Tabamata ime - 8

Süzlärneñ gomumi sanı 2187
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1205
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Aga herrad, kuhu jääb siis au — rahwusline au? On ju kunst peaasjalikult see tegur, mis ühe rahwa moderniks kultura-rahwaks ülendab.


Kolmasteistkümnes herra
Ka siis, kui see rahwas, tema haritud kihid peale wäheste erandite eesotsas, oma kunsti ise ei mõistagi?


Kõrend
Ka siis — iseenesest mõista!


Kolmasteistkümnes herra
Teiste sõnadega: ma ehitan enesele toreda maja ja panen sinna ühe olewuse oma kulul elama, kellest ma ei tea ega teada ei tarwitse, kes ta on ja mis ta teeb ning tahab? Ja seda aina ja üksi au pärast?


Kull
(süües)
Na ja — jumalatele ehitatakse ju ikka pühakodasid.


Kolmasteistkümnes herra
See toredus wõiks mulle aga pikapeale niisama igawaks kui kalliks minna, liiategi kui ma ehk mitte küllalt auahne ja küllalt rikas ei ole, sellewastu aga tugewa tungiga annetatud oma templis peetawatest jumalateenistustest täie mõistmise ja mõnuga osa wõtta.


Kull
Aga preestrid kõnelewad Ladina keelt, mida Teie ei oska.


Kolmasteistkümnes herra
Kas nad mitte Eesti keelt ei peaks kõnelema?


Kull
Aga kui nemad jälle seda ei oska!


Kolmasteistkümnes herra
Siis jääb mulle mõistatuseks, miks mina kohustatud pean olema neid elatama!


Kull
(täie suuga)
Mõistatus ees, mõistatus taga — terwe ilm on mõistatusi täis!


Waik
(kes kogu aja pr. Lilliga kuldsel tujul on juttunud, lööb klaasi pihta ja tõuseb naeratawa hooletusega üles)
Kaaskodanikud! Meie oleme siiamaani kuningale annud, mis kuninga kohus on, meie oleme teda kiitnud ja kumardanud tema tegude järele, nagu meie seda mõistsime, Aga kuningal on ka kaasa, truu ja kallimeelne kaasa, kelle iseäraline, riigi kõrgematesse huwidesse ulataw tähtsus weel selles seisab, et ta ühtlasi walitseja sisemiste ja wälimiste asjade minister — tema kantsler on.

Sõbrad! Mis mina selle kantsleri riigimehelistest annetest ja wõimetest tean, sunnib mulle tõetunde peale, et naisel suur ja hiilgaw tulewik waruks seisab, kui ta omale kord teed on rajanud kutsete ja ametite peale, mis —


Kolmas preili
— mis terawamat mõistust nõuawad, kui mehel on.


(Naerdakse)

Waik
— ametite peale, mis teatawat waimlist painduwust ning tahtelist sitkust ja wisadust nõuawad. Oleks minu tegemine, ma ei wiiwitaks silmapilkugi proua Ellert-Saalepi taoliste naiste kätte mitte ainult riigi kõrgema kaswatuse, waid ka riigi kõrgema walitsuse, politika ja diplomatia juhatust usaldada.

(Kull, pr. Laurits, Juta ja mõned teised on pilgu lõbustatud üllatusega kõneleja suu peale tõstnud)

Minu riigis, herrased, oleksiwad kõik kunsti- ja teaduse-akademiate rektorid, kõik ministrid, saadikud ja kubernerid, kõik kontrolörid ja rewidendid aina naisterahwad —


Kull
Küll aga kuningal siis oleks põli!


Waik
— ja ma wõiksin julge olla, et awalikud wankrid tasastel teedel ja tarkadel roobastel weerewad, et nende juhid oma rikka wõimise täie summa endi ülesande peale kulutawad, nõnda nagu seda proua Ellert hiilgawa eeskujuna Leo Saalepi riigis on teinud.
italki

Tema ülesande raskust wõime alles õieti hinnata, kui silmas peame, et nimetatud riik alles asutada oli, ja asutada tuhande takistuse ja kitsikuse ärawõitmise tingimisel. Kui kõik need waenulikud wõimud — sisemised ja wälimised — nüüd õnnelikult alla on heidetud, siis jaguneb sellest waewarikkast wõidust tähtsam osa, kui mõnigi teist aimab, meie klaweri-walitseja tüdimata kantsleri waekaussi. Geenius on teemant, aga niikaua kui teemant lihwimata on, pole temal täielist müügiwäärtust. Leo Saalepi teemanti, mille tuli meid täna õhtu põletas, on tema kunstimeelne abiline nii toredaks briljandiks aidanud lihwida. Teda selle eest meie kunsti nimel tänada on meie kui estetilise kultura eest wõitlejate aukohus.

Proua Lilli Ellert-Saalep — huraa! huraa! huraa!


(Auawaldus; huraa- ja elagu-hüüded segamine)

Lilli
(on owatsioni jaheda naeratusega wastu wõtnud ning jääb, kuna kõik jälle maha istuwad, kõneleda-tahtjana seisma. Pikemat wiiwitust pidades laseb ta pilgu julge ja wilu-lõbusa rahuga üle laudkonna käia ning wõtab siis kergel ja ladusal toonil sõna)
Doktori-herra Waik, teie tuttaw ilukõneleja, andis osale, mida mina pidustatawa kunstniku kõrwal senini olen etendanud, liiga kõrgekõlalise nimetuse; kui meie „kantsleri“ asemele lihtsa „faktotumi“ paneme, siis jõuame liialdawa nalja juurest asjaliku tõe juurde, mis ehk muidu natuke warju jääks.

Kui tänase kontserdiandja mitme-aastane faktotum olen ma teinud, mida ma jõudsin ja oskasin, ja kui mulle selle eest siin tasu mõisteti, siis wõtan selle wiisaka tänuga wastu. Seda tänu ei arwa ma teile aga sündsamalt tagasi anda wõiwat, kui et ma teid õpetlikku pilku lasen heita niisuguse lääne-ilmas makswusele ja wõidule pääsenud helikunstniku saamise- ja tõusmiseprotsessi — protsessi, mille keeruliste detailidega ma muidugi läbi ja läbi tuttaw olen. On ju meie hulgas noori kunstnikka, kes sedasama teed tahawad käia ja kellele praktilised näpunäited seepärast mitte tuluta ei oleks, kuna minu aine ka ajakirjanduse esitajaid ja meie seltskonda üleüldse tohiks huwitada.


(Mõned hääled: „Braawo!“ — „Wäga tänuwäärt!“)
Iseenesest mõista, peab algaw kunstnik, kes oma geeniuse kohta kindlusel on, kõik wahendid tarwitusele tootma, mis teda eesmärgile, see on awalikule tunnusele, tõotawad wiia, sest tee sinna on kauge ja järsk. Mida tal hakatusest peale marjaks tarwis läheb, on kellad, mille kõrade küljes tema nimi ripub — olgugi esiotsa kõige pisemad. Neid peab ta warmalt ja nugrilt nõutama hakkama. Seks leidub mitmesuguseid wõimalusi, ma nimetan ainult mõnda kindlamat. Meie tundmata kunstnik teeb näituseks hästi, kui ta algusel weidi kaudselt käib: ta ei astu mitte kohe suurte iseseiswate kontsertidega ette, mis ainelist kahju ja weel midagi pahemat tooksiwad, waid ta esineb seltsides piduliste toimepanekute puhul — kas kasina honorari eest, wõi, kui pidul heategeline wõi ühistululine otstarb on, gentlemanlike ka ilma selleta. Kriitika mõõdupuude wahel on nimelt wahe. Hoopis teine toon on kriitika kellal, mis ühe ettekandja „lahkest“ ja „sõbralisest“ etteastest niisugusel seltsipidul heliseb, kui sellel, mis tema nõudetõsisest eri-kontserdist kumiseb, osalt juba sellegipärast, et pidukriitikused kunstitundlise kwalitedi poolest harilikult teised on, kui kutselised kontserdi-arwustajad.

Weel tulusam kriitikaliste kellukeste kogumiseks aga on, kui meie esile-püüdja antud koha ühiskondlise strukturi järele enda ühe wõi teise partei poolehoidjana wälja annab ja nende pidulistel toimepanekutel oma kunsti kuulutab: lahke kõlaga kellade peale wõib ta julge olla, iseäranis, kui ta oma kitsast olukorda, oma ainelisi ja aatelisi kannatamisi ei unustanud teatawaks tegemast. Nende ringkondade mitmekülgsel toel on tal siis ka wõimalik iseseiswaid kontsertisid teostama hakata, mis jällegi upitawaid arwustusi sisse toowad —


Laurits
(wõõrastawa mõistmatusega)
Mis see peab tähendama?


Lilli
(jatkates, ilma temast wälja tegemata)
Muidugi juhtub toimetustes ja muusikaliste sulemeeste seas ka isikuid leiduma, kes aina heast südamest, kuigi ehk wisa pealekäimise tõttu, waese wõõra algaja kohta soojema sõna leheweergudesse poetawad, kui nad seda muidu oleksiwad teinud, liiategi weel siis, kui kunstnikul eestkostjaks ja eestpalujaks minu soost sõnakas faktotum on, kes tarwilise hoo ja südidusega wälja mõistab astuda.

Nõnda kogutud soowitustega on siis järgnewate ettewõtete heaks jälle midagi peale hakata, seda enam, et neile lehtedest wäljalõigatud ja paberi peale kleebitud kriitika-katketele mitte otsaette ei ole kirjutatud, kas nad profanse pidukirjeldaja, parteiwennalise heasoowija, kaastundlise toetaja, wõi aga tõsise ja asjaliku kontserdikriitikuse sulest pärit on. Et kunstnik arwustustest ühtlasi laidupoolseid tingitusi, mõnitusi ja eitusi wälja ei hakka lõikama, on niisama enesestmõistetaw, kui et ta arwustused, millest aina laidutoon läbi käib, tarwitamata jätab. Kuid kunstnik, kellel edasisaamisega rutt on, wõib ju korjatud kiitust, kui see ehk kaine tundub, ka weel wärwida ja friserida — nimelt siis, kui ta seda teistesse keeltesse tõlgib keeltest, mida laiemalt ei tunta: ta tüsendab ja jumestab siin ja seal nõrka ja labast attributi, laseb ka mõne kauni uue kogemata juurde libiseda. Kriitika wäärtust wõib aga ka weel teisendatud deklaratsioniga märksa tõsta: mis keelab meie kunstnikku ühe wõi teise niisuguse wäljalõike allikaks tundmata wäljamaa lehekese asemel mõnda sellesama maa suuremat ja kuulsamat organi üles andmast! Kes wiitsib wõi jõuab teda kontrolerima hakata!


Laurits
(pahaselt)
Aga kellel seda tarwis on teada!


Lilli
(rahulikult jatkates)
Teadagi, kunsti-ilma keskuste kõrgemates sfäärides pole säärase kella-korjandusega suuremat ära teha — siinsed kriitikused tahawad ise kuulda, enne kui nad otsustawad — küll aga oma jagu madalamates ning iseäranis maades, mis mitte tsiwilisatsioni eesrinnas ei sammu, ja paikades, mis suurtest kunsti-maanteedest kõrwal seisawad. Siin mõjustawad nad wahel üsna rahuldawalt kontserdi eelsoowitusi kui ka arwustusi, ning seega tema ainelisi tagajärgesid — siin täidawad nad oma otstarbet, suggestioni sünnitada. Suggestioni mõju ei tohi liiga madalalt hinnata. Isegi niisugune wana trikk, nagu enesele oma-ostetud lillede ja loorberipärgade annetada-laskmine, tõmmab pisut ikka weel, ning laita pole ka, kui wirtuos oma pildiga postkaardid kontserdi-linnas wõõra firma all müügile toimetab; priipiletite jagamist wirkadele kätteplaksutajatele kui liik harilikku abinõu ei maksa mul wist nimetadagi.

(Laudkond, kes esiotsa täieste mõistmatalt, siis ärkawa üllatusega on kuulatanud, sattub Saalepiga sündiwa muute mõjul ikka enam ärewale sala-liikwele; wahitakse laiali silmil kõneleja pealt kunstniku peale ning isekeskes teineteisele tummalt otsa, kuni nagu pealetikkuwate aimduste rõhul poolhirmunud ootuse-põnewus maad wõtab.

Leo Saalep, kes Lilli sõnawõtet loomusundlise umbusaldusega tähele pani, on kõne kestwusel halwatud liikumatuses ainiti kõneleja peale jäänud wahtima, kuna tema näojooned ikka enam halli tarretuse sisse ära hanguwad; wiimaks tõstab ta käe nagu kaitseks hoopide wastu pealae üle, ilma pilku Lilli suu pealt lahti saamata)


Juta
(hüppab äkki istmelt ja wiskab rusikas käe leegitsewal wihal Lilli poole)
Madu! — Madu!


Paula
(tõmmab ta, teda waigistada püüdes, toolile tagasi)

Lilli
Teie imetelete? Aga mis peab siis tegema, kui see suur päew tulla ei taha, kui üks hüppelaud ja teine hüppelaud sind kõrgesse ei wibuta, sest et arwustuse ja publikumi otsustaw osa sinu geeniust tuntawaks ei wõta! Aastad kaowad ja sa seisad selsamal paigal, mängid pooltühjadele saalikestele, wajud ikka enam wõlgadesse, ei jõua enam agenturisidki honorerida, kannatad nälga ja külma — häda teeb leidjaks, herrased! Sel seisukorral on nüüd mõistlik, kui meie kunstnik — kõikumata oma usus lõpuliku wõidu sisse — korraks kodumaale tagasi põgeneb, et natuke hingastada, kõhtu jälle täis süüa ning uuteks hüpeteks jõudu koguda —


Leo
(kes waheajal jõuetuid liigutusi on teinud, nagu tahaks ta üles tõusta ja sõna wõtta, korisewa pool lämbunud häälega)
Ta waletab!


Lilli
(heitumata rahuga)
Sest olgu kudas on: oma ettekandwale kunstnikule, kes wäljamaa kumaga ilmud, pakub meie paljulaidetud koduke siiski rohkem leiba, kui wilu wõõras ilm, ning südant-kosutawa ja julgust-karastawa kiituse peale wõib meie kunstnik niisama kindel olla — seda kindlam, kui ta oma aastate jooksul tallele pandud kellade-kogu piiri taha ei unusta. Sest kuhjab ta need kriitika-katked, need igast laidulõhnast puhastatud, friseritud ja parfümeritud kiidu-stroofid piramidiliselt ülestikku, siis (tõstetud häälel ja peene pilkekõrwetusega) saab neist hümnus, ditürambus, mille mõjule meie kõige suuremadki kriitikalised waimud wastu ei suuda seista!

(Kõrend ja Waik, kes kõnet rahutumal kõhklemisel on kuulatanud, wahetawad teineteisega närwilise pilgu ning kohendawad siis weidi kauakestwalt — üks oma näpitsit, teine oma kraet)


Leo
(rängalt, peaaegu möirgawalt)
Ta waletab!


Eewa
(selge rahuliku häälega)
Ta ei waleta mitte!


Lilli
(weel püsti, wäljamurduwal wõidurõõmul, kirglise käetõstega Eewa poole)
Seda häält ma ootasin! (Istub aeglaselt maha)


Leo
(on silmad kähku Eewa poole löönud, istub silmapilgu nagu raske hoobi uimastuses keeletult paigal ja hakkab end siis, kätega lauaweere peale toetades, waewalisi üles ajama; kogeledes ja pilku sügawaste Eewa näo külge liites)
Ta — ei — waleta — mitte? — — Ta ei — waleta — mitte? — — — Siis — siis ei tabanud sa teda ka täna mitte?!


Eewa
Ei.


Leo
(pikkamisi enesesse kokku langedes, murtud häälekõlal)
Ei — ütled sa! — — Ei ütled sa — tänagi weel! — — Eewa ütleb — ei! (Waheaeg. Hoowab enda siis äkki määratuma tahtejõuga sisemiselt üles; rabawa raskusega)

Siis ei mõista sina teda leida! Siis ei suuda sina teda tabada!


Eewa
Ma ei seisa mitte üksi — —


Leo
(end raputades, wihasel märatsemisel)
Ja kui teid kogu ilm oleks! Ja kui teid rohkem oleks kui üks ilm! Ja kui teie kõik jõuaksite, mis inimlik ja jumalik jõud kokku jõuab — minu usku ei jõua teie minult mitte wõtta! — —

Ta ei waleta — ei, ta ei waleta! — Waadake, sirgelt seisan ma teie ees, julgelt waatan ma teile silma, wapralt tunnistan ma teile üles: ta ei waleta mitte! Ta ei waleta juba sellepärast mitte, et ta siis ka iseenda peale waletaks, sest ta ei olnud mitte ainult täidesaatja, waid ka algataja. Aga kui ka see minu oleks, mis tema on — ma ei kardaks teid, ma ei häbeneks sind, Eewa, ma ei tunneks end põrmus püherdawat! Sest minu üle kohut mõista on üksnes minu usul õigus, ja tema mõistab mu õigeks! Mida ma tegin ja teha lubasin, seda oli minu usk pühitsenud, sest ma tegin seda wõitluses ülekohtu wastu — tegurite wastu, mis end weriwaenlikult minu ja mu eesmärgi wahele seadsiwad, mis mind sidusiwad ja saja waewaga halwasiwad. (kõigest kehast wabisedes)

Andke mulle weel pisut aega, andke mulle natuke puhkust, andke mulle igapäewast leiwapalukest, laske mind mu titanlist wõitlust kõigi waenlaste wastu edasi pidada, ja ma näitan teile õnnestanud teoga, kui õige ja püha ja iga abinõu wääriline minu usk oli — ma wõidan omale krooni ja kingin teile kuninga!

Ja, Eewa, sinu ees seisab kuningas. Ja sa näeksid teda, kui sa teda usuksid, kui sa oma umbusust wabaneda jaksaksid, mis tapwam on kui kõik, mis mind senini on tapnud! (Meeleheitlisel lootuseta palumisel, kõiki muid enda ümber unustades)

Eewa — Eewa — — anna mulle oma usk! — — Anna mulle oma usk kõige wastu, mis sind teda andmast keelab! — — Usu sõgedalt, Eewa — — ja — sa — usud — õieti — —


Eewa
(kurwalt tema peale waadates)
Leo, usud sa siis weel ise?


Leo
(nõtkub ja lööb lagunema; ummuksest tulewa häälega pikkamisi)
Ma — — pean ju! — — Sest — mis jääb mulle siis — — weel muidu — —

(Jääb pärani silmil Eewa otsa wahtima, tõukab lämbunud karjatuse wälja ja hakkab lauast nihkumisi taganema. Korraga wäristab ta pead — weel ja weel kord — ning tõstab wabisewad käed laialihoitud sõrmedega pea ümber üles, ilma pead puutumata; otsata hirmul, pool sosistades, waimuhaiguse ilme näos ja pilgus)

Kõlisewad! — — — Kõlisewad — — — Kõlisewad! — — —


Eewa
(hüppab üles ja läheneb temale; ehmatusest wärisewal hüüdel)
Wõtame nad maha, Leo!

(Kõik tõusewad püsti ja lahkuwad ärewuse-segadusel lauast, peale Lilli, kes suure uudishimulise imetelemisega oma istmelt Leot waatlema jääb)


Leo
(on kord-korralt pead wäristades pool kumargile üle ruumi ringi liikunud, langeb äkitselt Eewa ette põlwili, tõstab käed tema poole üles ja palub)
Ema, ema — kisu nad ära! Nad teotawad mu kuninglikku pead!



Eesriie
Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
  • Büleklär
  • Tabamata ime - 1
    Süzlärneñ gomumi sanı 3947
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1824
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Tabamata ime - 2
    Süzlärneñ gomumi sanı 3911
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1828
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Tabamata ime - 3
    Süzlärneñ gomumi sanı 3877
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1762
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Tabamata ime - 4
    Süzlärneñ gomumi sanı 3838
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1658
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Tabamata ime - 5
    Süzlärneñ gomumi sanı 3787
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1582
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Tabamata ime - 6
    Süzlärneñ gomumi sanı 4094
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1829
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Tabamata ime - 7
    Süzlärneñ gomumi sanı 3857
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1795
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Tabamata ime - 8
    Süzlärneñ gomumi sanı 2187
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1205
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.