Mahtra sõda - 15

Süzlärneñ gomumi sanı 4314
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1993
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
„Nemad reagiwad ühtepuhku moade mõetmisest,“ wõttis Peerupuu Jaak sõna, „aga maid mõedetakse juba ammugi meil ja ka Kose kihelkonnas. Eks te ole neid ohwetserisi näind, kes ühes ja teises kohas mõedawad? Noh‚ see’p see mõetmine ongi, ja küllap see juba walmiski soab, sest meie poolt kadusid ohwitserid juba ära. Nemad aga puhuwad meile ette, nagu tuleks weel suur maa-mõetmine, mis kurat teab kui palju aega wõtab. Kõik on wale ja pettus — pange tähele!“

Kõnelejal oli omast kohast õigus, sest sel ajal laskis sõjawäe ülemwalitsus Eestimaast sõja-kaartisid walmistada ning seks otstarbeks maad mõeta. Muidugi polnud sel ettewõttel Eestimaa talurahwa seadusega midagi tegemist.

„Andke, mehed, siis meile koa head nõuu, mis peame peale hakkama,“ ütles Uuetoa Jüri. „Sellepärast me just Mahtrasse tulimegi. Ants, sina oled wa nupumees — mis sa tahad siis nüüd õiete ette wõtta? Kas sina koa arwad, et meiega kelmust tehakse?“

Mahtra talitaja wahtis mõttes maha.

„Selge teadmine on peaasi,“ wastas ta siis, „enne ei wõi midagi öelda. Mul on linnas tuttaw kaupmees, wa tark ja mõistlik mees, oskab koa Wene ja Saksa keelt; selle juure tahan kord minna. Enne katsun aga kuskilt Wene keeli seaduseroamatut kätte soada ja lasen teda siis sellest järele waadata, mis 127. numbri all õiete seisab.“

„Kästi ju kirikherra käest seletust küsida,“ tähendas Jüri.

„Jah, selle juure waja koa minna,“ ütles Ants Tertsius. „Läheksin homme juba, aga teda põle homme kodu — on köstripüha. Noh, nädala pärast on nelipühid, siis olen muidugi kirikus ja lähen koa õpetaja jutule… Õigust öelda — ega ma sest suurt ei looda. Kui saksad meid petta tahwad, ega siis kirikherragi õigust tohi reakida.“

Alles hilisel öötunnil lahkusiwad Mahtra peremehed talitaja majast. See oli juba mitmes koosolek lühikese aja sees olnud, aga nagu ennegi, nii läksiwad mehed ka täna rahutumal, rõhutud meelel koju, sest harutataw asi jäi tumedaks nagu ennegi; kuskilt ei leitud ihaldatud walgusekiirt, mis pimeduses teed oleks näidanud.

Kui Mahtra mehed ära oliwad läinud, muretses Sepa perenaine, hilisest ajast ja külaliste wastutõrkumisest hoolimata, weel kehakinnitust lauale, kuna peremees wiimastega niikaua külajuttu puhus. Wahetati ikka weel uue seaduse, kui ka muude talupoja tuludesse puutuwate asjade üle mõtteid, kuni perenaine wiimaks, kui mehed juba lauas istusiwad, jutu kõiksugu perekondliste asjade peale juhtis. Külaliste hobuse eest oli waheajal sulane hoolt kandnud ning tüdruk hakkas wõerastele kambri-põrandale põhkudest, wanadest kuubedest ja kasukatest magamise-aset walmistama.

Talu sisemine wärk oli niisamasugune, nagu selleaegsetes külaperedes igal pool. Kui ka Sepa Ants wähe jõukam oli kui mõni muu Mahtra peremees, siis ei paistnud see parem seisukord mitte just sellest wälja, mis inimese kodust elu lõbusamaks, mahedamaks wõi nägusamaks teeb — mitte parematest majariistadest, pehmematest magamise-asemetest wõi toa kaunistustest —, waid see tuli ainult paremine täidetud aidasalwede, priskemate ja rohkemate loomade ning hoolsamine haritud põldude kujul nähtawale. Toa- ja riide-uhkust ei jõudnud ega mõistnud tolle-aegne Tallinnamaa talupoeg weel suuremat taga ajada; hea oli, kui kõht paremine täis sai kui waesel, nälgiwal wabadikul, kui leiwal sugu wähem haganaid sees oli, silgud tündrist niipea otsa ei lõppenud ja pühapäewadel ka päntsake liha lauale tuli, wähemast sügisest kewadeni.

Sepa talu tuba oli päewa-ajal pime kuni poolpime, nagu külamajad kunagi. Oli ju peawalgustajaks ainult ukse sisse lõigatud suur auk, sest see käe-laiune, nõgise klaasitükiga ehitud awandusekene, mis nagu tusane silm maja tagumise seina sees oli, ei wõinud akna ega walgustaja nime ära teenida. Nimetatud suurest ukse-august tossas suits wälja ja paistis walgus sisse. Sealt hüppasiwad kanad, kass ja koer sisse ning siga toetas mõnikord oma tõsise, mõtlewa nina ta serwa peale, et pererahwale oma keelel ‚tere hommikust‘ öelda. Sellest august tulewa walguse paistel tehti päewa-ajal kõik tubased tööd ja toimetused ära: seal kedrati, kraasiti willu, koeti kangast, tahuti pütilaudu ehk wankrikodaraid, pandi teomehele leiwakotti, söödi, soeti päid, pandi endid kirikusse-minemiseks riidesse. Sellest kohast eemal walitses hämarik, kuna ahju ees nurgas, kus puuhalud, ahjuroop, luud ja pada seisiwad, nii pime oli, et löö kas teine inimene maha. Tagaseinas seisis teomehe ühe sambaga poludi ehk nõndanimetatud „postwanker“, mille alla warbadest kanatool oli ehitatud. Talwisel ajal unistasiwad seal magawad kanad sees ja kukk pidas hommiku ärataja-ametit; praegu oli ta elanikkudest tühi. Wilets, nagu säng ise, oli tema sisu: pahnaks magatud õled külle-aluseks, õlewihk peapadjaks, igapäewane kamson selle pehmenduseks ja wana katkine kasukatükk soendawaks waibaks.

Eespool seina ääres seisis peremehe ja perenaise abielu-säng peaaegu sellesamasuguse täitega: ka siin on sasi all ja õlg peatsis, muud kui takune lina, paar liblepadja ja karm willane tekk annawad woodile meeldiwama näo. Tüdruku ase oli harilikult pinkide peal ehk põrandal, lapsed magasiwad ahju ääres nurgas. Pikk walge söömalaud kambri pool seinas, lihtsad pingid ja järid siin ja seal, paar wokki kaardu läinud ratastega ning wanast rauapuust tehtud istmega nurgas. Tagumise seina külles mõned kodused tööriistad: oherd, peitel ja kirwes. Rehe-aluse ukse kõrwal weetõrs, toober ja ämbrid.

Terwe ruumi üle walitses aga määratu ahi, see talumaja auuwäärt kiwikants. Ta mahutas poole tuba oma alla ja oli nii kõrge, et roni redelit mööda üles sooja otsima, kui pakasel talwel töölt wõi sõidult tuled. Ahju külgesid elustasiwad rahulikult jalutawad punased prussakad ja tema pragudes pidasiwad kilgid wõidulaulupidu. Ta andis sooja terwele toale, oli keedu- ja küpsetamise-kohaks ning kinkis tuhka lehelise tarwis, millega pesu pesti, sest seep oli taluinimesele sel ajal liig kallis — leheline ja kurikas täitsiwad tema aset.

Ahju lähedal, lae all, põigiti üle toa käisiwad tahmased parred, mille peal sügise wilja kuiwatati, kuna seal talwel niisked haod ja puuhalud ladupaiga leidsiwad.

Nõndanimetatud kamber oli talwel külm ja niiske, sest kahe, kolme jala paksune ahjumüür, mis selle ruumi wastu ulatas, ei suutnud teda soendada. Seda polnud ka tarwis, sest kambris ei elatud kunagi. Ta oli talule ainult lähedaks toiduwara-laduks. Seal seisis laudadest kokku löödud kapp piimanõuudega, silgupütiga ja haganaste leiwapätsidega. Kapi põhjas oliwad paar wokiwärtnat ja sibulakott. Kambris seisis ka tuttaw kalja-astja, mis üheski talus ei puudu, ja tema kõrwal pikem pink, mille peal odra- ja rukkijahukotid lasusiwad. Teisest nurgast, õrrelt, paistawad wanad riided ja üks rohkeste paigatud riidega kasukas. Siin ja seal mõni tühi kott, kokkuseotud köis, naelakarp ning ühte ja teist kolu maas.

Teist laadi sisuga tagawara- ja wanawaraladu oli talu koda ehk wöörus. Siin seisiwad kangasjalad, peerulõmmud, kelgu-jalased, paar painardit, kaks hangu, mille harud nööriga kinniseotud, ja puupulk nende lõugade wahel, rauapuud, roostesse läinud sirbid ja wikatilöed.

Wististe pakkus ka Sepa talu kambri-lakk sedasama waadet, nagu see paik igas muus külatares: ta oli pime, et löö silmad ära; mõned wihad kõlksusiwad paariti pennil, kaks, kolm rehawart maas, wanad rehepüksid roowilati külles ripakile ja ilma kaaneta kastiloks katuse serwa all. —

Pärast sööki ronis peremehe ja külaliste kallale tööinimeste raske wäsimus. Uni lasus neil tinaselt laugude peal. Teomees ja lapsed oliwadki juba asemetele pugenud, tüdruk ehitas omale pinkide peale poludit ja perenaine juhatas Jürile ja Päärnale põlewa peeruga kambri põrandal olewa sängi kätte, et seepeale mehega ka oma koikut üles otsida. Mõni minut hiljem magas terwe talu. Wägew norskamine kajas igast nurgast, norskamine, mis aknaruudud põrisema oleks pannud, kui neid oleks olnud. Selle mürina sisse saagisiwad kaks kilki leelõukas oma igawest, talupojale nii tuttawat unelaulu — laulu täis haledat, südant liigutawat waesuse-luulet. —

Järgmisel hommikul lahkus Uuetoa peremees selle tõotusega Sepalt, ta tahta nelipühi keskmisel pühal ka Juurus olla, et kuulda saada, kuda kirikherra Antsule uut seadust seletab. Ta lubas ühtlasi oma walla talitajat aga ajada, et ka see ühel wõi teisel wiisil selgust püüaks muretseda.

Paari kuiwa, tuulse ilma tõttu oli porine tee kauniste tahenenud, ja mõlemad mehed jõudsiwad oma winguwa „nahkwankri“ peal puhanud kõrwi armust üsna aegsaste Juuru. Hoolimata sellest, et köstri-püha oli, leidsiwad nad sealt wäga rohkeste rahwast eest. Kiriku lähem ja kaugem ümbrus ja kõrtsi-esine oliwad kirikuliste hobuseid täis ning ikka weel woolas sõitjaid ja jalainimesi igast küllest juurde. Siin ja seal teede peal, kiriku ümbrust ehtiwate puude all, kiriku-kõrtsi ees ja wankrite wahel seisiwad suuremad ja wähemad rahwasalgad elawal jutuajamisel koos. Ärewus, ehk wähemast suurem elawus kui muidu, paistis nende nägudelt. Näis, kui poleks nad täna mitte jumalateenistuse pärast siia kokku tulnud, waid mõnel muul haruldasemal põhjusel.

Jüril ja Päärnal ei olnud raske teada saada, mis kirikuliste meelesid nii wäga liigutas. See ärewus ei tulnud täna esimest korda nähtawale, waid inimesed, kes minewal pühapäewal kirikus käinud, oliwad seda juba siis märganud. Rahwas kogus siia kokku, et isekeskes talurahwa põlewamat küsimust, uut seadust, harutada. Üks wald tahtis teiselt teada saada, kuda siin ja seal asja üle mõeldakse, mis saksad rääkinud ja teinud ning kust üleüldise tumeduse ja segaduse kohta, mida kuulus paragrahw 127 sünnitas, kindlat otsust wõiks saada. Igas salgas ja trobikonnas, kus peremehi ja perenaisi koos oli, keerles ja wäärles jutt ikka kahtlase abiteo ümber. Niisugune nõuupidamine oli juba enne jumalateenistust elaw, wõttis aga, kui kirik wälja tulnud, uut hoogu, isearänis kirikukõrtsis.

Jüri ja Päärn jäiwad ühe ja teise salga juurde seisatama, et meeste juttu pealt kuulata. Mis nad tunni aja jooksul kõik kuulda saiwad, wõis kõige selgema pea kirjuks ajada. Igamees püüdis seadust, selle tarwitamist mõisnikkude poolt, tema makswust wõi mitte-makswust oma wiisil seletada, arwustada, kahtlustada wõi kinnitada. Ikka imelikumad arwamised ühe kui teise asja kohta saiwad kuuldawaks. Näis, kui oleks siin uus Babiloni torni ehitamine käsil, mis mitte keelesid segamine ei aja, küll aga meelesid.

Kõigist neist juttudest ja harutustest selgus kindlusega, et rahwas igal pool nii elawalt käärimas oli, nagu seda enne keegi polnud näinud. Kõige pealt tundsiwad endid kõik uue seaduse läbi oma kaua soetatud ja wäga liialdatud lootustes petetud olewat. Mis neile pakuti, oli liig wähe. Aga et seda piskut ka weel kätte ei tahetud anda, et seda keelati, ilma et keegi rahwale usutawalt oleks seletanud, mispärast seda kinnipidamist tarwis on — see pani isegi mõistlikud pead kihama. Ja sinna juurde, nagu õliks tulde, tuli weel uudis, mida Jüri ja Päärn täna esimest korda kuulsiwad. Rahwas teadis mitmest mõisnikust oma ja naabrikihelkondades rääkida, kes abitegu Jüripäewast saadik wähendanud; jah, jutustati koguni ühest saksast, kes uue seaduse nõudmised terwelt wastu wõtnud, abiteo täieste kõrwale heitnud ja muud orjust nõnda wähendanud, nagu see uues seaduses ette on kirjutatud!

Teadagi, et säherdused sõnumid nende meeli ei waigistanud, kelle mõisawanemad senisest teokorrast kinni pidasiwad, waid palju enam rahwa senise kahtlemise, et saksad uue seadusega kelmust tahawad teha, päris kindlaks teadmiseks muutsiwad. Sest kui mõned saksad abitegu wähendasiwad, wõi ta koguni kõrwale heitsiwad, siis oli ju selge, et seadus seda nõudis. Juba peeti mitmes wallas kõwaste nõuu, Tallinna kubernerile wõi Riiga kindralkubernerile kaebama minna, ja kui see ei aita, siis kas kuni Keisri auujärjeni tungida. Teiselt poolt teati jutustada, et siit ja sealt mehi salaja Liiwimaale läinud Wene preestritelt nõuu ja seaduse seletamist paluma.

Nende uudistega sõitsiwad Jüri ja Päärn Juurust koju ja laotasiwad neid teistega, kes sel pühapäewal ka kirikus käinud ja neil kuulnud, wallas laiale. Ka Mahtra meeste tõrkumisest abiteo wastu tõiwad peale Jüri ja Päärna ka teised kirikulised sõnumid.

Juba esmaspäewa õhtu kogusiwad peremehed jälle talitaja talusse kokku, et aru pidada, mida mõisa nõude wastu ette wõtta. Ehk küll kõigi ärewus suur oli, leidsiwad wastupaneku poole sihtiwad ettepanekud siiski wähe wastukõla. Wägiwald oli neile kõigile, kes nad mõisniku ees harjunud wärisema ja roomama, päris wõeras. Iga niisuguse mõtte tagant kerkis haagikohtuniku kohutaw kuju keppide ja witsakimpudega üles ning tegi kõige julgemad suud tummaks. Talitaja ja teiste wanemate ja mõistlikumate peremeeste waigistusel wõeti nõuuks, weel rohkem selgust muretseda, kõige pealt kirikuõpetaja käest. See oli ju nende hingekarjane, ta pidi ometi poole suugagi tõde kuulutama, kui ta ka ise saks oli. On siis wiimaks kindlus käes, et Keisri seadust on muudetud wõi wõeriti seletatud — noh, siis on ikka weel aega mõjuwamal wiisil õigust taga pärida.

Selle otsusega lahkusiwad peremehed koosolekult.




15.

Juuru õpetaja juures.
Nelipühi teisel pühal pärast jumalateenistust sai Uuetoa Jüri Ants Tertsiusega kirikukõrtsi ees kokku, kus ta Maidla talitaja Ants Piibuga ja Koka Madisega, Atla talitaja abilisega, juttu westis. Nende jutu-aineks oli muidugi jälle „uus wakuroamat,“ nagu rahwas tawaliselt hiljuti ilmunud seadust kutsus, ning Mahtra talitaja kutsus mõlemat ametiwenda kirikherra juurde kaasa, et „kuulda soaks, mis koguduse hingekarjane waimupäewadest lausub.“

„Noh, sina tunned kirja — mene sina eel, meie poeme tagajärel ukse wahelt sisse,“ otsustas Maidla talitaja.

„Sina, Jüri, wõiksid koa mesti lüia, et meid rohkem oleks, kes kirikherra seletust kuulewad,“ pajatas Sepa Ants, sugulasele teretamiseks kätt andes.

„Mina põle ju walla-ametnik,“ wastas see.

„Mis sest! Oled ju peremees; eks asi puudu sinusse niisama kui meissegi.“

Et õpetajal aga weel surnuid matta, pruutpaarisid laulatada ja lapsi ristida oli, mis tüki aega wõttis, siis läksiwad mehed niikauaks kõrtsi keelt kastma ja piipu panema. Kõrts seisis ka siin, nagu enamiste igalpool, otse „kiriku külle all“, waewalt mõni sada sammu wiimasest eemal. Ainult kiriku ümber kaswawad lehtpuud ja põesad, mille pungad praegu pakatama lõiwad, lahutasiwad mõisniku puskarihallikat Jumala pühakojast. Tõsiselt waatas kiriku madal, jäme torn, piilusiwad ta lihtsad, halli krohwiga müürid puude ja põesaste wahelt pikalt ja laialt tolmuse tee ääres trooniwa tuhmi, pilpakatusega kiwise hoone peale maha, mille uksest ja aknast kibe piibusuits ja läila wiinahais pikkamisi wälja kewadese õhu sisse imbisiwad. Tume, läkastama panewa õhuga täidetud awar ruum oli rahwast puupüsti täis. Suurem hulk seisis; istujaid oli ainult pika laua peal, mis ukse kõrwalt, akna juurest, teise seinani ulatas. Leti ees, mille luuk ülesse tõmmatud, walitses elaw tungimine. Kõrtsmik laskis aeglase rahuga suurest ankrust wasksete mõetude sisse wiinaköögi puhastamata alkoholi-sodi nõrguda. Waesed wäsinud talupojad, kes kirikus poolteist tundi üksteise najal tukkunud, ärkasiwad siin jälle wäheseks ajaks elule, et mõne aja pärast weel unisemalt ja uimasemalt koju poole waaruda.

Nagu paaril pühapäewal ennemine, nii oli ta täna kõrtsis, selle esisel ja kiriku ümber waljuste jämawaid, erutatud salkasid märgata. Harutati tänagi teistest waldadest ja kihelkondadest saadud sõnumid. Ja need oliwad huwitawad küllalt, sest mitmes kohas oli kuulu järele awalik tõrkumine abiteo tegemise wastu peale hakanud, nõnda nimelt Kose kihelkonnas mitmes wallas, nagu Ojasuus, Orus, Uuemõisas, Tammikus, Tuhalas jne., ning kus seda weel polnud sündinud, seal pidi warsti teiste eesmärgi järele tehtama. Nagu äkiline maruhoog näis üle maa käiwat, ja kuhu ta weel ei ulatanud, seal kuuldi eemalt tema hulgumist ja tunti hinges nagu sala wapustust. Ikka tõsisemaid, tumedamaid nägusid, ikka ähwardawamalt wahtiwaid silmi wõis rahwasalkades igal pool märgata.

Kui Mahtra talitaja oma seltsimeestega kõrtsist wälja astus ja kirikule lähenes, nägi ta, kuda õpetaja Berg parajaste pikaldasel, mõedetud käigul, ametikuub seljas ja sametist müts peas, koju poole sammus. Kirikumõis, ühekordne kiwimaja laia, madala peatrepiga ja rõduga, oli üsna kiriku lähedal, õrnal noorusel puhkewate aiapõesaste ja puude wahel. Mehed astusiwad tagumisest uksest sisse —Ants Tertsius eel, teised ükshaawal ja pikkamisi tagajärel.

Neil oli ruumikas, lihtsas toas, kus õpetaja rahwast wastu wõttis, natuke aega oodata; siis ilmus õpetaja Berg, kellel kirikukuub seljast wõetud, oma priske, mõnusa Lutheruse-näoga. Wilu lahkusega küsis ta Mahtra talitaja soowi järele, sest see oli ette astunud, kuna teised peale alandlikku kumardamist ukse juurde seisma jäiwad.

„Tulime kirikherra palwete selle uue seaduse pärast,“ algas Sepa Ants. „Kui kihelkonna-kohtuherra meile Jüripäe raamatud kätte andis, siis ütles, et kui teie ise aru ei soa, siis peab kirikherra teile ära seletama.“

„No, mis asjast te siis aru ei saa? Sina, Ants, oskad ju lugeda; eks sa loe seadust neile ette, kes lugeda ei oska!“ wastas õpetaja ja wajus kirjutuselaua ees olewa leentooli peale.
italki

„Oskan lugeda küll,“ wastas talitaja, „aga saksad ei oska wist seekord heaste lugeda. Meie loeme sedasi, nemad sedasi. Seal on 127. numbri all, et kel 9 tiinu põllumoad on, peab 250 hobuse- ja 250 inimese-päewa tegema, ja ei ole waimupäewi ega teise inimese päewi ega lõikuse-päewi ühtigi.“

„Soo, kuhu need siis jääwad?“

„Eks nad jää ära.“

„No, kes siis Mahtra ja Maidla herra sõnniku wäljale weab, lõikuse lõikab ja kardulid üles wõtab?“

„Eks meie,“ wastas Ants.

„Aga teie tahate selle eest raha saada.“

„Noh, raha on sakste taskus küll olnud, eks taha meie taskus koa olla.“

Õpetaja tõusis üles ja astus raamatukapi juurde.

„Ma ei ole seda uut seadust küll mitte weel lugend,“ ütles ta kapiust lahti keerates ja silmadega seaduseraamatut otsides, „aga ma ei usu mitte, et seal waimupäewi ülewal ei seisa. Mis paragrahw wõi ‚number‘ see oli, mis sa nimetasid?“

„Sadakakskümmendseitse,“ wastas Sepa Ants.

Õpetaja ulatas raamatu kapist, wiis ta laua peale ja otsis küsitawa seaduse-punkti üles. Luges mees, ja luges. Tükk aega wahtis raamatusse ja ei lausunud sõnagi. Wiimaks hakkas raamatut mujalt sorima. Ta nägu hakkas ikka enam imestust awaldama, ja et ta seda wist ei tahtnud näidata, siis toetas ta põse käe najale.

„Selles punktis ei ole tõeste mitte abitegu nimetud,“ ütles ta wiimaks.

„Sellepärast! Aga saksad nõuawad seda ikke edasi!“

„Küll see on wist kuskil teises kohas ülewal, et teie abitegu nii kaua weel edasi teete, kui maad ära on mõedetud,“ arwas õpetaja.

Ants tähendas, et nii palju kui tema raamatut uurinud, abitegu kuskil ülewal ei olewat.

„Noh, seda saate ja warsti kuulda,“ lõpetas õpetaja Berg, keda wist lõunasöögile oodati. „Mahtra herra tuleb warsti mõisa, küll ta teile siis ise uut seadust kuulutab. Küll te siis näha saate, missugune ta on.“

Ta tõusis üles ja andis seega peremeestele märku, et nad ära läheksiwad. Atla, Maidla ja kolmanda mehe olekust oli ta küsimata märganud, et need Sepa Antsuga ainult kaasa tulnud.

Selle wäärtuseta seletusega pidiwad neli tõeotsijat seks korraks leppima. Waikides, kulmud kortsus, astusiwad nad kirikumõisast wälja. Naerataw kewadene päikene ja põesastes siristawad warblased wõtsiwad neid nagu pilgates wastu… Wärawas ootas suurem trobikond uudishimulisi kirikulisi, kes nende nõuust kuulnud ja nende sisseminekut näinud. Need piirasiwad neid sedamaid ümber ja pärisiwad õpetaja seletuse üle otsust.

„Kirikherra ütles koa, et uues wakuroamatus abitegu ülewal ei ole,“ wastas Uuetoa Jüri kuuldawa healega.

„Wõi ütles!“ kajasiwad healed wastu. „Noh, siis on ju ikke õige, mis rahwas ütleb, et Keiser on abiteo ära kaodand.“

„Kirikherra ütles aga weel, et abitegu ehk kuskil mujal ülewal on, ja käskis oodata, mis saksad ise meile ütlewad,“ lisas Mahtra talitaja juurde.

Pilkawad ja osatawad healed saiwad selle üteluse järele kuuldawaks:

„Mis saksad ütlewad ise? No jah, need on jo need parajad, kes meile õigust reagiwad! Eks saksad ole meile seadust juba seletand! Eks me nende seletust juba tea! Miks siis kirikherra ise ei seleta? Eks kihelkonna-kohtuherra ole öeld, et kirikherra peab seletama!“

Ja teised suud kostsiwad:

„Nagu kirikherra saks ei ole! Kas tema julgeb meile muud öelda kui seda, mis teised herrad ees ütlewad ja mis nad teda käsiwad reakida! Kirikherra jo ise koa mõisnik! Kas ta ei oska meid küll noomida, et peame ikke alandlikud olema ja mõisawanemate käsku täitma ja kõigega rahul olema, mis saks ja Jumal meile peale panewad… Ärge rumalad olge ega arwake, et kirikherra talupoja poolt on ja meie eest reagib!“

Kuna Ants ja tema seltsilised endid rahwahulga seest pikkamisi wälja poetasiwad, et oma hobuste juurde minna ja kojumineku peale mõelda, harutasiwad erutatud inimesed kirikumõisa wärawas asja weel kaua edasi. Ja kui nad wiimaks laiale läksiwad, kandsiwad nad — nagu see säherdustel kordadel ikka sünnib — teateid rahwa sekka laiale, millele nad ise midagi juurde lisanud. Et iga kuulja ja edasirääkija ka omalt poolt lisandusi teeb, siis kogub tõetera ümber nii paks kord luulet, et esimest enam ei näegi. Kui Uuetoa Jüri tähendas, kirikherra öelnud, et uues wakuraamatus abitegu ülewal ei olla, siis lagunes tund aega hiljemine kirikuliste seas jutt laiale, kirikherra öelnud, et uues wakuraamatus abitegu keelatud olla ja et saksad seda talupojalt nõuda ei tohtida. See oli muidugi wesi talupoegade weski peale — jällegi kinnitus, et saksad seadusest üle püüawad astuda! Et üleüldine ärewus sel wiisil ainult kaswas, on arusaadaw. —

„Nüid põle enam muud nõuu,“ ütles Sepa Ants, kui nad koos edasi kõndisiwad, „kui pean linnatee warsti jalge alla wõtma. Mul seal hea tuttaw kaupmees — Hermanni herra, tunnete teda ehk — kolme keele peale koolitud — pärin õige selle käest weel seletust. Ehk soan linnas koa Wene keeli seaduse kätte — seal ometi peab õigus sees olema.“

Teised kiitsiwad nõuu muidugi heaks. Kuna nad asja harutades edasi sammusiwad, nägi Uuetoa peremees oma sulast teise nooremehega ühe wankri najale toetawat ja juttu ajawat. Et nad nende just mööda oliwad minemas, siis silmas ka Sepa Ants Päärnat ja pakkus talle teretamiseks kätt, kuna kõik seisatama jäiwad.

„Noh, mis uus wakuroamat teeb?“ küsis Uuetoa sulane. „Kas õpetaja seletas ää?“

Meeste tusased näod andsiwad talle wastuse.

„Mõni wingerpuss peab selle tühjaga ikke olema,“ kõneles Wõllamäe Päärn edasi, „sest ega muidu saksad isegi kartma lööks. Kui juba aakenrehtel hoobid andmata jätab — siis on jo wiimne päew käes.“

„Kellele ta siis hoobid andmata jät’?“ küsiti.

„Siin minu leeriwennale — Ansu waname’ teomees Purilast. Sina, Jüri tunned teda jo! Eks tema mees ole juba uue wakuroamatu pärast herraga kohut käind. Pidand aakenrehtli juures pinna peale soama — old juba kõhuli pingi peal ja soldatil witsakimp käes — aga ei ühti! Lastud terwe nahaga minema. See pole muud kui kartus. Ei nad julge wist liig õelaks minna, muidu tõuseb kära, ja siis on pettus wäljas.“

„Mispärast sa mõisaga kohut käisid?“ päris Mahtra talitaja.

Purila noormees nuuskas naerdes nina.

„Eks naise päewade pärast. Mis tarwis sulase naine mõisa päewi teeb, kui tal mõisast põldu ega sauna käes põle? On jo kuulda, et põle waja teha. Nii seista uues wakuroamatus. Mul noor naine kodu — miks, tulise pihta, pean teda päewi laskma teha? Wõtsin siis kätte ja käisin kihelkonna-kohtu ja pärast aagrehi läbi.“

„Ja taheti naha peale anda?“

„Noh, wägise!“

„Ja siiski said terwe tagumise nahaga tulema?“

„Mitte täpet ei tehtud peale!“

Meeste nõudel jutustas Purila mees oma loo ära.




16.

Ants Welt käib mõisaherraga kohut.[1]
„Kuulge, teomehed,“ ütlesin mina ühel päewal teistele, „mikspärast teewad meie naised mõisa päiwi; neil ei ole ju kellegil mõisast põldu ega sauna käes! On jo uuest wakuroamatust kuulda, et kellel ei ole mõisast põldu ega sauna käes, see ei pruugi mõisa ei ühte tundigi teha.[2] Lähme kihelkonna-kohtusse kuulama, mis seal selle kohta öeldakse!“

„Oh, kis tohib mõisaga kohut käia?“ wastasiwad teised teomehed.

„Tulgu ometi ükski mulle seltsiks,“ ütlesin mina. „Juuru herra on lahke mees; soab kuulda, mis tema reagib.“

„Mine üksi, ja kui õiguse tood ja enam päiwi ei pärita, siis me maksame so päewa ja jalawaewa ära,“ wastasiwad teised.

„Oh teie kesarebased ja argpüksid!“ hüüdsin mina. „Kas teie istme-nahk kaswatab kaeru, et teie kardate kohtusse tulla? Tule, Tõnu Jüri, sina oled julge poiss, läheme kahekeste kihelkonna-kohtusse — homme on just kohtupäew Juuru mõisas!“

Tõnu Jüri[3] oligi nõuus, ja teisel päewal läksime kihelkonna-kohtusse. Aga seal öeldi, see ei olewat kihelkonna-kohtu asi, meie mingu aagrehi-kohtusse.

Järgmisel teisipäewal wõtsin teomehe enese eest tööle ja läksime Jüriga aagrehi juure. Aga seal ütles aagrehi herra minule: „Mul ei ole täna aega sind ette wõtta; säh, wii see kiri oma mõisaherra kätte ja tule tulewa teisipäe tagasi!“

Mina wiisin kirja mõisa. Seal ei reagitud mulle kedagi. Opmann küsis aga, kas mul on teomees wäljas, et ma ise tohtida kohtusse minna.

„Jah, päilene on teol; päew on tehtud!“

Ligemal teisipäewal wõtsin jälle teomehe teole. Aga hommiku wara tuleb talitaja meile.

„Noh, lähme aagrehi juure!“

„Mis sina sinna lähed?“ küsin mina.

„Eks ma wii seda kirja, mis sind ette kutsub,“ ütleb talitaja.

„Noh, lähme peale! Näe Tõnu Jüri tuleb juba!“

Aga nüüd hakkas minu noor naine nutma ja paluma: „Kulla, armas mees, ära mine, jää koju, nad wõtawad seal su terwise!“

„Ole wait!“ wastasin naisele. „Ma toon sulle kohtust uut õigust. Ära jääda ma ei wõi. Siis olen kui rott lõksus… Hakkame nüüd minema!“

„Jüri, sina oled üsna ehmatand näoga,“ ütles talitaja mu seltsilisele, kellele mo naise hirm wist külge hakkas.

„Ära karda, Jüri,“ püüdsin mina teda julgustada, „ega sinule midagi tehta, sa jo ei ole kaebaja. Tule mulle aga seltsiks ja woata, mis mo’ga seal tehakse. Siis tead kodu teistele reakida, kui raske on kohut käia; muidu teised ei usu, mis kohtukäimine tähendab.“

„Jah, ise tahawad küll naiste tööst lahti soada, aga kardawad kohtusse tulla,“ ütles talitaja Ants Altsepp naerdes.

Läksime siis teele. Naine jäi mul walutawa südamega koju maha, Jüri oli terwe tee wait kui sukk. Korraga ütleb:

„Näe, Triigi mõis[4] paistab juba! Ma wärisen terwest kehast.“

„Ega so’st kedagi kasu ole! Mis Ants reagib, see on,“ ütles talitaja.

Kell oli pool kümme, kui Triigi mõisa jõudsime, kus aagrehi-kohus oli. Talitaja wiis kirja tuppa. Kirjutaja küsind, kas Ants Welt siin olla. Talitaja wastand, et jah, on õues. — „Lase tuppa tulla!“ — Talitaja kutsus minu tuppa.

„Mis su nimi on?“ küsis kirjutaja toreda healega.

„Ants Welt.“

„Kas nüüd on su tulemise-aeg? Kohut tahad käia, aga õigel ajal ei jõua siia! Ajad mööda kõrtsisi ümber ja lakud wiina!“

„Kell on pool kümme, ja mina olen siin,“ wastasin mina. „Kell kümme hakkab kohus peale, ma põle jo hiljaks jäänd. Ja kirjutaja herra ütleb, ma olla wiina joond. Ma põle kahel nädalil näind, kuda teine mees wiina joob, ja ega seegi oleks mulle pähe hakand, kui seda tänagi oleksin näind. Ma põle mitte joobnud.“

„Ega tark inimene kohtusse jookse ega kohtuherrasid tüütama tule,“ waotas kirjutaja. „Aga küll so tarkus siin tagumisest otsast pähe kraabitakse! Täna saab su selg werd tilkuma, et koerad wõiwad lakkuda!“

„Ega ma siit peksu tuld soama, ma tulin õigust soama,“ ütlesin mina. „Iga inimene, kellele undrehti tehakse, läheb kohtust õigust nõudma. Aga see ei ole mitte õiguse-tegemine, kui seal selle eest inimese ihu ära lõhutakse.“

„Peksu sa oled tuld otsima ja seda sa koa soad,“ ütles kirjutaja, „ja kõik seda pead tegema, mis mõis käsib. Kes wasta hakkab ja ei täida mõisa käsku, see soab kohtus peksu… Kannata natuke, kohtuherra tuleb warsti; siis soad õige otsuse kätte, ja rohkemgi weel, kui tahad! Reagi siis teistele koa, kui õige kohus sulle mõisteti!“

See kõik oli, nagu ma pärast nägin, minu hirmutamiseks reagitud. Wist soowiti, et ma armu hakkaksin paluma ja oma kaebtuse tagasi wõtaksin.

Kell oli 11, kui aagreht tuli. Ta küsis, mis ma nõuda kohtu otsuseks. Mina hakkasin asja seletama, ja ütlesin:

„Mina käin kuus päewa nädalas peremehe leiwakotiga mõisas teol, ja minu naine on selle peremehe juures wabadikuks, keda mina teenin. Minu naine teeb Jüri-päewast Mihkli-päewani iga nädalis ühe päewa mõisa, see on 23 päewa sui sees‚ ja talwe kedrab mõisa 3 naela linu lõngaks ehk niidiks, nii kuda mõis käsib. Aga minu naisel ei ole mõisast põldu ega sauna. Mis tarwis teeb tema siis mõisale päiwi ja tööd?“

„Aga sinu naine elab mõisa moa peal,“ ütles aagreht.

„Selle koha eest teeb jo peremees mõisale tegu ja maksab maksud!“ wastasin mina. „ Ja peremehel on luba töötegijaid pidada, nii palju kui tal neid tarwis on.“

„Ega so naine peremehel tüdrukuks ole! Ta on jo sinu naine, ja peab siis mõisa päewad tegema!“

„Aga kust ta leiwa wõtab, et mõisa päiwi teha? Peremees annab talle siis süia, kui ta tema töös on; kust ta siis kõhutäidet soab, kui mõisa-päiwi teeb?“

„Wõtku, kust tahab, see ei ole minu asi!“ karjus kohtuherra.

Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Mahtra sõda - 16
  • Büleklär
  • Mahtra sõda - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 4359
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1980
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 4303
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1814
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 4516
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1813
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 4358
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1869
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 4289
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1796
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 4451
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1775
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 4210
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1808
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 4455
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1878
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 4137
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1988
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 4169
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1971
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 4217
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1915
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 4392
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1717
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 4223
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1812
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 4292
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1915
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 4314
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1993
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 4395
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1672
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 4502
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1821
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 4474
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1811
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 4380
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1937
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 4334
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1688
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 21
    Süzlärneñ gomumi sanı 4275
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1860
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 22
    Süzlärneñ gomumi sanı 4153
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1693
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 23
    Süzlärneñ gomumi sanı 4420
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1916
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 24
    Süzlärneñ gomumi sanı 4308
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1997
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 25
    Süzlärneñ gomumi sanı 4240
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1937
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 26
    Süzlärneñ gomumi sanı 4158
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1858
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 27
    Süzlärneñ gomumi sanı 4294
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2057
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 28
    Süzlärneñ gomumi sanı 4243
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1868
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 29
    Süzlärneñ gomumi sanı 4175
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1972
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 30
    Süzlärneñ gomumi sanı 4366
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1816
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 31
    Süzlärneñ gomumi sanı 4003
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1932
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 32
    Süzlärneñ gomumi sanı 4042
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2070
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Mahtra sõda - 33
    Süzlärneñ gomumi sanı 1747
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1005
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.