Prohwet Maltswet - 41

Süzlärneñ gomumi sanı 4128
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2138
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Esiotsa oli weel midagi leiwakotis ja lähkris; esiotsa oli weel pungas, millega neid ikka uuesti wõis täita, ja esiotsa oli seda täidet weel tee äärest saada. Sellest siis tuli, et ühised sööma-ajad tee ääres halja muru peal wõi rohelise metsa all, milleks suguwõsad ja sõpruskonnad ringideks ühinesiwad, üsna rõemsad oliwad, iseäranis noortele inimestele. Küll algas iga sööma-aeg tõsise, pühaliku palwega, lõppes aga sagedasti seda lõbusama naeruga. Küll mõlkusiwad mõtted raskuste peale, mis weel ees seisiwad, aga teekonnal pidi ometi kord lõpp olema, mis kõik waewa ära tasus — miks siis liiasti muretseda! „Ohka, mis ohkad, aga wahel naera koa!“ sai Wikerpuuri Aadu üteluse järele elurõemsamate wäljarändajate juhtsõnaks. Needsamad toiduwõtmiseks tekkinud ringid jäiwad ka ööseseks puhkamiseks kokku. Magati muidugi lageda taewa all, wanade kasukate, kuubede ja waipade sees, külje ja peaaluseks käpu-täis rohtu ja puu-oksi. Nagu werstapikune elurikas küla, milles poolteise sülla pikuste „laanitsatega“ katuswankrid hooneteks oliwad, tekkis igakord tee äärde, kui woor peatama jäi. Tänawatel liikusiwad inimesed ja hobused läbisegi, lapsed päterdasiwad naerdes wõi nuttes ringi, kaasa jooksnud koerad otsisiwad oma inimesi wõi nuuskisiwad toidu järele ümber…

Wäikeseks rõemsaks seltskonnaks oliwad need neli perekonda Tagura walla inimesi, kes esimese wooriga minema saanud, kokku heitnud: Lõhmuse Taawet naise ja pojaga, Kiisa rahwas wiie hingega — eit, taat, Jüri, Tiina ja Mari —, Altsauna abielupaar oma seitsme oreli-wilega wiieteistkümnest kuni wiiendama eluaastani, ja Tõnu-Peetri peremees pimeda naise ja mõlemate wendadega; Madise wana tädi Truutu oli ta elatanud emale paar aastat hiljem mätta alla järele pugenud. Nende juurde seltsisiwad siis weel, peale „Serwiku baroni“ ja tema „proua“ ning tütrekese, Mari Kusnets, tuttaw lugeja neitsi, ning Kerna mölder, see niisama tuttaw Maltsweti usu laialilaotaja, kes Määrmanniga ühes maakuulajana Krimmis oli käinud. Need mõlemad heitsiwad muidugi sellepärast Kugli inimeste kilda, et neid Tõnu-Peetri Madisega ja Anu Lõhmusega elaw waimulik sõprus ja mitme-aastane ametiwennaus ühendasiwad. Küll oli selles ringis halwas tutwuses seiswaid ilmalapsi, kes armu saanud hingedele muidu ei meeldinud; kuid ühine ettewõte ja ühine saatus lükkasiwad kõik waimlised ja meelelised wahed tagaseina; nagu nad, külg külje wastu, koos leiba wõtsiwad ja magasiwad ning üksteise kannul sedasama teed kõndisiwad, nõnda seltsis ka iseloom iseloomuga, meel meelega enam wõi wähem leplikult ühte, ning mõlemalt poolt peeti püidest kinni, sõnade eest hoida, mis seda head läbisaamist oleks wõinud rikkuda.

Esimesest woorist maha oliwad Kugli küla ärarändajatest peale mõnede wallaliste inimeste ainult Kadaka ja Pärtli rahwas jäänud. Nad pidiwad pooleli olewate ettewalmistuste pärast Walkmanni seltskonnaga järgi tulema.

Kugli ringikese lõbutegijaks oli Aadu Wikerpuur, see nõrga keha, aga wäsimata hingega wäike mehike, kelle terwis peksust saadik kaunis põduraks läinud, peaaegu niisama põduraks, nagu Kiisa isa oma, kes alalise walu üle ristluudes ja selgroos kaebas ning enam wankri peal köögutas, kui wankri taga kõndis. Aadu ajas oma jutukestega, oma kõhukunstiga ja lõikawate naljatustega isegi wagad inimesed wahel naerma, tahtku wõi ärgu tahtku. Tema kuulajate ja naerjate päris ring kogunes aga noortest inimestest, Kiisa ja Altsauna suurtest ning wäikestest lastest ja nende sõpradest ning ringi ilmalikumatest liigetest, nagu Taawet, Tõnis, Elts ja mitmed ajutiseks nende juurde seltsiwad wallalised inimesed.

Teadagi, et waimulikud isikud ringis endile ka oma wiisil ajawiidet ja meelelahutust muretsesiwad. Pühalik-magus, sügawasti ohkaw, salwimise tooniga Madis, — tõsine, iseteadlik, kindla sõnaga Silejew, — tasane, pehme, nagu alati mures olew Mari, — kirgline, juhm, igawesi wassinguid suust pilduw Mihkel ja rohkesti silmawett walaw ja pead kõigutaw Liisu — nad istusiwad õhtuti sagedasti eraldatud ringikesena koos ja harutasiwad usu- ja hingeasju. Waikiwateks osalisteks oliwad neil Altsauna Wiiu ja Anu. Esimene pidas ennast nii kõrgete asjade üle kaasarääkimiseks liig rumalaks, ning wiimane — see ütles õppida tahtwat. Tema, kes ta mõne aja juba meistri ametit pidanud ja teisi õpetanud! Anu oli seltskonnast see, kes mõlemas kildkonnas, waimulikus ja ilmalikus, istus ja mõlemas waikis. Kõik pearaputamised ja pealekäimised waimulikult poolt ei suutnud teda selles eksitada ega teda endisele tegewuslisele elule tagasi kutsuda.

Laupäewa-õhtutel ning pühapäiwiti, mil pikemat puhkust peeti, kogus terwe rahwahulk jumalateenistusele, mida enamisti Kerna mölder Madise ja Mariga toimetasiwad. Siis lauldi kaasawõetud lauluraamatutest waimustusega sinawa taewa poole ja otsiti sisemist karastust, tröösti ja julgust teekonna raskuste wastu palawatest palwetest. —

Nõnda elati ja oldi umbes esimesel kolmandikul sellest kümnest nädalast, mis reisu peale ära kulus.

Siis aga hakkas leht pöörduma.

Siis hakati juba tundma, mis see tähendab, nädalate kaupa hommikust õhtuni kõwa maanteed tallata, lageda taewa all ja niiske maa peal waewaliselt magada, ning külma, kuiwa ja kehwa toitu süia. Mis see tähendas, teed käia, kus sada wersta nii umbes sedasama tähendasiwad, nagu senistel teekondadel kodus wast kümme wersta, kus teekonna eesmärk läheneda ei tahtnud, ehk küll werstasid päratumal arwul selja taha jäi…

Kõige esmalt hakkasiwad jalad waewa tegema. Esiteks läksiwad willi, nii et tõmba õisweega täidetud nahk terwe talla alt ära. Siis hakkasiwad paistetama, paistetasiwad üles nagu kakud, et ära pista maha, kui hommikul asemelt tõusid. Muidugi takistas see woori edasijõudmist, mille liikumine ikka aeglasemaks jäi, kuna ka wäikesed, lahjad, ilma wiljasuuruseta elawad hobusekondid jalgade poolest kannatama hakkasiwad, seda enam, et teed sisemises riigis, juba Pihkwast peale, halwad oliwad ja ikka wiletsamaks kippusiwad minema. Mida haigemaks aga inimeste jalad jäiwad, seda enam saiwad hobused oma koormatele lisa, sest wanemad inimesed, kui ka suuremad lapsed, kes enam käia ei saanud, mahutati wiimaks kah kibitkadesse.

Teiseks walusaks asjaks muutus toiduküsimus. Mitte ainult, et paljudel waesematel näpud punga põhja hakkasiwad puutuma, waid kellelgi raha weel oli, ei saanud selle eest paiguti midagi osta, sest et inimestel midagi müia ei olnud. Eesti talupoeg leidis Wene saatusewenna waraliselt niisama armetuma olewat, kui ta ise oli, paljuti aga weel armetuma. Ta nägi Wene talupoega niisamasugustes mutimulla-hunikute sarnastes urtsikutes elawat, nagu ta ise elas, aga ihukatete ja kõhutäite poolest oli ta eestlasest weel taga. Kewadene aeg laskis Wene talupoja waesust weel õieti karjuwalt wälja paista. Kõik tagawarad oliwad otsas, ja mis põllul ja aias kaswas, ootas sügiset. Paiguti näis, nagu elaksiwad need narudega kaetud inimesed ainult kuiwast leiwast ja gurkidest, mida leiwale koorimatalt juurde hammustati. Ei silku, ei piima, ei iwakest ühte wõi teist jahu. Leib aga oli parem kui Eesti must hagana-käkk.

Wene rahwa heldet, kaastundlikku südant õppisiwad Eesti wäljarändajad rohkel määral tundma. Kus midagi oli, sealt anti lahtisel käel, ja mitte raha eest, waid armuandena. Sest Wenelane nägi õnnetumaid oma ees. Kes sunnitud oli oma kodupaika maha jätma, jala kaugele wõersile rändama, see oli õnnetu, keda waja aidata ja toetada. Nagu lapsukesed jooksiwad nad külades hulgana rongile wastu, lõiwad risti ette, piirasiwad wõeramaa rahwahulga ümber ja hakkasiwad pärima, kust nad tulla, kuhu nad minna ja miks nad oma isaisade maalt ära rännata. Ja kui nad siis paari Wene keele mõistja kaudu kuulda saiwad, missugused põhjused selle rahwahulga põgenema sundinud, kodumaast ilma jätnud, siis piilusiwad nad oma mõisate poole, nokutasiwad arusaades päid ning ruttasiwad oma urtsikutest õnnetumatele tooma, mis neil tuua oli.

Enamisti oliwad need wärsked gurgid, sibulad ja sibula-pealsed, leib ning wahel natuke piima laste tarwis.

Gurkidega ei mõistnud eestlased midagi peale hatata. Nad oliwad neid mõisa rohuaedades kui „sakste asju“ küll näinud, aga söönud ei olnud nad neid mitte. Tühja kõhu pärast hammustas see ja teine küll tüki otsast ära, aga toiduks ei pidanud ta seda rohelist junni mitte. See Wenelaste heasüdamline anne jäi siis enamisti tarwitamata.

Linnade turudelt sai toitu osta, muu seas soolatud, kui ka wärsket kala; aga Wenemaa linnad on üksteisest kaugel; nende pikkadel wahedel saiwad rändajad tublisti tühja kõhtu kannatada, paljud wiimaks ka sel põhjusel, et nende raha otsa lõppes.

Selle, kui ka terwe raske, korratuma reisuelu tagajärjel hakkasiwad haigused wäljarändajate kallale tikkuma, iseäranis kõhutõbi. Esimesed, kelle seast see haigus piinaohwrid nõudis, oliwad lapsed, siis järgnesiwad ka täiskaswanud. Nõrgemaid ja wäiksemaid lapsi hakkas warsti surmale sülle warisema. Altsauna abielupaar kaotas oma „seitsmest“ esiteks mõlemad kaksikud ühe nädala jooksul ja siis warsti weel kolmanda. „Jumal on andnud, Jumal on wõtnud, Jumala nimi olgu kiidetud,“ trööstisiwad woori palwetegijad Wiiud ja Tõnist. Sellest hoolimata oli mõlemata kurbtus suur — seda suurem, et nad laste hauad wõerasse kohta maha pidiwad jätma. Tõnis pidi naist wägise kalmukeste juurest ära rebima, kui woor liikuma hakkas.

Surnud lapsed maeti tee äärde Wene surnuaedadele ja matjateks oliwad Wene preestrid. Paljate peadega, osawõtlik haledus näol, seisiwad Wene talupojad Eesti matuseliste hulgas ja saatsiwad woori õnnistuse-sõnadega külast edasi.

Aga ta wanadusest wäetimate järele hakkas wikatimees hiilima. Üks esimestest, kelle ta maha niitis, oli Kiisa Mihkel. Kõhutõbi pures tema eluaegse kehwa toidu läbi nõrgendatud keha, millest Albu peksuhoobid weel wiimase jõu ja terwise wälja uhtunud, nõnda ära, et ta silmanähes ära närtsis, kuni ta Mohilewi ja Kiiewi wahel oma laste käte wahel wiimast korda hinge tõmmas.

Ta waene mehike ei saanud tõotatud maad, millest ta oma lapse-usuga terwe wiimase aasta soninud, enam näha. Sellest näis tal kõige suurem kahju olewat. „Peaks ma ometi wärawa tahagi weel jõudma ja läbi pulkade woadata soama,“ sosistas ta mõni tund enne surma. Aga ei. Mehele, kes oma kojaga nii truuisti Issandat teeninud, ei antud seda arwatawat õnne osaks.

Suures Wene külas, Dnjepri jõe ääres, paigutati ka tema põrm Greeka õigeusuliste matuseaeda.

Ja edasi liikus wiletsuse-woor, kuni ta uuesti ühe wõi teise pärast, kes ära kolletanud, peatama pidi. Mihklile järgnesiwad warsti paar teist waewatut ja koormatut, kaks elatanud sauna-eidekest, kes mõisnikule hulga orjawaid poegi ja tütrid sünnitanud ja talle ise eluaja päewa- ja öötööd teinud. Nad oliwad oma armuta peremehe alt surmale suhu jooksnud…

Kiewi eel oli woor ühe Wene surnuaia kõrwal puhkust pidanud. Kui ta sealt edasi hakkas weerema, paniwad lapsed halli taadikest tähele, kes paistetanud jalgadega surnuaial kalmukünka peal istus.

„Toat, woor läheb juba!“

„Minge aga, lapsed, minge, — ma puhkan ja tulen järele!“

Ta ei tulnud järele.

Lastel läks ta meelest ära, ja kui tema puudumist märgati, oldi juba nii kaugel, et keegi enam teda otsima ei läinud.

Häda teeb tuimaks. Ja surm oli igalühel enesel peaaegu suu ääres. —

Ikka rohkem käimise-wõimetuid haigeid tekkis wäheste wankrite peale, millede eest hobuseid ka weel ära kärwas — õnnetus, mis aega ja raha maksis, sest kewadese tööaja tõttu ei tahtnud Wene talupojad hobuseid müia.

italki
Üks raskematest haigetest oli Aadu Wikerpuur.

Ta oli kannatajaid nii kaua oma rõemsa meelega lõbustanud, kuni ta haige kõht enam ei kõnelenud ja naljad tal keele peale ära kõngesiwad.

Ta puhkas päewad ja ööd kägaras, kinniste silmadega, oma kibitka sees, mida ta ühe Albu wabadiku-perekonnaga ja osalt Altsauna rahwaga jagas, ning jõi ainult weega segatud piima. Suure waewaga sai ta mõne sõna rääkida, aga need ei olnud mitte kaebesõnad, mis ta rääkis, waid tröösti- ja julgustuse-sõnad teistele kannatajatele. Wisa oli selle wäikese, wigase mehe lootus elu peale ja tema usk elu paranemise sisse. Tema meelest pidi nii pimeda öö järele wiimaks helewalge päew tulema.

Elts rawitses teda kõige suurema hoolega.

Oma wedela laiskuse oli ta teel täiesti kõrwale heitnud, iseäranis Aadu haiguse puhul.

Serwiku prouast oli sauniku naine saanud ja halastaja õde peale kauba

Sest Elts luges mehe praeguse haiguse kui ka selle kaudsed põhjused, tema põdura terwise minewasest sügisest saadik, oma süiks.

„Teda peksetakse minu pärast!“ oli ta süda Kukunoosi rehe ees karjatanud, sest tema oli ju see, kes Aadule waäjarändamise-nõu peale sundinud, sest et ta omakstest maha ei raatsinud jääda, kuna mees, kelle käsi kodumaal mitte halwasti ei käinud, nähtawalt elukorra muutmise wastu oli. Ja nüid, kus see mees, kellele ta oma puhtaks pestud elu wõlgnes, hirmsa ihunuhtluse tagajärgesid põdes, pidi Elts oma õiglases südames seda enesesüidistuse-hüiet kordama: „Ta põeb minu pärast!“

Ta ei teadnud ega küsinud selle järele, kas see armastus oli, mis tema selle wigase, näotuma inimese wastu sügisest saadik nii hellaks ja hoolikaks muutnud, mis temast wõtja asemel andja teinud; ta tundis ainult, et see inimene temale palju rohkem teinud, ja ta süda hakkas wärisema, kui ta tema surma peale mõtles, surma peale, mille ta siis igawesti kui tasumata jäänud wõla oma süiarwesse pidi kirjutama.

Aga Aadu ei surnud ära, ehk ta elu küll nagu niidi külles rippus. Kuna wooris haigeksjäämised teekonna edasikestmisega kaswasiwad, hakkas Wikerpuur lõunapoolses palawas, kuiwas kliimas toibuma ja terasemaks minema. Juba kerkis tal mõni naljasõna kõrbewa keele peale ja juba wõis ta oma ärakurnatud keha kergema toiduga kinnitada. —

Nädal wenis nädala järele mööda, juba jõudis kümnes nädal kätte, lehe-kuule oliwad jaani- ja heina-kuu järgnenud, — ja ikka weel oldi teel!

Kümme nädalat ilmarwamata waewa ja piina! Kümme nädalat nälga, haigust ja surma!

Inimesed oliwad nagu puutompudeks muutunud. Neil oli ainult weel niipalju waimlist jäksi järel, et imeks märkasiwad panna, et neil ikka weel elu sees tuksus, et nad weel liikusiwad, et nad ühte jalga teise järele suutsiwad tõmmata. See sündis masinlikult, nagu mõne wõera jõu sunnil, ja nende meeli piiras unenäoline udu. Nad oliwad iseenestele ja wastastikku üksteisele nagu wõerad olewused, endisest hingelisest ja kehalisest olekust wälja sattunud. Ei märgatud Määrmanni ja Silejewi käest enam küsidagi, kas weel palju maad on, kas ta juba kord tulema ei hakka, see igatsetud maa, mis jäledale piinakäigule kord lõpu teeks.

Sõna „Krimm“ oleks waesed kuutõbised jälle weidi inimlikule olemisele kutsunud, aga ikka weel ei hüitud seda sõna, ikka weel oliwad teejuhtidel teised nimed suus.


38.

Kõrbes.
Alles augusti-kuu esimestel päewadel kuulutas kõrwetawa päikese paistel siretaw lai wesi wäljarändajatele, et mannermaa lõpp käes, et selle sinawa mere sees, mis palawuse all raskesti kannatawatele põhjamaalastele jahutawat wiludust ja karastawat soolalõhna wastu hingas, maa asub, kus nad edaspidi tahtsiwad elada ja mis neile nähtud häda ja wiletsuse pidi ära tasuma. See teadmine sundis igaühte, kes weel jalul oli, wiimast jõudu kokku wõtma, ning põued põnewusega, tuhmid silmad uuendatud eluläikega täidetud, sammuti Perekopi kitsusest üle.

Teejuhid ütlesiwad inimestele, et nad nüid Krimmis olewat.

Aga keegi ei tahtnud seda uskuda.

Nad oliwad ju kõrbes!

Enne kui lage, aga wähemalt rammusast rohust haljendaw Krimm tuleb — mõtlesiwad rändajad —, on wist ribake tõmmult kollendawat kõrbe wõi kõrwe-sarnast nõmme. Kui sellest üle saame, siis alles tuleb Krimm, päris Krimm, roheline Krimm!

Aga kui edasi rännati ja kõrbe-riba lõppeda ei tahtnud ja teejuhid ikka peale kinnitasiwad, et see Krimm olla, mitte kõrbe ega nõmm, siis tuli nagu halwatus rahwahulga üle.

Jäädi seisma ja waadati pärani silmil ja pärani suul keeletult ringi.

Nii kaugele kui silm ulatas — maa ja taewa kokkupuutumiseni — — weepeegli sarnane ühetasane lagendik — ilma puu ja põesata, ilma kingu ja oruta, ilma oja ja hallikata, ainult kollakas-halli kuluga kaetud — ärakõrbenud, ärapõlenud terwe maa ja iga taime-uiduke tema peal! Eluta, liikumiseta, kindlaks pinnaks tardunud hall meri, mis hinge tühjuse, õõnsuse, ääretusega täitis, mis südame kadunud oleku hirmul wärisema pani…

Ja see pidi nende Kanaan olema!

Siia oli nende usuisa ja prohwet neid asuma kutsunud, selle maa pärast ärarändamise-liikumise elule õhutanud!

Kas see mitte wana-sarwiku nõidus, tema tehtud kuri wiirastus ei olnud?

Kodumaa kaasikute ja kuusikute wahelt, järwede ja jõgede äärest, kinkudelt ja nõgudelt tulnud eestlastel ei olnud ju aimugi, mis lõunamaa põud tähendas. Säherdune mitmekuune põud kõrwetawa kuumusega, nagu ta sel aastal Krimmis juhtus walitsema. Põud, mis mulla seest iga niiskuse-piisa wälja imeb, iga taimelise elu surmab, maapinna suurte pragudega lõhki käristab ja suured jõed peaaegu tilgatumaks tühjaks joob. Ka mõlematele maakuulajatele, kes talwel siin käinud, oli ärarääkimata kurb waade, mis neil nüid silma ees seisis, uus ja põrutaw. Ei tulnud ehmatuse-ärewuses kellegile meelde mõtelda, et ju iga aasta põua-aasta pole, et siin inimese-hingegi ei elaks, kui see maa ikka niisugune oleks. Esimene mõjund ihuliselt ja hingeliselt ärakurnatud rändajate peale, kes siit puhkust ja kosumist nähtud waewa eest lootnud leida, oli nii sügaw, et uimastusele ja halwatusele määratu wihahoog järgnes.

See käis kõige pealt Maltsweti wastu.

Mitte ainult ei langenud Maltsweti prohwetlik ja usumehelik pühadus sel silmapilgul rusudeks, mitte üksnes ei häwinenud tema pea ümbert Jumala sulase ja ärawalitud apostli auwalgus, waid ka tema liht-inimlik wäärtus ja ausus wajusiwad üleni tolmusse.

Sel mehel oli süda olnud, hulka rahwast kõrbe meelitada nälja ja jänu kätte surema! See mõte oli kõigi meelest koletu.

Unustati ära, et Maltswet sest saadik, kui ta Krimmi oma silmaga näinud, rahwa siiakutsumises kaunis ettewaatlik olnud, et tema wennapoeg, rahwa wolitatud saadik, tema nõuandmisel wõi nõusolemisel asujate tarwis maa minewal aastal just sellepärast wälja wõtmata oli jätnud, et Maltswet ja tema rahwa rahulolematust kartsiwad, kuna Gustaw Malts niihästi suusõnal Tallinnas, kui ka enne ja pärast kirjalikult Krimmi oludest maltswetlastele tõelise pildi oli kujutanud. See kõik unustati ära ja meeles peeti ainult, et prohwet kodumaal kallitest wiinamägedest ja paradiislistest wiljapuu-aedadest kõnelenud ja et tema see oli, kes kuulsa Tiskre ilmutuse abil rahwa kihinal-kahinal liikuma õhutanud. Ta oli oma kogudusele Eedeni sarnase Kanaani silmade ette nõidunud, ja nüüd seisis see kogudus Surnud mere soola lagendikul!

Mitte wemmaltgi polnud siit leida, millega wale-prohweti oleks wõidud läbi sugeda — nagu keegi kolklane hiljem hea wõllanaljaga kurtnud…

Muidugi ei jäänud rahwa wiha Maltsweti kõrwal ka tema wennapoja poole leegitsemata. Arwati, et see oma teadetes Krimmi olude üle — kas Maltsweti mõjul wõi oma peast — walet tarwitanud ja wäljarändajate hiljemate saadikute eest tõde warjata aidanud. Tal oli Järwamaa inimeste seas pealegi waremaid wastaseid, kes talle pahaks paniwad, et ta minewal suwel rannarahwaga eel Krimmi oli läinud ja selle seltskonna, kelle saadik ta oli, maha jätnud.

Mööda tühja, paljast lagendikku edasi rännates, leidis õnnetu rahwahulk ikka uusi põhjuseid, mis teda põlastuslise mõrudusega täitis.

Jõuti Tatari külade juurde ja nähti, missugustes urgastes siin elati. See oli ju waade, mis isegi Eestimaa suitsusaunadest tulnud wabadikkudel silmad laiaks kiskus. Pikad, madalad, kühmlised, upakile ja sorakile wajunud hallid sawiurtsikud, korratumalt segamini, ilma tänawata, ilma õueaedadeta; suured, pool-rohtunud tuhamäed nende seas — tume kogu troostita kurbtust ja wiletsust! Ja niisugustes koobastes, mille inetust roheline ümbrusgi warjamas ja mahendamas ei olnud, pidiwad ka nemad elama hakkama! Oli neil ju teada, et nad Burluki külas tatarlaste majadesse pidiwad asuma.

Päikese põletaw lõõsk sünnitas rändajatele alalist suurt janu. Aga kusgil polnud wett, millega seda kustutada, millega haigete lastegi kõrbewat kurku niisutada. Külades leidus kaewusid, põhjatu sügawaid, millede sisse tinaga raskendatud pudel nii kaua wajus, et otse oodata andis, enne kui ta weepinnaga kokku puutus. Aga wesi, mis wälja winnati, oli haisew wirts. Ühes poollagunenud, mahajäetud külas nähti, kuda kuldnokkasid sadade kaupa kaewust üles lendas. Janunejad arwasiwad, et linnud kaewus joomas käiwad, ja otsisiwad sealt ka endile turgukastet. Nad tõmmasiwad pika köie otsas alla lastud pajaga mitu wirtsase ja kõntsase wee sees ujuwat surnud linnupoega üles, kes täiel mädanemisel oliwad. Nüid nägiwad nad, et lindudel kaewurakete wahel pesad oliwad, kust pojad esimestel lennu-katsetel kaewu oliwad kukkunud ja otsa saanud. Muidugi pidiwad hädalised oma janu ka siit kustutamata edasi kandma.

Näis, nagu tahaks saatus neid niikaua taga kiusata, kuni nad kõik nälja, janu ja haiguste kätte ära nõrkewad.

Kui wiiwaks Burlukki jõuti, leiti urtsikutest, mis mõisnikuga tehtud kontrahi järele Eesti sisserändajatele elamiseks oliwad määratud, senised elanikud, tatarlased, weel eest, kes wäljaminemise peale ei mõtelnudgi. Mõisniku-proua Bjelowodskaja, kes nende wastu midagi ei suutnud ette wõtta, oli seega lepingu murdjaks saanud! Nõnda puudus surmani wäsinud ja nälginud rändajatel ja nende haigetel peawarigi, mille järele nad 2½-kuuse teekonna järgi nii wäga igatsesiwad. Nad oliwad sunnitud, Alma jõe äärde, mille kallastikul küla seisis, leeri jääma — ikka weel lageda taewa alla!

Kuid see polnud õnnetuse tigedam osa. Meeleheitmisele ajas palju enam see lugu, et siin inimestele ega hobustele ka kõige kallima hinna eest toitu polnud saada. Põud oli heina sootuks ära häwitanud, wili oli armetumalt ikaldanud. Bjelowodski proua saatis küll mõned korrad armu poolest odraleiba leeri, aga see ei ulatanud nii suure rahwakogu näljakustutuseks. Haigetele anti ka rohtu mõisast, aga et haiguse põhjused alles jäiwad — neid tuli weel juurdegi — siis polnud sellest mingit abi.

Kõhutõbi wõttis rahwa seas hukka läinud joogiwee mõjul warsti uut hoogu. Wett wõeti Alma jõest. See tähendab — Alma jõge polnud enam olemas, selle oli kuiw ja kuum põuaõhk ammugi tühjaks teinud; ainult tema põhjas, kiwide wahel, nirises weel kitsas sooneke wett, aga see polnud joogiwesi, waid soe ja maota wedelik, mis ainult piinatud januneja kurgust alla läks.

Kõhutõbi kurnas täiskaswanuid kaswama wõimuga, lapsi aga hakkas nagu kärbseid surema. Näis, nagu tunneks Alma jõe kallasmaa, mille mullapõues Krimmi sõja werisest lahingist saadik nii palju inimesi puhkas, jälle himu surma kätte närtsinud ihude järele. Umbes kaks nädalat oli rahwas siin leeris ja wähemast kümme wäikemat ja suuremat last maeti lahingipaiga ligidale, kõwaks põlenud Krimmi mulla alla.

Waremalt Krimmi jõudnud sugurahwas elas küll ligidal — Samruki küla polnud kaugemal kui seitse wersta —, aga sealt poolt abi oodata oli asjata, sest et samruklastel enestel igast asjast puudus käes oli, kuna nad ainult kroonu abil elu edasi suutsiwad jätkata. Täuawune kuri ikalduse-aasta tabas ka neid raskesti. Terwemad seltskonnast saiwad küll mõisaproua Bjelowodskaja käest pisut ajutist tööd — nad pandi mõisa-aeda maad kaewama ja rohtu kitkuma, kus juures Wene proua, kes neid igapäew waatamas käis, nende tööwirkust imestama õppis. Aga see ei ulatanud pika peale häda kustutuseks, seda wähem, et siit ju raha eestgi toitu saada ei olnud.

Nõnda wõtsiwad õnnetumad ühtelugu kaswawa haiguse ja nälja sunnil wiimaks nõuks, hobuseid jälle wankrite ette rakendada ja edasi rännata — Simferopoli linna poole, kust ometi raha eest kõhutäidetgi oli loota, wahest ka peawarju, wähemast haigetele.

Lõikuse-kuu wiimasel poolel jõudis werstapikune hädaliste-woor Simferopoli linna turule ning äratas seal Krimmi rahwusliselt nii mitmekesiste elanikkude seas kõige suuremat tähelpanemist.

Linna rahwas, ülemad ja alamad, wenelased, sakslased, tatarid, mustlased — jooksiwad uudishimuliselt kokku, wõerast walget werd põhamaa-rahwast laial silmal wahtima, kes niihästi oma näolise ja riidelise wälimusega, kui ka oma sõiduloomade ja sõiduriistadega nende imetlemist äratas. Mehed pikkade juukstega, põlwini ulatawate lühikeste pükstega, pikad sukad pastla-paeltega seotud, mustadel wolt-kuubedel tihe rida tina-nuppusid, krae otsast wööni, ees; naised poole küinra kõrguste munakujuliste mütsidega, mille alt enamisti helkjad juuksed wälja woolasiwad, ning tumedate, wärwita ihukatetega; pisikesed kumm-wankrid, milledel wäikesed hobusepruntsid ees — see kõik oli krimmlastele enne nägemata uudis.

Aga mitte üksnes uudishimu ja imetlemist ei äratanud eestlaste wiletsuse-woor, waid ka kaastundlikku halatsemist. Küll polnud Simferopolis, nagu ka muudes Krimmi linnades, nadistest, räpastest ja näljastest inimestest puudust, neid leidus iseäranis rohkesti mustlaste ja tatarlaste seas; aga see wiletsus, mis nende kaugelt tulnud rändajate nägudelt ja ihul pealt paistis, hakkas ometi pitsitades südamete ümbert kinni. Mitte ainult polnud päratu teekond kõige oma räpase kröönimisega need inimesed riidehilpude poolest kerjajate sarnasteks teinud, waid ta oli nad haiguste ja nälja läbi ka paljateks inimese-warjudeks kurnanud ja kuiwatanud, kellel enam liha luude peal ega werd soontes ei olnud, kellest suurem osa waewalt weel jalge peal jaksas seista, kuna nende wankritel hulgana haigeid lames, kes enam kätt ega jalga ei suutnud liigutada. See oli pilt, mis kõige kalgimat rinda puutumata ei jätnud, ja nii mõnegi silm uudishimuliste wahtijate seast tõmmas niiskeks. —

Ülemus oli sunnitud, hädalistele appi tõttama, wähemast peawarju poolest. Kuberneri käsul andis linnawalitsus ühe linna sees olewa sõjawäe-kasarmu Eesti sisserändajatele ajutiseks korteriks. Sinna koliti siis kõige oma häda ja wiletsusega sisse. Esimest korda weerand aasta pärast magati jälle katuse all ja kindlate seinte wahel!

Aga see terwisline abi tuli liig hilja ja oli poolik. Mitte üksnes korterit polnud ju haigetel waja, waid ka korrapäralist toitu ning head rawitsemist. See puudus aga. Mis ime siis, et kõhutõbi ja selle kõrwal ka muud haigused endid peawarju abil üksi sugugi peatada ei lasknud, waid just kasarmus palju kurjema hooga laiale lagunesiwad, sest et suur rahwahulk siin hunikus koos pidi elama, — ruumis, mis nii paljudele liig kitsik oli. Warsti täitis end korter wäljakannatamata õhuga, sest et raskemad haiged oma wäljaheiteid eemale ei suutnud kanda. Kasarm ei muutunud mitte üksnes wiletsaks häda-laatsaretiks, waid ka haisewaks peldikuks.

Siit hakati põdejaid linna haigemajadesse toimetama. Warsti oliwad kõik hospidalid haigeid eestlasi täis. Aga ka siin sai kehwadele tõbistele ainult puudulik rohitsemine ja rawitsemine osaks, jaolt juba sellepärast, et haiged umbkeelsetele tohtritele ja talitajatele endi häda ja soowisid ei mõistnud seletada.

Nüüd alles hakkas sõber surm eestlaste seas lõikust pidama! Ei läinud peaaegu päewagi mööda, kus mitte üks wõi teine ärakurnatud tööori, kes Balti baronite sunnitöölt palja hinge ja tühja tõhuga tulema peasenud, silmad uuel kodumaal igawesele unele kinni poleks pannud. Oli päiwi, kus kaks ja kolm eestlast korraga haigemajast surnu-aiale weeti ja musta mätta alla maeti. Neile mõedeti siin lapike hingemaad kätte, mis parem oli kui kõik Wene riigi asumaad: ei see nõudnud tööd ega orjust, pakkus aga lõpmata puhkamist kõigest seni nähtud waewast. — —

Umbes niisama hädarikka teekonna järele jõudis paar nädalat hiljem teine woor Eesti wäljarändajaid Ants Walkmanni juhil Krimmi. Muidugi polnud nende inimeste ehmatus ja põlastus ärakõrbenud Kanaani üle mitte wähem, kui Määrmanni rahwa oma. Aga weel hoopis iseäralised hirmutused, mis warem-tulejatel nägemata jäänud, astusiwad nendele uuel kodumaal wastu, hirmutused, mis neile sellest kodumaast otse hinge-wapustawa esimese mõjundi peale sundisiwad.

Woor lähenes õhtu eel Karakijati külale, rändajate tulewasele asupaigale. Õhk oli selge, ainult ime-õhuke põuaudu lehwis kerge, läbipaistwa loorina üle lagendiku, kuna päike pikkamisi leigenewa palawusega sinawa wõlwi alumiselt poolelt alla säras. Kõik maa ujus weel eredalt sätendawa walguse käes, mis endas ainult nõrgalt algawat kullakuma ilmutas.

Korraga ajas põhja-ida poolt pilwerüngas ülesse, mis, ruttu kaswades, suure kiirusega lähenes. Warsti lõi taewas, mis praegu weel päikese-helgil selgelt sinanud, tuhmimaks, isewärki mustehall hämariku-wari heitis üle maa. Kõik tõstsiwad silmad üles, ka haiged ja wäsinud wankritel, et kahinal tulewat pilwe, mis wististi kosutawat äikese-wihma põues kandis, tänulikult teretada. Janunes ju maapind ja kõik, mis tema peal inimese, looma ja taime kujul elutses, jahutawa, karastawa joogi järele. Tule wihmuke, tule ometi kord ja anna sellele kõrbeks äraneetud maale wähegi haljam nägu!

Aga must pilw ei toonud wihma. Ta jõudis tumeda mühinaga Karakijati küla ja eestlaste woori kohale, ta muutis taewalaotuse mustaks ja tõmmas päikese ette paksu katte, nii et öö ümberringi walitses. Kuid piiska wett, ei ka terakest rahet ei kukkunud alla.

Ja ometi hakkas sadama! Tihedalt… rängalt… uputawalt… lämmatawalt…

Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Prohwet Maltswet - 42
  • Büleklär
  • Prohwet Maltswet - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 4172
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2065
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 4479
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1864
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 4192
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1974
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 4291
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1970
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 3819
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2043
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 4492
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1882
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 4436
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1870
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 4367
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1982
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 4419
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1963
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 4426
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1858
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 4243
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2079
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 4467
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2013
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 4448
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2023
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 4660
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1815
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 4116
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2028
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 4354
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2119
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 4409
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2186
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 4218
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2234
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 4232
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2033
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 4289
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1988
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 21
    Süzlärneñ gomumi sanı 4450
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2040
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 22
    Süzlärneñ gomumi sanı 3960
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1951
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 23
    Süzlärneñ gomumi sanı 4183
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2027
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 24
    Süzlärneñ gomumi sanı 4139
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1950
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 25
    Süzlärneñ gomumi sanı 4416
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2108
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 26
    Süzlärneñ gomumi sanı 4472
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2054
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 27
    Süzlärneñ gomumi sanı 4445
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1968
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 28
    Süzlärneñ gomumi sanı 4300
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1882
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 29
    Süzlärneñ gomumi sanı 4228
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2122
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 30
    Süzlärneñ gomumi sanı 4046
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2101
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 31
    Süzlärneñ gomumi sanı 4246
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2182
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 32
    Süzlärneñ gomumi sanı 4372
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2175
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 33
    Süzlärneñ gomumi sanı 4082
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2112
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 34
    Süzlärneñ gomumi sanı 4057
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2065
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 35
    Süzlärneñ gomumi sanı 4081
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2183
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 36
    Süzlärneñ gomumi sanı 4150
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2091
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 37
    Süzlärneñ gomumi sanı 4193
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2110
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 38
    Süzlärneñ gomumi sanı 4021
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2071
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 39
    Süzlärneñ gomumi sanı 4171
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2152
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 40
    Süzlärneñ gomumi sanı 4202
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2166
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 41
    Süzlärneñ gomumi sanı 4128
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2138
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 42
    Süzlärneñ gomumi sanı 4090
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2159
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 43
    Süzlärneñ gomumi sanı 4233
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2021
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 44
    Süzlärneñ gomumi sanı 4122
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2017
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 45
    Süzlärneñ gomumi sanı 4110
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2004
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 46
    Süzlärneñ gomumi sanı 4060
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2041
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 47
    Süzlärneñ gomumi sanı 1890
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1113
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.