Prohwet Maltswet - 26

Süzlärneñ gomumi sanı 4472
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2054
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Need on silmad, mis imewad, neelawad, õgiwad…

Ja kuda wastab naine nende pilkude peale? Kui ta näo tema poole pöörab, kui ta laod üles lööb, siis lendab midagi hiilgawat, särawat, midagi wagusas, rõemsas tules lõõmawat ripsmete alt wälja selle mehe himukalt naeratawa näo peale…

Aga waritseja kogub weel enam süsa.

Kui Anu loeb, wõi kui ta jutu sees, harutatawat Piibli kohta weel kord üle waadates, silmad raamatu peale lööb, siis nihkub Madis sagedasti temale ligemale, tehes, nagu waataks ta ka raamatusse, ja siis puutuwad nende õlad, külled, wist ka põlwed kokku. Ja wahel tikub see mees naisele nii ligi, et tema otsaesise parempoolne nurk Anu lõua külge puutub. Ja nüid puutuwad mõlemate põsedgi kokku, ja see wõib ainult sellepärast sündida, et naisel midagi selle wastu ei ole, et ta seda keelata, selle eest hoida ei püia.

Ei, ta on sellega nõus! Ta wõtab seda lõbuga wastu!

Weel enam: ta teeb sedasama ka ise!

Sest kas polnud praegu tema see, kes pea mehe põsele nii ligi lõi, et need kokku puutusiwad, kui ta raamatu teise ette lükkas, et selles temale ühte kohta näpuga näidata!

Kes neid mõlemaid seal nõnda näeb istuwat, ei wõi teisiti arwata, kui et nad pruut ja peigmees wõi naine ja mees on…

Waritseja hingest mühab silmapilguks midagi läbi, mis teda käsib akent puruks lüia ja seda naist seal karwupidi wälja kiskuda.

Aga ainult silmapilguks.

Hirmsale wapustusele, mis ta sisemuse mässama ajab, järgneb wastand: nõrkus, lõtwus, ärarääkimata rusutud olek. Ta tunneb enese nagu läbi peksetud, jalge alla tallatud, tümaks muritud olewat. Ja kirjeldamata kurbtus asub ta hingesse, see jõuetu kurbtus, mida pikaldane põdeja wahel tunneb, kurbtus, mis nutab ja nuuksub ja kaastundmust mangub.

Lõhmus astub akna kõrwalt ära, tuigub, kepiga teed kobades, üle porise õue ja astub Tõnu-Peetri wärawast wälja, ilma talusse sisse astumata, ehk ta küll siit oma naist tuli otsima…

Kuhu ta jalad teda nüid wiiwad, seda ta ise ei tea. Ta kõnnib ainult, kõnnib nagu liikuma pandud masin. Ta ei märka, et ta wahel kraawi wõi wihma-loikudesse astub, kus külm, porine wesi tal peaaegu põlwini ulatab; ta ei pane tähele, kui ta siin ja seal rinnaga wastu aeda wõi wärawat põrkab, sest pimedam kui ilm on tema waimline sisemus.

Mitte ainult, et tal mingit mõtet peas ei ole — tal pole ka enam mingit kindlamat tundmust rinnas. Kõik on nagu tuimenenud walujõuetuse sisse ära angunud, nagu halwatud — hing ja ihu. Tal pole aimugi, kui kaua ta nõnda mööda tänawat, mööda wainut, mööda küla ääri ümber rändab. Seal tunneb ta korraga janu. Janu millegi järele, mis uputab, mis sellegi tume-tuima käärimise, mis tal südame all weel laisalt liigub, ära kustutaks, maha uinutaks. Ta tunneb wastupanemata himu wiina järele.

Ja kuna ta, meelemärkamisele ärgates, ringi waatab, leiab ta enese kõrtsi ligikonnas olewat. Need kaks walgustatud akent seal on Tihase lõbuhallika omad — ta tunneb nad enam instinktliselt kui silma nägemise järele ära. Ja tõtates seadab ta sammud nende akende poole.

Kõrtsi ees, ukse lähedal, seisawad kaks märga, külmetawat hobuse-konti, pead norus. Aknatest paistew nõrk walgus langeb nende wäsinud peade peale ja tülpinud kehade peale. Rahwast ei wõi kõrtsis palju olla, sest waljumat healte-kõma pole kuulda. Seda parem. Lõhmus ei tahaks kellegiga sõna rääkida. Oleks hea, kui ta üksina wõiks olla, tummalt nurgas istudes uimastust ja uputust segi maitsta.

Ta leiabgi kõrtsi suures toas peale kõõrdsilma ainult kaks inimest eest, keda ta kumbagi ei tunne. Wõerad läbi sõitjad wist. Nad seisawad leti ees, üks wiina, teine õlut rüibates, ja ajawad wa’ Tihasega laia juttu. Lõhmuse sisseastumist ei panda tähelegi. Kõrtsmik on mingi naljaloo ära westnud, sest kõik kolm naerawad täiest suust.

„Mine nüüd kirikupappisi reakima — üks niisama hea nagu teine!“ lisas wiina rüipaja kuuldud jutu jätkuks juure. „Kui sa neid reastoolis kuuled maanitsusi maha puistama ja palweid taewa poole wihtuma, siis mõtled: ega see mees ise teagi, mis patt on, see elab Jumalaga nagu wend wennaga — päris peaingel ise — ja nutab aina meie waeste pattude pärast. Aga näe!“

„Jah, nagu meie Paulsengi Amblas,“ wõtab õllejooja, piipu toppides, sõna. „Kirikus kuula aga teist! Küll ta teab, mis must on, ja küll ta teab, mis walge on. Koguduse juures muidugi. Mees joodikuid witsutama, mees hoora-elu hukku mõistma, mees kasusse läind tüdrukuid hurjutama. Aga mis ta ise teeb! Kogudus kasulapsi teisel täis, niihästi poegi kui tüdrid. Ei tunnegi mees kõiki oma liignaisi enam, nii palju on neid… Ega tea, kas olete kuuld, mis meie waga hingekarjasega mõne aja eest ühe sohilapse pärast juhtus? Lugu, et naera lõhki! Terwe kihelkond nüid menu täis…“

Tihane ega teine kõrtsiline ei tea, miks säherdust juhtumist Ambla mees mõtleb, sest õpetaja Paulseni kohta käis palju kentsakaid juttusid ringi. Seepärast paneb mees, kui piip tossama hakanud, toru hüidma.

Eks õpetaja wõta ühel pühapäewa-hommikul köstrega seltsis rahwast lauakirjutusele. Ilmub koa Kukewere mees Kernu Juhan kirjutusele. Mees astub laua ette.

„Kas soowid lauale?“ küsib kirikherra.

„Ei, õpetaja herra. Palun last ristida.“

„Kelle laps see on?“

Selle ja selle tüdruku laps.

Kui lapse nimi ja waderid ülesse kirjutud, tuleb wiimane küsimine:

„Mis lapse isa nimi on?“

Mees waikib.

Õpetaja küsib weel kord.

Mees wahib nagu abi otsides kord õpetaja, kord köstri, siis rahwa peale, maigustab mokki, nagu tahaks midagi öelda, aga sõna ei tule suust wälja.

„Kas siis lapse isa teada põle?“ pärib õpetaja kärsitult.

„On küll.“

„No, miks sa siis ei ütle?“

Ei midagi — mehel suu jälle kinni.

Nüid katkeb küsija kannatus; ta kärgatab:

„Ma küsin, kes on lapse isa?“

Wiimaks ometi peasewad Juhani keele paelad lahti, ja ta wastab kartlikult:

„Õpetaja herra ise, nagu tüdruk tunnistab…“

Oi sa jägaja! Kõik kuulawad kikkis kõrwul, ja kui Juhani suust wastus kukkund, warjawad kõigi pilgud kirikherra peale…

See on näost punaseks ja siniseks läinud ehmatuse ja wiha pärast. Wiskab sule sõna lausumata laua peale ja kaob teise tuppa…

italki
Rahwa seas naeru kõhin ja sosin: „Ei tunne enam oma naisi! Wõi need Marid ja Liisud siis kõik meeles seisawad!“… Ja suure põnewusega oodatakse, mis edasi sünnib.

Natukese aja pärast ilmub hingekarjane kirjutuse-tuppa tagasi, kogeldab häbemata walest ja teotusest, ähwardab aagrehiga ja ütleb wiimaks Kernu Juhanile:

„Juhan, sa tuled pärast jutlust minu jutule!“

Kuuljaid oli palju, lugu lendab kirikuliste seas sedamaid ringi, ja igal pool näed sosistawaid suusi ja naerwaid nägusi. Et õpetaja elukombed tuttawad on, siis teab igaüks, et walest ja teotusest juttugi põle, ja see tuleb ka warsti wälja. Pärast jumalateenistust läheb Juhan õpetaja herra juure, nagu kästud. Kardab natuke koa — ähwardati jo aagrehiga. Siisgi wõtab südame rindu ja mõtleb: Mis ta mulle ikke wõib teha! Tüdruk ise tunnistab — ega mina süidlane ole!

Õpetaja wõtab Juhani jutule. Seisab kõige oma wägewa laiuse ja pikkusega mehe ees ja küsib sügawa healega nagu tõrre põhjast:

„Ütle ometi, Juhan, kuda sa julgesid hulga rahwa ees oma hingekarjasele niisukest häbi teha ja tema peale niisukest jõledat rumalust reakida?“

Mees tõendab, et tüdruk ise seda kindlasti tunnistada.

„Soo!“ Ja õpetaja pöörab näo kõrwale. „Noh, kui ma kui lihalik inimene seda rasket pattu ka olen teinud, — ja ma tahan Jumalat paluda, et ta seda mulle armulikult andeks annaks, — siisgi põleks sina pidand sihukest sala-asja rahwa ees wälja lobisema. Häbi sulle selle eest!“

„Aga õpetaja härrad nõudsid nii waljusti, et ma pidin lapse isa nimetama…“

„Wait! Sa oleksid waremini minu juure pidand tulema ja mulle seda nelja silma all teada andma. Nüid aga läheb rumal jutt üle terwe kihelkonna laiale…“

Sellega lõppes lugu.

Tihane ja teine kõrtsiline itsitawad naerda.

„Waat’ sulle tükki! Ja oleks siis weel noor mees wõi lesk!“ tähendab wiimane. „Kui õieti arwan — ma nägin teda alles paari kuu eest Amblas — peab ta kaugelt peale wiiekümne olema, ja proua olla nagu ahi kodu.“

„Na wiiekümne wiie ümber,“ kinnitab naljaka loo jutustaja, wööd pingumale tõmmates ja minekut tehes. „Wõite isegi arwata, mis ta weel siis tegi, kui noorem oli!“…

Mõlemad teekäijad lähemad, kui nad Tihase sõbralikult Jumalaga jätnud, minema, ja nüid alles märkab kõrtsmik uut külalist lähemalt, kellest ta elawa jutu pärast seni ainult nagu warju näinud.

Wiimane istub käsipõsekil pika pingi wiimase otsa peal, poolpimedas, ja wahib oma jalge ette maha. Miks ta oma kõrwetawa janu-tundmuse maha surus ja teiste kõrtsiliste eest siia nagu peitu puges, seda ta ei tea wist isegi. Meeste juttu ta ei kuulatanud, ainult nende healed tungisiwad talle nagu kaugelt eemalt kõrwu. Näib, nagu oleks ta teiste äraminekut oodanud, sest niipea kui waikus teda ümbritseb, ärkab ta üles, ajab enese pikkamisi ja kangelt püsti ning hüiab peaaegu wihase karedusega:

„Kortel wiina!“

Wana kõõrdsilm wahib poriga kaetud narusele külalisele tunnistades ja nagu umbuskliku wiiwitamisega wastu. Heal oli ta kõrwale nähtawalt tuttaw. Ta tunneb aga endise Lõhmuse peremehe alles ära, kui see täiel kogul leti ette, ahju lõugades põlewa peeru-tule walgusesse, on astunud.

Kõõrdsilma olek awaldab wilu tagasihoidmist. Ei ta siruta oma endisele sagedale külalisele kätt wastu, ei tereta ta teda suusõnal — wahib aga ristamisi ühe silmaga siia, teisega sinna seina ja teeb, nagu poleks ta wiina-tellimist kuulnud. Hakkab wiimaks koguni, kui ta nii suud mööda: „Näe, see ju kaugelt inime!“ tähendanud, leti peal wiina- ja õllemõetudega klõbistama.

Wangist tulnud warga wastu ei olda ju ka teisiti, liiategi, kui sellel räbalad ihu peal ning teadmata on, kas ta wiina jõuab wälja maksta.

Lõhmus mõistab, ja põlglik naeruwõru liigub silmapilguks ta suu ümber.

„Tihane, kas ma sulle omal ajal midagi wõlga jäin?“

„Ei — ei wist.“

„Ma maksaks nüid ää“ — ja wiskab kolmerublase leti peale.

See on kõik ta wara. Wangist wälja tulles tegi ta peale nädala sadamas tööd, et teeraha teenida ja mitte just ilma kopikata koju jõuda.

Waewalt on Tihane raha näinud, kui wiinakortel klõbiseb ja ääreni täis nõrgub. Ja kõrtsmiku kuiwetanud näo peal on nagu koidu wõitlust öö wastu märgata. Kätt ei anna ta nüidgi weel, aga juba tuksub ta jutukas suu ainet otsides, ning mõlemad ristamisi wahtiwad silmad saawad selle mõnusa läike, millega ta oma naljatustele nagu hoogu oskab anda. Krabinal wõtab ta paberi leti pealt ja teeb ta wõiduslise rutuga hõbedaks ja waseks.

„Wõi jälle kodumail tagasi — no see on mõistlik!“ algab ta käsa õerudes, mis tegewus wiimaks, kui külaline jutu sabast hästi kinni ei taha hakata, sõrmede naksutamiseks muutub. Tihasel on see amet wäga selge. Tal naksub iga sõrm. Ta wõib neid ükshaawal naksutada, ilma et üksgi naksu wõlgu jääks, ja kõiki koos walju raginaga.

Lõhmus wõtab kortli, ilma kõrtsi papale pealt pakkumata. See on tema kättemaksmine. Ta rüipab ise kergesti, ja siis wõtab lonksu, mis mõedu pooleni tühjendab.

Lähemal silmapilgul, kui elustaw wedelik kurgust alla poole walgunud, sisekonda kõdistawa, sütitawa käärimise ja pitsitamisega täitnud, lööb jooja silmas kerge wine sellest lõbuhelgist läikima, mis alkoholi-tarwitajate juures joomise puhul tawalik, ja ta külmast kohmetanud näosse ilmub weidike wärwi.

Hakatus oli hea. Ruttu haarab ta kortli uuesti pihku ja joob ta laia lonksuga tühjaks.

„Toop õlut!“

Ta sülitab wiina-kibeduse põrandale, ja kui ta wahutawast toobist hea janu joonud, hakkab ta wanast põiekotist piipu toppima. Ta silmade elaw hiilgus ja põskede täpiline puna annawad märgata, et sisemine küte ikka enam mõjule jõuab.

Ja keelepaelad — need lõdwenewad ja peasewad warsti hoopis wallale.

„No, mis Kugli pool siis nüid koa kuulub? Wana wiisi kõik?“

Ta on julge, et ka Tihase suu nüid, kus ta kõrtsilisel raha teab olewat, paisu ei tunne. Ja ta ei eksi. Kõõrdsilm laseb rinnuli leti peale ja awab wesiwärawa. Et ta iseenesele kõige ligemal seisab, siis alustab ta juttu oma käekäigu seletusega.

„Eks siin ole mõnda wana wiisi, aga paljud rohkem uut wiisi. Endised head ajad on mööda, seda näen oma käest kõige paremini. Maksa kõrget renti — lisatakse aga ühte lugu juure — ja kõrts tühi nagu kell…“

„Wähe raha inimestel?“

„Wähe neh, — waesus alatasa kaswamas. Ja küla maltswettisi täis, kes wiina wande alla on pand. Ja mitte üksi wiina — ka ilmasüita õllemärjukese! Ei pista need Jumala tallekesed enam jalgagi kõrtsiläwe üle — olla maapealne põrgu, ja mina ise wa’ sarwik sees… Ja wõi see meil üksi nii on — maltswettisi kõik kohad täis… Ela wõi ole siis nõnna!“

„No eks sa ole seda wa’ nodikest Kuglil juba küll kokku aand,“ tähendab Lõhmus suitsupilwe seest. „Wõid omale wist juba karjamõisa osta.“

Tihane tõrjub käega ja teeb nukra näo. „Tühja kah! Põle seda nodi nii ränka, kui arwatakse. Eks ma siis oleks jo ammu kergema põlwe peale läind… Aga ma tahtsin juure lisada, et lugu weelgi hullemaks kipub minema. Inimesed nagu pöörased — tahawad meie maalt ära minna ja maad tühjaks jätta! Eks sa ole wist juba kuuld — wisatakse kohad käest ära ja walmistakse kihinal-kahinal sinna minema, kus maa ja taewas kokku puuduwad…“

Türmi-elanik polnud sellest midagi kuuluud, ka Tallinna sadamas tööl olles mitte!

„Kuhu nad tahawad siis õieti minna?“

„Eks soojale maale. Üks ütleb Saratohwi, teine Samarasse. Maltswetid unistawad Kaananimaast. Wana prohwet pidada neid Egiptusest ära wiima tõotud maale, kus piima ja mett jookseb… Kas sa seda siis külas weel ei kuuld — Kiisa rahwas jo koa minekul —, wõi põle sa weel külasse saanudgi?“

„Ei ole,“ luiskas Taawet, kuna ta kulmu üle pilw lendas. „Westa aga kõik ära, mis siin ligi kahe aasta sees on juhtund — mulle on see kõik uudis. Astusin sinu juure kõige enne sisse.“

Ja et kõõrdsilma tasu mitte liig wähene ei saaks, nõuab ta weel poole hunti ja laseb teda seekord pealt rüibata.

„No hulle tükka oleme siin selle aja sees küll palju näind — ega ole kõik enam meelesgi,“ lausub Tihane suud pühkides. „Warsti peale seda, kui sina ära läksid, pidi jälle kord wiimne päew tulema. Prohwet olla oma püha suuga uuesti kuulutand. Endised kuulutused ei olla sellepärast täide läind, et Maltswet patustele weel armuaega palund. Nüid aga olla Issanda tund ukse ees. Mõnel oli kuu, teisel nädal, kolmandal koguni päewgi teada, milla taewast tuld ja kõrwa hakata sadama, wõi suur weeuputus kätte jõuda. Ka meie külas kahin suur. Paluti ja huluti ööd ja päewad. Naised muidugi kõigi ees. Naised ja abiprohwetid, nagu Tõnu-Peetri Madis ja sinu wa’ äi. Mindi juba mõni päe lauldes ja haleluia hüides külawainule ja pärast küla taha karjamaale kokku Issanda tulekut ootama, kes pidi tulise wankriga pilwetest alla sõitma. Kõige naljakama tembu tegi — ää pane pahaks! — sinu wa äiapapa, Kiisa Mihkel, ää. Eks tema roni üks õhta kasukas seljas, oma suure kuuse otsa öömajale. Üteld mees ise, et Jumala waim teda seal wägede Jehowa tulekut käest ära oodata, aga ilmalapsed naerawad, ta taht oma lihalikku elukest tunni wõi poole wõrt pikendada, sest ta arwand maailma otsa weeuputusega tulewat. Kutsutud küll teist puu otsast maha, aga ei tule! Jäänd teine terweks ööks — mõned reagiwad koguni, et kaheks wõi kolmeks ööks kuuse otsa, kuni wiimaks nälg ja kange külm maha ajanud — oli jo talwe-aeg… Wiimne päew jäi muidugi seegikord tulemata, ja nüid on sellest lorast jälle natuke rahu old…

Aga mõne aja pärast tulnud uus jampsimine. Ja Tihane westis pikalt ja laialt Madise kiriku Kristuse kujude loo ära. Naiste seas, kes puust ristikuju kõrwaleheitmise pärast kõige suuremat kära teinud, olnud „paraku“ ka Lõhmuse naine ja ämm. Wiimasest ei olla seda nii wäga imeks panna — Mihkel olla ta waesekese oma palwe hullusega pool nõdraks teind — aga et Anu, see wagane, mõistlik inimene, nii sügawale jampsimise sisse wõinud sattuda, seda tulla päris kahetseda. Ema ja tütar olnud siit nurgast esimesed, kes kirikus palwe ajal püsti jäänud ja teisi püsti jääma sundinud, kes usurändamist kabelis olewa wana risti juurde aidanud toime panna ning ähwardustega õpetaja peale käinud, et ta puust Õnnistegija jälle wana koha peale seadaks, muidu kistawat tal sõja-rist rinnast ja kiriku mantel seljast.

Lõhmus ootas ärarääkimata põnewusega, kas kõõrdsilm Anu ja Tõnu-Peetri Madise wahekorda puudutab. Aga seda ei sündinud. Kas kawalpea meelega wõi kogemata sellest asjast mööda läks — kes teab.

Ta jõudis oma jutuga nüid maltswettide Tiskres käimise ning waga neitsi Miina ja tema jumaliku ilmutuse juure, mis maltswettide wäljarändamise-tuhinale põhjust andnud. Naljakalt kujutas ta kentsakat rändamist, millest ka Kiisa rahwas Anuga osa wõtnud, ning oskas Miina Renningi terwet ilmutuse-etendust nii pilkawalt naeruwääriliseks teha, et isegi Lõhmus, kes kõrtsmiku jutukast suust hoopis teist asju kuulda igatses, huwitatud kuulatamisesse sattus.

Tihase meelest oli terwe ilmutuse-asi Maltsweti wäljamõeldud komet, kelmi tüdruku abil toime pandud pettus. Olla ju Miinaga, kui ta jälle kord ära surnud, kangeks tarretanud ja siis taewalikka asju jutustama hakanud, proowi tehtud, kas ta tõesti eluta ja tundmuseta on. Ja seal tulnud wälja, et ta wõrukael aina tembutanud.

„Rannas olla keegi maltswet, nimega Idu Juhan,“ westis kõrtsmik, „kelle usk nii kõikuw old, et ta kord ise taht järel katsuda, kui palju Miina tempudes tõtt on. Kui Miina surnuks kukkund, siis ajand teisele wõimalikult ligi, et hästi näha. Tuba old pimeda-wõitu, ja Juhan wõt nõuks katsuda, kas ta südagi ei tuksu. Aga et kätt põue ajada ei saand, hakand teise jalgu katsuma: need peawad jo surnul külmad olema. Katsunud labajalgu, siis sääri, ajanud käe riiete alt edasi ja katsunud ka põlwi. Mõteld: on ta nüüd surnd, siis ei karda ta mingit katsumist; aga kui ta midagi kohta ihu külles kardab, eks tal siis ole hing sees… Koband siis käega weelgi kõrgemale — korraga kargab surnu püsti ja hüüab wihaselt: „Hurjah häbemata!“ Ja usklikkude poole: „Teie seas on pilkajaid, sellepärast kadus waim mu pealt!“

„Hee, kurat, su wigurid olema!“ öeld Idu Juhan ja pöörand sellest päewast peale Maltsweti usule selja.



16.

Halastaja.
Lõhmus kuulis siis weel kõrtsmiku suust, et Maltswetti ülemuse poolt juba jälle kimbutatawat. Nagu paari aasta eest, nii pidada saksad teda ka nüid rahwa ülesässitajaks, nimelt „soojale moale“ rändamise õhutajaks. Püitawat teist igalt poolt, aga kätte ei saadawat, sest ta tallekesed olla nobedad ja kawalad teda peitma. Ka siinsele talitajale antud kõwa käsk, „mässajat“ wangi wõtta, kui ta Kuglile peaks ilmuma. Tema jüngritele keelatud palwetundide pidamine siin ja igal pool ära, aga wõi see midagi aidata — salaja peetawat koosolekuid nüid sagedamini kui seni awalikult!

Et asjade juurde jõuda, mis tal südame peal pakitsesiwad, püidis Taawet jutnpuhujat üleüldiste seletuste juurest enam üksikute kohaliste isikute poole wiia. Ta hakkas ühe ja teise küla-elaniku käekäigu järele pärima, et nõnda, ääri-weeri mööda, sihile jõuda.

Kuda siis Pärtli rahwas elada? Mis tema tragi poolõde oma usutõbise wanamehega teha?

Kuulis, et Pärtli Willem waheajal päris totraks läinud. Tal käia „tojud“ peal. Näha teine päise päewa ajal tontisi ja kõiksugu wiirastusi. Wahel tõendada, et talle lepikus leegitsewate riietega ingel wasta tulnud, kes teda käskinud oma usupõlgajast naisest lahti lüia, kui ta tahta õndsaks saada; teine kord jälle näinud katuse-harjal wana-sarwikut istuwat, kes suure isuga ta patust küljeluud nosinud süüa, nii et Juulast ainult weel labajalad järel olnud. Sellest hoolimata saanud seesama Juula hiljuti jälle priske pojaga maha, sest wanamees ei olla ingli käsku tänapäewani täitnud. Kentsakas mehike! Ei teha enam muud, kui paluda aga; töö jätwat kõik patust pöörmata naise ja teenijate hooleks. Palumise ajal minna, nagu ta rääkiwat, kämli-laiune tükk taewast lahti, ja ta näha läbi augu selgesti, kuda Isa, poeg ja Pühawaim särawal aujärjel istuda ja inglid nende ümber kannelt lüies halleluja laulda…

Sanglepa omadest teadis Tihane westa, et need kindla-usuliste maltswettide, iseäranis kohaliste abiapostlite, põlgtuse alla langenud. Leitud teiste laualt minewal jõulul kogemata hea käntsakas sealiha, ning mõni aeg hiljem joonud peremees enese kusgil pulmas nii raskesti seda wa’ äraneetud põrgulaket täis, et peaaegu enam oma jalal koju pole saanud. Aga mis weel halwem: purjus peaga laimanud Maltsweti usku kõwasti, mis inimest elust rõemu tunda ei lubawat, ja laulnud pulmas selle usu peale tehtud pilkelaulu nii mis laksub. Nüid hoida kõik maltswetid temast ja ta jõledast majast eemale, ning mõlemad „lugejad“ külas, Tõnu-Peetri Madis ja Kiisa Mihkel, olla nad prohweti nõusolemisega „wande alla“ pannud.

Kentsakal kombel ei olla sarnane saatus Alt-sauna Tõnist weel mitte tabanud, ehk küll kurjad keeled ammugi juba kinnitada, et ta salaja niihästi kärakat kui ka tubakat pruukida. Aga see tulla wist sellest, et Wiiu, tema waga teinepool, ta patud oma lõõmawa usutulega ikka jälle tasa põletada. Kiisa Mihklil ja Tõnu-Peetri Madisel ei olla oma lugemistel külas agaramat ohkijat ja silmawee-walajat, kui Alt-sauna Wiiu. Iseäranis kindlaks ja kõikumataks olewat Wiiu usk seeläbi saanud, et tal wiimasel paaril aastal, peale kaksikute sündimist, enam last pole olnud. Seda olla ta uue usu kaudu Jumalalt juba kaua palunud, ja ennäe — palwet täidetud ometi wiimaks! Oma piibu ja wahel salaja lõmpsatud wiinatilgakese pärast saada aga wa’ Tõnis kannatada küllalt, nagu ta ise mõnikord sõpradele kurta…

„Ega mu naisewennaga selle poolest wist paremat lugu ole!“ tähendas Lõhmus wahele.

„Muidugi mitte!“ naksas kõõrdsilm ainest, mis nähtawasti põnew tõotas olla, elawalt kinni. „Ma usun, nad teewad selle hea poisi warsti päris lolliks — toat ja eit muidugi. Hulgubgi juba, pea norus ja silmad moas, nagu eilast päewa wõi mullust lund otsides, ümber. Õhtuti ja pühapäiwiti kodunt teda ei leita. Teeb töö ää, sööb ja kaob. Istuda teine siin ja seal üleaedsete juures — Alt-saunas, Jaani ja Triinu juures Lõhmuse saunas, Seenepalul — tundide kaupa nurgas, ilma et suust rohkem tuleks, kui just küsitakse. Aga see põle ime. Nad on temaga juba kõiksugu tükid ää teind. Togind teist kodu niikaua, kui poisi kops wiimaks koa üle maksa läind. Hakand wanamehele wasta. Tõmmand tal malaka käest ära ja hüind: „Kui sa minusse weel kord puudud, siis löön su wasta põrandat, ja kui sa koa kaks korda mu isa oleksid!“ Mihkel peab nõu ära ja läheb wallakohtu palwele, et see poisile õpetuseks hea keretäie annaks. Aga tallitaja, mõistlik mees, wasta! „Jäta täis mees togimata, ei ta sulle siis wasta hakka! Usku ei wõi sa talle ometi malakaga sisse parkida. Ole sina oma usku, jäta teda oma usku. Kohus karistab neid, kes teistele liiga teewad, mitte neid, kes oma nahka wägiwalla eest kaitsewad!“… Mihkel pika ninaga tagasi. Aga ta arwab Jumala ees oma kohuse olema, poja hinge peasta, maksku mis maksab. Ja nõnna wõtab hullu aru pähe ja tahab poisi tänawu sügise soldatiks panna! Üks poeg juba soldatiks, enesel töötegijat hädasti waja, Mikk töömees, et otsi teist sarnast tulega — ja tema tahab poissi mundrisse lasta toppida, et aga oma pöörast usujonni ajada ja poisile nii rasket karistust peale panna, et ta oma hinge peale hakkab mõtlema!… Wõtabgi kätte ja läheb mõisa parunile ette panema, et see tema ülekäte läind poja nekrutiks toimetaks. Aga poisil on mõisas hea eestkostja, kelle sõna wana kui noore paruni ees palju maksab. Ehk tead juba isegi, Taawet, et Kiisa Elts warsti peale sinu äraminekut mõisa teenima läks!“

„Ma tean.“

„Nojah, Elts palub wenna pärast saksu ja teeb neile selgeks, et Miku äraandmine püsti hullus oleks, ja parun peseb siis ka wanal usuwennal, kui see talle oma soowi ette weeretab, tublisti pead ja soadab ta, kus tühi. Aga wist põld Else eestkostmist wajagi. Parunid, wana kui noor, wedasid Kiisa Mihkli peale juba muidugi ninawingu, mitte üksi ta Maltsweti usu ja lugemisetundide pärast, waid ta käis nende kallist toatüdrukut ja neid endidgi wahel mõisas tülitamas. Tema ja ta naine kordamisi. Eks Elts läind, kui wanemate pesast peasis, wäga ilmalikuks. Wiskas mõisas hallid ja mustad patukahetsemise-riided, kus tühi, pani enesele mamsli-ehted ümber, üks wärwikam ja toredam kui teine, hakkas sõrmuseid ja kõrwarõngaid kandma ja juukseid palmitsema. Aga wõi see Mihkli ja Liisu hinge sisse mahtus! Nende laps oli jo, nagu nad ette kart’, mõisas kuradi küisi sattund! Waja teist noomimas käia, waja ta waest hinge pahareti käpast peasta püida, ennekui hilja on! Mõisas teati juba: niipea kui Mihkel wõi Liisu jalad sisse pistab, lähab urin-porin lahti, mis lõppeda ei taha. Tüdruk oli igakord, kui ta nende hingenäpistusest läbi käind, nagu ära puretud. See põld sakstele, kui jälgile said, mitte meelepärast, ja wana kui ka noor parun — see aitab nüid mõisa walitseda — ajand nad poar korda mõisast minema. Aga wõi see aitas! Mihkel wõtab ühel heal päewal südame rindu ja lähab saksu endid noomima, et miks need tüdrukule kõiksugu põrgust saadana käest tulnud ehteid kingiwad, mis tema hinge hukatusesse ajada. Julgeb koa tüdrukut koju tagasi nõuda. Noh, muidugi tehti teisele jälle tulised jalad! Seekord ja weel ükskord hiljem. Siis kui ta nende juttude pärast mõisas käis…“

Tihane jättis lause nii kahtlase toonitamisega pooleli, et Lõhmus sunnitud oli küsima:

„Mis juttude pärast?“

„Näh, reagitakse, et Kiisa Elts mõisas —“ kõrtsmikule tuli korraga köha peale, ja kui ta sellest wõitu sai, tegi ta weel wäikese tõrkuwa peatuse, ennekui edasi jätkas — „et Kiisa Elts mõisas enam prouaks kui toatüdrukuks olla… Ühed ütlewad, et noor parun temaga wäga sügawasti sõbrustada, teised lorawad, et patune wanasaks ise ta peale silma heita…“

Kõõrdsilm uuris mist oma sõnade mõju pealtkuulaja näost, sest ta piiluwad silmad wahtisiwad sellest näost ristamisi jookswa pilguga kaugele eemale, kuna ta suu jälle wahet pidas. Et aga Lõhmus mingit märki ei awaldanud, kui puudutaks asi äritawalt tema sugulase-tundmusi, siis lisas kõrtsmik juurde, mis weel juurde lisada oli:

„Augutakse weel enamgi. Küll wist mõisateenijate käest on lori laiali läind, et Elseke niihästi isale kui pojale wahel salaja küllesoendajaks olla. Mõlemad olla maiad ta nooruse ja ilu peale. Mine tea! On inimesi, kes wannuwad, et lugu nõnna olla — see ja see teenija näind midagi oma silmaga, kuuld midagi oma kõrwaga; on aga koa neid, kes kas kõik waleks ajawad, wõi wähemast seda, et isa ja poeg oma liignaist teineteisega jägawad — Elts olla noore paruni kallike üksi…“

Lõhmuse wiinast punetaw palg oli pilwe löönud; kortsus kulmul wahtis ta leti ette maha.

„Kuradi maltswetid!“ litsus ta hammaste wahelt wälja, kuna ta tige pilk nagu põranda sisse auku puuris.

„Õige neh — päris õige!“ Tihane oli nüid selgusel, et kõrtsiline temale ta juttu mitte pahaks ei pannud. „See tüdruk tuleb Maltsweti hinge peale — Maltsweti ja niisama Mihkli ja Liisu hinge peale! Eks ole jo teada, et tütarlaps sellepärast heameelega mõisa läind, et aga kodusest usuleilist peaseda. Kiisal peeti teist jo nagu wangis — muud kui palu ja hulu, ja wõmmi soand teine enam kui süia… Noor inimene — wõi see ime on…“

Et külaline rohkesti wiina ja õlut kihwa pani, siis ei tulnud kõrtsmikul jutuainetest weel ammugi mitte puudust kätte, ning Kiisa Elsele järgnes terwe rida walla elanikka, kellest Tihane, see sõnumileht inimese-kujul, ühte ja teist kuulamise-wäärt uudist teadis pajatada. Nõnda sai Lõhmus muu seas weel teada, et Seenepalu Andres, tema sõber — see tema ainus sõber, kes mitte ta kõrtsisõprade liiki ei langenud — talitaja-ametist tänawu suwel järsku lahti lastud — muidugi mõisa poolt, kus teda liig pehmeks ja lõdwaks ametnikuks peetud, kes wallarahwa „ülekäte“ laskwat minna. Olla teine peksuasjus liig kokkuhoidlik ja mõisa wõlanõuete wastu enam kui leige. Peetud meest haagrehi juures paar nädalat kinnigi ja hädawaewalt peasenud weel wa’ tuttawa karistuse alt, kus juures kõõrdsilm käega hoopide ladumist järele tegi.

Tihane tahtis nüid weel Tibukännu rahwast midagi jutustama hakata, aga pealtkuulaja kannatus oli lõppenud. Ta tegi asjata ootamisele, et kõrtsmik iseenesest Anu ja Tõnu-Peetri Madise wahekorra kohta midagi ilmutaks, otsa peale ning pahwatas küsimisega wälja:

„Mis siis minu eide waga usuwend koa teeb? Kas käiwad teised ikka weel wirgasti koos Piibli peal ninasi kokku pistmas?“

Tihane naeratas peenelt. Kuna ta pikkamisi pead pööras ja küsijast wiiliti pilgu mööda laskis lennata, liikusiwad ta ninasõermed just kui nuusutawal linnukoeral.

„Nagu reagitakse,“ wastas ta aeglaselt ja tagasihoidlikult, otsekui inimene, kes kõnelda ei tahaks, aga siisgi kõneleb. „Eks pühakiri ole suur ja nõua seletamist, ja et mõlemad lesed on, waja koa troosti otsida…“

Et oma sõnade kehakeelsust warjata, ütles ta seda wõimalikult pealiskaudse, ilmasüita tooniga.

„Lesed?“ küsis Lõhmus, ja ta liigetest käis halwasti peidetud nõksatus läbi. „Kas siis Madise teine naine jälle surnd?“

„Mitte just surnd, aga niihästi kui surnd,“ wastas Tihane hinge tagasi tõmmates, nagu wõtaks ta uue huwitawa asja puhumiseks hoogu. „Tõnu-Peetri perenaine jäi mõne kuu eest pimedaks. Silmawalgus täiesti kustund. Mõlemad silmad… Eks see ole niisama hea kui surnd…“

„Kuda see siis tuli?“

Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Prohwet Maltswet - 27
  • Büleklär
  • Prohwet Maltswet - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 4172
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2065
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 4479
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1864
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 4192
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1974
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 4291
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1970
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 3819
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2043
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 4492
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1882
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 4436
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1870
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 4367
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1982
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 4419
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1963
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 4426
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1858
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 4243
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2079
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 4467
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2013
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 4448
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2023
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 4660
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1815
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 4116
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2028
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 4354
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2119
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 4409
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2186
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 4218
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2234
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 4232
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2033
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 4289
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1988
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 21
    Süzlärneñ gomumi sanı 4450
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2040
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 22
    Süzlärneñ gomumi sanı 3960
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1951
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 23
    Süzlärneñ gomumi sanı 4183
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2027
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 24
    Süzlärneñ gomumi sanı 4139
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1950
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 25
    Süzlärneñ gomumi sanı 4416
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2108
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 26
    Süzlärneñ gomumi sanı 4472
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2054
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 27
    Süzlärneñ gomumi sanı 4445
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1968
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 28
    Süzlärneñ gomumi sanı 4300
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1882
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 29
    Süzlärneñ gomumi sanı 4228
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2122
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 30
    Süzlärneñ gomumi sanı 4046
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2101
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 31
    Süzlärneñ gomumi sanı 4246
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2182
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 32
    Süzlärneñ gomumi sanı 4372
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2175
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 33
    Süzlärneñ gomumi sanı 4082
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2112
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 34
    Süzlärneñ gomumi sanı 4057
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2065
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 35
    Süzlärneñ gomumi sanı 4081
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2183
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 36
    Süzlärneñ gomumi sanı 4150
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2091
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 37
    Süzlärneñ gomumi sanı 4193
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2110
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 38
    Süzlärneñ gomumi sanı 4021
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2071
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 39
    Süzlärneñ gomumi sanı 4171
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2152
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 40
    Süzlärneñ gomumi sanı 4202
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2166
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 41
    Süzlärneñ gomumi sanı 4128
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2138
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 42
    Süzlärneñ gomumi sanı 4090
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2159
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 43
    Süzlärneñ gomumi sanı 4233
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2021
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 44
    Süzlärneñ gomumi sanı 4122
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2017
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 45
    Süzlärneñ gomumi sanı 4110
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2004
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 46
    Süzlärneñ gomumi sanı 4060
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2041
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 47
    Süzlärneñ gomumi sanı 1890
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1113
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.