Prohwet Maltswet - 25

Süzlärneñ gomumi sanı 4416
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2108
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Kroonuabi oli tingimata tarwis. Selle saamine polnud kuidagi kindel. Samara kohta tõendas üks, et saab, teine arwas, et ei saa. Krimmi kohta oli kõik teadmata. Et abiraha saada, pidiwad wolinikud kõik rattad käima panema, ka kõige raskemad. Tume umbusk põues, et saksad oma suure mõjuga asja ometi kuidagi nurja wõiksiwad ajada, sala kartus südames, et Wene ametnikud palweid tarwilisel määral ei täida, jõudsiwad wolimehed wiimaks otsusele, mis julguse ja ettewõtte-wahwuse poolest midagi soowida ei jätnud. Nad tahtsiwad otsekohe — Keisri juurde minna. Oma palwega isiku pale ette astuda, keda riigi isaks kutsuti ja kelle isalikust heldusest neile nii palju kantslist ja ametlikkude inimeste poolt räägitud. Lubab riigi-isa oma helduses neile ise maad ja asumise-abi, siis ei wõi Saksa mõisnikud ega Wene ametnikud neile enam takistusi teha, siis läheb kõik nagu lep’se reega — ruttu ja kergesti.

Julge, ülijulge ei olnud mõte mitte ainult sellepärast, et keisri juurde minemine liht talupoja meelest juba isegi waese patuse tikkumine jumaliku pühaduse sisse oli, kus juures ta wärisedes pidi mõtlema, et ei tea, missugused keerubimid ja serawimid talle teel tuliste mõekadega wastu astuwad. Julge oli nõu ka, niisuguse käigu koduste tagajärgede peale waadates. Eks nad teadnud ju, kuda Eesti talupoegade käsi oli käinud, kellel julgust olnud, kohtu-asja pärast kuni Peterburi senatini wõi kõigekõrgema läheduseni tungida, et omale õigust otsida, mida Balti mõisnikkude kohtud jalge alla tallanud. Halastamata peksu ja pika wangistusega oli neid selle kurjateo eest koduste wõimumeeste poolt karistatud.

Balti mõisniku alaline piinlik püie on olnud, maa tõsiseid olusid riigiwalitsuse ja terwe ilma eest wõimalikult warjata. Oli ta neid olusid ju igal pool kõige paremateks, eeskujulisteks kiitnud, laskis ta neid ju kõrgema ülemuse, Wene ametnikkude, wäljamaa ees, kes neist eemal seisiwad, roosilisel walgusel särada, et hoobelda wõida: „Ja seda olen mina kõik teinud, mina oma Saksa kulturaga!“ Ühtlasi oli sel kombel kõige paremini hoolt kantud, et riigiwalitsus ennast Balti sisemistesse asjadesse ei seganud, et ta seaduseandmise ikka ainult sääraste eeskujuliste maa-isade kätte jättis. Talupoeg pidi siin sakste kujutuste järgi, nende warju ja walitsuse all elades, kõige õnnelikum inimene Jumala halla taewa all olema, wõi, nagu baronid ise ja linna „pürgelid“ ütlesiwad, talupojal olla põli, „nagu tõugul raswa sees.“

Kõige selle pärast ei pahandanud saksa midagi nii wäga, kui et tema talupoeg mingi palwe wõi kaebtusega kõrgemate wõimude, liiategi weel Keisri enese, poole pööras, et ta ennast pealinna ametikohtadele üleüldse näitas. Tohtis siis nii õnnelikul inimesel midagi paluda ja kaebada olla! Kes seda tegi, oli rahutu elukas, walelik laimaja — oli mässaja. Ja niisugust oli muidugi tarwis karistada. Karistati ju wanast hallist ajast saadik iga talupoega, kes saksa peale kodusesgi kohtus julges kaebtusi tõsta.

Et Majesteedi ette otsekohe suusõnalise palwega ei pease, waid et selleks wõimalikult targasti kirjutatud palwekirja tarwis läheb, see oli meestel teada. Waja siis osaw Wene kirjamees otsida, kes tähtsa töö oma peale wõtab. Leiti ta niisugune. See oli keegi wälja teeninud major, kelle juurde saadikud juhatati ja kes meestel üsna lahkesti teo ja nõuga abiks lubas olla. Ta oli juba ennegi talupoegadele ja muudele kirjatundmatadele palwekirju kõrgematesse ametikohtadesse, kui ka kõigekõrgema nime peale walmistanud.

Major pistis siis paberisse, mis meestel südame peal oli: et keiserlik kõrgus nii armuline oleks ja neile 145 Eesti talupoja-perekonnale, kelle wolinikud palujad on, luba annaks Krimmi poolsaarele kroonu maa peale elama asuda ja et asujatele sinna-rändamiseks kui ka elama-hakkamiseks walitsuse poolt ainelist toetust antaks. Palwele lisati koguni weel wäike nöögats Eestimaa uue talurahwa seaduse wastu juurde. Tähendati, et weel palju rohkem Tallinnamaa talupoegi soowisiwad Krimmi asuda, aga rahwast keelata üks punkt 1856. a. seaduses, mis walla kohta ainult wiiele hingele saja pealt lubab riigi sisemistesse kubermangudesse elama minna. Rahwas, kes Eestimaal kitsikuses elab, kuna tatarlaste poolt mahajäetud Krimmis tühja maad küllalt olla, oleks tänulik ja õnnelik, kui Keisri herra nii armuline oleks ja seda paragrahwi wõtaks muuta, mis wäljarändamist nii wäga takistab!…

Ja tõesti — wana hea majorike pani ta selle lapselik-waga soowi kirja. Kas ta sellele ise mingit tagajärge lootis, wõi tahtis ta meeste wastu ainult lahke palwetäitja olla, sellest ajalugu ei räägi.

Lõpeks andis ta saadikutele weel pika õpetuse, kuda need pealinnas riigi-isa lähedale peasewad ja temale palwekirja ära saawad anda. Kui ta kirja suure ümbriku sisse pistnud, selle mitme aukartust äratawa punase pitseriga kinni pannud ja keiserliku Majesteedi nime wägewate tähtedega peale kirjutanud, lausus ta:

„Selle kirjaga lähete hommiku enne kella 9 keiserliku talwepalee ette ja ootate seal niikaua, kui Keisri herra wälja astub. Liig kaua pole teil oodata, sest keiserlikul kõrgusel on wiisiks, ikka umbes kella 9 ümber paleest ilmuda. Teie näete, et kiri nüid kinni on pitseeritud. Nõnda ei tohi teie teda aga Keisrile mitte ära anda, waid lahtiselt. Kinni panin ma teie palwekirja sellepärast, et ta enne Keisri herra kätte saamist mitte mõne teie wastase pihku ei sattu. Teie peate teadma, et Peterburis Keisri ümber, kõrgete riigiametite peal, palju siitmaa baronisi on, kes alati teraselt silmas peawad ja selle eest hoolt kannawad, et nende talupojad palwekirjadega riigiwalitseja ette ei peaseks. Näewad niisugused teid palee ees kirjaga, siis tulewad muidugi kohe pärima, kust oled ja mis tahad, ja kui kiri lahti oleks, wõtaksiwad ära ja toimetaksiwad teid sinna, kus te mõni aeg enam kuud ega päikest ei näe. Kinnist kirja aga, mis keiserlikku nime kannab ja mille pitserid nad peaksiwad lahti murdma, ei julge nad teilt ära wõtta. Nüid peate aga, kui Majesteet ilmub ja teid tähele paneb, kärmed olema kirja ise lahti murdma. Kähku lasete üksteise kõrwale põlwili maha ja hoiate lahtist kirja niikaua kõrgel, kui see teie käest Keisri enese wõi tema adjutandi poolt ära wõetakse“…

Saadikud kirjutasiwad omale majori herra õpetuse muidugi hoolega kõrwa taha, ning sellesama päewa õhtu eel, 12. januaril, sõideti posthobustega Peterburi poole edasi. Ilm möllas tuisata, pime öö tuli peale, aga jaamast jaama rutati püsimata edasi, weel üks päew ja öö, kuni kolmanda päewa õhtuks pealinna jõuti. Pärani silmil wahtisiwad kolm Eesti talupoega, kes ainult kodumaa wäikeseid linnasid ja linnakesi näinud, posti-kibitka seest seda miljonite tulede walgustusel särawat hiiglalinna, mille määratumad ehitused, nende toredus ja rahwa ilmatu kihin suurtel, laiadel uulitsatel nagu uus maailm nende imestawate silmade ette astus.



15.

Pidalitõbine.
Wäsinud rändajal, kes wiina-kuu hakatusel 1860, widewiku eel, Kugli külale lähenes, pakitses süda rinnus nii wäga, et ta wahetewahel seisatama jäi, sügawasti hinge tõmmas ja käega põue mööda kobas, nagu tahaks ta elukat, kes ta südant nii wäga pitsitas ja küinistas, kinni tabada ja metsa wisata.

Tundmusele, mis ta hinge kallal wägiwalda tarwitas, ei teadnud ta nime anda. See kogunes ja ühines mitmest üksteise wastu käiwast jõust. Lõkendawa rõemuga heitles winduw kartus, naeratawa lootuse rõhus tuhmilt hauduw umbusaldus maha, lõbusa ettekujutuse kustutas hirmuga segatud kahtlus nagu nõgise käega ära. Ja siis algas wõitlus ümberpöördult. See oli see teadmatuse erutaw, wintsutaw, õgiw tundmus, mida enese sünnitatud aimdused soetawad, head ja halwad aimdused, üksteise wastu üles ässitatud. Aga seda näriwat pakitsemist tunneb ainult rind, millel wõimsaid tundmusi on, milles midagi elab, liigub, käärib, millel jõudu on mässata, tormitseda…

Üksainus põhjus täitis rändaja põue selle suure nimeta wõitlusega. Üheainuma elawa täpi ümber keerles kõik see märatsew laenetus, mis ta hinge kinni tahtis matta, mis ta jalgadest jõu ära wõttis, nii et ta, kätt südame wastu surudes, seisatama pidi jääma.

Kudas ta meel nüid peaks olema?

Mida ta nüid minust peaks mõtlema?

Kuda wõtab ta mind wastu?

Mida loen ma weerand tunni pärast tema silmast? Mis otsuse mõistawad ta silm ja suu minu üle?

Need ei olnud uued küsimised, mis ta enesele ette pani. Ta oli neid juba rohkem kui poolteist aastat peas weeretanud — niikaua, kui ta temast lahus olnud. Aga praegu, kus suur silmapilk nii lähedal seisis, oliwad nad nagu uueks saanud, nende sisu oli elawaks, põnewaks muutunud.

Pole õige, et aeg ja lahutus armastatud inimese ununema, südames ja mälus kahwatama paneb! Hoopis selle wastu — see inimene wõidab omale lahutuse ja ajaga põues ja peas kuju, mis särawam, ihaldatawam, nõiduwam on kui kunagi enne: Kõik kahwatab, kustub ja kaob ainult, mis tema juures wähem-meeldiwat, mitte-soowitawat olnud. Tema kuju ümbert häwineb iga wari ja järele jääb selge, kuldne walgus.

Oh, et see nõnda oli!

Sellest just see kartus, see kahtlus, see umbusaldus rändaja rinnas.

Nõnda oli inimene, keda ta armastas, aga kudas oli ta ise! Kuis kadus tema tume isik selle helendawa kuju kõrwal ära, kuis pidi ta pelgu pugema selle sära eest!

Ma ei ole ju wäärt, et ta mu naine on! Ma pole wäärt, et ta minu peale mõtleks, et ta mind nende silmadega, selle suuga wastu wõtaks, nagu mu süda himustab!

Taawet Lõhmus mõistis enese paljudest süidest, mida seadus ja ilm süiks pidasiwad, priiks. Aga süid, mis ta Anu wastu teinud, wõttis ta enese peale — endamisi wähemast. Ja ta läks patukahetsemise-pilkudel ja igatsuse-tundidel koguni nii kaugele, et ta nende arwu märksa kaswatas, et ta omale süisid arwesse pani, mis süid ei olnudgi, mida Anu ise süideks ei pidanud. Ta kaebas enese peale hoolimatuse, waljuse, külmuse pärast, mis naisele sugugi tuntawaks polnud saanud.

Kui temalt praegu keegi oleks küsinud, kas ta seda patuks peab, mille pärast teda aasta ja kuus kuud wangis peetud, siis oleks ta ei kostnud. Aga ta oleks juurde lisanud, et ta seda omale raskeks süiks loeb, miks ta asja nõnda ei toimetanud, et naisel selle all poleks kannatada olnud — miks ta warguse-saladust ka naise eest ei warjanud. Ta ohwerdaks poole oma elu, kui ta need kaheksateistkümmend kuud oma minewikust maha wõiks kustutada, et kuritööd uuesti ette wõtta ja nõnda toime saata, et Anu selle üle ei tarwitseks oma silmi niisutada ja südant walutada lasta.

Kudas ta meel peaks olema?

italki
Kaks korda oli ta teda selle aja sees Tallinna wangikojas waatamas käinud. Aga tema olekust, tema sõnadest ei selgunud selle weerand tunnikese wältusel, mis neile koosolemiseks anti, midagi. Ta seisis wangi ees, laskis silmad tema hallist rüist üle käia, waatas tumedas ruumis ringi, ja kui ta pilgu wiimaks mehe näo peale heitis, warjas selle selgust hall wesi ja weel mingi tihe hall loor, millest Taawet läbi ei suutnud tungida. Ja tema suu, see ei mõistnud muud kuuldawale tuua kui: „Palu Jumalat, Taawet, palu ööd ja päewad Jumalat!…“ Wangi ärewus jällenägemise üle oli aga nii suur, et ta niigi mitut sõna suust ei saanud, et ta määratud aja enda rahustamisega ära wiitis ja alles siis midagi ütelda oleks leidnud, kui juba lukustatud uks jälle nende wahel seisis. Ja kuidas oli ta kuude kaupa enne juba ära mõelnud ja walmis seadnud, mis ta temalt tahtis küsida, mis temale rääkida!…

Tema meelest oli, nagu poleks ta teda terwe aeg näinud ega kuuluud, nagu oleksiwad nad kõik need kaheksateistkümmend kuud üksteisest täiesti eemal olnud. Sellest see pakitsew põnewus, millega ta tema meeleilmutusele wastu waatas. Tal oli kindel nõu, kohe, esimesel jällenägemise tunnil, tema hinge sisse tungida, kõigist katetest läbi, mis usuline haigus ja, wõib olla, mõned muud mõjud selle ette oliwad kudunud.

Sahistas teist päewa wahet pidamata külma, pool-udust sügise-wihma sadada. Surmakujud tantsisiwad selle otsatuma nutu sees üle aasa ja nurme, põgenewal jalal üle mustawate kalmu-ridade heljudes, metsa taha kadudes ja uutele hallendawatele koolja kujudele maad andes. Leina-waikus oli nii sügaw, et rändaja igakord kohkudes üles tuksatas, kui mõni wares kurtwa krooksumisega kuuse ladwast lendu tõusis. Poristel teedel oli wähe käijaid. Taawet jõudis Kugli esimeste urtsikute juurde, ilma et talle keegi omapoolsetest inimestest wastu oleks tulnud.

Esimesed tule-täpid, tillukesed nagu jaani-ussid, lõiwad siin ja seal wilkuma, uduse pimeduse sees wärisedes, nagu kustutawa tuule wastu wõideldes. Urtsikute lömmitawad kogud wenisiwad laiemale, kaotasiwad oma wiimased terawamad ümbrusjooned ja sulasiwad pimedusega kokku.

Siin ja seal hakkas koer haukuma, kui Taawet õuewärawast mööda läks — tema esimesed teretajad. Ta tundis nad healest kõik ära. Ja koera heale järele teadis ta, missuguse pere juurde ta jõudnud. Midagi rõemlikku, midagi julgustawat, upitawat helksatas ta hingest läbi neid klähwiwaid heali kuuldes. „Pandakse tähele!“ mõtles ta tahtmata ja naeratas niisama tahtmata. Ja kui Seenepalu Muri haukumise korraga seisma jättis ja sõbraliku wingumisega saba liputades rändaja juurde keerles, käis liigutuse-woog Lõhmuse südamest läbi. Ei puudunud palju, ja ta oleks koera pea, mida ta meelitades silitas, oma suu wastu tõmmanud.

Muri tundis tema ära ja rõemustas ta tuleku üle. Pidi see heaks märgiks olema?

Ta tõukas oma jämeda kepi tugewasti pori sisse ja astus edasi — enda tundes nagu kergemal sammul.

Kuid warsti kuulis ta koera-healt, mida ta mitte ei tundnud, ja see heal oli wihane. Ühest õuest tormas, määratuma holpsuga üle aiamulgu hüpates, suur, must raksuja põlewate silmade ja paljaks kistud hammastega wälja, kes külamehe märjast hõlmast räginal kinni oleks hakanud, kui teda jäme kepp mitte wiimasel pilgul taganema poleks sundinud. Kibeda peale tikkumisega, pead salalikult maha ja keha hüppel hoides, järgnes ta wihaselt haukudes wõerale mehele, ja see sai temast alles rahu, kui ta temale wäikese matsu nina peale andnud, nii et ta kilkawa kiunumisega aia taha põgenes.

Taawet peatas sammu ja lõi pilgu tumeda lasu poole teisel pool aeda, mille teisest otsast kollane tulesilm wälja kiilus. Talle tõusis rinnast midagi kibedat kurku. Siin, kus teda nii tigedalt teretati, oli tema kodu. Tema endine kodu. Ta teadis juba, et seal ammugi wõeras walitses, ning selles teadmises ning pimeduse pärast pidi ta talust tähelpanemata mööda minema. Must koer sundis teda seisatama jääma ja andis ta mõtetele mõruda pöörde.

Üheainuma laia, kõrwetawa hooga käis tal kõik hingest läbi, mis teda selle mustawa tahma-koopaga seal aia taga ühendas. Seal oliwad tema wanemad ja wanemate wanemad asunud, ning jutud ja lookesed nende minewikust, mis hambuta suud talle westnud, oliwad tal poisikesena nagu magusad muinasjutud meeles mõlkunud. Teadis ta ju enese ka ühe neist Lõhmustest olewat, kelle tugewusest wõi osawusest, tarkusest wõi wirkusest järeltulewatele põlwedele weel teati rääkida. Ja seal ei asunud nüid mitte enam Lõhmused. Wiimane Lõhmus hulkus kerjajana, peawarjuta hulgusena, Lõhmuse wärawast mööda ja oli kade huntide ja rebaste peale, kellel pesad ja augud on. Ja sellest Lõhmusest ei teatud muud jutustada, kui ainult porist ja süsimusta. See Lõhmus oli inimese-killast wälja tõugatud… Ta peast wiltsatas läbi ta lühike, aga õnnelik lapsepõli nagu kitsas päikese-kiir; teda oli teraseks, wäledaks, hea peaga ja weel parema südamega lapseks kiidetud. Kuis oleks kaunis olnud, kui ta selles eas ilmast oleks kaduda wõinud! Ema paitaw käsi pea peal, isa naerataw silm põse peal. Nende hea pojana. Nende pai lapsena, keda waadates nende truud südamed sulama lõiwad. Aga nad oliwad mätta alla pugenud teadmisega, et nende Taawet wäärteed kõnnib, et ta hukatuse poole libiseb, ja nende kustunud silmad leiti märjad olewat… Kui ta neid silmi weel kudagi oleks kuiwatada wõinud!

Ja lõpeks tuli talle meelde see eluke — lühike, aga lai wööt särawat walgust — mis ta Lõhmuse urtsiku õlgkatuse all Anuga ära elanud. Iseäranis esimesed kaks ja pool aastat, kuni wigase lapse sündimiseni. Kui Taawet õnnemõistet enesele kujuliselt waate ette tahtis seada, siis mõtles ta selle aja peale. Nad oliwad sel ajal üksteist kõige paremine mõistnud — peaga ja hingega. Ka peaga. Küll oli Anu juba siis jumalakartlik inimene olnud ja tema loomulik mõistus ei ulatanud tawalisest taluinimese-mõistusest üle. Aga waimlisest põdemisest, millega usuhaigus ta sisemised jõud kõdunema pani, oli ta waba, ja mis tal peas puudus, seda tasus ta hingeliste ja iseloomuliste kullateradega ohtrasti ära. Taawetit õnnistas, soojendas, toitis tema imewääriline headus, heldus ohwrimeelsus ja see lapselik-waga ja lapselik-puhas wiis, kuda tema nende omaduste peal põhjenenud arwamised elu kohta ta suu läbi awalikuks saiwad. Anu ei kõnelenud tarkust, aga ta kõneles armastust, halastust, andeksandmist. Ja mida ta hing tundis ja suu kõneles, sellest läikisiwad tema silmad, need ilusad silmad, milledel Taaweti kohta ka tema kõige kurjematel tundidel nii suur mõju oli…

Seal, selles urtsikus, mille peale sügisene pimedus oma musta tiiwa heitnud, oli ta Anuga õnnelik olnud. Kus on urtsik, kus ta niisugust elu weel wõiks maitsta? Mõne päewagi? Mõne tunnigi?

Ruttu tegi ta minekut. Kiisa pere, Anu praegune asupaik, kerkis talle silma ette. Nagu kare käsi hakkas ta südame ümbert kinni ja pigistas seda. Wägise hurjutas ta pealetormawad mõtted minema, surus nad jällenägemise-ootuse põnewuse alla ning kõndis tee kuni Kiisa talu õueni peaaegu jookstes ära. Wärisewa, kobawa käega awas ta madala ukse, ja kui ta sisse astunud, ei seletanud ta silm esimesel pilgul midagi peale peeru tule, mis talle nagu läbi paksu udu kollaka kumana wastu paistis. Siis alles hakkas ta warjusid, kogusid, kujusid märkama. Esiotsa weniwates joontes. Aega mööda tundis ta nad ükshaawal ära.

Seal istus Kiisa Mihkel tule juures, lauluraamat põlwede peal. Tema lähedal perenaine Liisu, takku ketrades. Wokki keerutas ka Tiina, kuna Maril sukawardad käes oliwad. Jüri näis peerulõmmu kallal ametis olewat. Mikku toas ei olnud. Ja toas ei olnud ta seda, kelle pärast külalise süda põues nii wägewasti peksis, et ta terwe keha nagu põrutust tundis. Eltse ei tulnud talle meeldegi.

Nad kõik oliwad märksa wananenud. Wanad kui noored. Ja wananedes ärakuiwanud. Nagu puud liig lahja maa sees. Wanadel oli rohkesti mulda näos ja noortel rohkesti wanadust. Mihkli pikad juuksed hallendasiwad juba nagu kuuse sammal ning mure kraawid kulmude wahel ja nina-nurkadest suu-äärteni ulatawad wagaduse-woldid lõikasiwad sügawale ihu sisse. Liisu terwe nägu oli kokku tõmmanud, krimsu kiskunud, kolletuks kõdunenud nagu kuiwatatud õun; ta silmade ümber oli nii palju äralõdwenenud nahajaokesi kogunud, et terad peaaegu üksi weel wälja paistsiwad — isewärki luurawa, torkawa pilguga. See nägu oli usutule ja murepõua kätte nagu ära kõrbenud.

Need nähtused, mis külaline ühe waatega, sekundi jooksul, ilma oma tahtmiseta, enesesse wasta wõttis, täienesiwad niisama kiirelt, kui ta silm, mis hoopis muud isikut otsis, lendawalt weel kord kolme noort inimest riiwas. Senise wangi meelest oli, kui näeks kolme kaaswangi enese ees. Kahwatanud, kuiwetanud, nälginud. Inimesed wähese leiwaga ja weel wähema õhuga. Need kolm on üles kaswanud, Lüllist on Jüri, Mannist Mari, Tiinast noor tüdruk saanud. Aga nad on ainult kuiwa kondi poolest kaswanud, mitte selle poolest, mis kondi ümber ja kondi sees. Werewaene Tiina — kitsa kolletanud neapsu-näokesega — ja punase peaga Jüri — kõwera kuklaga tedre täheline poisi-kõõlus — — nad on nagu pimedas keldris pikaks weninud kartulikaswud, ja ainult lombak Mari oma madalama, masajama kehaga tuletaks weidi elujõudu meelde, kui ta wistrikkudega kaetud nurgelisest näost wähegi elawust wälja paistaks. Aga seda pole ka teistel. Waimliselt on nad niisama keldri taimed nagu Marigi. Nürilt, töntsilt, peaaegu lollakalt wahiwad nad tuppa ilmunud mehele wastu, ilma tükil ajal äratundmise märkisid awaldamata.

Läheb aga ka aega, enne kui mõlemad wanad teadwad, kellega neil tegemist on. Wõera teretuse wõtawad nad enne wastu, kui nad teda lähemalt wahtima hakkawad. Tema healt ei näe nad tundwat. Siis tõstawad päid, keerawad kaelu ja tunnistades roomawad nende pilgud kogu mööda alla ja alt jälle ülesse.

Mees on narune, porine, märg. Jalas on tal katkised Wene saapa-tükid, säärteni paksu sawise mudakorraga kaetud. Seljas laia kraega sinihall mantel, räbalas, lõhkiste hõlmadega, narmendawad otsad wöörihma wahele pistetud. Ta nudiks piiratud pead katab wana pleekinud suwi-müts, millel nokk eest ära kistud. Kaela ümber on wõimatu paksult midagi seotud, millest aru ei saa, kas see kokku keeratud takune särk, jahu-kott wõi midagi muud on, kuid sall ega rätt pole see mitte. Ja nende räbalate seest wahib nägu wälja, mille peale rohkem kui poolteist aastat looma-taolist ahela- ja kütke-elu oma mitmesugused pitserid on wajutanud.

Kuna nad teda wahiwad ja tunnistawad, jääb üks ja siis teine wokk seisma, ning waga peremehe põlwelt kukub lauluraamat maha, mille ta ülesse tõstab, aga seejuures unustab ta raamatule suud andmast, mida ta muidu ikka teeb. Ja kui nad ta ära on tundnud, tekkib sügaw waikus, ning ainult kõige noorem liblistab huulte wahelt pool totra imestusega: „Taawet!“

Õnnetumale ei astu üksgi wastu, keegi ei siruta kätt ta poole wälja, ühegi näo peale ei ilmu teretawat helkigi.

Ja ta on nende perekonna-liige. Ja ta on neist aasta ja kaheksa kuud eemal olnud. Ja ta oli seal, kus õnnetumad elawad.

Isegi lapsed, kelle sõber ta enne oli, ei lähene talle. Isegi nende palgedel ei seisa peale kartliku wõerastuse midagi.

Õnnetumale näib koguni, nagu nihkuksiwad nad kõik koomale, nagu tagasi-tõrjumiseks, nagu wastuseismiseks ühinedes.

Ja nüüd märkab ta, kuda äia ja ämma silmades, pikkamisi, nagu weewlitikk tuld wõtab, midagi kiirgama lööb, ja kuda nende närtsinud ja ärapõudnenud nägudel uued kortsud, krimsud ja woldikesed sünniwad, mis sisemisest käärimisest märku annawad. Ja see käärimine peab waenlik olema.

„No, mis sina, külamees, siit perest otsid?“

Pikkamisi ja rahuga tulewad sõnad Jumala sulase suust, aga nad on mürgi sisse kastetud.

„Oma naist.“

„Oma naist? Kas sinusugusel siis ka weel naine on?“

Ta mehike oskab noomija tooni wäga hästi järele teha. Pilkawa, torkiwa, targutawa noomija tooni. Pikaldane sõna, wenitaw lause — ja nii ülewalt alla…

„Kes ta minu käest siis ära wõttis?“

„Eks see, kes kärnaseid lambaid terwetest ikke lahutab.“

„No, siis põle weel mingit lahutamist olnud, ja parem oleks, Mihkel, kui sa mulle ütleksid, kus ma oma naisega wõiksin kokku suada.“

Wäikese kihwtise waheaja järele:

„Wõi seda kokkusaamist siis nii hädasti waja on… See wõib ju aina lühikeseks silmapilguks olla, ja eks sellega sua edaspidi kord aegu, kui juhtub…“

Lõhmusel suriseb weri kuumalt südamest wälja, paiskab läbi soonte ja tõuseb pähe. Tuba ta ees kõige inimestega kaob üirikeseks ajaks jälle udu, punaka udu sisse.

Mida tahab see inimene sellega öelda? Kas Anu wahest otsusele on jõudnud — —? Aga ei, ta ei taha ärewusesse sattuda selle mehe ees, kes teda oma kristlikus wagaduses esimesel jällenägemise-minutil piitsutama hakkab, nagu koera.

„Kas meie kokkusaamine lühikeseks jääb wõi pikaks wenib, eks see ole meie mõlemate asi,“ wastab ta wälise rahuga. „Sinu käest ei küsi ma jo muud, kui et, kus Anu praegu on.“

Kuna Mihkel põlglise jonnakusega waikib, wõtab Liisu sõna. Ta krimsus nägu kisub kokku nagu siili-nahk ja mõlemad silmakesed kurtsukete sees süttiwad sädemeteks. Ta ei oska wanamehe wiisi sõnadega winduda, asja ümberringi hiilida, targutawate mõistukäänetega mängida, waid kopsatab asjale otsekohe pihta.

„See jäägu küll wiimaseks korraks, Taawet, et sa oma jalad meie läwe üle tõstad. Siin on maja, kus Jumal elab ja tema püha sõna — jõledatel ei ole siin aset, warga- ja rööwli-pesaks ei lase meie oma koda teha…“

Ta lõug hakkab tudisema, ja kuna ta woki tagant üles tõuseb, paneb ta oma wagad käed rinna peale kentsakalt risti.

„Ja oma naisest reagid. Sinusugusel ei wõi meie majas naist olla. See, kes meie juures elab ja — Jumal paraku — enne sinu naine oli, on meie jumalakartlik tütar, kellel kurjategijate ja Jumala pilkajatega tegemist ei tohi olla. Sina arwasid wist, kui kuradi korterist wälja said, et lähen aga nüid Kiisale naise juure — eks äi ämm anna ulualust ja kõhu täidet temale ja minule. Aga sa eksid, mees! Wargatele, lakarditele ja Jumala põlgajatele ei anta Kiisal öömajagi! See oleks patt, mis taewane isa meile andeks ei annaks.“

Ei ulualust, ei kõhutäidet, ei öömajagi wäsinud, nälginud inimesele! Ja seda ütleb taewase isa nimel see hea südamega, helde loomusega inimene! Taaweti suu ümber lööb naeratamine tuksuma, mis ennem kaastundlik kui mõru on.

„Kulla ämm,“ wastab ta peaaegu pehmelt, „ma põle jo Teie käest ei süia ega juua, ei peawarju pikemaks ajaks ega öömaja tänaseks ööks palunudgi! Minu suust põle muud sõna tuld, kui küsisin, kus Anu on.“

„Sa näed, et teda kodu põle,“ wõtab Mihkel jälle sõna. „Ja mis sa ta järele nii wäga pärid, kui kuuled, et temast sinule enam naist ega sinust temale enam meest ei sua. Jumala ja meie tahtmine seisab teie wahel. Sellepärast, mees, annan sulle nõu: mine ära meie silmist — sinu nägu juba on meile hirmus — ja wuata, kuda sa oma raisku läind eluga toime saad… Astu uksest wälja!…“

Sõbralist wastuwõtmist ta nende inimeste poolt küll ei oodanudgi. Aga et nad ta wastu ööd tänawale wihma ja külma kätte wiskasiwad, et nad teda weerand tunnikest jalgugi ei lubaks puhata oma katuse all, et nad tema wastu kõige wiimast inimlikku kaastundmust üles ei näitaks, seda poleks ta ometi mitte uskunud. Ta waatas ühe pealt teise peale, ja ta rinnas tuikas tundmus, mis wihast ja mõrudusest kaugel eemal oli. Ta nägi enese ees kahte inimest, kes ei teadnud, mis nad tegiwad — ta nägi enese ees kahte haiget. Seepärast pööras ta neile sõnalausumata selja — iga wastus oleks asjata suukulutamine olnud — ja astus uksest wälja.

Wälja wärawa taha jäi ta aru pidades seisatama. Kust Anu leida? Nähtawasti kiuste pärast ei tahtnud nad talle öelda, kus nende tütar on. Et ta kodumailt eemal pole, et ta Kiisal elab nagu ennegi, see oli nende sõnadest selgesti wälja kuuldunud. Järelikult pidi Anu külas ja kusgil teises peres olema.

Taawet ei tarwitsenud kaua pead murda, et otsusele jõuda, kust talust naist kõige pealt otsima minna. Muidugi talust, kus tema „usuwend“ elas. Ja kähku pööras ta sammud Tõnu-Peetri poole.

Niipea kui ta tänawal uuesti külma pori oma jalgade ümber ja kalki wihmamärga oma pea ja keha ümber tundis, lagunes ta põues ärarääkimata rõhuw tühjuse- ja üksikusetundmus laiali. Raputaw wärin käis ta liigetest läbi ja pani ta hambad lõgisema. Ta meelest oli, kui hakkaks ta ihu tarduma ja hing sellest ihust hirmul wälja kippuma. Pimedus ta ümber lõi pilkaseks, läbitungimatuks, ja kaugelt eemalt kuuldus nagu nutlik hulumine. Ahastaw küsimine: „Kas ma üksi, tõesti üksi olen?“ puhkes ta hingest ülesse ja pitsitas ta kurgust karjatawa ohkamise wälja.

Tõnu-Peetri kambri-aknast paistis tuluke. See tõmmas üle mustawa õue, üle raagus sireli põesaste ja üle nõrguwate aiaroigaste wasekarwaliselt kumawa walguse-wöödi. See ei wõinud ahju külles põlew peerutuli olla, seks oli ta liig hele, waid akna taga, laua peal pidi küinal põlema. Ja ligemale astudes nägi Lõhmus, et ta õieti arwanud. Raswaküinal rahutumalt loitlewa leegikesega tuli aknaklaasi tagant selgesti nähtawale. Lähema waatega märkas ta kahte inimese-pead tulukese juures. Et aknakese pisikesed ruudud wihmast märjad oliwad ja kõik, mis klaasi tagant paistis, sume oli, siis ei tundnud Lõhmus mõlemat inimest ära. Wastupanemata tung ajas teda aknale ligemale. Ta waigistas koera, kes tema peale haukunud, meelitamise ja taskust leitud leiwakoorukesega ära ning astus siis üsna aknakese lähedale. Sügawa pimeduse pärast pidi wõimata olema, teda toast näha; pealegi hoidis ta ennast natuke walgusepaistest kõrwale.

Ta polnud eksiteel, kui ta naist siit talust otsis.

Usuwenna juurest.

Seal ta istus.

Ja seal istus ka ta usuwend.

Nad istusiwad kõrwuti wäikese akna-aluse laua taga ja oliwad kõhuka raamatu kallal ametis, mis nende ees lahti seisis.

Muidugi Piibel.

Anu luges — tema heale-kõla oli läbi akna tumendatult kuulda — ja wahete-wahel peatas ta, et usuwenna poole üles waadata ja tema wahelerääkimist kuulata, mispeale nad lühemasse ja pikemasse mõttewahetusesse sattusiwad. Nähtawasti püidsiwad nad endile wastastikku loetawaid pühakirja-kohtasid seletada. Mees akna taga tundis oma põlwi nõtkuwat, kui ta pilk esimest korda naise pea peale langes. Ta tundis selle pea ära, enne kui ta nägu nägi. Mõlemate kätega asus ta tugewasti oma kepi ümbert kinni, sest pähe tõusnud palaw weri tegi ta silmad kirjuks. Ja siis järgnes tundmus, millest ta ei teadnud, kas see hingelik wõi ihulik oli. Ta sees lõi midagi põletawalt walutama, midagi hakkas nagu rebenema wõi lõhkema. See tundmus astus puredes ta kallale, kui ta naise pea pealt mehe peale waatas. Mõlemad pead oliwad nii ligistiku, et ta ühte nähes ka kohe teist pidi nägema.

See kõik oli alles midagi aimduse-sarnast, midagi ette nägewat, tekkinud ainult nende mõlemate sõbralikust koosistumisest, nende peade ligistiku-olemisest. Aga weel mõni silmapilk, ja waritseja akna taga hakkas tähelepanekuid tegema ja nähtusi koguma, mida ta nagu tuliseid süsa hunnikusse ajas, kuni neist armukadeduse kihwtine lõke üles leegitses.

See mees seal — missuguste silmadega wahib ta oma kõrwal istuwa naise peale!

Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Prohwet Maltswet - 26
  • Büleklär
  • Prohwet Maltswet - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 4172
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2065
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 4479
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1864
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 4192
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1974
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 4291
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1970
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 3819
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2043
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 4492
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1882
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 4436
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1870
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 4367
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1982
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 4419
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1963
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 4426
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1858
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 4243
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2079
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 4467
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2013
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 4448
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2023
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 4660
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1815
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 4116
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2028
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 4354
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2119
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 4409
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2186
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 4218
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2234
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 4232
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2033
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 4289
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1988
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 21
    Süzlärneñ gomumi sanı 4450
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2040
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 22
    Süzlärneñ gomumi sanı 3960
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1951
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 23
    Süzlärneñ gomumi sanı 4183
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2027
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 24
    Süzlärneñ gomumi sanı 4139
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1950
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 25
    Süzlärneñ gomumi sanı 4416
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2108
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 26
    Süzlärneñ gomumi sanı 4472
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2054
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 27
    Süzlärneñ gomumi sanı 4445
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1968
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 28
    Süzlärneñ gomumi sanı 4300
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1882
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 29
    Süzlärneñ gomumi sanı 4228
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2122
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 30
    Süzlärneñ gomumi sanı 4046
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2101
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 31
    Süzlärneñ gomumi sanı 4246
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2182
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 32
    Süzlärneñ gomumi sanı 4372
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2175
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 33
    Süzlärneñ gomumi sanı 4082
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2112
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 34
    Süzlärneñ gomumi sanı 4057
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2065
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 35
    Süzlärneñ gomumi sanı 4081
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2183
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 36
    Süzlärneñ gomumi sanı 4150
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2091
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 37
    Süzlärneñ gomumi sanı 4193
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2110
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 38
    Süzlärneñ gomumi sanı 4021
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2071
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 39
    Süzlärneñ gomumi sanı 4171
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2152
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 40
    Süzlärneñ gomumi sanı 4202
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2166
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 41
    Süzlärneñ gomumi sanı 4128
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2138
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 42
    Süzlärneñ gomumi sanı 4090
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2159
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 43
    Süzlärneñ gomumi sanı 4233
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2021
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 44
    Süzlärneñ gomumi sanı 4122
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2017
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 45
    Süzlärneñ gomumi sanı 4110
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2004
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 46
    Süzlärneñ gomumi sanı 4060
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2041
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 47
    Süzlärneñ gomumi sanı 1890
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1113
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.