Prohwet Maltswet - 18

Süzlärneñ gomumi sanı 4218
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2234
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
„Wend, sul põle waja neid otsima minna — ma tean juba, kes need tule- ja tõrwasülitajad on,“ ütles wang Ants Kõrgele, kui ta lehed temale tagasi andnud. „See kiri tuleb Madise kihelkonna wariseeride ja ülempreestrite käest, sest sõimusõnu, nagu „ahwiprohwet,“ „narrilaste narrilane,“ „tühipaljas“ jne. olen ma just nende suust juba ennegi kuulnud, ja ma ei tee Aniste Thomsonile wist mitte ülekohut, kui ütlen, et ka tema näpud sellest laimu-epistlist mitte puhtad ei ole… Usuwend, kui sa minu eest midagi tahad teha, siis seleta inimestele, kes neid lehti on lugenud ja kes mind ei tunne, mis wariseeride kirjas tõsi, mis wale on. Rohkem põle waja… Ja nüid jää Jumalaga, sest waata, minu walwaja on juba kannatamataks läinud.“

Nad andsiwad üksteisele wennalikult suud, ja rinnast tungiwat nuuksumist wägise tagasi hoides, lahkus usuagar kingsepp wangikojast. —

Harilikult hoitakse wangistatud suuri kurjategijaid kokkupuutumise eest wälise ilmaga. Maltswetiga tehti Paides teisiti. Ta pandi teatawal wiisil kaagi peale. Teda püiti rahwale nagu mõnda haruldast murdjat puuris näidata. Kõik pidiwad jõledat „waleprohweti“ kätest ja jalust raudus nägema, et sellest kodus hirmu- ja jälkuse-wärinaga teistele jutustada. Päris wõeraid inimesi lasti järgmistel päewadel wangihoonesse sisse „hullu Maltsweti Juhanit“ wahtima, kuda ta kongis istub ja wiha pärast oma ahelaid raputab. Et Paides nendel päewadel just laat juhtus olema ja teadet wangi siinolemisest hoolega laiali laotati, siis oli waatamas-käijaid muidugi palju. Ilmatu rahwahulk kogus aga uulitsal Maltsweti ümber kokku, kui teda kirikusse armulauale wiidi ja kui ta sealt tagasi tuli. Kas teda lauale minema sunniti, wõi tundis ta ise, tumedale saatusele wastu minnes, ihaldust selle kiriklise kombe-toimetuse järel, mille ta pikemat aega täitmata jätnud, see pole kindel.

Peaaegu terwe linnake ja hulk sealolewaid maainimesi jooksis ka siis kokku, kui Maltswet ühes teiste wangidega kõlisewates ahelates Riia poole teele saadeti. See sündis keset talwe-kuud, kõleda külmaga. Nuttes ja leinates piirasiwad wangi-salgakest prohweti omaksed, sõbrad ja poolehoidjad; hirwitades ja pilgates waatasiwad talle wastased järele.

Siis ei kuuldud Maltswetist mõni kuu enam midagi. Ainult „Perno Postimees“ tuletas teda 3. detsembril kahjurõemsa nöökamisega natukene meelde. Pealkirja all „Jälle rasuke Järwa walleprohwetist“ jutustati tema Paides wiibimisest järgmiselt:

„Ta mehhiksel ei olle sähhärdused ellopäewad, kui praego käes on, ka wist mitte maggusad. Tallinnas on ta omma kuulmissed ärrakuulnud, agga sest pole weel küllalt olnud, waid sadetud meest seält ahhelas Riga kindralkubberneri herra juttule. 12. Nowembril pidanud wangi weddajad temmaga Paides puhkamisse päewa, kus ta head sõbrad temmale ka wangi hones „Postimehhe“ lehti peusse pistnust, et wagga mees isse omma silmaga nähha saaks, mis „kurjad innimessed“ temmast kirjutanud. No muidugi polle se tale suurt rõemu teinud, waid mõnni tük aianud tedda, nago ninna tubbakas, üsna aewastama, et prohwet pahha melega lehed käest ärra pannud ja üttelnud: „Se on keik wariseridest ülles pandud!“ — Säh, seäl ta on; keik, kes temma nõrga arroga jüngritte seltsi ei heida ja nendega weiste radda kirriko teeks ei pea, need peawad wariserid ollema! Agga ma küssin, kas keik Adama kurjast jurest kaswanud kurjad oksad Juhhan Leinbergi külges hullem ei kaswa, kui keige mude külges, keddas temma wariseriks nimmetab? Temma panneb ennesele prohweti, ristia Joannese ja kes teab, mis nimmed, kulutab wimist päewa, põlgab Jummala koddasid ja palwe maiasid, teutab armo õpetusse ammetit, jättab altari saakramenti peäle 3 aastat wõtmatta ja muud sellesarnast, — missuggune wannast ehk udest wariseridest on awwalikult nii häbbemata olnud? Kui meie mitte ei ussuks, et keik temma wiis meelt kruwwidest lahti on, siis peaksime õieti pahhaseks sama temma peäle. Aga keigist, mis tännini temmast olleme kuulnud, on tunda, et ta pea wingust puhhas ei olle. Ta willets ussub wist isse ka sedda, mis ta teistele ette lobbiseb, ja sellepärast peame temma eest palloma ja isseennast temma tede eest hoidma. Pissuke kiwwi wõib ka koorma ümberwiskada. — Küllap eddespiddi same ka teäda, millal ta Riast taggasi jõuab, ja kas siis teisemaks on läinud, kui Tallinnast tulles. Ta waene mehheke on kül ahhelas, agga mitte üksi kässist ja jallust.“

Fanatismus on armuheitmata murdja. Needsamad „jumala-lapsed“, kes oma wastase mõne nädala eest walelikuks ja petjaks tegiwad, kes oma õpetust ise ei usu ja selle järele ei tee, tunnistasiwad ta nüid hullumeelseks. Igal puhul rõemustasiwad nad südamest, et politsei ta oma käpa alla surunud, ta suu kinni sulgunud ja temast raudus kurjategija teinud, kes oma perekonda ja kodukohta wast enam näha ei saa. Nemad ja ajaleht, mis nende murdja-kirjad ära trükkis, pidasiwad täiesti õigeks, et politsei inimese mässajaks tunnistas, kes wähe teisiti mõtles kui nemad. Nagu neil iga õigluse-tundmus puudus, nii ka iga inimlik kaastundmus õnnetusesse sattunud ligemise kohta.

Kuu aja pärast jõudis Maltswet wangitapiga Riiga — poolnälginud ja haige pikast, kurnawast teekäigust. Riias heideti ta külma, niiskesse wangikotta ja lasti teda seal mõni aeg winduda. Siis algas kohtulik ülekuulamine.

Aga ka Riias ei leitud sellest inimesest mingit süid — siin weel wähem kui Tallinnas. Sest siin, kus Tallinna kubermangu sündmustest kaugemal seisti, waadati nende peale weidi kainemalt, ja kindralkuberner Suworow, kui ta ka Balti wõimumeeste hea sõber oli, ei tundnud seda isiklikku wägiwaldlase-wiha pead tõstwate talupoegade wastu, nagu Eestimaa mõisnikud ise. Ilmaliku ülemuse kohtu-uurimine ei toonud Maltsweti kohta, kes ennast südilt ja sõnakalt kaitses, midagi ilmsiks, mida rahwa üleskihutamiseks oleks wõidud pidada, kuna süidistajad ise ainust tõelikku tunnistust tema wastu Riiga ei suutnud saada. Nõnda mõistis ilmalik kohus kaebealuse mässaja-süist priiks. Seega oli peakaebtus oma raskusega langenud ja Maltswet wõis, jälle lootust kogudes, saatusele julgemalt wastu waadata.

Oma waimuliku tegewuse eest pidi ta seepeale Riia peakonsistoriumi ees wastutust andma. Ta jutustas ülekuulajatele kõneka suuga ära, kuda ta palwemeheks ning rahwa usuliseks äratajaks saanud, mida ta õpetanud ja kust ta oma õpetused wõtnud. Tal läks korda waimulikule kohtule oma piibli-tundmise tõttu selgeks teha, et ta kõige oma usulise tegewusega pühakirja põhjal seisnud, kui ka mitte igas asjas tähe järele Lutheruse kiriku dogmade põhjal. Nõnda ei wõinud konsistorium teda ka usuliseks kurjategijaks mõista.

Riia waimulikud mehed waatasiwad leplikuma silmaga selle agara usumehe peale, kes ju oma wiisil nende asju rahwa seas ajas — piiblit kõige tarkuse ainumaks hallikaks tunnistas, talupoegade lootused pilwete taha juhtis ja kadeduse pärast wihatud Herrnhuti wastu wõitles. Selle töö tulu kaalus ju pisukese kahju, mis Järwamaa prohwet oma lahk-õpetustega walitsawale kirikule wast tegi, mitmewõrtselt ära. Kõigutada ei suutnud see lihtlabane, harimata talupoeg kiriku-müirisid ometi mitte.

Niipea kui Maltswet temale wastu puhuwat leplikku tuult märkas, astus ta niisama terase kui südika soowiga wälja. Kui teie minust mingit süid ei leidnud — järeldas ta — siis peate mulle ka wormiliku luba andma mu ametit endist wiisi edasi pidada. Ja ta kandis soowi palwe-kujul ette. Seda täideti. Hoopis paluja ootamise wastu! Konsistorium oli a ütelnud, nüid pidi ta ka b ütlema. Muidugi lisati kõwa manitsus juurde, et Maltswet, kui ta lubast jälle ilma ei taha jääda, oma lugemistel kindlasti ewangeliumi kiriku õpetuste ja seaduste piiridesse pidada jääma. Teda hoiatati ülemuse uute kaebtuste eest, mille tagajärjed hoopis tõsisemad saawat olema, ja lasti siis ka kirikliku kohtu alt priiks. Weel enam. Tema wastu näidati hoopis iseäralist armu ja lahkust üles: talle anti teeraha ja palgati woorimeesgi, kes ta Riiast Paidesse, tema elukohta, pidi küitima.

Maltswet sõitis Pärnu kaudu ringi. Seal astus ta „Perno Postimehhe“ toimetusesse sisse, et lehes tema wastu ilmunud sõimu- ja laimukirjade kohta seletust pärida. Pikema sõnawahetuse järele wabandas Jannsen ennast sellega, et kirjad temale wäljast trükkida saadetud ja et ta saatjaid usaldanud. Ta andis Maltswetile nõu, asja kohtusse kaebada ja laimajaid wastutusele nõuda.

Seda jättis Maltswet tegemata, arwatawasti sellepärast, et tolleaegne kohtuskäimise-tee wäga ohakline oli. Protsess oleks kohtute pikalise ja keerulise töötamise pärast liig palju raha- ja ajakulu nõudnud kuna tagajärg kahtlane oli. —

Küinla-kuu hakatusel 1859 jõudis Juhan Leinberg Paidesse tagasi. Ta tuli wõidumehena, seepärast oli tema poolehoidjate rõem niisama suur, nagu tema wastaste pahandus. Esimesed õiskasiwad, wiimased kiristasiwad wõimetus wihas hambaid. Nende wäline tugi oli murtud — seda kihwtisemaks hapnes nende sisemine erakondlik waen wõitja ja tema järelkäijate wastu.

Aga just selle pärast, osalt ka wäliste takistuste kadumise tõttu, kaswas Maltsweti kogudus nüid arwu poolest jõudsasti. Mõne aja pärast polnud Järwamaal peaaegu ainust kihelkonda enam, kus mitte tema usulapsi poleks leidunud, ja warsti ulatas liikumine wõimsal jõul ka Põhja-Harjumaale.

Maltswet läks nimelt Paidest naise ja kõige noorema lapsega Kolga-Kiiu walda ühe oma endise sõbra, Wõnsi Juhani, talusse elama, ning asutas omale rannarahwa seas, keda ta Loo kõrtsmiku põlwest saadik tundis, uue tööwälja. Wõib olla, et teda sinna kutsuti, wõib olla, et ta enda süda teda endisesse elupaika, kus tal nii palju tuttawaid oli, tagasi meelitas. Kuid sellepärast ei lõpetanud ta ühendust oma Järwamaa usulastega, waid käis neid Kiiust aeg-ajalt waatamas, neile palwetundisid pidamas ja õpetust edasi jagamas.

Wõit wastaste üle ei andnud aga mitte ainult maltswetlaste hulga kaswamisele, waid ka nende usulistele liialdustele hoogu.

Maltswet ise hakkas ikka tüsedamalt, fanatlikumalt wälja astuma. Oli ta oma waimulikkudes kõnedes esiotsa sõnakamate kirikuõpetajate taltsat jutluse-tooni tarwitanud, mis ta neilt teraselt ära õppinud, nii et Maltsweti ja mõne rahwaliku pastori jutluse wahel suuremat wahet ei olnud, siis pildus ta nüid wäntsakaid sõnu, põimis oma jutluse sisse ikka algupäralisemaid kõnekäändeid, wõrdlusi ja lahk-arwamisi ning laskis oma luhtawa luule wabalt lendu, olgu prohwetliste ettekuulutuste, olgu üleloomuliste asjade kujutuse näol. Nüid ei hoidnud ta ka enam kirikuõpetajate witsutawa arwustamise poolest poolt kätt suu peal, waid tõi nende patud ja ebawoorused, nende waled ja kahekeelsused katmata pildil rahwale silma ette. Aineid selleks oli tal küllalt, sest nagu mõisnik, nii orjas ka papp sel ajal oma madalamaid himusid ja ihkeid palju awalikumalt kui praegu, kus nii mõnigi lugu neist, hoolimata kurja kaitswast tsensurist, ajalehtedesse poeb ja soowimata tähelepanemist äratab.

„Maltswetid“ isekeskes hakkasiwad endid oma usu- ja elukombete poolest ikka enam kaasinimestest eraldama ja sellekohastest määrustest, mis osalt Maltsweti, osalt tema juhtiwate jüngrite ja järeltegijate poolt ning koguduse enese sülest tuliwad, liialdawalt kinni pidama. Nõnda keelati wiinajoomise kõrwal ka koduse õlle joomine ära, sest et mitmed usklikud, kes wiina maha jätnud, seda rohkem õlut pinnisiwad. Peale tubaka suitsetamise mõisteti ka tubaka nuuskamine ja põses-pidamine hukka. Täieliku pühapäewa-pühitsemise, were ja sealiha põlgamise juurde tuli käsk paastuda. Palmitsemata juukste määrust kõwendati seda wõrt, et naisterahwad mitte ainult kirikusse palmitsetud juukstega ei tohtinud minna, waid ka kodus, igapäewase töö juures, lahtiseid juukseid pidiwad kandma. Mõnes kohas anti ka meesterahwastele juukse-seadused, mis otsekohe wastamisi käisiwad: üks nõudis pikki juukseid, teine paljaks pügatud pead. Wärwikate riiete ja igasugu ehete kandmise keeld ei aidanud üksi — keelati ka weel saabastega kirikus-käimine ära ja sunniti pastlaid jalga panema. Wärwikaid riideid oli ikka weel mõnel maltswetlasel, sellekohast eeskirja ei pandud nii täpi pealt tähele; nüid aga häwitati nad sootuks ära. Usu tuumaks kippusiwad waimlise sisu asemel ikka enam ja enam wäliseid kombeid ja eluta asjad saama. Tee taewaliku ja ilmaliku paradiisi poole pidi kõhu, karwade ja ihukatete kaudu wiima…


8.

Kuglil.
Selle aja sees, kui Järwamaa prohwet raudus usukannatajana wiimast korda Kugli külas wiibinud, oli seal mõndagi tähele­panemise­wäärilist sündinud.

Kõige pealt käis toonekurg Kiisa Alt-saunas jälle kord külaliseks.

Wiiu lootus, et taewataat temale ta kindla usu pärast Maltsweti sisse wähegi puhkust annab, waese wabadikunaise peale woolawale sigiduse-õnnistusele paariks aastaksgi tõket teeb, ei läinud täide. Küll ta oli selle eest palunud, küll ta oli oma wanameest waritsenud, et see piibu ja wiinaga Jumala meelepaha ei ärataks — asjata. Paar nädalat enne jõuluid, kõige kibedamal kedruse-ajal, kus mõisa ja perenaise linu ja takku kogu saun täis oli, pidi Wiiu töö seisma jätma ja temale nii tuttawa haiguse sunnil sängi pugema. Ja nüid tuli ilmsiks, kui wähe uus usk teda aidanud, kui wähe taewane isa ta palweid tähele pannud. Talle kingiti ühe wäntsiku asemel kaks korraga! Waewalt oli ühe oo-ää kuuldawaks saanud, kui teine sellesama rahwuswahelise hüidega isa ja ema teretas, muudkui weidi madalama healega. Sest see oli poiss, esimene aga tüdruk. Ja siis paniwad mõlemad oma torud hüidma — poiss wiha pärast, sest et tüdruk temast teel ette tükkinud; tüdruk sellepärast, et ahne poiss tema eest sellegi toidunatukese nahka pani, mis ema ahtras, närtsinud rinnas weel leidus.

Isa ja ema aga — kumbagil wäike mässaja käe peal — wahtisiwad nõuta ja abita üksteise otsa. Mis liig, oli liig!

„See kõik tuleb sinu kurjawaimu piibust!“ kisendas Wiiu nurgawoodist, ning palju ei puudunud ja ta oleks sängist üles hüpanud ja waese wanamehe läbi klobinud.

Tõnis seisis norus peaga, nagu poleks ta südametunnistus tõepoolest mitte puhas. Ta waenekene näis hinge põhjani põrutatud olewat, et see suur mees seal kaugel ülewal, kellel maailma-täis inimesi ja taewa-täis inglid walitseda oli, mahti oli leidnud, tema põrmukese wäikeseid, hoolega hoitud salapattusid tähele panna! Oma alanduses oli ta ikka arwanud, et ega Jumal Alt-sauna Tõnist tunne, ja oma kelmuses oli ta juurde lisanud: „Ehk kuigi tunneb, ega ta teda kõigi nende teiste saunikute hulgas näe.“ Ja et teda ei nähtaks, puges ta ikka teiste wahele ja teiste selja taha.

italki
Oma wabanduseks ei mõistnud meheke esimese ehmatusega midagi mõjuwat ette tuua. Ainult kalli piibukese kaitsmiseks tegi ta nõrga katse.

„Ei see piibust küll tule,“ arwas ta, „aga woata, Siku Matsi pulmas sai tilk wiina wõetud — sinu oma lubaga — mäletad weel — — woata see —“

„Wõi minu lubaga — mis sa häbemata waletad!“ kostis jälle koikust, mispeale wanamees rõhutud pominaga wastas:

„No woata nüid, kuda sa kõik ära unustad!… Ise ütleb weel: ‚No eks meki siis peale, kui nad nii wäga sunniwad — oled jo ristipoja pulmas!‘… Ja nüid — nüid olen mina üksi süialune!“

Tõnis pööras näo nurga poole, ja Wiiu meelest oli, kui oleks midagi wanamehe süles olewale pisikesele kisakõrile põse pease kukkunud. Sellepärast waikis ta. Ja seepeale tekkis piinlik-tumm, rõhuw waheaeg.

„Tõnis,“ ütles Wiiu wiimaks, „anna nüid poiss minule ja wõta tüdruk.“

Eide toonis oli midagi, mis taadi lõuga tõstis, mis ta kössi wajunud turja sirgemaks ajas.

Ta torkas poisi ema kaissu, wõttis tüdruku oma karedate, kondiste käte wahele ja toetas enese koiku serwale istuma. Ja nüid hoidis üks poissi, teine tüdrukut rinna wastu, ja nende silmad tunnistasiwad wäetikeste lihakarwa punawaid näokesi, mille seest tillukesed tähekesed sinise läikega nagu lina-õilmed wälja paistsiwad, ja nende suude ümber winetas isewärki naeratus, millel etteheitwa, süidistawa mõrudusega enam midagi tegemist ei olnud. Näis, nagu oleksiwad nad kahju asemel kasu saanud…

Ja nende ümber, sauna sawipõranda aukude ja lohkude sees, püherdasiwad, roomasiwad, karjusiwad, kaklesiwad weel wiis niisugust elukat, kelle tekkimise pärast nad üksteist sõidelnud ja siunanud, ja neil kõigil oliwad ahned suud põigiti nina all ja saunarahwal nii wähe leiba aidas…

„Tõnis, too hagu ahju, näe poiss hakkab külma pärast luksuma.“

„Tüdruk koa juba sinine näost.“

Ja murelikult tõuseb taadike üles, paneb sinise tüdruku emale teise kaenlasse ja läheb õuest hagu tooma, et wäetid konnakesed haigeks ei jääks ja wiimaks weel — ära ei sureks.

Neid surmale anda ei täi neil ometi mitte, hoolimata sellest, et Maltsweti usk ka seda nende lootust pole täitnud, et taewataat neile ühes näljaste wäntsikutega ka sedawõrt rohkem leiba annaks. —

Teine tähtjas sündmus Kuglil oli Tõnu-Peetri Madise naisewõtmine.

Madis oli sunnitud teist korda abielusse heitma.

Seda nõudis tema au, tema hea nimi, tema elukutse.

Tema palwemeheline elukutse. Tema kombeline au. Tema kui korraliku, wiisaka, puhta inimese hea nimi.

Liikusiwad ju külas, wallas, pooles kihelkonnas laimujutud, suur usumees ja lugeja, prohwet Maltsweti agaram jünger ja abiline Tõnu-Peetri Madis elada teise mehe naisega sohisõpruses. See sündiwat usulise sõpruse warjawa waiba all.

Need juhib pidiwad waikima. Madis oli nende all juba küllalt kannatanud. Muidugi süita. Need jutud pidiwad waikima ja igaüks pidi nägema, et nad tühised on. See jõle arwamine, mis Madise lugupidamist inimeste silmas nii wäga alandas, mis talle nii palju uneta öösid toonud, pidi kõigi silmade ees waleks saama. Igaüks pidi nägema, et Madis kiusliku lori ohwriks saanud, igaüks, kes seda lori uskunud ja edasi kandnud, pidi endale tunnistama, et ta pattu teinud, et ta ausa inimese wastu ülekohtune olnud.

Madis tahtis korralik inimene olla pealaest jalatallani.

Temast ei pidanud keegi küine-musta wäärt paha teadma ega arwama.

Sellepärast wõttis ta naise.

Wõttis naise ilma armastuseta, ilma tungiwa tarwiduseta — oma sisemiste healte wastu.

See pidi nõnda olema.

Ta pidi ohwrit tooma.

See õnnelik, kelle waga palwemees oma au kaitsjaks ja oma eluseltsiliseks wälja walis, oli Maasikmäe Mai, küpsema eaga peretütar naabriwallast.

Nad õppisiwad üksteist Madise lugemise-tundidel lähemalt tundma.

Mai torkas „Maltsweti abilisele“ oma iseäralise usuärdusega silma. Kui teised naisterahwad alles pead kõigutasiwad ja ohkisiwad, walas tema juba palawaid pisaraid. Need weeresiwad tal nagu elawa hõbeda tilgad üle mõlemate põskede — kiiresti ja kuulmatult. Ta ei äganud ega nooskunud — kõik sündis wagusasti, healetult, kees hingest sala hallikana wälja. See liigutas Madist. Ta pidas seda õigusega tõsiseks, alandlikuks, südame põhjast woolawaks wagaduseks. Mai istus wõi seisis peaaegu liikumata oma paigal, ta silm oli kõneleja suu külles kinni, ja pisarad jooksiwad. Missugusele palwepidajale poleks see sügaw, wagune ärdus meeldinud! Aga Madis arwas pealegi weel märkawat, et Mai nõndawiisi just tema suu külles rippus, et Maie pisarad just tema lugemisel nii ohtralt ja palawalt woolasiwad. Ja see sundis teda wagusalt austajale lähenema.

Ilus ta ei olnud, juttu ei mõistnud ta ka mitte ajada, ta tõendas ainult taga, mis teine eel rääkis. Aga sest polnud wiga. Selle eest oli ta ausate, jumalakartlikkude ja kaunis jõukate wanemate laps, keda Madis ise Maltsweti usku pööranud. Nõnda oliwad asjad kõik joones, tingimised igapidi peri — korralik mees heitis korraliku neiuga korralikusse abielusse. Kõik sündis, nagu kord ja kohus.

Ja nüid wõis Madis oma kallima usuõega, sellega, kes teda mitte ainult südamega ei mõistnud, waid ka peaga, wabalt läbi käia, ilma et ta au ja hea nimi kahju oleks kannatanud.

Päris siledasti ja ilma mingisuguse ärewuseta ei läinud aga Madise naisewõtmine ometi mitte.

Krõõt näitas küisi.

Õigust tal seks ei olnud, sest ta ei suutnud ainust sõna ega tegu ette tuua, millega peremees ennast tema wastu oleks kohustanud ja sidunud. Ta ise oli omale nii suuri ja sügawaid lootusi teinud, et ta nagu pikse rabamist tundis, kui Madis Maasikmäele kosja läks. Ja nüid ei tundnud ta wiha ja ahastus enam piirisid. Esmalt sõimas ta püha mehe kõigi kuuldes armuta läbi, siis püidis teda wäewallaga, ust kinni hoides ja Madist roobiga tagasi tõrjudes, sundida kosjakäiku katki jätma, ning wiimaks langes põlwili tema jalge ette ja palus ristis kätega, et ta teda mitte maha ei jätaks, sest ta ei mõistwat ega suutwat ilma temata elada.

Peaaegu kahetses Madis juba, et ta nii palawa armastuse ära pidi põlgama, ja tal poleks Krõõda ärawõtmise wastu wist palju olnud, kui mitte jälle tema au ja hea nimi keelates wahele poleks astunud.

Krõõda õrn olek peremehe wastu, wanapiiga kõigile ilmutatud kindlad lootused, tema kiitlewad märguanded warstistest pulmadest jne., oliwad ilmalaste kurjadele keeltele juttudeks asja andnud, kui käiks lesk mees oma truu ümardaja juures wahel külge soendamas. Need jutud oliwad muidugi ka Madisele enesele kõrwu tunginud, ja ta otsus oli kohe kindel, mõistliku naisewõtmise läbi ühele kui teisele laimule korraga otsa peale teha. Muidugi ei wõinud ta Krõõta Tõnu-Peetri perenaiseks teha, sest see oleks teotawat arwamist ainult kinnitanud. „Küll tal tüdrukuga ikka midagi tegemist oli, ega ta teda muidu ära oleks koristanud,“ oleks siis umbusklik külasuu naernud.

Ja nõnda läks mõistlik mees, kui ta õnnetuma Krõõda küisist peases, Maasikmäele kosja. Küll jooksis Krõõt, kõik oma neitsilikku au ja uhkust unustades, talle nuttes weel õuewärawast järele ning tõotas teda naisena kümme korda hoolsamalt ja alandlikumalt ümardada kui siiamaani tüdrukuna, kuna ta laisa ja rumala Maiega suisa õnnetusesse jookswat, — kuid kõik oli asjata. Ei mõjunud mehe kohta, kes oma au kõrgemaks pidas kui kõike muud maailmas, meelitused ega ähwardused.

Muidugi polnud Krõõdal enam Tõnu-Peetri katuse all asu, kui uus perenaine jala üle läwe tõstis. Ta murtud süda kihutas tema wõersile. Madisel ei olnud midagi selle wastu, et armastusehaigust põdew piiga, kelle poolt tema maja- ja abielu-rahule mõndagi hädaohtu oli karta, poolel aastal teenistusest lahkus. Wõitis ta ju Maie kaks tugewat kätt muidugi tema asemele. Ja nõnda kolis Krõõt Tõnu-Peetrilt ühe sugulase juurde niikauaks „aplaagrisse“, kui mõni uus teenistusekoht leidub. —

Kugli sündmustest äratas aga kõige suuremat tähelepanemist see sügaw-õnnetu lugu, mis Lõhmuse talus warsti peale Tõnu-Peetri Madise pulmi juhtus.

Lõhmusel ei olnud enam peremeest.

Peremees istus warguse pärast wangis.

Peremehel polnud ka enam talu, sest see pidi lähemal Jüri-päewal teise kätte antama, ning paari kuu pärast oleks Taaweti perekond peawarjuta olnud, kui mitte Kiisa Mihkel tütrele ja ta lapsele warjupaika poleks pakkunud.

1858. aasta sügisel, mõni päew pärast seda, kui prohwet Maltswet wangina külast läbi wiidud, ühel laupäewaöösel, oliwad wargad kohalise mõisa aidas käinud. Aida lukud leiti terwed olewat; need oliwad siis järeltehtud wõtmete wõi muukrauaga osawasti lahti tehtud. Aidast oli mõni seakints rukiste seest ja mõnda muud kraami ära wiidud.

Selsamal õhtul, enne wargust, sündis mõisa lähedal teine pahategu: Junkru-Otto pekseti waese omaks. Kolm wõi neli meest, näod tahmaga mustaks määritud, piirasiwad karjamõisast koju ratsutawa junkru metsa wahel ümber, tõmmasiwad ta hobuse seljast maha ja andsiwad talle metsas paju-wemmaldega palja ihu peale korrapäralise haagrehikeretäie, kusjuures üks mees peksetawa pea, teine jalgade peal istus.

Üleni werine, jäi junkur, kes lõppeks ka mõned head hoobid pähe sai, meelemõistuseta maha, nii et peksjatel aega küllalt oli pimeduse sisse jäljeta kaduda. Enamisti käpuli roomates läks junkur, kui ta minestusest toibunud, wiimaks kodu, kuna peksjad ta hobuse kes teab kuhu oliwad kihutanud.

Junkru-Otto oli üks neist wihatud mõisa-sundijatest, kelle halastamata waljus teomehed ja waimud hirmu pärast wärisema, wiha pärast hambaid kiristama pani. Ise waga palwemees, üks wennaste koguduse agaramatest hoolekandjatest, ei tundnud ta oma igapäewases ametis kellegi wastu armu, ja keda ta enese kadakane kepp ei jaksanud parkida, selle saatis ta tuttawasse talli wahimehe witsakimpude alla. Et ta raswa läinud laisa opmanni parem käsi oli, kes talle peaaegu piirita woli andis, siis kardeti teda palju rohkem kui opmanni ja baronit kokku, ehk küll wiimane kõiksugu rüitli-wooruste poolest, mille all talupoeg ja tööline higi ning werd walas, selleaegsetest mõisasakstest kuidagi maha ei jäänud, ning esimene ainult oma ülemäärase laiskuse pärast igale poole nina ei pistnud ja nii sagedasti keppi ei wälgutanud, kui ta süda õigeks oleks pidanud.

Junkru-Ottol polnud aimugi, kes teda peksnud. Äratundmine oli pimeduse, meeste nõgiste nägude ja nende täielise suupidamise pärast wõimata olnud. Waenlasi aga, kes tema peale hammast wõisiwad ihuda, oli Ottol teomeeste seas nii palju, et ta kellegi peale iseäraliselt ei teadnud mõelda — oliwad nad ju kõik ta „kadakast“ ja tema käsul wahimehe „pajusid“ maitsta saanud, paljud ka weel haagikohtunikkude witsade ja wemmaldega tutwust teinud. Niisama wähe oli õelal, torm-uhkel junkrul peremeeste ja popside seas sõpru, iseäranis nüid, kus wallas palju „maltswettisid“ leidus, kes teda mitte ainult kui walju mõisa-sundijat ei sallinud, waid ka kui oma usu wihast waenlast wihkasiwad.

Nõnda jäi kõik otsimine ja nuuskimine peksjate järele, kõik usutamine ja pitsitamine töörahwa ja talupoegade seas asjataks, ning wiimased naersiwad endile parastades pihku. Tagajärjeta jäi ühtlasi ka otsimine ja uurimine aida-warguse järgi. Mõlemad kuritööd arwati kord ühendusesse, kord lahutati nad kaheks kogemata ühe aja peale juhtunud tegudeks. Miks ei wõinud needsamad mehed öösel aidas käinud olla, kes õhtul kuusikus junkrut peksnud? Niisama hästi wõisiwad aga ühed junkrut peksta, teised aidas käia — kas teineteise teades wõi mitte. Igatahes ei toonud aga wabadikusaunade ja taluperede läbiotsimine, mida mõisapolitsei wallapolitsei abil wäga laialiselt ja põhjalikult toimetas, warastatud kraamist ei naha-äärekest ega tangu-terakest ilmsile, ja nõnda jäi üks kui teine asi wiimaks soiku.

Seal sündis korraga midagi ootamatat.

Kewade poolt talwe 1859 kippus Kugli küla elanikkudele ja nende loomadele nälg kallale. Kibe toidupuudus oli siin küll iga-kewadene harilik nähtus, aga nii suureks ei kaswanud häda mitte alati nagu tänawu, mille juures peaaegu täieline wilja-ikaldus eelaastal süidi oli.

Juba nääri-kuu lõpul elasiwad inimesed aina weest ja leiwast, loomad mädanenud ja sammaldanud katuse-õlgedest. Magasi-ait oli tühi, nii et hiiredgi nälga kannatasiwad. Ehk mis leib seegi oli, mida inimesed sõiwad! Puhas leib oli üleüldse tundmata; seda ei saanud jõukamgi talupoeg headelgi wilja-aastatel hamba alla. Wiljale pandi nii rohkesti peeneid haganaid hulka, et möldril weski-lael pikk udja käes oli, millega ta haganatega segatud wiljaprahti kolust alla torkis. Leib sai must nagu wärske turwas wõi werekäkk, ja oli nii rabe, et pätsid labida peal, kui neid ahju lükati, ära lagunesiwad ja tüki-kaupa üle ääre maha pudenesiwad. See oli harilik leib. Hädaajal, nagu tänawu, jahwatati peaaegu selgeid haganaid, ja leib, mis suhu pisteti, oli nagu peenike, kokkupressitud kuiw põhk, nii et ära mine tulega ligi, muidu läheb põlema… Nälginud lehmad, kes enam oma jõuga maast ülesse ei saanud, piima ei andnud — lehmaks sai kaew, leiwa-kõrwaseks wesi. Liha polnud kõige jõukamatel ammusest ajast enam majas; silkude ostmiseks puudus raha. Kust pidi talupoeg raha saamagi, kui ta seda, mis tal wast müia oleks olnudgi, mõisa waljul keelul müia ei tohtinud — ei heina-uitu ega õle-kõrt, puudest ja hagudest hoopis rääkimata, mida mõis, nagu ka loomi metsas ja kalu wees, omaks pidas. Ime oli, et talupojalt ka õhu eest, mida ta sisse hingas, orjust ja abitegu ei nõutud!

Sel kurjal talwel, küinla-päewa ajal, sigines nüid Lõhmuse talu aita korraga mitmesugust haruldast ja kallist toidukraami — kraami, mida tolleaegse talupoja warakambrist muidu ülepea leida ei olnud wõi ainult arwasti mõne rikka juurest. Seal oli suur suitsetatud seakints, wäike kott puhast, walget rukkijahu, märsi-täis nisu-püili, paar karnitsat odra-tangu, pisut herneid ja ilusaid kollaseid ube; lõppeks weel kaust härjanahka.

Perenaine ehmatas keeletuks, kui ta selle warakese aidast leidis. Ta arwas und nägewat. Ait eila õhtu weel igast toidupoolisest tühi nagu kell, täna hommiku kelgu-koorm mõisniku-wara sees! Ta pidi silmi õeruma, et wiirastust ära peletada…

Kaua seisis ta üksinda aidas, wahtis ja püidis mõtelda.

Taawet oli eila weskil käinud ja öösel hilja koju jõudnud. Weskile polnud tal midagi wiia, ta oli möldrilt jahu läinud laenama — ettewõte, mille täideminekule Anu kahtlaselt wastu waadanud. Ja nüid oli ta niisuguse saagiga tagasi tulnud!

Pikkamisi hakkas Anu aimama, aru saama. Et Taawet säherdust kraami möldri, kõrtsmiku ega kellegi muu käest ei laenanud — ostmiseks puudus tal raha —, see oli iseenesest kindel. Ta oli wargil käinud. Küsitawaks jäi ainult, kus? Ja seal torkas perenaisele korraga pähe, et opmann ja aidamees sügisel, kui mõisa aidas käidud, külas just niisugust wargust, nagu see siin, taga käisiwad otsimas, muu seas ka Lõhmusel. Nad kõnelesiwad seasinkidest, leiwajahust, püilist, nahast jne.

Perenaise wagas südames tardus iga weretilk hirmujäätiseks. Kahwatu nagu surnu, siniste huultega, kõigest kehast wärisedes, otsis ta mehe ülesse ja wiskas talle oma süidistuse näosse.

Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Prohwet Maltswet - 19
  • Büleklär
  • Prohwet Maltswet - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 4172
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2065
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 4479
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1864
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 4192
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1974
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 4291
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1970
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 3819
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2043
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 4492
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1882
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 4436
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1870
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 4367
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1982
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 4419
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1963
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 4426
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1858
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 4243
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2079
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 4467
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2013
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 4448
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2023
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 4660
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1815
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 4116
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2028
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 4354
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2119
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 4409
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2186
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 4218
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2234
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 4232
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2033
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 4289
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1988
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 21
    Süzlärneñ gomumi sanı 4450
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2040
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 22
    Süzlärneñ gomumi sanı 3960
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1951
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 23
    Süzlärneñ gomumi sanı 4183
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2027
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 24
    Süzlärneñ gomumi sanı 4139
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1950
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 25
    Süzlärneñ gomumi sanı 4416
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2108
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 26
    Süzlärneñ gomumi sanı 4472
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2054
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 27
    Süzlärneñ gomumi sanı 4445
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1968
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 28
    Süzlärneñ gomumi sanı 4300
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1882
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 29
    Süzlärneñ gomumi sanı 4228
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2122
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 30
    Süzlärneñ gomumi sanı 4046
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2101
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 31
    Süzlärneñ gomumi sanı 4246
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2182
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 32
    Süzlärneñ gomumi sanı 4372
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2175
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 33
    Süzlärneñ gomumi sanı 4082
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2112
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 34
    Süzlärneñ gomumi sanı 4057
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2065
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 35
    Süzlärneñ gomumi sanı 4081
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2183
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 36
    Süzlärneñ gomumi sanı 4150
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2091
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 37
    Süzlärneñ gomumi sanı 4193
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2110
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 38
    Süzlärneñ gomumi sanı 4021
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2071
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 39
    Süzlärneñ gomumi sanı 4171
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2152
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 40
    Süzlärneñ gomumi sanı 4202
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2166
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 41
    Süzlärneñ gomumi sanı 4128
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2138
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 42
    Süzlärneñ gomumi sanı 4090
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2159
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 43
    Süzlärneñ gomumi sanı 4233
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2021
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 44
    Süzlärneñ gomumi sanı 4122
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2017
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 45
    Süzlärneñ gomumi sanı 4110
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2004
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 46
    Süzlärneñ gomumi sanı 4060
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2041
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Prohwet Maltswet - 47
    Süzlärneñ gomumi sanı 1890
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1113
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.