Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 10

Süzlärneñ gomumi sanı 4384
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1701
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Aastal 1565, 11. augustil, enne lõunat, tulid needsamad Pärnu mõisamehed jälle Tallinna alla ja jäid ülema weski juurde tammikusse leeri, neli lippu mõisamehi ja 27 maasulast, et Tallinnat näljaga wõtta. Rittmeistrid olid Hinrik Düker (Triigist), Ziriakus vom Harz, Bernt von Hövelen ja Frederik Schwarthoff. Siis oli seal weel kaks poiste lippu ja mõisameeste ülem oli Kaspar von Oldenbokem. Neist neljast lipust oli üks Kuramaa aadlikkude lipp, mis Holsteini härtsog Magnus Kuramaal oli jalale seadnud. Ja nende nelja lipu meestel oli ühes poiste lippudega kokku umbes tuhat hobust. Need tuhat mõisameest ja 27 maasulast tahtsid Rootsi kuninga maalt wälja ajada ja piirasid Tallinna ümber, kus üle 800 mõisamehe, sakslasi ja rootslasi, ja kolm lippu jalamehi peale terwe kogukonna sees oli. Kui need nimetatud mõisamehed nüüd olid pärale jõudnud, heitsid nad ülema weski juures tammikus leeri ja ehitasid omale laudadest peawarjud, kohendasid oma asemed hästi pehmeks, riputasid oma torud seina peale ja hakkasid kohe loomi tapma, just kui oleksid mõnele Liiwimaa pidule wõi warrule tulnud, ja tahtsid nõnda selle ilusa kindla Tallinna linna omandada, mille kättesaamine ka suurewäelisele wõimumehele, kes mitme tuhandega tuleb, peaks tööd andma. Kui siis need sõjamehed laupäewal pärale olid jõudnud ja õhtul pehmesti magama heitnud, äratas neid järgmisel esmaspäewal hommiku wara kuberner Hinrik Claussen pahal ajal üles, ehk küll rootslased ka kaunistigi kahju said. Ja kui need Pärnu ja Kura mõisamehed olid minema löödud, siis kukkusid rootslased leeri rüüstama ja leidsid sealt palju torusid, hõbepussisid, karratud kaitseriistu ja kõiksugu muid sõjariistu seinas rippumas, siis weel palju hobuseid ja peale selle palju Kura ja Läti wankrid igasugu kraamiga, ja hakkasid nüüd üsna julgesti rüüstama. Aga siis pöörab Hinrik Düker oma lipuga üksi hulgast ära ja teeb wapra teo, ja tuleb jälle leeri, et neid 27 maasulast ülemisest weskist ära päästa. Ja kui ta leeri tuli ja rootslased üsna rahuga rüüstamast leidis, läks ta neile peale ja laskis ja tappis üle saja mehe maha, siis päästis maasulased weskist ära, suure hädaohuga. Ja kui Pärnu ja Kuramaa mõisamehed seda kõik olid teinud ja ära läinud, wõtsid Rootsi mehed leeri rüüstamise alles õieti käsile ja said suure saagi, ja alamal töörahwal oli palju tegemist neid tapetud härgi, lambaid ja sigu ära wedada, miska mehed endid olid wõõrustada tahtnud. Aga härra Hinrik Claussen oli neile paha külaline ja segas nende pruukosti liiga wara. Siis oli raehärrade hobustel Pärnu ja Kura mõisameestega palju tööd, neid suurde matuseauku wedada. Kaspar von Oldenbokem, nende sõjaülem, ei olnud seekord nendega mitte ühes, waid pidi järgmisel teisipäewal weel kuuekümne hobusega pärale jõudma.

Pärast niisugust wõitu ei wiiwitanud härra Hinrik Claussen mitte kaua, waid läks kohe oma meestega wälja waenlast taga ajama ja jäi Sipa külasse leeri. Ja kui Pärnu omad sinna jõudsid ja härra Hinrik Clausseni parema seisukoha pärast mitte ei julenud kohe suisa peale hakata, siis lasksid rootslased ühe suurtüki-paugu nende sekka ja tabasid nende sõjaülemat Kaspar von Oldenbokemit, teda üksi, muidu mitte kedagi. Kui siis nende ülem ja peamees oli maha lastud ja otsa saanud, pidi ka kõik see kogu lantsmannisid ühest lahkuma ja laiali minema.


Mõisamehed.
Nõnda lõppes see rüütlitawane sõda. Aga selle sõja päris põhjus oli see, et Rootsi walitsejad, kui Jumalast seatud uued majapidajad, wanu ordu majapidajaid ja orduhärrasid, kes oma ametit hästi ei olnud pidanud, lahti hakkasid laskma. Üks niisugune wana majapidaja oli ka Kaspar von Oldenbokem olnud; ja kui rootslased ta lahti lasksid, tahtis ta oma häda kätte tasuda ja ennast ise jälle ametisse panna. Sellepärast kogus ta kokku hulga noori Liiwi aadlikke ja ka mõned kodaniku lapsi Tallinnast ning weel teistest kohtadest ühes nende wäljamaa poolemeestega ja kutsus neid üles nende wana Liiwimaa wabadust (pidin peaaegu ütlema: omawoli) kaitsma, mis neil wana walitsuse all ilma mingi ülewaatuseta oli olnud, ja Rootsi walitsust, kes, nagu õige majaisa, walitsemise ja ülewaatuse natuke tõsisemalt käsile oli wõtnud, maalt wälja ajama, Tallinna linna oma kätte wõtma ja mõisaid oma wahel ära jagama ja seal härrad olema, nõnda kui Pärnu mõisamehed olid teinud, ilma et ühtki kõrget ülemust karta oleks. Aga ei ole hea narri panna munade peale, sest ta teeb nad katki, nagu Pärnu mõisamehed Pärnuga tegid. Sest kui Pärnu mõisamehed Pärnu linna Rootsi kuninga käest olid ära wõtnud ja Poola kuninga nimel ise oma walitsust alganud, ja Pärnumaa maad ja mõisad oma wahel ära jaotanud, millest mureta prassida ja priisata wõisid, ja et nad mitte wäga tugewad ei olnud ja rootslasi ikka natuke kartma pidid, siis said ühe salga oma seltsimehi, noori Liiwi aadlikke ja kodanikulapsi, kes just rootsisõbralised polnud, oma liiki ja läksid Tallinna wastu sõtta, sellepärast et ta Rootsi alla oli saanud. Siis nad rööwisid ja rüüstasid wahet pidamata Harjus ja Läänemaal ja igas maapaigas, mis Rootsi all oli ja ka nende oma isamaa oli, ja rüüstasid iseeneste wendade ja sõprade mõisaid ja maid, kui need Rootsi poole hoidsid, ja wangistasid iseeneste lellepoegi, õemehi ja sõpru ja wiisid Pärnu, kus need lunastust pidid maksma ja ennast lahti ostma. Sel ajal oli palju liiwimaalasi nii suure sõgedusega löödud, et Tallinna linna wastu sõda pidasid ja ise oma isamaad rööwisid ja Rootsi kuningat taga kiusasid ja arwasid ise, et kõik inimesed muud ei wõi kui peawad neid kiitma, sellepärast et nad Rootsile kurjad on. Aga mõne aasta pärast, kui moskwalane nende silmad lahti tegi, nägid need perturbatores patriae küll ära, mis nad olid teinud.


Wiha Tallinna wastu.
Selsamal ajal olid mitte ainult noored liiwimaalased, waid ka palju wanu Riia stiftis, Kuramaal ja Saares, siis weel kõik naabrilinnad, mis Poola ja Taani all olid, Tallinnale määratumalt waenulikud ja wihased, sellepärast et ta Rootsi alla oli läinud, ja oleksid hea meelega soowinud, et ta maa alla oleks langenud, ja kuulutasid talle ka kõike kurja ette ja olid tõesti ses arwamises, et nemad üksi hästi on ette waadanud ja iga häda eest warjul on, nõnda kui seda mõned ka awalikult enesest on kirjutanud, et neil Poola ja Rootsi kuninga all käsi hästi käib ja Jumal wõtku Rootsi all olijaid Tallinnas hoida ja troostida. Aga warsti pärast seda said need head inimesed asja ka teisiti tunda ja maitsta.


Sakslaste õnnetus Tartus ja Paides, 1565.
Aastal 1565 wiidi kõik Tartu sakslased teist korda ära Moskwa sel põhjusel, et Pärnu linn sakslaste kawaluse läbi nii ruttu ära anti, ja kartsid sellepärast, et Tartu sakslased neilegi nõnda wõiksid teha, ja tahtsid seda aegsasti ära keelata. Selle Pärnu mässu pärast pidid ka mõned Paide kodanikud kannatama, kes kahtlaseks olid saanud, et nad mitte hästi Rootsi poole ei hoia ja keda Rootsi walitseja Paidest wälja ajas.


Õnn mõisameeste wastu, 1565.
1565. aasta sügisel said rootslased palju Pärnu mõisamehi, aadlist ja mitteaadlist, nende reduleeris kinni wõtta ja wiisid suure triumfiga Tallinna. Nende hulgas leiti mõned, kes olid tõotanud Rootsi kuninga wastu mitte teenida ja seda mitte polnud pidanud. Nendest paluti mõned wabaks, mõned poodi wõlla, aga kaks aadlikku, Jürgen Duve Hakeweidest ja Otmar von der Rope, hukati mõõgaga. Selsamal ajal wõeti ka Hiius üks salk Kuressaare mõisamehi wangi ja wiidi suure toredusega Tallinna.


Rootslased Pärnu all ja Kuressaares. Poolakad Läänemaal, 1566.
Aastal 1566, talwel, tuli härra Hinrik Claussen, Konkase rüütel ja Liiwimaa kuberner, Pärnu alla ja tahtis ilma suurtükkideta pika piiramisega oma õnne katsuda, ja kui ta talwe otsa kunni kesk paastuaega linna all oli olnud ja ilma suurtükkideta midagi ei wõinud teha, pidi nõndasama sealt jälle ära minema, mida ta mõnelegi Pärnu maapaigale ümberringi kätte tasus. Siis läks härra Hinrik Claussen oma meestega Saaremaale, kus enne ühestki sõjast midagi ei teatud, ja riisus selle maa wõi saare üsna paljaks, põletas Kuressaare linna alewit ja läks siis suure rööwisaagiga jälle minema. Põhjus aga, mispärast härra Hinrik Claussen Saaremaale läks, ei olnud mitte ainult see, et Taani ja Rootsi wahel awalik sõda oli, waid et härtsog Magnus ka ühe lipu mõisamehi Tallinna alla oli saatnud ja Kuressaare omadele weel põletamine wõlgu oli.

Waheajal, kui rootslased Kuressaares riisusid ja põletasid, jõudis Poola salk, mis Pärnule pidi abi tooma, pärale ja kui nad kuulsid, et rootslased Pärnu alt ära Saaremaale olid tunginud, siis läksid nad rootslastele wastu ja wõtsid neil suure osa saaki käest ära, tegid Läänes igal pool suurt kahju ja läksid jälle tagasi Poolamaale.


Katk Tallinnas, 1566.
Aastal 1566, kewadel, tuli katkutõbi, mis läinud sügisel peale oli hakanud, Tallinnas jälle üles ja möllas mitte ainult linnas, waid ka maal, ja temasse suri palju niihästi nimekaid inimesi kui ka lihtrahwast ja ka palju Rootsi sõjamehi Tallinna Toome peal, ja palju kodanikke oma naiste ja lastega, kes katku eest maale olid läinud, weeti surnult wõi haigelt linna tagasi.


Rootslased wõtawad Lemsalu ära, saawad lüüa Ruunaweres, 1567.
Aastal 1567, talwel, kui Klaus Kurssel, rootslaste uuesti walitud sõjaülem Liiwimaal, oma sõjameestega Lemsalu alewile Riia stiftis, kus salk poolakaid sees oli, üsna meisterlikult kallale tungis, mõned poolakad maha lõi ja üsna suure saagi sai ja alewi põlema pani, ei pahandanud see poolakaid mitte wähe ja sellepärast wõttis Nikolaus Tolwentzky, Poola sõjaülem, suuremat wäge ja läks mõne tuhande mehe sakslase ja poolakaga wälja seda Lemsalu häbi rootslastele kätte maksma. Siis panid härra Hinrik Claussen, Tallinna kuberner, ja Klaus Kurssel, sõjaülem, oma sõjawäega ennast ka waprasti walmis poolakat wastu wõtma ja läksid wälja. Need mõlemad salgad, mis wäljas olid, tulid nüüd Ruunawere weski juures Lääne rajal wastakute ja pidasid üksteisega lahingut. Ja kui mõnele korrale olid üksteisele kallale tunginud ja poolakal enam mehi oli kui rootslasel, siis ajasid poolakad rootslased põgenema ja said wõidu. Siis läksid kõik Rootsi mõisamehed põgenema läbi paksu lume ja jätsid kõik Rootsi ja Saksa maasulased, kes sügawa lume pärast kuhugi põgeneda ei wõinud, hädasse maha. Poolakad ruttasid esmalt Rootsi mõisameestele järele, lõid neid palju põgenemise peal maha ja wõtsid wangi, ja selsamal korral wõeti wangi ka rittmeister Johan Maydel von der Wollust, ja pealikud said hädawaewalt ära pääseda. Siis oli Rootsi ja Saksa meestel kitsas käes, kes talweajal sügawas lumes kuhugi ei saanud warjule minna, ja poolakad läksid, pistsid ja raiusid sekka ja wõtsid suurema hulga neist wangi, kes kõik ühes oma pealikute ja lipumeestega salgakaupa Poolamaale aeti. Aga Tallinna linna Saksa mehed olid ühe talupoja õue heaks seisukohaks kätte saanud, kuhu aga poolakad suured suurtükid ette tõid ja sekka lasksid. Siis pidid kõik alla andma, ja wiidi Rootsi meestega ühes kõik Poola- ja Leedumaale. Poolakad said siis ka Tallinna linna lipu kätte ühes Rootsi omadega ja wiisid triumfiks ära Wilda’sse. Ses lahingus kaotasid rootslased tapetute ja wangisattunutega kokku üle kahetuhande mehe; ka poolakaid ei jäänud mitte wähe maha. Sündinud 8. weebruaril aastal 1567. Pärast seda wõitu käisid poolakad Läänes ja Harjus kunni Tallinna läheduseni riisumas ning põletamas ja tegid suurt kahju. See lahing ja see kiskumine kahe kristliku wõimumehe wahel ei tulnud kellelegi suuremaks kasuks kui moskwalasele, kes neid isekeskis hästi wõidelda laskis, niikaua kui mõlemad wäsinud olid; siis pani ta oma parajat aega tähele ja wiis mõrsja, kelle pärast nad olid kakelnud, teelt koju.

italki

Kotkewits Riia all, 1567.
Aastal 1567, nelipüha nädalal, tahtis Kotkewits üks Leedu wojewooda, mitme tuhande poolaka ja leedulasega Riia linna piirata, tuli linna alla, ja ehitas blokhausid Düne kaldale, kust Riia laewad pidid mööda sõitma, et riiglasi seega sundida tema tingimusi ja ettepanekuid wastu wõtma. Aga riiglased ei pannud tema hirmutamist ja ähwardamist palju tähele, tungisid linnast wälja tema peale ja usaldasid küll jõule jõudu wastu panna. Wiimaks, kus ta riiglastele midagi teha ei wõinud, läks ta minema, ilma et oleks muud midagi ära teinud, kui et ajas waeseid inimesi maalt wälja.


Kuningas Eeriku mõrtsukatööd, 1567.
Aastal 1567, nelipühi ajal, tehti hirmus mõrtsukatöö Upsalas Rootsimaal kuningas Eeriku poolt, kes krahw Schwanto Sture tema kahe poja Nikolause ja Eerikuga ja weel teisi rüütlid ja aadlikke wastu kõike õigust ja kohust salaja laskis ära tappa. Kurbmängu põhjus ja alustaja oli Jürgen Perssen, kuninga sekretaarius, kes nimetatud härrade peale kuninga ees kaebas ja neile ilma põhjuseta süüks pani, et nemad kuninga wastu olewat salaplaanisid pidanud ja salaühendust teinud. Pärast seda tegu jäi kuningas Eerik peast segaseks, ja kui jälle meeleselgusele tuli, siis oli tal sest wäga kahju ja säherduses kahetsusetujus laskis ennast kallutada oma wenda, härtsog Johanit wangist wabastama.


Laewasõit talwel, 1568.
Küünlapäewal 1568 tuli Tallinna üks Saksa laew, kus ka Saksa naisterahwaid peal oli, ja see oli imeks Liiwimaal, sest sel ajal on talw seal ikka kõige kõwem ja enne ei ole seda iialgi kuuldud. Mispärast see laew nii üle aja Tallinna tuli, see tuli sest, et Taani ja Lüübeki orlogilaewad ja peale nende weel Dantske saagipüüdjad suwe- ja sügisepäewil wägewalt merel olid ja tallinlastele ja kõigile rootslastele sisseweo kinni panid. Sellepärast pidid kaupmehed suure hädaohuga weel üle aja oma toidust otsima.


Wõitlus Dantsigi saagipüüdjatega, 1568.
Selsamul kewadel tulid Dantske saagipüüdjad kaheteistkümne laewaga Tallinna alla ja heitsid Naissaare taga ankrule, et Poola kuninga pärast niihästi Tallinna kui ka Narwa sõitu ära keelda. Need saagipüüdjad nõudsid Tallinna linnalt põletusemaksu, aga neile ei lubatud midagi. Kui nad nüüd pea poole suwe olid Tallinna all pidutsenud ja wiimaks teada said, et Rootsi kuninga laewad ligi on, siis läksid jälle teele Dantske poole. Aga Rootsi laewad läksid neile järele kunni Dantske reidini ja said neist mõned kätte. Kui nüüd need Rootsi laewad neid saagipüüdjaid nõnda olid tolmutanud, siis tulid needsamad laewad, 18 tükki, Tallinna reidile ja Tallinna nõukogu saatis admiraalile kingituseks mõne lihawa härja ja wiina ning õlut.


Rootslased wõtawad Maasilinna ära, 1568.
Aastal 1568, jaagupipäewal, sõitsid needsamad laewad sõjaülema Klaus Kursseliga Maasilinna alla Saaremaale selle maja wastu sõda pidama; nimetatud maja oli enne ilus kindlus olnud, aga Kristoffer Walkendörp, Taani asewalitseja Kuressaares, oli ta hiljuti maha kiskunud ja ära põletanud, mida Kuressaare omad pärast kahjatsesid. Sellepärast tahtsid nad seda Maasilinna maja jälle üles ehitada, ja olidki teda juba kaunisti kindlustanud ning oma jagu wäge sisse pannud ja ühe Haapsalu toompapi, Reinolt Szoye nimi, pealikuks seadnud. Aga kui rootslased oma 18 laewaga mere poolt ja ka mõningad sõjamehed maa poolt peale käisid, siis tuli Reinolt Szoyele hirm ja kartus peale, nõnda et warsti maja rootslastele kätte andis, kes ta pärast jälle sõja wastu kindlaks tegid.


Kuningas Eeriku kukutamine, 1568.
Aastal 1568, juulis, pidas Eerik XIV, Rootsi kuningas, pulmi oma abinaise Katarinaga, kes ühe üsna madala mehe tütar oli. Sekssamaks ajaks pani kuningas ka oma õe, preili Sofia, mehele Saksi ja Engeri härtsog Magnusele, ja pidasid pulmi ühel päewal. Seal pidi põlatud sulase tütar kõrgemal istuma ja käima kui kuningatütar, mis kuninga wendi härtsog Johanit ja Kaarlit wäga pahandas ja wihastas, et nende wend, kuningas, nende sõpradele, Rootsi kroonile ja igale ausale sugukonnale niisugust häbi ja alandust oli teinud. Sellepärast ei tahtnud nad ka pulma tulla, waid heitsid ühte, et niisugust teotust kuningale, oma wennale, kätte maksta. Nad saawad selleks oma nõusse kaks kõige nimekamat Rootsi rüütlit, härra Steno Eriksen’i, eneste ema wenna, ja härra Thur Balken’i, äratapetud krahw Schwanto tütre mehe. Siis läks härtsog Karolus Wattsteini ja sai selle maja tähele panemata kätte. Selle peale wõitsid ka kuninga sõjarahwa, kes Taani wastu sõjas oli olnud, oma poole ja tegid Taani kuningaga waherahu. Siis läksid selle sõjarahwaga Stokholmile ligemale, ja kuninga õukondsed ja truud teenrid hakkasid wähehaawal salaja nende kahe härtsogi poole kaduma. Siis hakkasid kuningas Eerikul juuksed peas krussi minema. Ja kui need kaks härrat nüüd terwe oma salgaga peale tulid, siis seisis kuningas Eerik ühes Jürgen Persseniga Kolme Krooni tornis seda salka waatamas. Siis ütles Jürgen Perssen: „Armulik härra ja kuningas, kui Teie Kuninglik Kõrgus minu nõu oleks kuulda wõtnud ja härtsog Johanil, kui ta meie käes oli, pea oleks jalge ette pannud, siis ta ei oleks meid nüüd piirata wõinud.“ Seepeale wastas kuningas: „Jürgen, see on tark sõna.“

Kui nüüd Stokholmi mõni nädal oli piiratud, andsid kodanikud linna nende kahe härtsogi kätte, mihklipäewal aastal 1568. Ja kui härtsogid linna sõitsid, siis pistis üks piigimees kuninga saatkonnast nende ema wenna härra Steno Erikseni hõiskamise ja segaduse ajal kuninga käsu peale surnuks, ja kuningas andis enese oma noorema wenna härtsog Karoluse kätte ja palus kuninglikku wangistust. Ja Stokholmi piiramise ajal siunasid kõik sõjamehed, rootslased ja sakslased, Jürgen Perssenit ja pidasid teda kõige õnnetuse sepitsejaks, ja niihästi härtsogid kui ka sõjamehed ihkasid, et ta wälja antaks. Wiimaks andis kuningas ta wälja ses lootuses, et tüli sellega ära lõpeb. Ja kui nüüd Jürgen Perssen neile kätte oli saadetud ja wälja antud, ütles ta, et tema oleks ennem arwanud, et taewas sisse langeb, kui et kuningas Eerik pidi langema ja tema nõnda maha jätma, ja manitses kõiki kõige tõega, et nad temast märki wõtaksid ja enam Jumala peale loodaksid kui kuningate ja würstide armu peale, ja et nad mitte ei teeks, nagu tema on teinud, kes mõnelegi ilmsüüta inimesele oma kuninga pärast liiga oli teinud. Tema mõisteti wiimaks surma kui äraandja, perturbator patriæ, mõrtsukas, abielurikkuja ja waras ja pandi nelja ratta peale. Ja kui kuningas Eerik oli wangi wõetud ja kõik segadused rahutatud, siis walisid riigi seisused härtsog Johani kuningaks.


Sõjakäik Rootsi, Pärnu ja Wene wahel, 1568.
Aastal 1568, pärtlipäewal, läksid Rootsi sõjamehed ühes Harju lantsassidega Läänemaale, et Pärnu mõisameestele wastu hakata, kes wahet pidamata Harjus ja Läänes ümber luurasid ja waeseid talupoegi hukkasid. Ootamata tulewad aga pärnlased rootslastele peale ja lööwad nad põgenema, kuid mitte ilma oma kahjuta. Seal lasti ka mõned Pärnu mõisamehed surnuks ühes nende rittmeistri Hinrik Dükeriga, ja üks Rootsi rittmeister Hans Boy wõeti wangi. Aga Harju lipp sai suurema kahju, ja Pärnu mõisamehed olid suuremalt jaolt Harju mõisnikkude lellepojad, kälimehed ja onud, ja nende poolt pidid Harju omad igasugu häbi ja kahju kannatama.

Selsamal sügisel walmistasid pärnlased jälle, aga rootslased tegid, sest et asjad Rootsis seekord weel imelikus korras olid, nendega waherahu. Ja kui see rahu oli kindlaks tehtud, läksid pärnlased sellesama walmistusega moskwalaste piirkonda Wirusse ja käisid maa läbi, tungisid ootamata mõnele wenelasele kallale, lõid nad maha ja wõtsid wangi, ja toreda wana alewi Rakwere põletasid üsna ära ning tegid maatasa, ja siis läksid suure saagiga jälle Pärnu tagasi. Kui nüüd mõisamehed Wirust ära olid läinud, pidid mõned waesed talupojad selle pidu jälle oma kulul maksma, kui wenelased neid kuulmata piinamise ja waluga surma saatsid.


Miks kuningas Eerik troonilt tõugati.
Aastal 1568, mardipäewal, seadis Johannes III, walitud Rootsi kuningas, Tallinna uue kuberneri, nimelt Gabriel Christiernsen’i, Moerbuy wabahärra, ja selle kuberneri ajal laskis niihästi kuningas kui ka härra Karolus need põhjused, miks kuningas Eerik oli wangi wõetud ja riigi walitsemisest lahti tehtud, Tallinna raadile ja kogukonnale kirjalikult kätte saata, ja nende põhjuste seas olid need kõige tähtsamad.

Esiteks laskis kuningas Eerik oma wenna Johani Turus ja tema abikaasa ilma põhjuseta kinni wõtta ja pidas teda neljanda aastani Gryffsholmi majas mittewürstlikult wangis.

Teiseks see, et ta selle jäleda mõrtsukatööga, mis ta Upsalas tegi, mitte weel rahul ei olnud, waid Jürgen Persseni laskis mehi tingida, kes härtsog Johani pidid surnuks pistma, et siis tema abikaasat moskwalasele kätte saata, kelle saadikud terwe aasta otsa Stokholmis seda ootasid, kui Jumal seda mitte ei oleks armus ära pööranud.

Kolmandaks püüdis kuningas Eerik ilmsüüta läbirääkimiste näol härtsog Johani Soome würstiriiki, mis tema isa Gustavus temale oli määranud, käest ära kaubelda ja paiga rüüstatud maad Liiwimaal asemele anda, wastu kõike wennalikku tundmust ja armastust.

Neljandaks tahtis tema lõpulikult mitte ainult härtsog Johanit ja tema weresugulasi, waid ka üleüldist Rootsi riigi aadlit ära häwitada, nagu ta krahw Schwanto, tema laste ja mõne teise rüütliga hakatust oli teinud.

Wiiendaks tegi kuningas Eerik kergest ja mõistmata meelest ja Rootsi riigile ning nende sugukonnale igaweseks häbiks ja teotuseks oma abinaise, kes ühe üsna madala maasulase tütar oli, oma seaduslikuks abikaasaks ja tõstis ta wastu iga ausat kommet ja inimlikku mõistust kuningliku au sisse.

Kuuendaks, ehk kuningas Eerik küll siis, kui see wägiwaldne tapmine Upsalas sündis, oma riigi nõunikkudele kuninglikult tõotas, et Jürgen Persseni wäärilikult tahab karistada, kes mitte ainult selle tapmise õhutaja polnud, waid ka palju kuulmata waewamisi ja piinamisi walmistas, miska tema osalt aadlimehi, osalt wõõraid ja insassisid üsna metsikul kombel põletatud wiinaga, tuliste pannidega ja teiste waewamistega nii hirmsasti piinata laskis, et nad walu pärast asju tunnistasid, mida iialgi ei olnud olnud, ja palju teisi, kes midagi ei tunnistanud, laskis seotud käte ja jalgadega üsna armetumal wiisil jõgedesse heita ja ära uputada, ka wangikodades üles puua ja seletada lasta, et nemad ise end meeleheitmises olewat ära hukanud. Ja seda tõotust ja lubamist ei ole kuningas Eerik mitte ainult mitte pidanud, waid tõstis Jürgen Persseni endise au ja seisuse sisse, pidas teda nõuks ja teoks teistest ette ja põlgas teisi härrasid ja riigi nõumehi.

Wiimaks, et kuningas mõtles ainult seda, kuda Rootsi würstisid ja lihtaadlit ära häwitada ja hukka saata, ja laskis, et seda täide saata, suure hulga kuldkeesid teha, et nendega oma trabantisid nõusse wõita, et nad härtsogid ja riigi aadli kuninga pulma ajal salaja ja awalikult surma saadaksid, mis Jumal armulikult ära hoidis.


Johan Duve ja Eleri Kruse peawad tallinlastega läbirääkimisi, 1569.
Aastal 1569, paastus, kirjutasid ka Johan Duve Fyrest ja Elert Kruse Kellesest, mõlemad Liiwimaa aadlikud, kes moskwalasele wandunud, Tallinna raadile ja tahtsid, et nemad mõningad oma keskelt Rakweresse saadaksid, sest et neil seal neile olewat midagi ette panna, mis Tallinna linnale ja kogu maale märksalt tähtis olewat, ja seda pidawat nad salajas pidama ja Rootsi walitsusele mitte awaldama. Aga et niisugune asi mitte salajaks ei wõinud jääda, siis andis üks nõumees seda Rootsi walitsusele teada ja soowis, et ühes raadi saadikutega, et asi mitte kahtlane ei näiks, paar meest Rakweresse kaasa saadetaks Johan Duve ja Elert Kruse ettepanekut kuulama. Siis määrati selleks lossist Diderik Kaser ja Hinrik Rute, ja linnast Konrad Dellinkhusen, sündikus, ja Frederik Sandtstede, raadisugulane. Kui need nimetatud mehed Rakwere tulid, lasksid nad igapidi paista, nagu oleksid nad üksnes raadi ja kogukonna poolt saadetud ja mitte ka Rootsi walitsuse poolt. Ja siis tegid Johan Duve ja Elert Kruse 5. aprillil järgmise ettepaneku ja soowitasid seda kõige agarusega.


Duve ja Kruse ettepanekud, et Tallinn mingu wenelaste poole.
„Et nüüd, Jumal paraku, teada ja näha ja igaühele selge on, kuda meie hea Liiwimaa, meie armas isamaa, sisemiste lõhede ja maadewalitsejate tülide läbi kui ka awaliku Wene sõja läbi, mis lubaduste mittetäitmisest sündinud, nüüd juba üksteistkümmend aastat ja enam suurde waewa, hirmu ja muresse ja kõige wiimsesse hädasse on sattunud, koguni weres ujunud ja weel tänapäew oma hädades on, ja on siiski kõik sisemised ja wälimised kristlikud wõimumehed tema abita ja troostita maha jätnud, ja et meie siis õieti ja tõega kuulnud oleme ja teame, et Wene keiserlik majesteet, kui Liiwimaa maade isand ja päriswürst, kindlas nõus on seda maad, niipalju kui seal weel kindlusi ja linnu ja alewid järel on, kõik koos kui tema keiserliku majesteedi pärismaad wõimsa käega ja wägewa jõuga oma alla wõtma ja sest nõust kudagi ei taha jätta — siis oleme meie kristlikust kaastundmusest ja sünnipärasest armastusest, mis meil meie armsa isamaa wastu ikka ja igal ajal on olnud, seda südamesse wõtnud ja oleme Kõigewägewama Jumala poole wahet pidamata õhanud ja palunud, meile nõu ja teed näidata, kuda seda suurt tulewat werewalamist wõiks ära pöörda ja rahu ja waikust ja head korda waesel maal jälle jalale seada ja jäädawalt alal hoida.

Ja et meile truu, armulik Jumal niisuguseid häid abinõusid ja teesid on awaldanud, mis mitte ainult praegust õnnetust, sõda ja werewalamist, ka kõik teised wiletsused täiesti ära hoiawad, waid kogu Liiwimaa ja iseäranis Tallinna linn seeläbi kuulmata wabadusele, toidusele ja edenemisele wõiks tulla, siis soowisime meie südamest mõne ustawa ja kohase mehega ausast Tallinna raadist nende ülitähtsate asjade üle sõbralikult läbi rääkida, ja sellepärast kirjutasime ausale Tallinna raadile. Ja et teie nüüd meie soowi ja kirja peale sellepärast siia olete saadetud, siis wõtke, et asja tähtsus seda paremini wälja paistaks, lahkesti meelde tuletada, mis troosti, kaitset ja päästmist see hea maa oma hädas ja kitsikuses Rooma keiserlikult majesteedilt ja Saksa rahwa pühalt riigilt on saanud — ja ometi on selleks riigipäewi peetud ja suuri raharaiskamisi ja raskeid kulusid tehtud — nimelt muud ei midagi, kui et üks pisikene saatkond Rooma riigi poolt Wene keiserlikule majesteedile saadeti, kes ometi mitte midagi ehk wäga wähe Liiwimaa heaks ja troostiks korda saatis, waid ainult selle pisikese wastuse kaasa tõi: „Kõigi wenelaste Suurwürst ja Keiser olewat tungiwa häda pärast sunnitud Liiwimaa wastu sõda pidama ja Liiwimaa olewat ka temale wanast isalik pärandus, sellest ta ei wõiwat ega tahta järele jätta, enne kui ta selle jälle oma walitsuse alla on saanud. Tema nõudwat seepärast, et Rooma Keiserlik Majesteet ja Püha Riik ennast sest maast täiesti lahti ütleksid.“ Ja selle juurde siis on Rooma riik ka jäänudki ja ei ole Liiwimaast pärast enam hoolinud.

Teie wist teate ka teiseks, kuda Liiwi maade seisused kõrgeõndsalt Taani kuningalt troosti, abi ja päästmist palusid kõigi wenelaste kõrgewõimulise keisri wastu ja et tema kuninglik majesteet kõigi wenelaste suurwürstile ja keisrile mitte wastu hakata ei tahtnud ega seda ka ei pidanud, nagu ka praegune Taani kuningas, kui ülepea tahtis omale ja oma wenna härtsog Magnusele wenelastelt rahu saada, ennast kõige kindlamalt pidi kohustama, et ta enam ühtki linna ega alewit Liiwimaal wäega ega muul teel ära ei wõta — ja pidi Jumalat tänama, et suure palumise peale selle tingimusega weel rahu sai.

Mis abi ja troosti kolmandaks Riia peastifti mehed Poola kuningalt on saanud, see on ka enam kui selge, et poolakas neid häid inimesi enam surub kui kaitseb, ja suurt ülemeelt, igasugu teotust ja korratust maitsta laseb — ja ise tahawad ometi head ristiinimesed olla ja peawad wenelasi paganateks ja barbariteks, kuna ometi auwäärt wenelaste keiser niisugust korratust oma maades ei salli, waid kõige waljumalt karistab. Jah, poolakas on koguni kõige ristirahwa kahjuks igawese rahu teinud ristiusu päriswaenlasega, türklasega.

Ja ehk küll Poola kuningas umbes seitsme aasta eest oma kõrgestsündinud õde, proua Katarinat, praegust Soome härtsogi abikaasat, kõigi wenelaste keisrile tahtis abielusse panna, siis kui tema majesteedi keisrinna ära oli surnud, ja seega rahuseisu pikendada, ja ehk küll kõigi wenelaste keisrile kõrgestinimetatud würstipreili ja ka kauema rahu tegemine Poolamaaga mitte wastumeelt ei olnud, aga et poolakad ühe raske tingimuse sinna juurde lisasid, nimelt, et need härrad, kelle kõrgestinimetatud würstinna pidi sünnitama, ja mitte need, kes surnud keisrinnast olid sündinud, Wenemaa pärijad pidid olema, ja et kõigi wenelaste keiser selle peale mitte leppida ja seda wastu wõtta ei tahtnud, siis ei tulnud ei kosjast ega ka rahuseisust midagi wälja, waid pärast seda aega tõusis mõlema riigi wahel awalik sõda, ja wenelane wõttis poolakalt üle saja penikoorma teed kõige paremaid maid ära ja alandas poolakat nõnda, et ta kõige tõe ja püüdmisega pidi rahu paluma, ja ta lubas ka, et kui wenelane temale ärawõidetud maad ja Polotski kindluse ja teised jälle kätte ja tagasi annab ja oma nõudmised Kiiewi kohta maha jätab, siis on tema walmis kõigi wenelaste keisrile kõik maad, linnad, maalinnad ja kindlused, mis tal Liiwimaal on, nende wasta kätte andma. Sellest wõite teie näha, kuda ja kui truisti poolakas Liiwimaa eest hoolitseb. Ja see ei ole mitte luuletatud, waid on selge ja awalik tõde.

Ja siis, see ei olnud mitte hiljuti, waid mitme aasta eest, et poolakas suurwürstile seda pakkus; sellepärast wõetakse need punktid ka tõesti poolakatega harutamisele, kust teie siis näha wõite, et kui poolakas ja wenelane sel teel kokku lepiwad, siis pärast raske ehk ülepea wõimatu on neid abinõusid kätte saada, mis hea Tallinna linna ees praegu lahti on.

Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 11
  • Büleklär
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 4333
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1803
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 4333
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1334
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 4309
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1443
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 4224
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1565
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 4424
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1725
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 4389
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1693
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 4554
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1677
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 4388
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1628
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 4303
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1548
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 4384
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1701
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 4492
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1631
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 4401
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1702
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 4420
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1544
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 4379
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1635
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 4291
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1617
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 4419
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1574
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 4237
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1623
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 4359
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1680
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 4466
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1643
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 4257
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1548
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 21
    Süzlärneñ gomumi sanı 4229
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1743
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.