veerines,
  Küll tie' puna puzerdus,
  Ilma tie' sõna lauzemata,
  Kolme sõna kostemata.
   Ole-e hulgast laulijat,
  Sõna kolme kostijat,
  Kui ma ezi iest ei võta,
  Iest ei võta, pääst ei pästä.
   Ülke iestä, kell om inämb,
  Panke pääle, kell om pal'l'o,
  Kell sõna' kotoh kazunu,
  Ezä pikä pingi pääl,
  Vele laja lavva pääl.
  Ezä kizi pikä pingi,
  Veli lahi laja lavva,
  Sälä sirge sirotella,
  Küle pikä küünütellä.
  
   Mull sõna' teol kazunu,
  Teo pikä pingi pääl,
  Teo laja lavva pääl.
  Kiltre kizi pikä pingi,
  Kubijas lahi laja lavva,
  Küle pikä küünütellä,
  Sälä sirge sirotella.
  Selle mu sõna' sõklitse',
  Mino kõnne' kõhnakeze'.
  35. Neiokeze', noorekeze'!
  Teil kisk' ezä pikä pingi,
  Teil lahk' veli laja lavva,
  Tie' kõnne' kõlvulize',
  Suuh teil sõna' sorre',
  Käeh teil käe' käpe',
  Teie kõnnik kõrraline,
  Jala astuk arvoline.
  Ole-e joonu oho ollut,
  Ole-e söönu leina leibä,
  Mull om juodu oho ollu',
  Mull om süodü leina leibä.
  Sünnü-ü mu südä ilole,
  Lahku-u mieli laulema,
  Süda tied mul süüdü pal'lo,
  Meelekene mitu vika.
  Oles mull ilo ehte'ihna,
  Oles rõõmu rõive'ihna,
  Laulazi ma mitu luku,
  Mitu viit ma veeritäzi,
  Kargazi kate võrra.
  Mull om tuima soola tuoja,
  Mull om leina leivä saaja,
  Tuba mul tettü turbe'ist,
  Rigudist ja rägudist,
  Kibovitsa kibenist,
  Nulga' tokiga toedu,
  Rästä' kõik rädzäünü.
  Mitu tuulta taiva al,
  Mitu marru maa pääl,
  Tuuli tule Jumalast,
  Maru astus Maarijast.
  Tule tuuli, viize toki,
  Tule maru, toukas toe,
  Kuis sünnüs mu südä ilole,
  Lahkus mieli laulema?
   Iki ma eelä, iki täämbä,
  Iki ma üle-eelädze.
  
  Külä naize' naaraskelli,
  Valla naize' vahiskelli,
  Ütli mu viinast verevi,
  Naari mu ollest punadze,
  Ütli mu viina veerivät,
  Olle tuop'e oodevat.
   Külä naize', kullakeze',
  Valla naize', vaimukeze'!
  Ei ma veeri viina tops'e,
  Ei ma ooda olle tuop'e,
  Ole-e viinast verevi,
  Olle toob'esta punane,
  Ma ole ikusta ilozi,
  Silmä vezistä verevi.
  Selle mu puna puzerdunu,
  Selle mu sarna' sadanu,
  Karva nuori kaonu,
  Et mul ikune elitare,
  Et mul saina' sadanu.
   Miä tie mina vaene,
  Kohe lää kurvatu südä?
  Kuugu ma üle kurva meele,
  Laula üle haige söäme.
  Kanaze' mull kazutada,
  Linnukeze' lämmitädä.
  Ole-e mul riiet riiolil,
  Tule-e sõpa omist sõrmist.
  
  
  Nr. 11. Laulazi ma mitu luku.
   Laulazi ma mitu luku,
  Mitu viit ma veeritäzi,
  Oles mull oma kuulemah,
  Sõzar sõnno võttemah.
  Siin oll' võõras kuulemah,
  Võõras sõnno võttomah.
  Võõras läts' varra vezile,
  Inne ako lätte'elle,
  Veie mu sõna' vezile,
  Lask' laulu laine'elle.
  
  
  Nr. 12. Kohes sie laulu lagozi?
   Kohes sie laulu lagozi,
  Kohes viizi viperdu?
   Kuugi ma, mõtsa kumedi,
  Lauli ma, laazi vasta kosti.
  
  Kägo kunnuh kulle'elli,
  Piho pand' paiuh tähele.
  Sinnä mu laulu lagozi,
  Sinnä viizi viperdu.
   Lätsi ma ulli otsima,
  Nõrk ma perrä nõudema,
  Kumardelli kulla käko,
  Palle'elli piholihot:
  Anna kätte, käokene,
  Pillu peijo, pihokene!
  Anna-as kätte käokene,
  Pillu-us peijo pihokene.
  
  
  Nr. 13. Laulazigi, ei ma tohi.
   Laulazigi, ei ma tohi,
  Veeritäzi, ei ma viizi.
  Siin om külä katsipäidi,
  Mõizagi mõlembide päidi.
  Kubijas jo küläle kuuludi,
  Herrä mõisti mõizuvan:
  Kulle kos joodik laulanes,
  Õlle kurku hõiskanes.
  
  
  Nr. 14. Laulu vägi.
   Kui mina nakka laulemahe,
  Laulemahe, laskemahe,
  Külä jääs vaiki kullema,
  Vald jääs vaiki vahtima.
  Küll om laulu, kui ma laula,
  Küll om viizi, kui ma veeri,
  Laula ma mere mäesä,
  Mere kivi' kilingis,
  Mere vatu võizimes,
  Mere sõmera' soolasa,
  Mere põhja põrmandus.
  
  
  
  II.
  
  Nr. 15. Neiu kiitus.
   Keä siist kuhjale minezi,
  Keä saist' sarra saiba'alle?
  Neio kuhjale minezi,
  Neio saist' sarra saiba'alle,
  Hamme'ella valge'ella,
  Puute'ella punatsella,
  Kõrikalla mustazella,
  Veeritsällä verevällä.
  Hameh masi Halu liina,
  Puudeh masi Pala liina,
  Kõrik masi Kõnnu liina,
  Veerik masi Venne liina.
  Mis sie neio ezi masi,
  Mis sie kabo ezi kaald'?
  Ezi masi Erästveere,
  Ezi kaald' Kazaritsa.
  Sada masi neio sarna,
  Tuhat masi neio tuttu.
  
  
  Nr. 16. Viha vele pääle.
   Mull om viha vele pääle,
  Kuri miel' kulla pääle.
  Tegi tare tie vierde,
  Kiviliste kinnaste kuivada,
  Sepiliste sängü säädä.
  Miä tull' poisi Poolamaalt,
  Hahka-särki Harjomaalt,
  Kõik mie' sõbras sõimativa',
  Kõik mie' naabris naaretiva'.
  Ülti mull rinnah sõbra sõle',
  Ülti kaalah kaaza helme',
  Ümbrel ülä kõriga',
  Vüölä ülä vaski-vüödä.
  
  Ole-e rinnah sõbra sõle',
  Ole-e kaalah kaaza helme',
  Sõlg' om uma ezä toudu,
  Helme' hellä vele saadu.
  Kõrik mul uma imä ko'et,
  Veerits uma imä ve'et,
  Uma imä hameh säläh,
  Uma kandja kaput jalah.
  
  
  Nr. 17. Varajazed kozjad.
   Õtak tule mie' küläle,
  Vilu veerüs vaanijalle.
  Õtak tule kodo kutsma,
  Vilu maija viiemä,
  Hämmär maija häälima,
  Pimme maija pettemä.
  Ei ma lää õdagu kutsuh,
  Vilu maija viiehnä,
  Hämärägi hääliteh,
  Pime'egi pette'eh.
  Perrä tulgu hellä veli,
  Hellä veli, kulla veli.
   Tulli perrä hellä veli,
  Hellä veli, kulla veli:
  Tule kodo, kulla sõzar,
  Istu sisse, siidi sõzar!
  Sinno kotoh müüdänes,
  Kallist kaupa tettänes.
  Sull o kotoh kuvve' kozja',
  Velitsil sull viie' viina'.
   Kuule, kulla velekene,
  Mine kodo kurjaline,
  Võta kouku koa tielt,
  Tapidza' tare läveltä,
  Pesä kotost kuvve' kozja',
  Velitsista viie' viina'.
  Ei saa minost minejät,
  Temäst tõizest võttijat.
   Tulli perrä hellä veli,
  Hellä veli, kulla veli:
  Tule kodo, kulla sõzar,
  Istu sisse, siidi sõzar!
  Kotoh uotova' kuvve' kozja',
  Velitsil jo viie' viina',
  Tuhat hobest tulba küleh,
  Sada hobest saiba'ah.
  
  Ärä vässü värehte tulba',
  Ärä painu aia paari',
  Peio hobest pitehnä,
  Kaaza ratsu kandehna.
   Kuule, kulla velekene,
  Mine kodo kurjaline,
  Saada kotost kuvve' kozja',
  Velitsista viie' viina'.
  Ei saa minost minejät,
  Temast tõizest võttijat,
  Ezäst, imäst panejat,
  Ei saa velest viina tuojat,
  Sõzarest sõba päätijät.
  Tulgu ta tuleva sügüze,
  Astku tõizel ajastajal,
  Sis saa minost minejä,
  Temäst tõizest võttija,
  Sis saa ezäst paneja,
  Imäst sõira sõkkuja,
  Sis saa velest viina tuoja,
  Sõzarest sõba päätijä.
   Pange tie' no tie tähele,
  Rahvas pange raamatuhe,
  Lööge kirja kivi pääle,
  Arpi aia saiba'alle,
  Viige märko mäe pääle,
  Kulda koa harja pääle.
  
  
  Nr. 18. Poizi' lei tsõõri morala.
   Poizi' lei tsõõri morola,
  Vaski-tsõõri vainiulla,
  Kulda-tsõõri koppelih.
  Mina mari manna vahe,
  Virvi veerel veerätelli,
  Leivä põrmu põlle päälä,
  Sine siidi räti päälä,
  Udzu uvve kängä päälä.
   Lätsi kodo ikke'ehna,
  Imä mulle vasta tulli,
  Küzütelli, nõvvatelli:
  Mis sa iket tütär nuori?
   Mis ma ike, imäkene?
  Poizi' lei tsõõri morola,
  Vaski-tsõõri vainiulla,
  Kulda-tsõõri koppelih.
  
  Mina mari manna vahe,
  Virvi veerel veerätelli,
  Leivä põrmu põlle päälä,
  Sine siidi räti päälä,
  Udzu uvve kängä päälä.
   Ärä ikku, tütär nuori!
  Meil juosk oja use alt,
  Meil om läte läve al,
  Meil om väinä värehte al.
  Mõze põrmu põlle päält,
  Sine siidi räti päält,
  Udzu uvve kängä päält.
  
  
  Nr. 19. Jummal tied, kos mino oza.
   Jummal tied, kos mino oza,
  Mino oza ollenes,
  Jago jalga nõstenes.
  Kas om ammu haina niitjä,
  Kenä kaari keerotaja,
  Vai no istus imä üzäh,
  Käändles imä käsi pääl,
  Sööze leiba lõigatut.
  Imä puti poodetut.
  
  
  Nr. 20. Unenägu.
   Magazi mari mäelä,
  Lebäzi lindu kezälä,
  Näie unda hirmezat,
  Tõista unda armezat:
  Viznapuu vie veereh,
  Kuzlapuu koa lävel,
  Sarapuu sanna takah.
   Tulli üles hummogul,
  Inne varra valge'et.
  Imäkene, helläkene,
  Mõista sie uni minosta:
  Viznapuu vie veereh,
  Kuzlapuu koa lävel,
  Sarapuu sanna takah.
  15. Viznapuul viina' veerüze'
  Kuzlapuul kozja' tuleva',
  Sarapuul saja' saawa'.
  
  
  Nr. 21. Ärä tuima mulle tulgu.
   Ärä tuima mulle tulgu,
  Sao liha mulle saagu.
  
  Ma lüö tuima tulpa vasta,
  Sao liha saina vasta.
  Mulle tulgu torre miesi.
  Mulle saagu saksa miesi.
   Miä saa vanasta mehestä,
  Kulunusta kuradist?
  Leivä hukku, soola hukku,
  Vaeze neio vaiva hukku,
  Kinä neio kirstu hukku.
   Minka ma vana elädä,
  Vana sao sannutelle?
  Kivikist ma keedä pudro,
  Sõmerist ma heidä soola,
  Lehesist ma küdzä leivä,
  Vii vana värehte taade,
  Laze kõivo kõtu pääle,
  Laze haava habenihe,
  Kivi kindre soonde pääle.
  
  
  Nr. 22. Mille noroh noore' neio'.
   Mille noroh noore' neio',
  Vaiki saizva' vaha hiuse',
  Kurvah kulladu hiuse'?
  Ärä küll viidü hää' poizi',
  Viksi viidü Vinnemaale,
  Sõnni' suure' Saaremaale,
  Pulli' suure' Poolamaale.
  Selle noroh noore' neio',
  Vaiki saizva' vaha hiuse',
  Kurvah kulladu hiuse'.
  Siijä jätet halva' poizi',
  Tougat tuule alodze',
  Vizat vier'poolidze'.
  
  
  Nr. 23. Neiu kaup.
   Huo kaupa huulitsal,
  Varza kaupa vaanijal,
  Neio kaupa kambereh,
  Neio kihla keldereh,
  Olle püttä otsahna,
  Viina vaat'e vaihe'el.
   Teede, teede neio hinda,
  Teede kallis kabo hinda.
  Miä neiost antanesa,
  Kua kabost kaubeldi?
  Sada salve nizuda,
  
  Tuhat püttü püüdelit,
  Külümüt kilingida,
  Vakk vanno taalderida,
  Tuo neiost antanesa,
  Tuo neiost saadanesa.
  
  
  Nr. 24. Halb pois.
   Innemb maka kivi man,
  Kivi man ja kannu man,
  Kui üte halva poizi man.
  Kivi ei kizo, kand ei kaku,
  Pois ei jäta putumata,
  Käe kätso kaemata.
  Pois om luodu pettijäs,
  Pettijäs ja võttijas.
  Är ta peti, es ta võta,
  Är ta naari, es naida,
  Peti üöl pime'el,
  Vanne päiväl valge'el,
  Vanne iho, vanne hinge,
  Vanne põlvini põrguhe,
  Kihä kievä kattelahe.
  
  
  Nr. 25. Küla ütel': küll o suuri!
   Küla ütel': küll o suuri!
  Valda ütel': küll o vana!
  Ole-e suuri, küläkene,
  Ole-e vana, vallakene.
  Küzüge igä imältä,
  Ajage takah arma'alt.
  Külep tuo hameh alale,
  Puudeh pooli pidämätä,
  Nuo' räti' rästä'äl,
  Nuo' kabla' katuseh,
  Miä ma peie väikohna,
  Kua kanni kanazeh.
  Kõiv viel nuori nurme pääl,
  Vaher valge mäelä,
  Koh mu hällü hällütedi,
  Kõivo ladvah kõigutedi.
  
  
  Nr. 26. Neiu vastus.
   Olge terveh, imäkene,
  Kavva kandija elagu!
  Imet' mu piimal ilozal,
  Võõrut' võiula selge'ella,
  Kazut' mu kana munela.
  
  Anna-as amme imetädä,
  Pordo piimilä pe'eldä,
  Hata nännä haugutella.
  Anna-as hameht ammele,
  Pordole puolt liniket,
  Alta sõle päältä tele,
  Alt viie viilo helme,
  Päält kuvve kubra lehe.
  Ezi imet' imäkene,
  Ezi maat' mammakene,
  Imet' mu piimäl ilozal,
  Võõrut' võiula selgela,
  Kazut' mu kana munela.
  Es peä perre ruvval,
  Jooda mõhe mõskme'il,
  Pidi piimä päälisil,
  Söödi sõira suuremil,
  Pikk' sai piimä päälisist,
  Suur' sai sõira suuremist,
  Kabos sai kana munesta.
   Ega või võhlu' nätä,
  Külä kade' kaeda.
  Kohn es meid meeleh pe'etäs,
  Kohn meid haardas hambihe?
  Kõigih jutah joogi teil,
  Kõnnih kõrdzi läve pääl.
  
  
  Nr. 27. Oles ma luodu poizisani!
   Oles ma luodu poizisani,
  Luodu poizi palge'es,
  Lääzi iks mõtsa, teezi mõnda,
  Sääl ma teezi tele puid,
  Loogustazi looga puid,
  Imä iks teezi lehmä nüskit,
  Ezä teezi härä ikkit,
  Vele ratsu vehmerit,
  Teezi ma ruhe ruunazille,
  Tõize ruhe tõperille,
  Kolmanda kodo-karjale.
   Tühi loonu tütterit,
  Nälg' iks loonu nädezit,
  Põud põlle pidäjit.
  
  
  Nr. 28. Tütterida, vaezida!
   Tütterida, vaezida,
  Ala ilma armetuid!
  
  Ega anda ezä aita,
  Kanneta-a kodo karja,
  Poigezida varge'ida,
  Ratas-kaala käänijit,
  Kelle anti ezä aita,
  Kallutedi kodo kari.
   Tütterille, vaezille,
  Ala ilma armetuile,
  Anti ütsi kiilo kirstu,
  Kiilo kirstu, mõõlu vakka.
  Tuogi tormil tougati'e,
  Silmapilgul pillati'e.
  Ega küzü künnü maid,
  Ega taha talo maid,
  Ega taple taosit,
  Ega riidle rinnusit.
  Saa-a hobest hoolitus,
  Sadulalla sõidetus.
   Ezäkene, helläkene!
  Kui saaze saja päiv,
  Astus armu aokene,
  Ärä saajo suohu saatku,
  Ärä peigo perrä lasku!
  Anna tare sajal saista,
  Kambre kaazikil karada,
  Pinki peio istaskella.
  
  
  Nr. 29. Vaene tütarlaps.
  
  A.
   Mis mass maa hobene
  Säksa sälluste seähnä,
  Kulda-nuppa kottaal,
  Vaski-nuppa vaihe'el,
  Sie masa mina vaene
  Muide nädeste seähnä,
  Kulda-päie kotta'al,
  Vaha-latvo vaihe'el,
  Kiä pidävä' peenüht hameht,
  Kudavagi kulda-kangast,
  Veerätäze' viker-vokki,
  Höörätäze' hellä hoid.
   Miä tie mina vaene,
  Ilma imätä tütär,
  Ilma kandjata kanane?
  Kost ma korsi kolkemida,
  Kost ma haari harjandida.
  
  Siegi saize sita al,
  Ajastaja azu al.
  Säält ma veljä palle'elli,
  Kulla veljä kumardelli:
  Pane tele' teie pääle,
  Peele' mõtso peräle,
  Pane suga soie pääle,
  Madalide maie pääle,
  Sis ma tie teole minneh,
  Sis ma koa kodo tulleh,
  Saa haardeh hamme tükk',
  Kavvüh käüse' ko'etus.
  
  
  B.
   Miä tie mina vaene?
  Liivah mull lina tegijä,
  Kalmuh kanga kudaja.
   Naksi veljä pallema,
  Kulla veljä kumardama:
  Velekene, noorekene!
  Anna nulk nurme hüvvä,
  Paik maad parembat,
  Kohe ma sine sisse külvä,
  Kohe heida hellä lina.
  Ega sine suohna kazu,
  Hellä lina liivakuh,
  Sine taht iks sitalist,
  Hellä lina hüvvä maad.
  Sis viijas minno muule maale,
  Kandas kavvete kanane,
  Üle vete ütsi lats'.
  Kui mull saaze kümme kütü,
  Kui mull saaze sada nato,
  Olgu küü' kördelize',
  Olgu nao' narmelize',
  Olgu mull kümme körditüt,
  Olgu sada sangatut.
   Naksi iks veljä pallema,
  Kulla veljä kumardama:
  Tie tele' tillokeze',
  Peele' mulle peenikeze'.
   Kuna tie mina vaene,
  Kuna koa kodota neio!
  Sääl tegevä' teolize',
  Alostaze' abilize',
  Tuletuoja lööze langa,
  
  Karja saatja lööze kats',
  Sääl tege iks imätä neio,
  Kuda kodota neio.
   Illos neio imäline,
  Kabos neio kandjaline!
  Neio tundu imä ehtist,
  Kabo kandja rõive'ist,
  Hameh säläh käüsine,
  Kõrik ümbre veeritsäne,
   Ilotu imätä neio,
  Karehtunu kandjata kabo!
  Hameh säläh käüsitä,
  Kõrik ümbre veeritsätä.
  Läts' ta mõtsa ehtimähe,
  Küsse haavalt hamme'it.
  Küsse lepalt linikit,
  Muilt puilt puute'it.
  50. Illos iks neio imäline,
  Kabos neio kandjaline!
  Läts' ta aita ehtimähe,
  Aida pääle päätimähe,
  Kirstu kirivä nõale,
  Vaka valge varjole.
  Võt' ta kirstust kirivit,
  Võt' vakast valge'it,
  Alt kaane kauni'it.
  
  
  III.
  
  Nr. 30. Noormees ja neitsit.
   Üö pikkä ni pimedi,
  Paiu padja ni kavali,
  Ei või nätä neiokeist,
  Kannahtada kabokeist
  Oja veereh olevat,
  Kääroh jalgo kängivät.
   Mano kargudi hobeze,
  Üles kergüdi kübärä:
  Tere neio, tere nuori!
  Kas sa olet mu tsibine,
  Mino mieli-marjakene?
  Kuule, kulla nuori miesi:
  Ole-e ma sino tsibine,
  Sino mieli-marjakene.
  Mina ole imä tsibine,
  Memme mieli-marjakene.
  Kirves olgu su tsibine,
  Kuvvas su mieli-marjakene.
  
  
  Nr. 31. Võta vallast vaene lats'.
   Velekene, noorekene!
  Är sa inne naista võtku,
  Kui ma kazu kaazikessa,
  Lavva takah laulijas.
  Är sa võtku liinast naista,
  Liinah omma liia' litsi'.
  Är sa võtku talo tütärd,
  Talo tütrel targa' sõna'.
  Är sa võtku pere tütärd,
  Pere tütrel pikä' moka'.
  Võta vallast vaene latsi,
  Sie om kenä keträmä,
  Voolas vokki tallamahe.
  Sis ei lõpe lõvvendine,
  Sis ei puudu puhas hameh.
  
  
  Nr. 32. Ära ihka iluzat!
   Velekene, helläkene!
  Tootit sa puust naist tetä,
  Tamme pakust tahoda,
  Pannit sa hõpe iho ilos,
  Pannit sa kulla palge'es.
   Ole-e no ilo oma iski,
  Paleh oma panemine.
  Pannit sa pata kietemähe,
  Sunn'et suola maitsemahe,
  Sulli no suola maitsehna,
  Palli pata kietehnä,
  Jäi puhas puukene,
  Paljas tamme pakukene.
   Ega illo patta panda,
  Kaunist panda kattelahe.
  Illos saa sängüh magaja,
  Sängü lina liigutaja,
  Sängü padja paugutaja.
   Ärä no otsku uhke'et,
  Ärä no vahtku valge'et.
  Võta sa naine näüdzikost,
  Kabo küla karjusest.
  Maani põimi matal naine,
  Süvast künni kühmak hobene.
  
  
  Nr. 33. Õe nõu.
   Velekene, helläkene!
  Kui läät naista kosjomahe,
  Uba-suud otsimahe,
  Võta minno ütehnä.
  Mina tunne tuima neio,
  Näe neio nälädze.
  Vihatsel silmä' vezidze',
  Pahatsel paleh punane,
  Tuimal musta' silmä kulmu'.
  10. Velekene, helläkene!
  Kui läät naista kosjomahe,
  Mingu-u udzu hummogul,
  Tahmatsel taiva'al.
  Udzu riki ohja kirjä,
  Sado riki saani kirjä,
  Kaste riki kaabu weere.
   Velekene, helläkene!
  Kui läät naista kosjomahe,
  
  Ajat sa hiiro hiivale,
  Ajat varza vatule,
  Saa-a sa naista naarulist,
  Minijädä meelelist.
  Sõidat läbi Sõmmerpalo,
  Ajat läbi Ahja valla,
  Saa-a naist naarulist,
  Minijädä meelelist.
  Võta vüölt vüörätti,
  Kae kaalast kaalarätti,
  Pühi hiiva hiiro päält,
  Pühi vattu varza päält.
   Velekene, helläkene!
  Kui saa kulla kozitus,
  Armas kätte antuvas,
  Peä sa naine omasa.
  Kui su viha veerinesa,
  Paha üles paizunesa,
  Mine usse, pure puid,
  Salva use sagarit,
  Pesä pinki pikä' sõrme',
  Rao rauda ruzigo',
  Sis su viha veerines,
  Paha alla paizunes.
  Löögu-u, neio lühikene,
  Pesku-u, neio peenikene.
  
  
  Nr. 34. Võõras ütel': võta naine!
   Võõras ütel': võta naine!
  Oma ütel': ole ilma!
   Kui saa kuri, kohes panda?
  Kui saa halba, kohes aija?
  Ei või müvvä ei vaehta,
  Ei või tuvva turu pääle,
  Ei või aija alevihe.
  Ole-e lehmäs liina viija,
  Ole-e häräs ärä tappa,
  Ole-e tsias sulgu panda,
  Ole-e tsirgus maaha laske.
  
  
  IV.
  
  Nr. 35. Pulma hobune.
   Tule üles hummogul,
  Inne varra valge'et,
  Võta sina peo pirda,
  Tõine peo tõrvasit,
  Mine sulgu, sui hobo,
  Mine talli, tazo ratsu.
  Pane käzi paadi pääle,
  Laze käzi laugi pääle,
  Kumb saaze sajale,
  Kumb kaalus kaazikille.
   Lauki saie sajale,
  Paati kanni kaazikille.
   Lauki kuuli, lauzi vasta:
  Innembä sõida sõa al,
  Veerü Venne liina al,
  Kui ma sõida saja al.
  Sõah anti viie' roka',
  Viie' roka', kate' kaara',
  Kate' kaara', kolme' haina'.
  Sajah, viidi vete teele,
  Kallutedi kaivo teele:
  Juo mu hobo sedä vettä,
  Seda musta moro vet.
  
  
  Nr. 36. Õpetus vennale.
   Ehi veli, opi veli,
  Ehi veli ezändäs,
  Päädi saja päälikos,
  Riibu maaha rihe rüüdü,
  Aja sälgä au-hameh,
  Liida sälgä lemme lina.
   Velekene, noorekene!
  Kui sa saat neio kodo,
  Saat mõrzja mõizahe,
  Sää häste särgi siilo',
  Kabosta kazuga nulga'.
  
  Neio kavval kaema,
  Neio vali vahtima.
  Neio kaie kamberest,
  Pilgut' silmi pilusta,
  Kas o kaarikas kaaza,
  Kas o peedzikas peio,
  Kaarikas kaaza hobene,
  Peedzikas om peio ratsu.
  20. Velekene, noorekene!
  Kui sa saat neio kodo,
  Saat mõrzja mõizahe,
  Tamm' sääl värehte takah,
  Kivi sääl kezet morro.
  Ärä sa tamme ta'aku,
  Ärä kivvi keerätägu,
  Aja saan' tare lävele,
  Keeridä keeridze' morole.
  Ärä sa inne' maale-tulgu,
  Saatku saabast morole,
  Kulda-kannust kulole,
  Kui tule vasta neio imä,
  Ala pandas au-kõrik,
  Ala veerits ve'etäs.
  Sis es sina maaha tule,
  Saada sa saabas morole,
  Kulda-kannus kulole.
  
  
  Nr. 37. Tuppa minnes.
   Taake iest, talonaize',
  Käänke külge, külänaize'!
  Laske minnä mu velelä,
  Astu au-ezändäl.
  5. Velekene, noorekene!
  Mine sa tassa tarre,
  Hiljo hiili põrmandulle.
  Siin oja use al,
  Siin läte läve al,
  Siijä kaoze' kaazige',
  Siijä vaos vele sõzar.
  
  
  Nr. 38. Pruudi vastapanemine.
   Ärgu putku neo' poizi',
  Haarku neo' haha' särgi'!
  Mull omma' muial musta' särgi',
  Harjomaal omma' haagelize'.
  
  Mina lää randa mehele,
  Kalaranda kazuville,
  Koh juosk vili vettä müödä,
  Raha ranna ruogu pite,
  Koh minno kullas kutsuti'e,
  Hõbe'esa hõiguti'e.
  
  
  Nr. 39. Kozilast sõimatakse.
   Suzi sitte silla pääle,
  Hatt lask'e haina pääle,
  Karo paiu pazandi,
  Vares kand'e kannu otsa,
  Säält kuts'a kodo tõie,
  Pand'e aho pae pääle,
  Säält sai mie' väü,
  Mie' tsõõri tsõdze mies.
   Suu must, jala' muaga,
  Pää pääl kui pähnä mõts,
  Jala' al kui aho roobi',
  Ots kui oina türä,
  Nõna kui naiste nõgla tuoz',
  Suu nigu soe sitamulk,
  Kiel' kui kerigo uss',
  Paleh kui papi aida uss'.
   Minkas sääräst söödäskellä,
  Sääräst tonti toidaskella?
  Kilingistä keedä pudro,
  Sõmerista heidä soola,
  Lina luista küdzä leivä,
  Tuoga sääräst söödäskelle,
  Säärast tonti toidaskelle.
   Minkas säärast vihotella,
  Sääräst sato sannutella?
  Võta nulgast suure nuia,
  Haara kolgast suure koodi,
  Tuoga sääräst vihotelle,
  Säärast sato sannutelle.
  
  
  Nr. 40. Pruudi lahkumine.
   Ärä peä mina minemä,
  Ärä uba ojoma!
  Siijä jätä siegi paiga,
  Azemegi anna muile.
  Au jäägu mu jälile,
  Maarja astku azemelle,
  
  Saisku säälä, kos ma saizi,
  Istka säälä, kos ma iste.
  
  
  Nr. 41. Pruuti tuuakse tuppa.
   Paeke parre', taake tala'!
  Tuli tuvvas mie' tarre,
  Tule pizo põrmandulle.
   Kaeme, kaeme! Miä kaeme?
  Kas om nui nuku all,
  Tõlv tõizehna käehnä,
  Ämmä silmä härgütellä,
  Ämmä iho ähvärdellä.
   Aja imä aho pääle,
  Käze käsi piestelemä.
  Tule iks üles hummogulta,
  Inne varra valge'eta.
  Inne kikast keedä pada,
  Inne ako anna süvvä.
  Aja tie tiigi poole,
  Aja jäle' järve poole.
  
  
  Nr. 42. Süö neio, serbä neio!
   Süö neio, serbä neio,
  Tõmba neio tõe meeli!
  Vana miesi, puhas poisi
  Püüze kala' kulladze',
  Hõbe'etse' hõrnakeze'.
   Süö neio, serbä neio,
  Üle ütezä luidza,
  Üle viie livva veere,
  Üle kuvve kulbi otsa.
  Sis sina kodo unehtat,
  Meelest heidät hellä vele,
  Kodo minnä, kodo tulla,
  Vele noore võõrastella.
   Innemb ma mie unehta,
  Innemb vaha vaoda,
  Kui ma kodo unehta,
  Meelest heidä hellä vele,
  Kodo minnä, kodo tulla,
  Vele noore võõrastella.
  
  
  Nr. 43. Miä saa suve suurest tüöst?
   Miä saa suve suurest tüöst,
  Talve halvast asklemizest?
  
  Anda-a tarre saja saista,
  Anda-a pinki peio istu.
  Peio iste pino takah,
  Saaja saize saina takah,
  Mõrzijagi mõtsa takah.
  
  
  Nr. 44. Tule iks kodo neiokene!
   Tule iks kodo neiokene!
  Siin om mezi muialt tuodu,
  Puu juurest kümmenest,
  Lilli häelmüst mitmest.
  
  
  Nr. 45. Lääme vällä höüstelemä!
   Lääme vällä höüstelemä,
  Kezä pääle kiustelema!
  Sääme hõimu hõõlahe,
  Vana hõimu vaelikku.
  5. Kummala sugu suuremba?
  Tsõdzela sugu suuremba.
  Tsõdze suguh suure' mehe',
  Hõimuh jo hõpe-kübärä'.
  
  
  Nr. 46. Ähvardus.
   Kui ma võta kurja meele,
  Haara haige söäme,
  Vii ma vaka vaanijalle,
  Vii ma kirstu kezäle,
  Võta tule tuustilani,
  Tõize tuusti tõrvasida,
  Pane kirstu palama,
  Vaka vallu laskema,
  Kutsu peio piestelemä,
  Kaaza mano kaema,
  Kui iks palas neio kirst,
  Neio vakk vallu lask,
  Kohe sulaze' suu-räti',
  Laskva' laja lavva-räti'.
  
  
  V.
  
  Nr. 47. Mehe kiitus.
   Edimäne imä hällü,
  Keskimäne vele hällü,
  Perämäne peio hällü,
  Peio hällü pehmet hällü.
  5. Lätsi kiika kiigatama,
  Lätsi hällü hällütämä.
  Tulli tuuli Jumalast,
  Maru aste Maarijast,
  Heit' mu maale hingetüs,
  Kukas' maale kuoluvas.
  Kiä tul' mano kaema?
   Imäkene, memmekene,
  Ei ma sünnü sino sülde,
  Mahu sino magauste.
  Tulgu ülgä, võtku üskä,
  Tulgu kaaza, võtku kaala.
  Mina sünnü ülä sülde,
  Mahu ülä magauste.
  Ülä sängü hüvvä sängü,
  Peio sängü pehmet sängü,
  Kaaza sängü kaunist sängü.
  Mull o mies meeleline,
  Kaaz kaala arvoline.
  Ma koa kinda' kättä müödä,
  Suka' koa siertä müödä.
  
  
  Nr. 48. Pizikene naene.
   Mull om naine natukene,
  Tina-rinda til'l'okene.
  Läts' ta haina põimema,
  Kaste'-haina kaema,
  Uppu ta uba-lehe sisse,
  Katte kaste'-haina sisse.
  Sääl ma ots'e urvikalla,
  Sääl ma käve käpikalla.
  Tei ma til'l'o rihäkeze,