Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 03

Süzlärneñ gomumi sanı 4309
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1443
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Sel ajal, kui meister Wenemaal asju ajas, langes samaitide würst Tramat wahepeal terwe wäega Eesti Läänemaale ja tegi seal suurt kahju. Selle wastu laskis haige meister Riias orduwendadest, kodanikkudest ja sulastest wäe koguda, et Tramatit kojutulekul wastu wõtta. Kui nüüd Tramat tagasitulekul oli ja jälle Riia stiftist läbi Samaiti maale tahtis minna, siis nad tulid Dünemünde kloostri juures heledal kuuwalgel wastakute ja pidasid öö ajal werist taplust teineteisega, nõnda et taplusewäli werest üsna punane oli. Sakslased jäid wõitjaks ja ei kaotanud enam kui 9 orduwenda ja wähe kodanikka ja sulaseid. Ja Tramat põgenes kuningas Mendowi juurde Leedumaale. See meister sõdis ka kurelastega ja läks Kuramaale ja laastas seda maad suuresti ja tappis palju rahwast ja wõttis kolm maja, kellest üks Grubin oli, ja põletas kõik kolm maha. Meister Werner aga, kui kaks aastat oli walitsenud, palus enese ametist lahti ja reisis Saksamaale ja otsis sinna omale puhkepaiga.


Konrad von Mandern, kümnes Saksa ordu meister Liiwimaal, 1269—1272.
Aastal 1269 sai Konrad von Mandern Liiwimaa meistriks, see, kes toreda Paide maja Järwamaale ehitas ja Miitawi maja Kuramaale. Selle meistri ajal tappis üks wojewooda Leedu kuninga Mendowi nagu koera maha ja sai siis see mamelukk oma õige palga. Sel meistril oli wenelaste, kurelaste ja samaitidega palju tegemist; ta sõdis nendega mõnda korda ja kaotas ühe korra 600 meest ja 20 orduwenda ja teine kord 10 wenda. See meister palus enese ametist priiks oma wanaduse pärast, kui kolm aastat oli meister olnud, ja läks Saksamaale.


Otto von Rodenstein, 11. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1272—1274.
Aastal 1272 tõsteti härra Otto von Rodenstein Liiwi meistri seisusesse. See meister pidas suurt sõda wenelastega ja kui oli waenlase wastu wälja läinud, siis tuli waenlane suurema ja tugewama wäega kui arwati wastu ja käis meistrile kõwasti peale. Tulid siis mõlemad hulgad kokku, aga meister sai Jumala abiga wõidu ja lõi wenelasi üle 5000 maha ja ajas teised põgenema. Seal tapluses langesid ka Tartu piiskopp Aleksander ja palju teisi kristlasi. Selle wõidu peale läks meister 18.000 mehega maad mööda ja mõne tuhandega laewadel Wenemaale ja rööwis ja põletas seal ja wõttis Irboska maja ja põletas kaks linna paljaks, ja pärast seda piiras suurt Pihkwa linna. Wiimaks aga sai selle sõja Moskwa ja Nowgardi würstide sobitusel lõpetada ja meister tuli jälle oma wäega Wenemaalt tagasi.

Teisel aastal pärast seda pidi ta leedulaste ja semigallide wastu wõitlema, kes Saaremaale olid tunginud ja seda maad rüüstanud. Seal olid meister Otto, Sigfrid, Taani kuninga asewalitseja Tallinnas, Tartu piiskopp Frederik ja Lihula piiskopp Hermann warsti walmis ja läksid leedulastele jää peale wastu ja pidasid teineteisega nii rasket taplust jää peal, et see mitte ilma suure kahjuta kummaltki poolt ei wõinud olla. Seal sai meister Otto surma ühes 52 orduwenna ja 600 sakslasega, ja piiskopp Hermann sai haawata, ja leedulastele jäi saak kätte ja nad läksid jäält maale suure rööwiwaraga. Sündinud aastal 1274.


Andreas, 12. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1274.
Aastal 1274, pärast meister Otto surma, kestwa sõja ajal, tõsteti Andreas pealikuks seda sõda leedulaste, samaitide ja semigallide wastu lõpule wiima. Aga ta löödi warsti selsamal aastal ühes 20 orduwennaga leedulaste poolt maha. Sel ajal walitses Johannes von Lunen, teine Riia peapiiskopp.


Wolter von Nordeck, 13. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1275—1278.
Aastal 1275 sai Liiwi meistri amet Wolter von Nordeckile. See meister saatis palju mõnusaid tegusid korda samaitide ja semigallide wastu, ja sai palju wõitusid ja wõttis pärast ka weel Tarweite ja Meisate majad ära ja lõhkus maha, ja sundis semigallid sõna kuulma ja jagas maad kapitliga. Ja kui neli aastat oli walitsenud, lahkus ametist ja reisis Preisimaale.


Ernst von Rassborg, 14. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1278—1279.
Aastal 1278 sai Ernst von Rassborg Liiwimaa meistriks. See meister hakkas toredat Dünenborgi maja ehitama, mis kõiki paganast naabrid wäga pahandas. Sellepärast püüdsid nad kõigest wäest selle töö wastu seista. Aga asjata, sest meister oma wendadega ja rüütlitega walmistas sõttaminekuks kõige oma jõuga ja Elert, Taani asewalitseja Tallinnas, tuli meistrile ka appi. Ja selle wäega läks meister Leedumaale ja toimetas seal suuresti, tappes, rööwides ja põletades, ja tõi sealt suure waru kaasa. Aga leedulased tulid meistrile warsti Liiwimaale kunni Ascheradi majani järele; seal tulid kokku ja pidasid taplust teineteisega. Aga et paganate hulk iseäranis tugew oli, siis pidid kristlased alla andma. Seal sai meister Ernst ühes 71 orduwennaga ja hulga aadlikkudega surma, ja paganad said Püha Neitsi lipu kätte, keda Hinrik von Tisenhusen, üks rüütel, kandis, ja lõid lipukandja maha. Taani asewalitseja Tallinnast tahtis weel paika pidada, sai sealjuures haawata ja hobune all lasti ka surnuks. Sündinud aastal 1279, paastus.


Konrad von Fuchtewange, 15. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1279—1281.
Aastal 1279 sai Konrad von Fuchtewange Liiwimaa meistriks. Tema oli ka lantmeister Preisis ja pidas mõlemaid ametid korraga. Niikaua kui see meister Liiwimaal walitses, oli alaline sõda samaitide ning semigallide ja ordu wahel. Aga kui ta kolm aastat Liiwimaal oli walitsenud, siis läks ta Preisimaale, kus ta pärast ka kõrgemeistriks sai. Nõnda oli see meister Saksa ordu kolmes kõige kõrgemas ametis.


Willeken von Schurborg, 16. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1281—1287.
Aastal 1281 waliti Wiljandis Willeken von Schurborg, keda mõned ka Willem von Endorf’iks nimetawad, meistriks Liiwimaale. See meister pidas suuri sõdasid leedulastega, samaitidega ja semigallidega ja lõi nende ülema maha. Tema ehitas püha mäe Semigalli maal, peale selle kolm lossi, nimelt Wolmari, Burtneki ja Trikati. Wiimaks jäi ta semigallidele ühes wõitluses alla ja löödi maha ühes 33 orduwennaga, ja 16 wõeti wangi, kellest mõned alasti hobuse selga seoti ja nõnda kaigastega surnuks peksti, teised seoti puurestide peale ja tõsteti tulde ja põletati nõnda ära. See meister walitses 5 aastat ja 5 kuud.

Konrad von Hertogenstein, 17. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1287—1289.
Aastal 1287 hakkas Konrad von Hertogenstein Liiwi meistri ametit pidama. Tema tahtis oma eelkäija surma kätte tasuda ja tegi mõne sõjakäigu mässuliste semigallide wastu, ja wõitis ka jälle tagasi Dobbeleni kindluse, mis meister Borchart von Hornhusen oli kaotanud, ja lõhkus maha, põletas ja häwitas ära semigallide kindlused Ratten’i ja Sidroben’i. Siis sunniti semigallid jälle sõna kuulma. See meister walitses kaks aastat.


Bolto von Hagenbach, 18. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1289—1294.
Aastal 1289 tuli Bolto von Hagenbach Liiwimaa meistri ametisse. Selle meistri ajal, kui wenelaste, leedulaste, samaitide ja teiste mittekristlaste poolt maal lühike rahuaeg oli, hakkas kadeduse ja auahnuse sõda Liiwimaa ordu ja piiskoppide wahel jälle peale. See meister walitses wiis aastat.


Hinrik von Dumpeshagen, 19. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1294—1296.
italki
Aastal 1294 sai Hinrik von Dumpeshagen Liiwimaa meistriks. Tema tegi lepingu ja rahu Tartu piiskopi Bernhardiga. Aga seda rahu ei pidanud piiskopid mitte kaua, kust siis suured ilmaaegsed sõjad tulid. See meister walitses kaks aastat.


Bruno, 20. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1296—1298.
Aastal 1296 sai Bruno Liiwimaa meistriks Selle meistri ajal tõusis suur sõda ordu ja kolmanda peapiiskopi Johannes von der Fechte wahel ühes Riia kapitliga. Sest nimetatud piiskopp ühes Riia kapitliga ja kõige stiftiga oli leedulaste ja weel teiste uskmatutega Saksa ordu wastu ühendust teinud ja oli neid uskmastuid palju maale toonud, ja sellepärast pidi meister Bruno ühes oma ordusugulastega ka wastukaitset walmistama. Ja kui mõlemad wäed wälja läksid ja Treideni juures kokku tulid, siis said Riia stifti omad ühes uskmata leedulastega wõidu ja meister Bruno ühes 50 orduwennaga sai surma. Siit said stifti omad ja Riia kodanikud suuresti südant ja läksid ordu maja Nyemöle alla, kust nad aga tagasi löödi. Seal sai riiglasi pea 400 hukka, mõned surma ja mõned tungiti wette, kuhu nad uppusid. Sündinud aastal 1298.


Gottfrid, 21. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1298—1307.
Aastal 1289, kestwa sõja ajal Riia stifti omadega, waliti Gottfrid Liiwimaa meistriks. Selle meistri ajal oli wäliste waenlaste poolest hea rahu, aga sisemine sõda ordu ja piiskoppide wahel ei tahtnud ega wõinud nii pea rahule jääda. See meister walitses 8 aastat. Sel ajal oli Riias neljas peapiiskopp Johannes, üks Schwerini krahw.


Konrad von Jocke, 22. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1307—1327.
Aastal 1307 sai Konrad von Jocke Liiwi meistriks. See meister kogus suure kogu oma ja wäljamaa sõjamehi ja saadeti temale peale selle weel Preisimaalt palju mehi abiks, kelle pealik keegi Ketelhödt oli. Selle wäega läks meister Wenemaale, piiras Pihkwa linna ja wõttis ära ja rüüstas ja tõi sealt määratu suure rööwisaagi, ja sundis nõnda wenelased rahule. See meister ehitas Meisate lossi Semigalli maale ja weel teisi.

Selle meistri walitsuse ajal, aastal 1315, oli üks kuulmata hirmus nälja-aeg wiljast ja muudest elutarwetest Liiwimaal ja kõigis ümberkaudsetes maades, nõnda et mitu sada inimest nälga surid, kes siis suurtesse kaewikutesse wisati ja sinna maeti. Ja mõned wanemad koguni tapsid oma lapsi ja sõid nad ära ja mõned wanemad panid leiwapuuduse pärast oma lapsed tulisesse sauna kinni, et nad seal ära lämbuksid. Selsamal ajal sündis Eestimaal ühes külas, Pugget nimi, et üks sulane oma isa nälja pärast ära tappis ja ära tahtis süüa, aga selle pealt kinni tabati ja raske piinaga surnuks waewati.

Selle meistri ajal oli ka sõda ordu ja Saaremaa piiskopi wahel ja ses sõjas wõttis meister piiskopilt Haapsalu, Koluwere ja Lihula majad ära ja terwe Läänemaa. Wiimaks lõpetas ja lepitas Isaruus, wiies Riia peapiiskopp, selle tüli ära. Pärast seda jättis Isaruus oma peastifti maha ja läks Rooma maale, kust ta oli tulnud.


Everhard von Monheim, 23. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1327—1341.
Aastal 1327 tuli Liiwimaa meistriks Everhard von Monheim, Goldingi komtuur, kes üks õiglane, tõsine ja waga härra oli ja ordule palju head on teinud. Tema ajal tõusis jälle sõda ordu ja Riia omade wahel. Seal olid riiglased wabadusearmastusest warsti sõjariistus ja läksid ordu maja Dünemünde alla ja põletasid alewi, mis maja ees, maha ja tapsid palju rahwast, noori ja wanu, mis meistrit ja kogu ordut wäga wihastas.

Sellepärast hakkas meister Everhard von Monheim Riia linna wäega piirama ja pani kõik teed ja uulitsad kinni, et riiglased kuskilt moona ei saaks, mis neid siis ka wiimaks sundis armu paluma. Siis nad käisid hoolega maamarssali pool, et see seda asja meistri ja Riia linna wahel wõtaks selgitada ja neile jälle armu saata. Sinna ei tahtnud meister suurest meelepahast otsa hakata, aga wiimaks sobitati seal wahele niipalju, et leping jalale saadi. Seal pidid Riia omad meistrile jalge ette langema ja armu paluma, ja pidid peale selle oma linna kõigi õiguste, wabaduste ja eesõigustega meistrile ja ordule ära andma ja wärawad ja müürid maha kiskuma. See sündis aastal 1330 Püha Gertrudi päewal. Pärast andis meister neile jälle teisi eesõigusi ja wabadusi ja näitas armu neile ja ehitas ka sel ajal pärastpoole Riia lossi ja weel teisi lossisid ja kindlusi.

Kui see sõda oli lõpule jõudnud, siis langes meister Wene kuninga Satatese maale ja rööwis, põletas ja tappis seal sel põhjusel, et wenelased olid leedulastega preislaste wastu ühenduse sobitanud, mis Leedu kuningat sundis Liiwimaaga sõda algama. Seal oli meister warsti sõjawalmis ja tuli waenlastele wastu ja nad pidasid taplust teineteisega. Aga meister sai wõidu ja lõi palju leedulasi maha ja haawas kuningat ennast ning ajas teised põgenema. Selle wõidu peale läks ta, kui waenlased maalt olid wälja aetud, samaitide maale ja talitas seal nõnda, et samaitid pidid rahu paluma. Seal saadi Leedu, Samaiti ja Liiwimaa wahel rahu jalale ja tehti kindlaks.

Kui nüüd leedulaste ja samaitidega rahu oli, hakkasid wenelased Pihkwas ordu wastu liikuma. Nende wastu seadis ennast meister ka walmis ühes Arnsborgi krahwiga, kes hulga rüütlitega ordut teenima oli tulnud. Kui nüüd see meister wenelaste ja weel teiste paganate wastu sõjas oli, tuli nii külm talw, nagu keegi enne polnud näinud, nõnda et palju kristlasi ja paganaid surnuks külmas ja üks rüütel teisele ütles: Kui mina Rooma kuningas oleksin, ma annaksin poole kuningriiki sooja toa eest. See näitus ja teisi sarnaseid weel näitawad selgesti küll, kui suurt higi ja waewa meie armsad wanemad on näinud oma armsa ristiusu eest wõideldes.

See meister asutas ja ehitas maale ka palju lossisid ja kindlusi ja maa sai tema walitsuse ajal palju suuremaks. Selle meistri ajal walitses Frederik, kuues Riia peapiiskopp, Breemenist pärit. Ja kui meister Everhart wanaks sai, siis wõttis ta enese Preisi kõrgemeistri juures ametist lahti, kui 14 aastat oli walitsenus, ja läks ära Kölni, kuhu ta omale puhkepaiga oli walinud ja kus ta Püha Katarina komtuuriks sai.


Borchart von Dreilewe, 24. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1341—1347.
Aastal 1341 tuli Borchart von Dreilewe Liiwi meistri ametisse. See meister hakkas juba warsti oma walitsuse hakatuses, paastu-maarjapäewal, toredaid lossisid ehitama Marienburis ja Frauenburis, Wene rajal, mis wenelasi wäga pahandas. Sellepärast tulid nad kokku neid lossisid, mis liiga nende maa ligi olid, jälle maha lõhkuma. Ja kui Marienburi alla tulid ja hirmust suitsu ja tossu tegid, et sakslasi lossist ära häwitada, panid sakslased rüütlikult wastu ja lõid 82 wenelast maha, peale nende, kes haawata said. Ehk küll ka sakslased suitsu ja tossu all palju kannatasid, jäi wõit ometi nendele. Seal seati Arnold von Vitinkhof esimeseks Marienburi komtuuriks. See sõda wenelaste wastu kestis weel mõne aja edasi ja oli meistril ja ordul temaga weel küll tegemist.


Eestimaa talupoegade mäss 1343.
Selle meistri walitsuse ajal, aastal 1343, jüriööl, tegid Harju talupojad Liiwimaal hirmsa kuritöö: tapsid peaaegu kõik sakslased jäledasti maha, aadlikud, wanad ja noored, naised ja neitsid, junkrud ja sulased, kõik mis saks oli. Seal olid sakslased Harjus ja Wirus ja Läänes ja Saaremaal ja terwel Eestimaal mässuliste talupoegade pärast suures hädas ja ohus. Selsamal ööl, kui see tapmine sündis, põgenesid mõned aadlisoost mehed, naised ja neitsid, paljalt ja alasti, sukita ja kingita, põõsaid ja rägasid mööda Paide ja mõned Tallinna. Seal ei heidetud ka kloostrite peale mitte armu, sest Paadise kloostris tapeti 28 munka maha. Siis tulid talupojad meest 10.000 kokku ja nimetasid oma keskelt kuningad ja würstid ja läksid Tallinna linna piirama ühes Taani asewalitsejaga, kes Tallinna majas oli. Niisugust mängu alustasid ka Lääne talupojad ja piirasid oma piiskopi ühes kõigi doomhärradega ja palju aadlikke Haapsalus sisse. Peale selle tapsid talupojad selsamal suwel jaagupipäewal kõik sakslased Saarel maha ja piirasid ordu fogti ühes terwe konwendiga Pöides sisse, ja et fogt oma konwendiga mitte kaua ei wõinud Pöides wastu pidada, taotles ta omale ja oma rahwale, et wabalt wõiks ära minna, mida talupojad temale ka ustawasti lubasid, aga oma lubadust ei pidanud. Sest kui fogt ühes teiste sakslastega Pöidest minema hakkas, siis tapsid talupojad nad kõik maha, nõnda et ükski ära ei pääsnud.

Talupojad Tallinna all läkitasid oma saadikud Turu ja Wiiburi piiskopile abi paluma ja lubasid Tallinna linna rootslastele anda. Aga wahepeal oli Taani abiwalitseja meister Borchart von Dreilewe käest abi palunud, ja meister oli niihästi asewalitseja kui ka kitsikusse sattunud aadli tungiwa nõudmise peale warsti walmis Tallinna linna hädast päästma ja mässulisi talupoegi karistama. Kui nüüd talupojad Tallinna all meistri tulemisest kuulsid, läkitasid nad oma saadikud meistri juurde ja tõotasid temale alla heita selle tingimisega, et nemad tahawad ainult meistrile ja ordule maksualused olla, aga ühtki aadlikku ei taha nemad enam oma ülemaks pidada, ehk tahawad ennem kõik surra, sest aadlikud olla kaua küll neile palju kõrkust ja igasugust wägimeelt näidanud. Aga wõimupidajad ja teised aadlikud, kelle sõpruskonna talupojad olid maha tapnud, taotlesid ja nõutasid hoolega meistri juures, et ta neile mõrtsukatele mitte armu ei lubaks ja niisugust hirmust mõrtsukatööd nuhtlemata ei jätaks. Selle peale läks meister edasi ja lõi aegamööda taplustes palju talupoegi maha ja nõrgestas neid seega kaunisti, ja wiimaks tungis nendele kallale, kes Tallinna all olid, ja lõi nad peaaegu kõik, ligi 10.000 meest, maha. Selle wõidu peale oli suur rõõm ja hõiskamine niihästi Taani asewalitseja juures kui ka kõigi sakslaste pool maal ja Tallinna linnas. Siis nad jooksid salgakaupa linnast wälja ja waatasid rõõmuga nende surnud kehasid. Selle heateo eest tänas Taani asewalitseja meistrit sõbralikult ja palus edaspidiseks temalt abi rootslaste wastu, kes peale olid tulemas. Siis andis meister Tallinna linna ja maja Wiljandi komtuuri Goswin von Erke walitseda ühes kuningliku asewalitsejaga ja läks ise rutusti Haapsalu piiskoppi ja teisi sakslasi Haapsalus wabaks päästma. Aga kui Lääne talupojad Haapsalu all meistri tulemisest kuulsid, jooksid nad kõik põõsa ja rägastikku, ja nõnda pääsid siis ka Haapsalu omad wabaks. Wahepeal tulid soomlased Wiiburist mõne laewaga, mis talupoegade saadikud korrale seadnud, ja kui kuulsid, et talupojad olid maha tapetud ja Tallinn wäljapäästetud, siis nad tulid Tallinna linna ja ei teinud talupoegade pärast asjagi, waid kaebasid oma wahekorda taanlastega. Seal rääkisid härra Goswin von Erke ja asewalitseja nemad sõbralikult rahule, wõõrustasid neid hästi ja saatsid nõnda hea wastusega tagasi. Kui nüüd teised talupojad maal kuulsid, et nende sõprade lugu Tallinna all nõnda oli käinud, siis kutsusid mitmed neist wenelast, et ta jälle sakslase wastu wälja astuks, siis ehk lööksid kõik talupojad maal tema poole. Wenelane ei wiiwitanud kaua, waid langes warsti Tartu stifti peale. Aga stifti omad ja mõned wõimupidajad hakkasid Wene salkadele Otepääs mehiselt wastu ja lõid üle 1000 mehe maha ja teised põgenema. Seal said ka mõned orduwennad surma ja mõned aadlikud, nende hulgas üks nimega Johan von Lewenwolde.

Seepeale läks Borchart von Dreilewe, Liiwimaa meister, talweajal Saaremaale mässulisi talupoegi karistama, kes Pöides fogti ühes terwe konwendiga ja kõik sakslased maal ära olid tapnud, ja läks oma sõjawäega Karjas leeri ja oli seal terwelt kaheksa päewa paigal, ja tema sõjamehed rüüstasid maad läbi ja läbi ja tapsid ligi 9000 inimest, noori ja wanu. Saarlased palusid siis armu anda, mis neile wiimaks raskete tingimistega lubati. Nad pidid kõik oma sõjariistad käest ära andma ja Lihula majasse wedama. Peale selle pidid kohe hakkama Maasilinna maja ehitama, kui elusse tahtsid jääda. See sündis aastal 1343.

Kui nüüd meister oma sõjarahwaga Saares oli, siis tungisid leedulased tema äraolekul maale ja said Tarweite maja kätte teisel pühapäewal paastus, öösi, ühe semigalli äraandmise läbi ja tapsid 8 orduwenda ära ja weel teisi sakslasi, kes majas olid. Sealt läksid Miitawi edasi, põletasid eeslinna üsna maha, nõnda et tuli Miitawi kindlusesse lõi, kus mõned orduwennad ühes 600 teise inimesega tulehädas surma said. Siis läksid leedulased kunni Riia alla terwe wäega edasi ja olid seal poole ööd, ja sealt läksid Nyemölele ja wõtsid kohe eeslinna ära. Aga nad löödi jälle tagasi. Selle peale läksid Segewoldesse ja olid Walgas kaks ööd paigal ja rüüstasid maad ümberringi hirmsasti ja ajasid ligi 260 inimest Segewolde maakonnast, niisama Riia stiftist üle 1000 inimese nagu elajaid karjas ära. Sündinud aastal 1345, paastus.


Wiljandi talupoegade mässunõu.
Ka pidi selle meistri ajal Wiljandi talupoegade mäss sündinud olema, kes ka isekeskis kokku olid rääkinud komtuuri ja kõik sakslased Wiljandi majas ära tappa. Ja et maja waenu wastu kindel oli, siis nad pidasid kawala nõu, kuda asja tähelepanemata peale hakata ja teoks teha. Oli nimelt see wiis, et talupojad Wiljandi maakonnas oma wiljakohust Wiljandi majasse pidid wedama ja sinna ära andma. Sellepärast rääkisid nad nõnda kokku, et neid pidi terwe kogu, mis sakslaste wastu majas tugew küll oleks, ühel päewal korraga oma regedega ja suurte wiljakottidega Wiljandi majasse sõitma. Aga kotis pidi igaüks wilja asemel tugewa sõjariistus mehe lossi wiima, ja kui nad nüüd ülewal tugewad küll oleksid, siis pidi igaüks warsti oma koti lahti tegema ja mehe wälja laskma, ja pidid siis ühiselt sakslastele kallale minema ja nad maha tapma. See nõu oli talupoegadele meelepärast ja määrati päew ära, mil see pidi sündima, nimelt toomapäewa õhtul. Aga see kawatsus anti sakslastele Wiljandi majas ühe wana naise kaudu teada, kelle poeg ses salanõus ühes oli. Sellest oli naine oma poja pärast mures ja tuli sakslaste juurde ja palus tema poja peale halastada ja nimetas sakslastele ka märgi, miska see kott, kus tema poeg sees, pidi märgitama. Seda palwet lubati temale nende antud teadete pärast täita. Kui nüüd talupojad oma kottide ja regedega Wiljandi maja ette pärale tulid, siis lasti neid niipalju sisse, et arwati nendega walmis saada. Ja siis olid sakslased kõik oma sõjariistadega käepärast ja pistsid nad kõik kottides surnuks. Selle loo igaweseks karistuseks ja mälestuseks määrasid sakslased ja panid kõigile talupoegadele terwes Wiljandi maakonnas, ka neile, kes süüta olid, uue maksu peale, mis iga aasta toomapäewal pidi makstama. See meister walitses kuus aastat.


Gosswin von Erk, 25. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1347—1360.
Aastal 1347 sai Gosswin von Erk, Wiljandi komtuur, meistri au osaliseks. Tema walitsuse ajal ostis Preisi kõrgemeister Hinrik Tüsemer kuningas Waldemar III ja tema wenna Otto käest ära Harju ja Wiru maakonna ühes kolme linna ja lossiga, nimelt Tallinna, Rakwere ja Narwa kõigi õiguste ja wabadustega 19.000 marga eest puhtas hõbedas Kölni kaalu järele. See kaup tehti kindlaks Marienburi majas Preisimaal, aastal 1347, jaanipäewal. Siis tuli kuninga wend Otto ühes Saksa ordusse, ja pärast, kõigipühade-päewal selsamal aastal, pidid taanlased nimetatud maad ja linnad ordule ära andma. Nõnda tõi üks Waldemar Harju- ja Wirumaa Taani krooni alla ja teine Waldemar andis nad käest ära ja walitsesid Waldemar II-sest kunni Waldemar III-dani üksteise järele kümme kuningat Harju- ja Wirumaa üle. Selsamal aastal, kui taanlased Tallinna majast ära läksid, määrati sinna esimene komtuur, nimega Borchart von Dreilewe, eelminewa meistri lellepoeg, Saksimaalt pärit. See meister Gosswin pidas palju suuri sõdasid Witebski, Smolenski ja Pihkwa wenelastega ja lõi neid ühes tapluses peale 10.000 maha, küünlapäewal, mis tapluses ka 8 orduwenda ja mõned teised ristiinimesed surma said. Järgmisel aastal pidas ta ka samaitidega sõda, tungis nende maale, rööwis, tappis ja põletas seal iseäranis Trake, Knetowi, Geidegalli ja Souli maal, ja läks tormi Kula, Basine, Dobbesine ja Zela lossi peale, wõttis nad ära, põletas maha ja häwitas ära ja tuli siis suure saagiga jälle koju. See meister walitses 14 aastat, ja tema ajal juhatas Fromhold von Fyffhusen, seitsmes Riia peapiiskopp, Liiwimaa peastifti.


Arnold von Vitinkhof, 26. Saksa ordu meister Liiwimaal, aastast 1360.
Aastal 1360 sai Arnold von Vitinkhof, Marienburi komtuur, Liiwimaa meistriks. See meister tegi palju talwiseid ja suwiseid käikusid uskmatute wastu ja wõttis Kauna lossi Leedumaal ära, ja wõttis kuninga Konstantini ühes tema pojaga ja palju aadlikke lossis wangi ja tappis ligi 2000 inimest ja põletas siis lossi maani maha ning häwitas hoopis ära.


Wilhelm von Frymersen, 27. Saksa ordu meister Liiwimaal.
Pärast Arnold von Vitinkhofi tuli Wilhelm von Frymersen meistriametisse. Temagi ajal tehti palju raskeid käikusid wenelaste, leedulaste ja semigallide wastu. Selle meistri ajal oli Johannes von Sinten kaheksas Riia peapiiskopp.


Lobbe von Ulsen, 28. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1394 (1396).
Pärast Wilhelm von Frymerseni sai Lobbe von Ulsen Liiwimaa meistriks. Tema ajal oli wäliste waenlaste poolest üsna rahu, aga Tartu omadega ja sisemistega hakkas uus sõda jälle peale.


Woldemar von Brüggenei, 29. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1394—1402 (1396—1406).
Aastal 1394 sai Woldemar von Brüggenei meistriameti peale Liiwimaal. See meister wiis Tartu omadega alustatud sõja lõpule. Sest Tartu omad olid uskmata Pihkwa wenelastega, leedulastega ja samaitidega ordu wastu ühinenud. Ja kui need nimetatud waenlased Peipsi kallast mööda Tartu omadele appi tulid ja Liiwimaad koledasti laastasid, siis walmistas ka meister Woldemar oma ordusugulastega kõike jõudu mööda sõja wastu ja ajas waenlased suure mehisusega maalt jälle wälja. Ja ei sündinud see taplus mitte ilma märksa kahjuta kummaltki poolt. Pärast kuulati nende kahe poole asi Dantskes üle ja lõpetati ja lepitati ära.

Selle meistri ameti ajal lubas Preisi kõrgemeister Konrad von Jungingen Harju ja Wiru rüütelkonnale iseäranis suured wabadused ja eesõigused kõigi teiste wastu Liiwimaal, nimelt et aadlist tütred niisama kui pojad nimetatud maades pärida wõiwad mitte ainult liikuwat, waid ka liikumata wara, nagu maid, mõisaid, külasid, lossisid, kindlusi, kunni wiienda põlweni, hoolimata igast lääniõigusest. See õigus on nimetatud kõrgemeistri poolt Dantskes Preisimaal antud ja kirja ja pitsatiga kinnitatud aastal 1397 maretipäewal.

Peale selle oli Harju ja Wiru aadlil Taani kuningate poolt ja pärast ka Preisi kõrgemeistrite poolt igal ajal tore rüütlikohtu eesõigus, kus kohtus kuus Harju ja kuus Wiru nõunikku ja kaks wõimukandjat, nimelt Tallinna komtuur ja Rakwere fogt, istusid, ja mis see kohus ütles ja määras ning õigeks tundis ja kuulutas, sellega pidid pooled rahul olema, ja peale seda tuli mannrihtri poolt, kes üks fogt on Liiwimaa rüütliõiguses, kohe otsuse täidesaatmine ilma wähemagi wiiwituseta, ja sellest kohtust ei wõinud keegi edasi kaewata, isegi walitsewale würstile mitte.

Ja peale selle oli aadlil, kõigil ja igal üksikul, igal ajal see woli ja wõimus, et igaüks oma mõisas ja maa peal inimesetapjale igaühe wastu, ka tema oma ülemuse wastu, kindlat kaitset wõis lubada ning anda. Peale selle oli igal aadlikul oma mõisas iseoma mõisakohus kaela ja keha üle kohut mõista Ja kui keegi pahategija kellegi aadlimehe maa peal kinni wõeti, siis teda ei antud mitte ülemuse kätte, waid selle aadliku kätte, kelle piirides tema tabati. Ja kui teda tema tööd mööda taheti karistada, siis kutsus see aadlimees mõned teised aadlikud ühes mõne wanema talupojaga oma juurde mõisa. Siis istus see mõisa junkur oma kutsutud sõpradega maha ja laskis pahategija ette tuua. Pärast kaebtust ei teinud aadlimehed, kes kohtus istusid, mitte otsust, waid olid üsna wait, sest maa wana kommet mööda pidid ikka kõige wanemad talupojad õiguse leidma ja pahategija üle otsuse tegema. Ja aadlil oli weel palju eesõigusi ja wabadusi, kuda aga himu ja tahtmine ja heaksarwamine tegi.

Ja nii toredasti kui aadlikkudel Liiwimaal kõik eesõigused käes olid, nii wilets oli talupoegade lugu siin maal kohtu ja õiguse poolest, sest waesel talupojal ei olnud mitte enam õigust kui tema junkur ehk fogt aga ise tahtis, ja waene mees ei tohtinud ühegi kõrge ülemuse ees ühegi wägiwalla ega ülemäära pärast kaewata. Ja kui talupoeg oma naisega suri ja lapsed järele jäid, siis wõeti lapsed nõnda eestkostmise alla, et kõik, mis wanematest järele oli jäänud, mõisa wõeti ja lapsed pidid alasti ja paljalt junkru tuleasemele minema wõi linnades kerjama ja oma wanemate warandusest täiesti ilma jääma. Ja kõik, mis waesel talupojal oli, see ei olnud mitte tema, waid tema isanda wõimuses. Ja kui mõni talupoeg wähe kurja oli teinud, siis ta wõeti ilma armuta ja wastu iga inimlikku tundmust oma junkru ehk maafogti poolt, keda siin maasulaseks hüütakse, paljaks ja pekseti pikkade terawate witstega, ilma tema wanusest hoolimata. Ja ükski talupoeg ei pääsnud sellest hoolimata wägiwallast mööda, ehk olgu siis, et ta rikas oli ja ennast igal ajal märksa kingitusega wõis wabastada. Ka oli aadlikke, kes oma waeseid talupoegi ja alamaid koerte ja hurtade wastu wahetasid. Seda ja muud sellesarnast ülemeelt, ülemäära ja hoolimata wägiwalda pidid waesed talupojad, ilma et muu ülemus seda kudagi oleks tähele pannud, aadli ja maasulaste poolt kannatama ja heaks wõtma.

Siis pidasid Liiwimaa talupojad isekeskis ka paganlikku ja mitte-kristlikku õigusekorda, mida mitte nii wäga talupoegadele kui nende isandatele süüks tuleb panna, kes seda lubasid. Sest kui keegi maha löödi ja ära tapeti, siis tarwitasid tapetu ligemad sõbrad oma enese õigust ja hukkasid ise mõrtsuka ära, kohe kus aga kätte said, ilma kohtuta ja otsuseta ja ilma timukata, ilma sellest küsimata, et ta ehk ennast ainult kaitsnud oli. Ja kui mõrtsukat ennast kätte ei saadud, siis pidi sagedasti tema ligem sõber, koguni laps kätkis isa süüd tasuma. See meister walitses 8 aastat.


Konrad von Vitinkhof, 30. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1402. aastast (1404—1413).
Aastal 1402 hakkas Konrad von Vitinkhof Liiwimaa meistriametit pidama. See meister pidas wägewat sõda wenelastega ja tegi sõjakäigu Pihkwa stifti, kus ta wenelastega Modda jõel taplust pidas ja neid 7000 maha lõi ja paljud neist wette tungis, kus nad ära uppusid. Pärast seda wõitu tahtis meister oma waenlasi weel edasi taga ajada, aga pidi preislaste pärast, kellele Poola kuningas Jagello ja Leedu suurwürst Witold kõwasti peale käisid, tagasi tulema ja preislastele appi minema.

Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 04
  • Büleklär
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 4333
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1803
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 4333
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1334
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 4309
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1443
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 4224
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1565
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 4424
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1725
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 4389
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1693
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 4554
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1677
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 4388
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1628
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 4303
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1548
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 4384
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1701
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 4492
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1631
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 4401
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1702
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 4420
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1544
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 4379
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1635
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 4291
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1617
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 4419
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1574
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 4237
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1623
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 4359
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1680
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 4466
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1643
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 4257
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1548
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwimaa kroonika (Leetberg) - 21
    Süzlärneñ gomumi sanı 4229
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1743
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.