Vana Kannel - 19

Süzlärneñ gomumi sanı 3593
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1732
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Vii vana varede peäle,
Kikerdä kivide peäle,
Tuli tukiga järele.

B.
Kuul’zin‚ kuul'zin, helläd velläd,
Kuul'zin poissa puodevada,
Ule väl’l’ä viidevädä,
Mõtlezin oma oleva,
Olli jälle varas võllaskaela.

Miha juozin vihva vahva,
Vanad naezed kõõtsä. käätsä,
Leske lipates järele.


Nr. 398. Vanad poizid, valjud poizid! 248.
Vanad poizid, valjud poizid,
Mustad kulmud, kurjadpoizid!
Ärge naerge neidissida,
Teotage tütterida!
Minge murule magama,
Tehke ahjule azeta,
Jätke neiud naeremata,
Vanad piigad pilkamata!
Vanad poizid, valjud poizid,
Pilgehambad, pikäd poizid!
Ärge naerge neidissida,
Teotage tütterida,
Mingegi murule magama,
Tehkegi ahjule azeta,
Pange püksid peä-aluzeks,
Püksipaelad patjadesse!
Kilgid teil olgo kiigutajas,
Ambelikud hällihoidjas.


Nr. 399. Kõik mind neiud naerelevad. 249.
Kõik mind neiud naerelevad,
Naerelevad, pilkelevad,
Et ep olnd hüvä hobosta,
Täkku täiesti karata,
Ratsu hästi raaveldada.
Uot uot neidu, no no neidu!
Las ostap hüvä hoboze,
Täku täiesti karata,
Ratsu hästi raaveldada:
Maksan naeze naeru palga,
Tüdreku teotse palga.


Nr. 400. Ole vait, vanasti tehtud! 250.
Ole vait, vanasti tehtud,
Kodarista kokko pantud,
Rie-tallusta tahutud!
Ole vait, valetegijä,
Paha köne kõnnitaja,
Tühjä jutu joozotaja!

Eks nä eelä käenud teel'e,
Tunaeelä tulnud teiltä?
Põhk teil põlvini tuassa,
Hiired alle hilpeneväd,
Kassid peäle kargeneväd.
Teil on hiired ikke’essa,
Kassid lkangi—val’l’astessa.


Nr. 401. Vana poiss, vaene poiss! 251.
Vana poiss, vaene poiss!
Istub lihilõuka'allat,
Vana kulbike käessä,
Palub pattu ande’eksi:
Õetse, õetse, õnnekene,
Kasva, kasva, karjjakene!
Kuis võib õitse õnnekene
Ehk kerkasva karjakene,
Tõusta teene poolekene
Mahakustunud süzistä,
Ülejäänud liimukista?


Nr. 402. Rikas kurdab, rikas kardab. 252.
Rikas kurdab, rikas kardab,
Rikas kurdab kuolldessagi,
Ikeb ilmast minnessägi:
Rikas kurdab kuue päräst,
Kahjatseb kazuka päräst.
Ei ma kurda, ei ma karda,
Ei ma kurda kuue päräst,
Ei ma kurda kuoldessagi,
Mulla ialla. minnessägi.
Rikas tappis suure härjä;
Suure härjä, suure lehmä:
Ei saand süüa, eiy saand müüä,
Ei saandliha linna viiä,
Oza ei süüä orjadelle.
Ma vaene tapsin varesse,
Haige rõhuga haraka:
Mull sai süüä, mull sai müüä,
Oza sai süüä orjadelle,
Liha sai süüä lastelegi.
Nüüd hakkan nahka jagama:
Otsa päält said orja-saapad,
Ninä peält said neiu-saapad,
Peä peält said peiu-saapad;

Tutust sai tubaka-kotti,
Peä sai Pärnu päälikulle,
Jalad järve Jaanusselle,
Kõrvad kõrtsi Mihkelille,
Saba salve pühkijälle.


Nr. 403. Ei mind tohtnud Toomas lüüä. 253.
Ei mind tohtnud Toomas lüüä,
Vana härrä härgitädä,
Opmann mulle huopi anda,
Kilter keppi kõegutada,
Mats ei malka võngutada,
Kohtomies mind kurjustada.
Mina mies kui mürgi tükki,
Teene mies terässe tükki,
Kolmas raua raazukene.


Nr. 404. Uhke'ed ära udistan. 254.
Üks mina hoolin, kaks mina kardan,
Üks mina hoolin uhkemaista,
Kaks mina. kardan kangemaista.
Uhke’ed ärä. udistan,
Kangded ärä karistan.
Izi üle hüppämaie,
Üle kaela kargamaie:
Sõkun siidid sitalezes,
Porilompi poogelezed,
Rikun rukad roozilezed.


Nr. 405. Oi imetä, või imetä! 255.
A.
Meil on mõte tiele minnä,
Tiele minnä, maale saia.
Sain ma. tiele, võtt tibada,
Sain ma maale, võtt marada,
Võtsid loogad lunda,
Loogad lunda, turjad tulda,
Tulda. lõid hoboste turjad,
Sädemid lõid sälu sääred,
Välku löävad varsakabjad.
Oi imetä, või imetä!
Mis nägin mina imetä!
Mis siis nägin Näo küläs?
Koerad seäl kün'tsid, härjäd seäl hauksid,

Koerad kün’tsid koppelissa,
Härjäd hauksid haavikussa,
Lehmi sarvist lüpsetie.

B.
Oi imetä, vai imetä,
Mis nägin mina imetä,
Mis nägin mina külässä!
Härjäd hauksid, koerad kün’tsid,
Härjäd hauksid haavikussa,
Koerad kün’tsid koppelissa.
Oi imetä, vai imetä!
Nägin nälgä peksetävä,
Tual olli tulbas sängi sammas,
Kajokuok olli katla vinnas.

C.
Ollin ma Ubakalussa,
Käizin ma Käbi küläissä
Humalida otsimaies
Või villu vahetamaies.
Seäl nägin sedä imetä,
Mis ep näe oma külässä:
Seäl olli kirpu kilgi suurus,
Riitsikäs rebäze suürus,
Kezäparmu pardi suurus,
Vana hunvolli härjä suurus.

D.
Minu lust on tiele minnä,
Tiele minnä, maale saija.
Sain ma tiele, võtt' tibada,
Sain ma maale, võtt' marada,
Võtsid lüüä loogad lunda,
Loogad lunda, turjad tulda,
Rangid rahet raputada.
Luok' mull vedäs lutsusida,
Harjapaelad ahvenida,
Rinnus vedäs viidikidä,
Saan taga suuri kaluda.
Mõtus laulis looga. peäle,
Teene teeze aeza peäle,
Haukus ranna rantsikene,
Laulis laane västerikku:
Tulge väl’l’ä, noored mehed!
Tulge kaupa ostemaie,

Tüdrekud kiriku pärgi,
Poizid poe puordizida,
Naezed tanu tahtizida.


Nr. 406. Ma ollin suuressa sõjassa. 256.
Ma ollin suuressa sõjassa,
Tüli margas tappelemas,
Rantsust maha raiumas,
Turki maha. tuupimas,
Ei jäänud poissi külässe,
Viit ei viie valla peäle,
Kolme kihelkonna peäle.
Seäl nägin mina imetä:
Lammas läks laudille munele,
Kanal olli kaksi tallekesta,
Hobo tõi härikvazika,
Lehmäl lauku täkukene,
Järved juozid, jõed põlezid,
Kerilauad kietsid lientä,
Vokid vorsti veeretazid.
Imelik olli metsäkitse:
Tutt olli alla, händ olli peäle,
Saba sarvede vahele.


Nr. 407. Kunas meie sinna saame? 257.
Kunas, kunas, vennukene,
Kunas meie sinna saame,
Kus on lutik lehmä suurus,
Kirpu kirju härjä kõrgus,
Riitsikäs rebäze suurus?
Kunas, kunas, vennukene,
Kunas meie sinna saame,
Kus nied kuked sööväd kulda,
Kuked kulda, kanad karda,
Hanid hal'l'asta hõbedat.


Nr. 408. Siga läks tüöle, mõek olli vüöle. 258.
Siga läks tüöle, mõek olli vüöle.
Kassil kannussed jalasse,
Lutika peä lumine;
Kits läks killavooriga,
Lammas oma haamiga,
Konn läks kolme vallaga
Riia linna viina viimä;
Hiir aga. istus, müts olli peäs.

Võtsin lõmmu lõuka peältä,
Lõin ma kilgi külle peäle,
Parmu pikä perze peäle.
Leelu, leelu, Lepä Tiiu!
Kas nägid Kadaka Kaie?
Tulgu mulle võeruzellä:
Mina tapan tallekeze,
Temäle annan sarvek-eze,
Izi süön sü-dämekeze,
Maha. mina matan maksakeze,
Koerale annan kopsokeze,
Muud lihad mut’ale.


Nr. 409. Vaeze saunakene. 259.
Oles sie minu olemene,
Teezes minu tegemene:
Ma ties tua tuule peäle,
Saana saare ääre peäle,
Koja kobro lehe peäle,
Maja marja varre peäle,
Elu ilma ääre peäle.
Seäl siis käiksid salgu saksad:
Igä riedi Riia saksad,
Igä iauba Laazi saksad,
Igä kuus kuninga härrä.
Nied kõik sedä mõtteleksid,
Mõtteleksid, ütteleksid:
Kas sie suuri soolalaeva
V5l on kallis kaubalaeva?
Mina siis mõestas, vasta kostas:
Oh mo härtu härräkezed!
Egä sie põle soolalaeva
Egä kallis kaubalaeva,
Sie mo vaeze saanakene.


Nr. 410. Läksin kõrtsi aega viitma. 260.
Läksin kõrtsi aega viitma,
Viitsin ärä viizi päevä,
Kaotazin kuuzi päevä,
Kodost kutsujad jäyele:
Tule kodo, kõrtsi joodik!
Naene kodos kuolemas,
Emä hinge heitemäs,
Õde tõsteti õlile,
Vendä väl’l’ä viidänessä.

Hobo konotab kurussa,
Halli aiakäänäkussa,
Silmäd sööväd, suu vaatab,
Kõrvad lõnga korrotavad.
Peretütär, neitsikene,
Talutütär, tallekene!
Võta nuustik nurga peältä,
Õletükki hõlma alta:
Pühi mo hobo lumesta,
Pühi tuisku turjaltagi,
Laia lotsu laudijalta.


Nr. 411. Terz kõrtsi, kõrvi kirja! 261.
Tere kõrtsi, kõrvi kirja,
Kõrtsi lagi laazi kirja,
Aknad alevi kirja,
Kõrtsi räästäs rätte kirja,
Kõrtsi põrand põlle kirja!
Kõrtsitüdruk Rõõdakene!
Võta nuustik nurga peältä,
Õletükki hõlma alta:
Pühi mo hobo lumesta,
Pühi tuisku turjastagi,
Laia lotsi laudijalta!
Oh sa Jaani joomakoera,
Hobone orasse koera,
Naeze noore koore koera,
Izi lakud kõrtsissagi,
Lakud kõrtsilaua peäle,
Kaksi kannuda käessä,
Viizi sõrme vitsa peäle.
Uks sull kopik kotissagi,
Siegi raebe roostetanud!
Tule kodo, kõrtsi joodik!
Naene sull kodo kuolemassa,
Izä hinge heitemässä,
Emä tuassa õlile,
Vendä vankril viidänesse.
Tule kodo, kõrtsi joodik!
Ma juon mullusta rahada,
Tunamultsid taaderida.
Oh sa Jaani joomakoera!
Izi lakud kõrtsissagi:
Hobo konotab kodossa,
Halli aiakäänäkusse,
Silmäd sööväd, suu vaatab,

Silmäd sööväd sipelgida,
Suu tall salvab sammelida.
Oh sa Jaani joomakoera,
Tule kodo kõrtsistagi!
Rehi kuiva sull kõbizeb,
Reha märgä, sull mädäneb,
Oles sull koodid kodossa,
Reha valmis varna peäle.
Küläp naene peksäb rehe,
Peksäb rehe, ahab teeze,
Kolmanda kodu veäksi.
Oh sa Jaani joomakoera!
Sull põle kodos kourikesta
Egä majas marjakesta,
Enezelgi iväkestä.
Pere süöb pedäkä urve,
Naezed, lapsed laane urve,
Talu tapu väätemida.


italki
Nr. 412. Tänä juon, tänä jorotan. 262.
Tänä juon, tänä jorotan,
Tänä hõiskan õlle peäle,
Hommen noore naeze peäle;
Tänä joome täied toobid,
Homme toobid upakille;
Õlle juon, jupitan kannu.
Kus ma viskan kannuvitsad,
Sinna kasvis vitsikmetsä;
Kus ma lassin kannulauad,
Sinna laazi langenessa;
Kus ma sie põhja pörutsin,
Seäl siis metsä murdunessa,
Laazi maha langenessa,
Kuuzik maha kukkunessa,
Kaazik maha kaldunessa,
Lepik maha lendänessä,
Pajo maha paugateles
Ilma nqoreta mehetä,
Terävätä. kirve’etä,


Nr. 413. Kõrtsis, kõrtsis kõege peäle. 263.
Kõrtsis, kõrtsis kõege peäle,
Kõrtsis kõege sie nädäli.
Kõrtsi jõin ma kõrvikeze,
Alevisse hallikeze,

Muele maele musta ruuna,
Turki jõin tulipunaze.
Mis mull viga juuessagi,
Tõrgun tuopi tuuessagi?
Ma juon mullusta rahada,
Tunamultsid taaderida,
Mis on mueste muugid teenud,
Koerakoonod kokko pannud.
Ratas mull raksub rahada,
Rumm mull rubla tükkizida,
Kodaradju kopikida.
Mull tuleb Rootsista rahuda,
Valgast vaskikopikida,
Tall'nast tuleb taaderida,
Pärnust pankupaberida,
Valgast vaskiveerändizi,
Mis on mueste muugid teenud,
Koerakoonod kokko pannud..
Ei ma hooli siepärästki,
Et mind neiud naerelevad,
Peened piigad pilkelevad,
Et ep olnd hüvä hobosta,
Täiesti täkku karata,
Eatsu hästi raaveldada.
Õitsa poissi, osta viina,
Siis ei tunne elust piina!


Nr. 414. Mütsi lugu. 264.
Igäl ühel hülgemütsi,
Kõigil karvatsed kübäräd,
Minul üksi moorimütsi.
Oles mull käärid käessä,
Ärä. mina niidäs nipi ääred,
Karu kalde mõlemad,
Siis ties mütsi mölderille,
Kõrtsimütsi kangurille,
Enezelle heenämütsi.


Nr. 415. Sõeda, sõeda mo hobone! 265.
Sõeda, sõeda, mo hobone
Läbi suo, läbi rabade!
Panen pauad purretesse,
Sõled suured sildadesse,
Siis ma läen, meri mürizeb.
Meri siis mürkis, järv siis kärkis,

Meri mürkis meeste päidä,
Järvi kärkis naeste päidä.


Nr. 416. Oles mull oma hobone. 266.
Oles mull oma hobone,
Oma sõõrik sõedupoissi,
Vilgerkaari kannupoissi:
Ma. sõedas sõeru mäele,
Seäl mina süös sõsterida,
Paugutelles pähkelida,
Tuos toomingad koduje
Laste nälläiste näridä,
Noorde meeste noorikille.


Nr. 417. Mai olli maias, läks mehele. 267.
Mai olli maiasneitsikene,
Mai olli maias, laks mehele.
Läks ta metsästä. mehelle.
Puu otsast poizilegi,
Kannu otsast kaazalegi.
Kõik tall puud pulmassa-gi,
Kazed valged kaazanaezed,
Lepäd sirged sõedupoizid.
Söödilapp tall söönmälauda,
Põllupeenär istepinki,
Suzi suuri sõeduruuna,
Karu kimmel kaazatäkku,
Rebäne tieb regedä,
Tihane tieb õluta,
Kana. vaene kannab vetta,
Lõokene lõhub puida.


Nr. 418. Oi roi, oi roi, rotil pulmad. 268.
Oi roi, oi roi, rotil pulmad,
Hiire tütär sai mehele
Nirgi noorema pojale.
Neil ollid uhked pulmalezed:
Kukk olli kuldse kannustega,
Tigu tinaze riegä,
Hunt olli uhke pulmapoissi,
Rebäne ruategijä.


Nr. 419. Tihane tegi õlut. 269.
Tihane tegi õlut:
Lõoke lõhkus puid,

Part ajas tuld paja alla,
Kana vaene kandis vett
Õllest sai hüvägi hulk:
Sest sai siku sarve täis
Ja emä kitse kõrva täis
Ning noore kuke noka täis.


Nr. 420. Olli mull rikas risti-iza. 270.
Olli mull rikas risti-izä,
Vielep rikkam risti-emä:
Kinkis mulle kitsekeze,
Kitse kaela krapikeze.
Hunt sõi kitse, krapp jäi mulle.
Pannin krapi kirstukappi,
Kus ei saanud sugi süömä.
Egä hunti ärä murdma.


Nr. 421. Mull tulli Virust võera 271.
Mull tulli Virust võera'ida,
Soomemaalta sõprazida.
Alles mull kassi kakkumata,
Hiire hinge võttemata,
Kärbä kaela käänämätä,
Tõhk on puhtas tömmamata,
Täi täkku tappemata,
Orav metsäst otsimata.


Nr. 422. Oi, oi, onokene! 272.
Oi, oi, onokene,
Võta minda poizi’iski!
Ma lähen kaugelle kalale,
Suure haua püüdisselle.
Seält saan sada. kalada,
Tuhat turvast, lutsukesta.
Pannin siis kalad kuivemaie.
Kes läks kala vargi'ille?
Kass läks kala vargfille.


Nr. 423. Mina mies meremehe poega. 273.
Mina mies meremehe poega,
Kaunis mies kalamehe poega.
Nägin tuulta tõusevada,
Paha ilma paizuvada,

Lükäzin siis laeva meresse,
Istsin izi purju peäle.
Leitsin aga täied turja peältä,
Suhu nopsin suuremaida.
Merde pil'tsin peenemaida.


Nr. 424. Iidut, tiidut tinga leitsin. 274.
Iidut, tiidut tinga leitsin,
Tingaga ostsin hoboze,
Hobozega tegin odrad,
Otradest tegin õluta,
Õllega ma naeze võtsin,
Naezega elu eläzin,
Naezega peret pidäzin.
Tulli taudi, tappis naeze.
Läksin naista mattemaie,
Tulli suzi, sõi hoboze.
Läksin hobost mattemaie,
Tulli karu karja sekkä:
Ärä kiskus kirju härjä,
Ärä murdis musta härjä,
Ärä sõi säge mõlemad.
Läksin härgi mattemaie
Olli mull kaksi kitsekestä,
Nied läksid kel’mid külässe,
Küläs neidä lüpsetie,
Lüpsetie, peksetie,
Piimä maha pillutie.
Siis jäin vaene vie varale,
Kueva koorikse nõjale,
Taari kapa tarvitselle.


Nr. 425. Oh mo kulla koerakeizi! 275.
Oh mo kulla koerakeizi,
Raudahändä rakikeizi!
Suvel tuob suzi koduje,
Talve talviku jänesse.
Izi mina. tipsin tiedä müödä,
Koerad solpivad suoda müödä,
Hagijad müödä aruzid.
Jätä jänes põõza'asse,
Kuivajalga kuuzikusse,
Märgäjalga männikusse!
Raha maksis rantsikene,
Viel enäm emäne koera.

Oi mo kulla koerakeizi,
Raudahändä rakikeitzi!
Üks on Koska, teene Moska:
Koska käib mull karjassagi,
Moska mull maad äestäb.


Nr. 426. Kurge rüökis kange'esti. 276.
Kurge rüökis kange'esti:
Tühi võtku tütärlapsed,
Kes söönd marjad mättä'ästä,
Palukse oja pärästä!
Vares vasta vaidelema:
Saagu saama tütärlapsi,
Saagu saama, tulgu saja,
Tulgu saja, tõusku pulma!
Viiässe neidu mehele:
Lammas lauku tapetasse,
Kohioenas kopsatasse,
Siis saab soolikid minule.
Kui ei saa soolikid minule,
Siis saab sita raazukezi.


Nr. 427. Vana hundi hulumine. 377.
Ai ai, ai ai, hammas ei hakka,
Hammas ei hakka, kael ei kakke!
Mitu olen maha murdnud,
Setu olen ära söönud.
Kui mitu olen maha murdnud,
Maha murdnud, ärä söönud,
Karjaloome ärä kiskund?
Viiskümmend vibuninä,
Kuuskümmend kompasjalga,
Seetsekümmend lestäsjalga,
Kolmkümmend koerokest,
Sada sarvikut
Ja tuhat tuttpeäd.
Huuu!


Nr. 428. Tere, tere hiirekene! 278.
Tere, tere hiia-ekene!
Kus sa lähed, hiirekene?
Lähen metsä puida raima,
Kenä kelguke järele,
Kenä kirves kelgu peäle.

Mis sina siis tieksid,
Kui sie puu sull päeäle kukub?
Eks mä karga. kannu taha.
Mis sina siis tieksid,
Kui so kõhtu tühjäs läheb?
Eks mä hammusta haava kuorta,
Mis sina siis tieksid,
Kui so kõht paistetaksi?
Eks mä nõeluks nõelaga.
Mis sina siis tieksid,
Kui sie veri vällä tuleb?
Eks mä võias võiga.
Kust sa sie või võtaksid?
Perenaeze püti siest,
Vanamoori vaka siest.
Kust sie vanamuori võtab?
Musta mustiku nizästä.
Kust sie musta mustik võtab?
Mustik süöb söödi heinä,
Lakub laane vetta peäle.


Nr. 429. Tua taga tammemetsä. 279.
Tua taga tammemetsä,
Koja taga kuuzemetsä,
Laada taga. laanemetsä,
Saana taga saaremetsä:
Igäs tipus seäl tihane,
Igäs otsas seäl oravas.
Uot uot, uot uot, oravakene!
Seezä servi, linnukene,
Seni kui püssi pööretässe,
Käerauda käänetässe.
Siis lazen tipusta tihaze,
Siis lazen oksasta. orava,
Siis lazen ladvast laululinnu.
Izä mull ostis pikä. püssi,
Sai ta suure rohosarve.
Läksin metsä. mötussille,
Ilma peäle ilvessille.
Vahest sain varesta nähä,
Harvast sain harakat nähä,
Ilmas ei näenud heädä lindu.


Nr. 430. Tibunibu. 280.
Läks aga metsä Tibunibu,
Mina läksin ka.

Võttis püssi Tibunibu,
Mina võtsin ka.
Karu leidis kaerast Tibunibu,
Mina leidsin ka.
Karu lassis Tibunibu,
Mina lassin ka.
Naha müüs aga Tibunibu,
Mina müüzin ka.
Raha sai aga Tibunibu,
Mina sain aga ka.
Kõrtsi läks aga Tibunibu,
Mina läksin ka.
Karust kelkis Tibunibu,
Mina kelksin ka.
Vangi viidi Tibunibu,
Mind aga viidi ka.
Tornis istus Tibunibu,
Mina istsin ka.

X.

Nr. 431. Kus on jäänud meie hulka? 281.
A.
Kus on, kus on, vennukene,
Kus on jäänud meie hulka,
Meie hulka, pal’l’u parve?
Olli ju kui ubina hulka,
Käis ju kui kanaze karja.
Kas on viinud vihmahuogu
Või on toonud tuulehuogu
Või on neid rahe rabanud?
Mehed sõlmitud sõdaje,
Poizid värvitud vägeje,
Pantud pampu kandemaie:
Sinna jäänud meie hulka,
Meie hulka, pal’l’u parve.
Nutma jääväd, kes meid näeväd,
Nutma noored neitsikezed,
Ikkemä iluzad neiud.
Maha te, maha te, neiud noored,
Maha te jäete nüüdä minust,
Ärä peän mina minemä,
Ärä häistä rahva'ista,
Paremista paikadesta!
Tulgu paegale paremad,
Azemelle auuzamad,
Koha peäle kuulzamad.
Olgo nõnna kui mina, ollin,
Tehku nõnna kui mina tegin,
Käegu nõnna kui mina käizin.

B.
Vennäkezed, noorekezed!
Eks meid enne olnud hulka,
Olnud hulka, palju parve?
Kohe jäänud meie hulka,

Meie hulka, palju parve?
Meid on viidud mere ääre,
Pantud meidä parve peäle,
Lueze lootsiku ninässe,
Pueze purju keske’elle.
Meid on viidud Venemaale,
Saadetud meid Saksamaale,
Tuubitud meid Turgimaale,
Roogitud meid Rootsimaale.
Lagunegu Rootsi laevad,
Pihastagu parved paksud,
Väzigu Vene hobozed
Meie mehi viiessägi,
Sinna maale saiessagi,
Kus ei kivid kõnele,
Paed ei heältä pakatagi,
Kivid ei mõistnud meie kieltä,
Paed ei meie palve
Kus ei kuuluud kuke heältä
Egä linbnu laulu heältä,
Vaid riksumesta, raksumesta,
Igäs nurgas nuttemesta,
Põrgu piitsa plaksumesta;
Kus on hiiri härjä suurus,
Kus on rotti ruuna suurus,
Kezäparmu pardi suurus,
Riitsikäs rebäze suurus.


Nr. 432. Ei must saagi soldatida. 282.
Emäkene, memmekene!
Eks võind puua pfille paelus,
Eks võind matta mättä alla
Ennem kui minda kazvatazid?
Saks mind soovib soldatisse,
Mahutab mind madrustesse,
Püüäb püssi kandijasse.
Izäkene, taadikene,
Emäkene, memmekene!
Ei must saagi soldatida,
Ei ma. mahu mudrustesse.
Emä siis mõistis, kohe kostis:
Oh mo poega noorukene!
Miks ei saa soldatisse,
Mahutele madrustesse,
Püzi püssi kandijasse?
Mina siis mõistsin, kohe kostsin

Emäkene, memmekene!
Sest ei saa ma soldatisse
Egä mahu madrussesse,
Püzi ei püssi alaje,
Et minu jalad on kõverad,
Põlvekedräd põnderikud.
Emä siis mõistis, jälle kostis:
Oh minu poega noorekene!
Miks sinu jalad on kõverad,
Põlvekedräd põnderikud?
Mina siis mõistsin, jälle kostsin:
Emäkene, memmekene!
Teotingi kündessägi,
Teomaada tallatessa,
Teoorjust orjatessa,
Sestep mo jalad kõverad,
Põlvekedräd põnderikud.
Emäkene, memmekene!
Sest ei saa mind soldatisse,
Mahutele madrustesse,
Püzi püssi kandijasse,
Et minu käed kõverad,
Sõrmelülid lühikezed.
Emä siis mõistis, jälle kostis:
Oh mo poega noorekene!
Miksep so käed kõverad,
Sõrmelülid lühikezed?
Mina siis mõistsin, vasta kostsin
Emäkene, memmekene!
Suurta kuuske raiudessa,
Mändä maha murdessagi,
Sestep mo käed kõverad,
Sõrmelülid lühikezed.
Emäkene, memmekene!
Ei mind saagi soldatisse‚
Mahutele madrustesse,
Püzi püssi kandijasse,
Sest et mull on küürä selläs,
Pauna pihtade vahele.
Emä siis mõistis, vasta kostis:
Oh mo poega noorekenel
Miksep sull on küürä selläs,
Pauna pihtade vahele?
Mina siis mõistsin, kohe kostsin:
Emäkene, memmekene!
Kubja käsku käiessägi,
Kiltre keppi katsudessa,

Saksa saua saadenessa,
Sestep sain ma küürä selgä,
Pauna pihtade vahele.
Emäkene, memmekene!
Ei must saagi soldatisse,
Mahutele madrustesse,
Püzi püssi kandijasse.
Ei ma enne siit ei liigu,
Siit ei liigu, sinna lähe,
Enne kui õigus üleneb.
Tulgu paegale paremad,
Azemelle auuzamad,
Istemelle iluzamad.
Tehku nõnna kui mina tegin,
Käegu nõnna kui mina käizin.
Emäkene, memmekene!
Ei ma. enne siit, ei liigu,
Siit ei liigu, siit ei lähe,
Ennq kui tua laotan,
Selgä võtan seenäkeze,
Kaindelasse kambrikeze,
Rooviroikalad järele.


Nr. 433. Ligi jõuab liizu aega. 283.
Ligi jõuab liizu aega,
Ligi liizu võttemine.
Siis on metsäs meie mehed,
Padrikus poizid paremad,
Räbästikus rätikkaelad.
Küll on hale astu tiedä,
Vali miel on vasta panna:
Põlnud ma izäle halva,
Pölnud ma emäle halva,
Ei olnud höel õdedelle,
Egä. vali vendädelle.
Kui hakkan mina minemä,
Siis hakkab hale tulema,
Vezi silma veeremaie:
Hale mull tuleb izästä,
Hale mull tuleb emästä,
Vezi veereb vendädestä,
Nutt tuleb peale nooremista.
Ärä peän mina minemä,
Siitä maalta sinna maale,
Kus ka kivid ei kõnele,
Paed ei helläd pakatagi,

Kivid ei mõesta meie kieltä,
Paed meie palve'ida,
Udu on meie omane,
Kaste meie kallis vendä,
Kus on hiiri härjä. suurus,
Lutikas rebäze suurus,
Kezäparmu pardi suures;
Kus nied puuzed pullisarved,
Lepäpuuzed lehmäsarved,
Kadakazed kassi sarved,
Vahterast vazika sarved;
Seäl on tuli teenud tüödä,
Vezi palgid veeretänud,
Udu teenud uksed ette,
Kaste katusse laotand.


Nr. 434. Nüüd mo pihad peenikezem. 284.
Miks meid, miks meid, ennäd vennäd,
Miks meist muuda püütänessa
Kui püütässe püssikandajid?
Püss on suuri, raud on raske,
Tina pal’l’u, ruotsu paksu.
Alles õlad õõnapuezed,
Käevarred vahterazed.
Oles mo õlad õõnapuezed.
Käevarred vahterazed,
Särmed sõstarpuu lülistä:
Siis mina sünnis soldatisse.
Nüüd mo pihad peenikezed,
Käevarred veikukezed.


Nr. 435. Panti meid pambukandijasse. 285.
Oh me vennäd vaezed lapsed!
Sa izätu, ma emätu,
Sa kuuetu, ma kukrutu.
Kas siis teäme, kus me saame?
Ehk meid sätta sõlmitasse,
Vene väkke värvitässe,
Pannasse pampu kandema?
Panti meid pambukandijasse:
Püss olli suuri, raud olli raske,
Tina paksu‚ rohto pal'l'u.
Sie mull käenud käte peäle,
Hõerunud õlade peäle,
Käenud käevarte peäle,
Lasknud labaluie peäle.

Oi voi vennäd, oivoi vennäd!
Kunas meie sinna saame,
Kus nied kuuzed kollendavad,
Haavad hal’l’ad hal’l’endavad,
Lepäd sirge’ed sinäväd,
Kazed valgded valuvad?


Nr. 436. Püss on suuri, raud an raske. 286.
Emäkene, memmekene!
Miks sa minda kasvatazid,
Igasvatazid, kallistazid,
Üles tõstsid, hüpätäzid,
Maha pannid, mängätäzid,
Suu juures suezutazid?
Eks võind pistä põõza
Lasta linalauka
Ennem kui saatsid soldatisse,
Ennem kui kauplid kassakasse?
Püss on suuri, raud oll raske,
Pampu piha piinutaja.
Alles mull pihad peenikezed,
Õlanukad õhukezed,
Käevarred veikukezed.


Nr. 437. Ärä minda annetasse. 287.
Ärä, ärä, vennukene,
Ärä minda annetasse,
Siitä maalta saadetasse.
Kui saan sinna saanudesse,
Kui jään sinna jäänudesse:
Oh minu izä, taadikene,
Oh minu emä‚ memmekene!
Siis tuleb miele memmekene,
Siis tuleb miele taadikene,
Miele siis sõdsed ja sõzarad.
Oh minu memme, memmekene!
Eks võind, eks võind, emäkene,
Eks võind pista põõza'asse,
Lasta linalauka
Puua põlle paelulegi,
Uputada ojassegi,
Ennem kui saanud sõjamehes!
Sõjaleib on sõmerane,
Vaenukakk on kanepine,
Tappeleväl tuha magu.


Nr. 438. Kus meid viimaks viidänessa. 288.
Tuul teäb sedä tubada,
Maru teäb sedä majada,
Kus meid viimäks viidänessa,
Ajal pikäl annetasse!
Kuna helläd, kuna velläd,
Kuna meie sinna saame,
Kus ei kuule kuke heältä
Egä linnu laulu heältä:
Kus on püsside põrina,
Suuretükkide surina,
Tinakuulide lögina.
Seäl on helläd, seäl on velläd,
Seäl on velläd vehkelemäs,
Taadipojad tappelemas.
Teene püüäb teeze peädä,
Teene teeze verd imedä.
Seäl on helläd, seäl on velläd,
Seäl on vüöni meeste verda,
Pooli sääri poeste verda,
Ratsu kapju kaajza verda,
Tühigi tõdreku verda.


Nr. 439. Kui hakkan mina minemä. 289.
Kui hakkan mina minemä,
Siis hakkab hale tulema:
Hale miel tulli izästä,
Hale miel tulli emästä,
Hale tulli haudujasta,
Vezi vieris vendädestä,
Silmäpizar södsädesta.


Nr. 440. Kui mind ära annetasse. 290.
Kui mind, kui mind, vennukene,
Kui mind ärä annetasse,
Siitä maalta saadetasse,
Siitä maalta. sinna maale,
Kus on püsside põrina,
Suuretükkide tüminä,
Raudamägede ragina,
Hõbekuulide lagina:
Seäl nied. vennäd vehkeleväd,
Tädipojad tappelevad.
Seäl põle, seäl põle, vennukene,
Seäl põle sõjas naene armas,

Naene armas, kaaza kallis:
Armas aga on hal’l’as mõeka,
Kallis kangepeä hobone.
See peästäb mehe sõjasta,
Mehe poja Pohlamaalta,
Emälapse lahingista,
Izäpojad pulmastagi,
Minu verizest mängusta.


Nr. 441. Venna sõja lugu. 291.
A.
Kesse tõi sõja sõnumida?
Harak tõi sõja sõnumida.
Kesse vaakus vaenukieli?
Vares vaakus vaenukieli.
Kesse tonkis toomingasse?
Tihane tonkis toomingasse.
Kesse kukkus kuuzikusse?
Kägu kukkus kuuzikusse.
Kesse läeb mciltä sõdaje?
Kas läeb izä või läeb poega
Või läeb Akõege noorem poega
Või läeb keskimene poega?
Ei läe izä, ei läe poega,
Ei läe keskimene poega:
Sõtta läheb noorem poega,
Kõege noorem, kõege nopsem,
Kõege viimem, kõege viksem,
Kõege uhkemad hobozed,
Kõege saksemad sadulad,
Kõege kõrgemad kübärad.
Izä panni liisku vsttemaie:
Liisk läks noore vennä peäle.
Sedä siis sötta sõlmitie,
Sedä väkke värvitie.
Vend läks aita ehtimaie,
Õde juure õpetama:
Vennäkene, noorukene!
Pane selgä surmasärki
Pane jalga surmasukad,
Pane kaela kalmuräte,
Võta kätte koolekindad!
Vennäkene, noorekene!
Kui sa saad sõdaje minemä,
Kui sa lähed lahingisse,

Veered vaenu vällä peäle:
Ärä siis aja. ette sõja,
Sõja ette, sõja taha,
Keeritä kezet sõdada,
Sõeda sõja keske’ella‚
Ligi lipukandijaida!
Ezimezed helbitässe,
Tagumezed tapetasse,
Äärepeälzed äiätässe,
Serväpeälzed surmatasse,
Keskmezed kojo tulevad,
Lipukandjad lindid saavad,
Raudakanged rahad rinda.
Vennäkene, noorekene!
Kui sa saad kodo tulema.
Sõjavällält, surmavällält,
Verepõllult, vaenupõllult,
Sõja keeru keske’eltä,
Vaenumõekade vahelta;
Aja. siis izä ukse ette!
Tulli vendä sõjavällält,
Sõjavällält, surmavällält,
Vempõllult, vaenupõllult,
Sõjasta, sõja siestä,
Sõja keeru keske’elta‚
Vaenumõekade vahelta.
Ajas ta izä ukse ette:
Tule izä, tunne poega!
Tulli izä; ei tunnd poega.
Ajas ta emä ukse ette:
Emäkene, memmekene!
Tule, tunne pojokesta,
Sõjatie sõitejada,
Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Vana Kannel - 20
  • Büleklär
  • Vana Kannel - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 3793
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1849
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 3846
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1606
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 3746
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1198
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 3796
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1495
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 3728
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2000
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 3709
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1939
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 3535
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1425
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 3555
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1394
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 3553
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1398
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 3647
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1231
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 3572
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1434
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 3604
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1515
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 3618
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1517
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 3576
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1634
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 3677
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1494
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 3480
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1617
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 3513
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1598
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 3503
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1611
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 3593
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1732
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 3506
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1248
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 21
    Süzlärneñ gomumi sanı 3583
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1374
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Vana Kannel - 22
    Süzlärneñ gomumi sanı 3102
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1513
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.