Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 15

Süzlärneñ gomumi sanı 3917
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1414
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Kui meie nüüd kristliku nime wastastest olime kuulnud, oleme meie nende pääle tormanud ja oleme pärast üheksamat tundi12) neli neist, kes ühte küla põlema süütasiwad, kinni wõtnud. Kui meie need olime mahalöönud ja hobused ära wõtnud, sõitsime13) meie ruttu üksteise järele edasi, nõnda ka Lätlased, kes kergemad oliwad neid tagaajama ja läksime selle küla juure, keda Karedaks14) kutsutakse, kus nende Maja ja kogupaik15) oli. Ja kui meie sinna jõudsime, nägime meie neid hulga kaupa äkitselt meie wastu wäljale sõdima tulewat. Ja suure häälega kisendades ja kilpide pihta lüües tuliwad nemad meie poole, ja kes külasse maha oliwad jäänud, tuliwad ka teiste järele. Ja kui nemad meie weikest hulka nägiwad, jooksiwad nemad ja wiskasiwad omad odad meie pääle. Niisammuti karjusiwad ka Lätlased ja need, kes meiega oliwad16), kes kõige enne tulnud ja keda siiski wäga wähä oli, need jooksiwad nõndasamma nende pääle ja wiskasiwad neid oma odadega. Meie tee oli aga külmanud lume pärast kitsas ja pidime üksteise järele kõndima, sellepärast ei olnud Sakslased, kes eemalt selja takka tuliwad, weel mitte meie juure jõudnud, mis läbi meil esimestel nende ajawiidus raskuseks oli. Isanda pääle lootes säädsime meie17) Lätlased pahemalle poole, ja Sakslased aga, kes ükshaawalt teed mööda tuliwad, säädsid endid paremalle poole ülesse. Ja kui meie rüütli wendade lippu ligemale nägime jõudwat ja selle juures weel herzogi oma suure lipuga18) järele tulewat, saime meie wäga rõõmsaks. Ja kui herzog meie weikest seltsi nägi, ja wastaste suurt hulka, ütles tema: „On need siis Kristuse waenlased?“19) Ja üks wastas20): „Need nemad on!“ Siis ütles tema: „Aga siis Isanda nimel nende pääle!“ Ja niikohe sõitsiwad nemad rüütli wendadega ja teiste Sakslastega ja Lätlastega ruttu nende pääle, ja nende keskele sisse tungides tapsiwad nemad neid paremal ja pahemal pool, ja nemad langesid nende ees iga külje pääl21), kui hein, mis niitja ees maha langeb22). Ja nemad lõiwad neid maha kunni külast saadik ja ajasiwad põgenejaid taga tannawaid ja majasid mõõda, kus nemad neid wälja tõmbasiwad ja ära tapsiwad, ja need, kes majade katuste pääle ülesse ronisiwad ja puuriitade otsas wasto paniwad, need kiskusiwad nemad maha ja tapsiwad neid kõiki mõega teraga ära, ja ei tahtnud neile ühellegi armu anda. Ja Järwlaste naised, keda Saarlased wangi oliwad wedanud kargasiwad wälja ja lõiwad Saarlasi ka wemmaldega, kes juba enne löödut oliwad23) ja ütlesiwad: „Sind löögu Kristlaste Jumal!24)“. Ja Sakslased ajasiwad neid taga külast wäljale ja lõiwad neid maha wäljasi mõõda, kunni nende25) metsani, ja on selle püha metsa26) paljude tapetute werega kastnud.27) Lätlased aga, kes küla juures järele tuliwad, juhtusiwad mõnede põgenejatele tee pääl wastu, ajasiwad neid sinna ja tänna laiali ja surmasiwad neid, wõtsiwad nende hobused ära ja saiwad nende saagi kätte28). Ja nemad pöörasiwad sõawäljale tagasi ja saiwad hobusid, riidid ja saaki hulga kaupa. Wangid aga naiste ja lastega andsiwad nemad Järwlastele jälle tagasi, aga hobused ja kõige muu saagi jagasiwad Sakslased Lätlastega eneste wahel ühetasa ära, Isandat liites ja auustades, kes nii kuulsa wõidu paganate üle wähäde käte läbi oli saatnud. Tapetuid oli aga sõawäljal liggi wiissada, ja weel enam teisi on põldude ja teede pääl ja muial langenud. Meie wäest on aga kaks Sakslast langenud ja Lätlastest kaks29) üks Russini wend,30) ja üks Driniwalde wend31) Astijärwe äärest. Sakslastest oli üks, see noor grahw piiskopi perest ja üks herzogi rüütel. Nende mälestus olgu õnnistuseks ja nende hinged hingagu Kristuses!


Kristlased tungiwad Harju maa sisse.
Aga Liiwlased, kes pahemal käel ühe teise tee pääl ära oliwad läinud, ja Eestlased, kes paremale käele ära oliwad pöörnud ja mitte lahingisse ei tulnud, et saanud sellepärast saagi jagamise juures mitte osa. Aga nemad on oma tee pääl otsekohe32) läbi öösi Harju maale sisse tunginud, ja kui hommik saanud, laotasiwad nemad oma wäe üle kõikide külade, lõiwad mehed maha, wedasiwad naised wangi ja tõiwad palju saaki kokku. Neile läksiwad Sakslased ja Lätlased teisel päewal järele ja tegiwad nii- samma sugust kurja, ja säädsiwad oma kogupaiga Loone külasse, mis kesket maad on33), Liiwlased asutasiwad aga teisekohta oma Maja, ja Sakalased34) wõtsiwad oma aseme Talinna ligi. Need oliwad wanemate35) käsust üle astunud ja ka Talinna maad riisunud, kes Daanlaste iket juba wastu oli wõtnud. Aga Warbolased36) saatsiwad saadikud meie juure ja palusiwad seda, mis rahuks tarwis on, ja et meie nende rajadest ära peaksime minema. Ja ordumeister Volkiin ütles: „Kui teie meiega ühte Jumalat auustada tahate ja püha ristmise weega endid kasta lasete, ja omad pojad pandiks annate, siis tahame meie teiega alalist rahu teha.“ Ja see sõna oli Warbolaste meele pärast, ja andsiwad pantisi.


Esimene tüli Daanlastega Eesti maal.
§ 10. Ka meie rüütlid saatsiwad saadikud kõrgeauuwäärt pääpiiskopi Andrease ja teiste Daani piiskoppide, ja kuninga meeste juure, kes Talinna kantsis oliwad. Need saatsiwad kohe kuninga mehed meie juure, kes Jumalalle ja meile tänu andsiwad paganate, see on niihästi Saarlaste kui ka Harilaste wõitmise eest, ja pääle seda weel juure lisasiwad, et kõik Eesti maa Daani kuninga päralt olla, sest et see Liiwi maa piiskoppidest1) temale olla antut. Ja nemad palusiwad. et Warbolaste pandid nende kätte peaksiwad antut saama. Ordumeister Volkiin aga kinnitas et tema Eesti maa Daani kuningalle kinkimisest ei midagi täädwat, tunnistas Sakseni herzogi Alberti ja kõikide meeste ees, kes nendega kokku tulnud, et kõik terwe Eesti maa püha neitsi lipu al Riiglastest ristiusu ikke alla olla heidetut, üksnes ilma Talinna2) maa jaota ja Saarlaste saareta, ja ütles weel: „Praegused Harju maa pandid anname meie kül nende isadelle jälle tagasi ja tahame sellega Daani kuningalle häämelega seda auu näidata, ommeti selle tingimise al, et selle läbi Riiglaste õigused kuidagi wähändatut ei saa.“ Sellepärast jätsime meie kõik selle maa pandid maha ja pöörasime oma saagiga Liiwi maale tagasi.


Harju maa koopad.
Aga Liiwlaste saak oli wäga suur, kes Harilaste maa alused koopad3) kuhu nemad ikka ära oliwad põgenenud, kinni oliwad pannud ja tuld ja suitsu nende koobaste suu pääle tegiwad, ja ööd ja päewad suitsutasiwad, ja neid kõik ära lämmatasiwad, niihästi mehed kui naised. Ja kui nemad mõned suremas, mõned poolsurnult ja teised surnult koobastest wälja oliwad kiskunud, tapsiwad nemad need4) ära ja wedasiwad teised wangi, kus juures nemad kõik nende wara ja raha riided ja muu saagi hulga kaupa ära wiisiwad. Lämmatatut inimesi oli aga mõlemist sugust kõikide nende koobaste sees ligi tuhat hinge5).

Selle järele pöörasiwad Liiwlased6) Sakslastega tagasi, Jumalat tänades selle eest, et tema ka Harilaste uhked südamed ristiusu alla oli alandanud.


Alberti wend Hermann saab Eesti maa piiskopiks; kuninga Woldemari waenlus tema wastu.
§ 11. Sellelsammal aastal, kus Theodorich, kõrge auuwäärt Eestimaa piiskop, surnud oli, kes jumalakartmatade mõekade läbi Talinnas ära oli tapetud saanud, ja märtiiride osasaamisele, nii kui meie loodame, siit ära läinud, — on Liiwi maa piiskop Albert tema asemele oma wenna Hermanni, niisamma kõrge auuwäärt1) püha Pauluse kloostri abti, Breemi juurest2), piiskopiks säädnud, ja ka saadikud Kuura ja Samelandist3) läbi Saksa maale saatnud, temale seda tääda andma. Sellepärast on tema4) Magdeburgi pääpiiskopi juure läinud ja on temast Eestimaa piiskopiks5) pühitsetut saanud. Kui Daani kuningas seda kuulnud, on ta tema Liiwi maale minekut mõnda aastat kinni pidanud, mikspärast seesamma piiskop kuninga juure tuli seda piiskopi konda tema käest wastu wõtta soowis ja truuiste tema poole hoida lubas6).

Selle kingituse pärast, millest hiljemalt ommeti midagi ei ole tulnud, näis Hermann — kes Albert von Stade järele 1220 piiskopiks sai (ühenda 24, 2), nii kui ükskord Theodorich, kellele Lihula asupaigaks anti (24, 3) — ennast otse Magdeburgi piiskopist sisse õnnistada lasknud olewat. Honorius on 18 Aprillil 1220 Liiwi maa Albertist ette pandut piiskopikonna rajad Hermannile kinnitanud, ja 18 ja 19 Aprillil Liiwi, Selonia ja Lihula piiskoppide eest wastalise Woldemari juures muret kannud.


§ 1. 1) Bisdenus primus Antistis annus,
Et non a bellis Livonum torra quievit.

2) Anhaltis oli Alberti sündimise paik; Sakseni herzogiks sai tema oma isa Bernhrdi asemele. — 3) Stotle seisab lõunapool praegusest Bremerhawenist. — 4) Eestis keele: kantsi grahw.

§ 2. 1) Schleswigist. 10, 13. 11, 1. — 2) See oli Aarhuusi piiskop Peeter. — 3) 15, 4. — 4) Wist oli ta 22, 1 saadik sinna kuninga juure jäänud. Tema Daanlaste poole hoidmine oli natuke enneaegne, sest et Liiwi maa wägi 21, 5 Lääne maa temale piiskopi konnaks oli wõtnud. 5) Witslaw I. Jaromari poeg, kes Rüügeni ja ühe jao Pommeri maa walitseja oli! Teda nimetatakse hiljemalt ainult „härraks;“ tema wanem wend walitses weel 1219 Bernutas. On Daani Vasallid. — 6) jälle 27, 3 Praegune Doomi mägi Talinnas, ehk kants sääl pääl; hiljemalt ka Daanikants (waata 22, 9), ehk ka maa nime järele Talinna kants (waata 21, 5). Eesti Lindanise tähendab wist: (Linda) juure ehk sisse, nii kui Puidise 22, 2 ja 27, 3 Laadise 22, 9. — 7) Oli Hendrik tema pääle pahane et ta teda märtiiriks ei kiida saanud olewat? Tema märtiiri surmast räägiwad ka Alberich, Albert von Stade ja Urk. 61. — 8) See wõib hiljema Talinna alt linna kohas olnud olla. — 9) Mõned Daani kroonikud, kes enamiste 1219 sellest räägiwad, ajawad niisugust juttu, et Daanlased 1500 (wõi 1000 wõi 500) laewaga sääl olla olnud. Seda juttu, Andrease imetegijast palwest lahingi ajal, kus lip, Danebrog taewast maha kukkus (Waata kodumaalt Nr. 4.), räägib Peeter Olai. Tõsine lugu on, et paawst kuningalle selle paganate juure sõidu tarwis ühe punase lipu oli saatnud, kelle sees walge rist oli. — 10) see on wist kuninga — 11) maja preester; kaplan nimetatakse ka abipreester.
italki

§ 3. 1) Praegune Mesote Kuura maa Aa jõe ääres Bauske ligi.

§ 4. 1) Waata 9, 2. — 2) Terwete seisis Hofzumberge mõisa juures Teerwitte wõi Terpentini oja ääres Kuura maal. — 3) 12, 2 tuleb ka wiimsel korral kui sõber ette. — 4) Ekau jõe aru, mis Kuura maa Aa jõkke lähäb. — 5) tapetude seas. — 6) Ühenda 22, 1. — 7) Ühenda 13, 3. Walge munga mantle käise, wõi oli see pääkot wõi kapuze, mis munkadel mantlega ühes üle pää käisiwad. — 8) Ühenda Saalom. Tark. raamat 5, 5. — 9) kraawi ja walli teha. — 10) Waata § 8.

§ 5. 1) Seda peab siin meele tuletama, et need muud ei ole, kui need Lätlased, kes rüütli wendade jao maa sees elasiwad. — 2) nii kui 15, 7. — 3) wist nii, kui 22, 4 ja 25, 3, kus wiljahunnikud ära põletati. 4) Rudolhw, waata § 6 ja 22, 5.

§ 6. 1) Hendril räägib siin ikka Paala (Põltsama) jõest: kas see siin mitte Nawesti jõgi ei olnud, kust kõige õigemalt Nurmegunde ja Järwa maale wõis saada? Muidu pidiwad nemad üle Kolga Jaani Põltsamaale minema ja säält siis üle jõe Järwa maa sisse tungima. Wõi oli Nawesti tee neil tundmata? — nii kui 15, 7. 23, 9. 24, 5. — 3) 20, 6. — 4) Järwlased, sellepärast see nuhtlus. — 5) 21, 6, kus mõega rüütlitest mitte juttu ei ole. — 6) Nemad on 20, 6. 21, 6. (23, 9) ristmist wastu wõtta ja maksusi maksta lubanud.

§ 7. 1) 16, 3. 18, 3. — 2) § 1. — 3) Talwe pärast wõisiwad nad õigemat teed, wist üle Nawesti minna. — 4) kuhu jääwad Sakalased? — 5) Daani ajakirjas Liber census Pormas nimetatut 70 adra maaga; praegune suur Torma küla lõunaõhtu pool Rakwerest. — 6) 15, 7; kogupaiga. — 7) Awispää küla Weikse Maarja kihelkonnas, wana kantside asemetega. — 8) Ka Liber cens. järele on põhjaõhtu poolne Wiru maa jagu Talinna kiilegunde päralt olnud, eesnimetatut Tormas muidugi ka. Praegu nimetut Talinna maa jagu ei olnud weel mitte Daanlaste käes (§ 2); ühenda § 9. 24, 1 j. e. — 9) wissist mitte Järwa, waid ennemine naabrus olewa maa sees; ühenda § 9 lõpul, kus Hendrik seda kohta mitte ei tää. — 10) mitte, mis nende maale, waid mis nüüd neile kõige lähem oli. sest et Ugaunia mitte Wiru maasse ei puutunud. — 11) lõunapoolne Wirumaa jagu, 24, 1; üh. 29, 7. Pudiwere mõis Siimona lihellonnas näis seda nimet ülespidanud olewat. — 12) Eweesuse raam. 2, 14. — 13) Hagai 2, 8. — 2) üh. Mark. 16, 15. Matt. 28, 19. — 15) Joann. 14, 27. — 16) 24, 1 nimetatakse teda Pudiwiru wanemaks, ühenda 29, 7. — 17) Mark. 10, 30. — 18) Selle järele tuli salwimine ja ristmine. — 19) sõawägi, 9, 3. — 20) salwimise õli. — 21) ristmise tallituse riistad. — 22) Ka Liber census järele on Wiru maal wiis külegunde, aga ühe ainsa nime annab Hendrik tääda täh. 8; tema Pudiwiru on aga ainult küla nimi. — 23) mitte üksi need wiis wiie maakonna wanemat, sest — 24) kaks wanemat oliwad juba Wiru maal ristitut, ja nõnda oli ühe kiilegunde sees enam kui üks wanem.

§ 8. 1) § 3 juure — 2) muidugi oma meestega. — 3) waata § 4 — 4) ericios jälle 28, 5. Olid need siis siili wiisi okkaid täis, wõi sea keha sarnatsed warju katused, kelle al wõis kaewata, wõi olid need koguni kaewamise masinad. Ühenda sellesarnatsed sead 28, 5. 30, 4. — 5) nende siilide al, nagu kohe selle järel warju torni al ja 30, 4 sigade al. — 6) kiwide. — 7) erkerius, ülewel ette wälja tehtut ehitus. — 8) wist need kõige tugewamad kindluse palgid, üh. 30, 4. — 9) teiste wanematega. — 10) Hendrik oli siis sääl ühes. — 11) Saalom. Õp. sõn. 1, 15. — 12) Ascheraadist waata 8, 1. 9, 9. 10, 14. 11, 5 j. e; see oli mõegarüütlite päralt. Viwald on üks Liiwi wanem, aga mitte kantsi käsuandja. — 13) See näitab warsi, et Littawid räägiwad. — 14) See on pilkamine; waenlast nägema tähendab ka: temaga sõdima. — 16) millajal? — 16) ühe risti? wõi oli see ehk Maarja lip, kellest 11, 6 ja 16, 4 sai räägitud.

§ 9. 1) Ja just selle tee pääl Harju maale pidiwad Saarlased neile ette puutuma! — 2) Kuida tema Wenelaste käest (20, 8. 21, 1) jälle lahti on saanud, ei ole mitte tääda antud; ühenda 22, 8 lõpul? — 3) 21, 2. — 4) Põltsamaa poole. — 5) 21, 2. 22, 9. — 6) Hendrik oli siis isi kaasas. — 7) 2 Kun. 3, 22. — 8) Waata § 6. — 9) kõige ees minejad? — 10) wõi sõariistad ümber. — 11) Hiob 1, 15—17. 19. 12) 11, 5, 22, 3. — 13) ratsa? — 14) 15, 7. 20, 6. — 15) 15, 7. 23, 7. — 16) Ühenda Makkab. 9, 13. Oliwad meie jutustajaga Sakslased ja Lätlased ühes? wõi oli Hendrik üksi Lätlastega ees otsas? ommeti näis Sakslased taga järele tulewat. — 17) Siin peab jälle küsima: oli Hendrik isi üks neist säädjatest? — 18) 11, 6. 16, 4. Tema on see päämees. — 19) Mis tarwis ta seda weel küsib? — 20) wist Hendrik? ühenda 24, 4 lõpul. — 21) 1 Makkab. 6, 45 järele. — 22) Jerem. 9, 22 järele. — 23) 4 Mas. 22, 27 j. e. — 24) Üh. Ap. Teg. 23, 3. — 25) Järwlaste — 26) iie — 27) commaculaverunt määrinud. — 28) wõtsiwad nende riisutud saagi ära? wõi riisusiwad neid puhtaks? Ühenda 12, 1. 25, 4. 28, 1. — 29) siin hakatakse üsna tagasipidi arutama. — 30) Russin oli 16, 4 langenud. — 31) Tema wend on wissist Waribul, 17, 2 ja 18, 3; tema teine wend on Rameko, kes weel 26, 12 ja 27, 1 elab. — 32) wist ühte joont. 33) 20, 2. — 34) kus on siis Ugaunialased ja Järwlased jäänud? — 35) Eesti wanemate? — 36) 15, 8. —

§ 10. 1) Muidugi on need Albert ja Theodorich olnud, 22, 1. Mis nemad Daanlastele lubanud oliwad, keda Volkiin, siin ja Albert 24, 2 wastu ajawad, on täädmatta; Theodorich wõib ehk palju lubanud olla, aga Albertiga ei olnud wissist midagi kindlaste ära tehtud, nõnda et neil wastastikku palju, ehk ei midagi nõuda et jäänud. — 2) Harju maa taga Talinna ümber mere ääres. 3) Oli see Kuimetsa juures nende suurte koobaste sees? kõneldut jut näitab otsekohe sinna kohta sündiwat. — 4) ka need surnud?! ühenda 11, 9. — 5) Ja seda ei panda mitte ühegi sõnaga pahaks! — 6) Siin on Eestlased ja Lätlased ära unustatud.

§ 11. 1) non minus venerabilem = mitte wähäma auuwäärt. — 2) Albert von Stade järele Breemenis. See Benedikti klooster seisis Lihawõte warawa (Osterthor) ees Pauluse mäe pääl. — 3) Samelandi al on siin ülepää Preisimaa mõista, ehk kül Sameland wõi Samland üks weike Preisi maakond Lääne mere kaldal Königsbergi, Pillau ja Labiau kohal on. Talwe pärast lähäwad need saadikud maad mööda. — 4) Hermann. — 5) Kuningas Friedrich oli 25 Märtsil 1216 Magdeburgi pääpiiskopi Albertile kõik paganate ja Kristlaste maad, keda tema teinepool Liiwi maad ehk sääl juures, kas isi teiste läbi ümber pöörata ehk riigile wõita wõib — ära kinkinud. — 6) 24, 4, aga asjata. Parem õn oli Hermannil alles 1224, waata 28, 1.

XXIV. Päätük.

Piiskopi Alberti kakskümnes teine aasta.

Preestrid Peeter ja Hendrik ristiwad hommikupoolsel Eesti maal.
§ 1. Kakskümnes teine aasta piiskopil oli juba käe,
Ja mitte palju rahu Liiwi maa weel es näe.1)

Et seesamma piiskop muret kandis, jutluse kuulutajaid Eesti maale saata, kuida temal alati kõikide kirikute2) eest mure oli, siis saatis tema preestri Alobrandi ja Ludwigi Sakala maale. Kui nemad palju Järwast ja teistest maadest ristinud oliwad, pöörasiwad nemad jälle tagasi Liiwi maale. Ka saatis piiskop saadikud Wene maale ja on rahulisi sõnu Nowgorodlastega kõneenud3). Ja selle wahel ei wiitnud ta mitte aega, teisi preestrid Eesti maale saates. Nende seas oli esimene Peeter Kaikewalde4) Soome maalt ja Hendrik, Lätlaste hingekarjane Iimera äärest. Need läksiwad ühes koos Eesti maale ja käisiwad Ugaunia maast läbi, mis juba enne5) ristitud oli, kunni nemad selle jõe juure, mida emaweeks kutsutakse, Tartu kohta jõudsiwad. Ja nemad hakkasiwad jõest saadik kristliku õpetuse seemet wälja külwama ja kastsiwad ümberseiswad külad püha uuesündimise weega. Ja kui nemad Lowekottes6) ja ka teistes külades püha ristmise salajust oliwad pühitsenud, läksiwad nemad Saadjärwe7) poole, kutsusiwad rahwa kokku ja on sääl ligi kolm sada ristinud; selle järele käisiwad nemad teistes külades ümber ja tegiwad nõnda sammuti. Ja nemad tuliwad Waiga ja Hiembe selle maa kohtadesse ja on püha ristmise salajustes õpetust annud ja kõiki ristinud; wiimatö on nemad Rioles, mis selle maa wiimne kindlus on8), inimesed kokku kutsunud ja neile ewangeeliummi õpetust kuulutanud; ja kui nemad kõik sääl oliwad ristinud, mehi ja naisi ligi wiissada, siis on nemad Wiru maale edasi läinud.

Ja Wirulased esimese maa jao seest, keda Pudiwiru9) kutsutakse, wõtsiwad neid wastu ja lasksiwad endid kõik neljateistkümne küla sees ristida, nii kui Tabeliin10) nende wanem, kes pärast seda Daanlastest ülesse on poodut, et tema Riiglaste ristmist wastu oli wõtnud ja oma poja rüütli wendadelle pandiks annud11). Teised Wirulased aga teiste maa jagude seest, kes Daanlaste ähwarduse pärast Riiglaste preestrid mitte wastu ei julgenud wõtta, on Daanlased, et nemad nende naabrid oliwad, eneste juure kutsunud ja endid neist ristida lasknud12). Nõnda arwasiwad Wirulased, et Kristlaste Jumal üksainus olla, niihästi Daanlastel kui Sakslastel, ja üks usk, üks ristmine13) ja wõtsiwad selle arwamisega, et sellest midagi tüli wälja ei tule oma naabrite Daanlaste ristmise ilma kahtluseta wastu. Riiglased ütlesiwad aga Wiru maa eneste omanduse olewat, mis nende omadest kristliku usu ikke alla olla heidetut, ja olla eesnimetatut preestrid sedasamma ristima saatnud.


Daanlaste ette tungimine; uus tüli nendega.
§ 2. Aga Daanlased, kes seda oma naabrus olewat maad eest ära wõtta soowisiwad, on omad preestrid nagu wõera lõikuse sisse saatnud, kes mõned külad ristisiwad ja teistesse saadikud saatsiwad, kuhu nemad isi mitte nõnda ruttu ei wõinud jõuda ja käskisiwad kõigis külades suured puust ristid ülesse panna; ka saatsiwad nemad pühitsetut wet talunikkude käte läbi ja käskisiwad neid sellega oma naisi ja lapsi kasta1) , mille kombega nemad Riiglaste prestritelle ette jõuda tõttasiwad ja selle wiisiga kõiki seda maad Daani kuninga käe alla eest ära wõtta püüdsiwad.

Kui Peeter ja Hendrik seda märkasiwad, läksiwad nemad ära Järwa maale. Ja kui nemad sääl esimestes külades wäga palju inimesi oliwad ristinud, kuulsiwad nemad et Wolter, üks Daanlaste preester, sinna olla tulnud, läksiwad nemad temale wastu ja ütlesiwad, et see maa Riiglaste walitsuse al olla, ja kinnitasiwad, et see wiina mägi ristisõitjate hoole ja Riiglaste töö läbi püha neitsi lipu al olla istutatut saanud. Selle järel läksiwad nemad sellesamma preestriga Daanlaste kantsi juure2), kus nemad kõrge auuwäärt Lundi pääpiiskopi Andrease ees sedasamma kuulutasiwad. Ommeti ütles see pääpiiskop et kõik Eesti maa, kas olgu Riiglastest wõidetut, ehk tänini weel mitte alla heidetut, kõik Daani kuninga päralt olla, sest et see Riia3) piiskoppide poolest Eestlaste wastu antud abi eest temale olla antut. Ja tema saatis saadikud Riiga ja käskis, et nemad neid maha rippuwaid4) kobaraid mitte ei peaks noppima ega oma preestrid Eesti maa nurkadesse õpetama saatma. Temale kirjutas Riia piiskop, kõrge auuwäärt Albert, tagasi: seesamma Eesti ristikoguduse wiinamägi olla mitu aastat enne Daanlaste aega tema omadest juba ammugi istutatut ja paljude Sakslaste werega ja palju sõa waewaga haritut, ja tema preestrid ei olla mitte Eesti maa nurkades, waid kesket Järwa maad ja ka Wiru maal, kunni pääpiskopi enese silma alla ilmunud.


Albert paneb Daani nõudmiste wastu. Mõega rüütlid heidawad Daani nõuusse.
Kui Daani kuningas seda kuulis, sai tema Riia piiskopi wastu wähe pahaseks; ommeti kutsus ta teda, et ta rüütli wendadega tema ette pidi tulema. Tema aga ei tulnud mitte, waid tõttas selle tüli pärast püha isa juure, kuna rüütli wennad, Wõnnu Rudolhw teistega, kunninga juure tuliwad; ja kuningas andis neile Sakala ja Ugaunia maa, mis juba ammugi Riiglastest alla heidetut ja ristitut oli, kõige nende ligi seiswa maadega5) kui nende kolmandama jao Eesti maast6) kus juures Liiwi maa piiskopi ja tema wenna Hermanni jagu, kes hiljalt piiskopiks oli pühitsetut — wälja jäeti. Ja see täädus läks Riiga, kus piiskop Bernhard7) teiste Riiglastega seda wäga pahaks pani. Ja nemad tuliwad rüütli wendadega kokku ja kinnitasiwad sõbruses Eesti maa kolmeks jaotuse kindlaks, ja kui nemad piiskoppidelle nii kui tänini, nõnda ka edespidiseks ajaks omad jaod kätte andsiwad, jätsiwad nemad wendadelle nende kolmandiku.


Talina, Harju, Järwa ja Wiru maa Daani walitsuse al.
Kui Daanlased juba kõige Tallinna maa jao oliwad ristinud, saatsiwad nad omad preestrid Harju maale, ja pärast nende ristmist kihutasiwad nemad neid wäega Järwlaste pääle minema, et nemad8) hirmu pärast Riiglaste walitsuse alt endid lahti teeksiwad. ja nende9) walitsuse ja ristmise wastu wõtaksiwad. Ja Harilased läksiwad sellelsammal suwel üheksa korda oma wägedega Järwlaste maale, riisusiwad neid puhtaks ja lõiwad mitmed neist maha ja wõtsiwad wangi, et nemad ka Daanlaste preestrigi10) teiste seas haawasiwad, kunni wiimaks suurem jagu neist Daanlaste walitsuse ja ristmise endile walitsesiwad. Nõndasamma wõtsiwad ka Wirulased, kes hakatuses Riiglastest alla oliwad sunnitut, Daanlaste ähwarduse ja hirmu pärast nende sõna ja walitsuse wastu. Selle pärast on pääpiiskop Wiru ja Järwa maale ühe uue piiskopi pühitsenud11), Tallinna piiskopi alla aga Harju maa pannud.


Rootslaste õnnetus Lihulas Lääne maal.
§ 3. Selle wahel tuli Rootsi kuningas Johannes oma herzogi1) ja piiskoppidega, kui tema suure wäe oli kogunud, Rotalia maale ja püüdis mõned maa kohad ja walitsust Eesti maal saada. Ja tema asus enese Lihula kantsi, mis piiskopile Hermannile, Liiwi maa piiskopi wennale paawsti poolest kinnitatut oli2), sest et seesamma maa enne Riiglastest ära oli wõidetut ja usuõpetuse hakatustes juhatatut. Ja Rootslased käisiwad ümber mööda maad, kus nemad rahwa seas õpetasiwad ja ristisiwad, ja kirikuid ehitasiwad, kunni nemad Daanlaste juure Tallinna tuliwad ja nendega kõnelesiwad. Ka Riiglased saatsiwad saadikud nende juure ja ütlesiwad, et need maad nende wägede läbi kristliku usu ikke alla olla heidetut, ja maenitsesiwad neid ka, kawalate Eestlaste sõnu mitte wäga uskuda ja wähäm nende kaitsmise pääle toetada. Kui nüüd seesamma kuningas omad mehed sinna kantsi, see on Lihulasse oli pannud, nõnda ka herzogi Kaarli ja ühe piiskopi3), siis pööris tema tagasi Rootsi maale.

Ja et neil ühe külje pääl Liiwi maa oli ja teise külje pääl Daanlased, siis jäiwad nemad sääl keskel olles ka paganaid wähem kartma. Ja see sündis ühel päewal, kui esimene koidu piire ennast näitas, tuliwad Saarlased mere poolt suure wäega. piirasiwad Rootslased ümber, sõdisiwad nendega ja paniwad tule nende otsa. Ja Rootslased läksiwad wälja nende wastu ja sõdisiwad nendega, aga ei wõinud mitte niisuguse hulga wastu seista; siis langesiwad Rootslased ja saiwad nendest tapetut ja sai ka kants ära wõetud, kus juures herzog langes. Ja ka piiskop sai tule4) ja mõegaga ära tapetut, ja on, kuida meie usume, märtiiride osasaamisele siit ära läinud. Ja pärast seda tuliwad Daanlased, need korjasiwad nende kehad ülesse ja matsiwad neid leinamisega maha. Niisamma on ka Riiglased, kui nemad nende tapmist kuulsiwad mitu päewa pärast leinanud ja õhanud. Neid tapetuid oli aga ligi wiis sada, kellest wähäd põgenemise läbi oliwad pääsnud ja Daanlaste kantsi jõudnud. Kõik teised saiwad mõega teraga maha löödut; nende mälestus olgu õnnistuseks5) ja nende hinged hingagu Kristuse juures!


Piiskop Albert reisib ühteteistkümnet korda ära, ei saa paawsti ega keisri poolest abi, peab Daani kuningalle järele andma.
§ 4. Liiwi maa piiskop läks aga üle mere ja tuli Lüübekisse. Ja et tema Daani kuninga1) tagakiusamisi tääda sai, läks tema omad truu sõprade abiga salaja linnast wälja ja jõudis rutuga Rooma, püha isa, Honoriuse III. juure, kes haleda meelega ja isalikult tema palwid kuulas. Ja Taani kuningas saatis omad saadikud sinna tema wastu, kes mitte wähä Liiwi maa kiriku asju Roomas ei seganud, waid suure ahnusega enestelle kasu saatsiwad2). Ja Liiwi maa piiskop läks säält ära keisri Friedrichi juure, kes sellel ajal hiljalt3) keisriks oli tõstetud, ja otsis tema juurest nõuu ja abi niihästi Daani kuninga, kui ta Wenelaste ja teiste paganate raske tagakiusamiste wastu, sest et Liiwi maa kõikide alla heidetut maakondadega ikka riigi külges seista4). Et aga keisril mitmesuguste ja kõrgete riigi asjadega tegemist oli, on tema piiskopile wäga wähä troosti wõinud anda; sest tema oli tõotanud püha Jerusalemma maale minna ja sellepärast muretsetes, ei annud tema piiskopile mitte abi waid maenitses ja õpetas teda, rahu ja sõbruse kõnet niihästi Daanlastega kui ka Wenelastega pidama, kunni selle uue istanduse pääl hiljemalt üks kindel koda ülesse ehitatut saab5).

Ja et piiskop ühtigi troosti ei saanud, ei püha isa ega ka keisri käest, siis pööris tema tagasi (weel 1220) Saksa maale6) ja näis temal hääde meeste nõuu järele kasulikum olewat, Daani kuninga juure minna, kui et Liiwi maa ristikogudus suure häda sisse lähäks. Sest Daani kuningas keelis Lüübeki rahwast, et nemad mitte laewu ristisõitjatele Liiwi maale minna ei pidand andma, kunni tema piiskopi oma lubamisele oleks sundinud. Sellepärast läks seesama kõrge auuwäärt piiskop wiimaks (1221 Märtsil?) oma wenna, piiskopi Hermanniga7) enne nimetatut Daani kuninga palwele ja on ni hästi Liiwi kui ka Eesti maa tema ülema walitsuse alla annud, aga üksnes nõnda, kui tema nõuukogude ülemad8), nõnda ka tema mehed ja Riiglased kõige Liiwlaste ja Lätlastega selle tarwis oma luba annawad. Ja sellelsammal ajal suri kuningana, Daani kuninga abikaasa lapsewoodis ära9), mis pääle üks ütles10), et see noor ristikogudus, mis sellel ajal selle kuninga ülema walitsuse alla oli antut ja igapääw waimuliku wilja pidi sünnitama, tema walitsuse al ilma kaksipidi mõtlematta suure häda sisse peab minema. Ja seesama on tõt rääkinud, kuida alpool11) selgeks saab.


Hendriku ja Theodorichi missioni tööd Hommiku-Eesti maal. Ebajumala Taara mägis.
Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 16
  • Büleklär
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 4284
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1691
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 4069
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1590
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 4097
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1642
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 4339
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1588
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 4136
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1608
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 4116
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1544
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 4273
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1526
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 4203
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1439
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 4264
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1537
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 4146
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1475
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 4278
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1403
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 4104
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1437
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 4327
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1405
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 4025
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1380
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 3917
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1414
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 4308
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1464
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 4119
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1408
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 4276
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1400
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 4220
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1494
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 2407
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1122
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.