Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 13

Süzlärneñ gomumi sanı 4327
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1405
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Kui nüüd Riiglased nende kogumisest kuulsiwad, tõusiwad nemad ülesse ja tõttasiwad ruttu nende juure, selle soowimisega et Wenelastele ette jõuda. Ja nendega läks ka grahw Albert oma rüütlite ja sulastega, Volkiin, Rüütlite ordumeister oma wendadega, Bernhard, Düünamünde abt, praost Johannes, Liiwlased ja Lätlased, ja ka Kaupo, see kõige truim4) kes Issanda sõdimistest kui ka sõasõitudest iialgi maha ei jäänud. Need kõik tuliwad ühes sõtta. Kõik need eesnimetatut tulewad Sakala ligidalle sinna koha pääle kokku, kus wäe palwete ja tõotuste koht on5), ja neid oli ligi kolm tuhat ära walitsetut meest. Ja Sakslased säeti keskmise tee pääle, Liiwlased aga pandi paremalle poole ja Lätlastelle anti pahema poole tee. Ja nemad saatsiwad teised külade juure, need wõtsiwad mõned inimesed kinni ja saiwad nende käest tääda, kui suur wäe hulk oli, ja ka seda, et wägi juba wastu tulemas ja walmis sõdimas olla. Kui nemad seda kuulsiwad, läksiwad nemad ettewaatlikult ja hääs korras edasi, ja kui õhtu oli saanud, jõudsiwad nemad Wiliandi kantsi juure. Kui nemad siin ööd oliwad puhanud ja missa pühitsust6) pidanud, läksiwad nemad apostli Matteuse päewal edasi wastaste wastu ja leidsiwad, et need endid kõik ühte teise kohta7) ära oliwad pöörnud. Niikohe läksiwad nemad neile järele, ja kui nemad neid sõdimise pääle walmis, äkitselt8) eest metsadest wastu nägiwad tulema, läksiwad nad nende ligi, kus Sakslased keskmise tee pääl nende wastu sõdisiwad, kus nende9) suurem ja kangem wägi oli, ja nõnda muist ratsa, muist jala, omas korras aegapidi edasi minnes, läksiwad nemad nende keskelt läbi lõhkusiwad nende wäe ühest ära ja ajasiwad neid põgenema

§ 3. Ka Lätlased kes pahemal pool sõdisiwad, läksiwad südamikult Sakslastega oma wastaste pääle. Nende wastu oliwad Sakalased Lembitu ja teiste wanematega ülesse säetut, kes palju Lätlasi haawasiwad ja mõned ära tapsiwad, ja wapra wõitlusega kaua wastu seisiwad. Aga kui nemad nägiwad, et keskmine wägi Sakslastest põgenema oli aetut, pöörasiwad nemad nõndasammuti selga, kellele Lätlased järele ajasiwad ja palju neist maha lõiwad; kes üle jäiwad, need põgenesiwad ära. Ja Veko, Roboami1) wend, tundis Lembitut ja ajas teda taga, lõi teda maha ja wõttis tema riided ära, ja teised raijusiwad tema pää otsast ära, mille nad Liiwi maale ligi wõtsiwad2). Ja sääl langesiwad ka teised Sakala wanemad, Wotele ja Maniwalde3) wäga paljude teistega4). Liiwlased aga, kes paremale poole ülesse oliwad säetut pöörasiwad endid Sakslaste poole, kui nad Eestlaste odad hirmsaste eneste pääle nägiwad lendawat, ja ajasiwad nendega põgenejaid taga. Aga Eestlased, kes neile wastu oliwad tulnud, langesiwad mõnede meie omade pääle, kes selja taga järele tuliwad; ommeti lõiwad nemad neid mehiselt tagasi ja ajasiwad neid ka põgenema. Ja kui Eestlased kõik oliwad põgenema aetut5) ajasiwad neid Liiwlased, Lätlased ja Sakslased taga, ja lõiwad neid metsades nii palju maha, et neid kül ligi tuhat wõis olla; pääle seda lõpmata palju, keda metsades ega soodes ülesse ei wõinud luguda — ja on nende käest ligi kakstuhat hobust ära wõtnud ja kõik nende sõariistad ja saagi ära riisunud, ja riisutut waranduse järgmisel päewal kõik eneste wahel ühetasa ära jaganud.


Kaupo surm.
§ 4. Aga Kaupo, kes ühe odaga mõlemist küljest läbi oli pistetut, mõtles usklikult Isanda kannatuse pääle1), ja kui tema Isanda ihu saakramenti oli wõtnud, on tema tõsise ristiusu tunnistusega hinge heitnud 22. Septembril, ja oli enne omad warandused kõik Liiwi maa kirikutele jaganud2). Ja tema pärast leinasiwad niihästi grahw Albert, kui ka Abt ja kõik, kes nendega oliwad. Ja tema keha põletati ära3) ja tema luud wiidi Liiwi maale ja maeti Kubeseele maha4).


Sakalased saawad uueste alla heidetut.
§ 5. Pärast lahingit aga läks wägi edasi kunni Paala jõe juure Lembitu külasse1) ja seisis sääl kolm päewa paigal, kust nemad Liiwlased ja Lätlased ümberringi maade sisse wälja saatsiwad, seda riisuma ja põletama. Ja nende juure tuli Lembitn wend Unepewe teistega, kes üle oliwad jäänud, ja palusiwad endist rahu uuendada. Ja Sakslased rääkisiwad nende wastu: „Et teie wastu wõetut püha ristmise saakramentisi olete põlganud, ja paganate ja Wenelaste kurja nõuudega Kristuse usku olete teotanud, sellepärast on teid Isand löönud. Nüüd aga pöörge truuiste Kristuse juure tagasi, ja meie tahame teid weelgi oma wennaliku armastuse osasaamisele wastu wõtta.“ Ja see oli nende meele pärast, ja kui pandid oliwad kätte saadut, sai neile nüüd teist korda2) rahu antut, et nemad kõiki Kristlaste kohusid truuiste peaksiwad pidama. Selle tallituse järele pööris wägi kõige oma saagiga tagasi Liiwi maale, ja niisuguse kuulsa wõidu eest mis neile Jumalast oli kingitut, kiitsiwad nemad Isandat, kes on kiidetut igaweste.


Sõda Saarlaste wastu põhja pool Salatsit ja Lääne maa alla heitmine.
Kui grahw Albert Sakalasi wõitmast tagasi oli tulnud, soowis tema ühte sõasõitu Saare maale ette wõtta3); sellepärast laskis tema ühe suurema masina4) teha ja ahwaldas5) kõiki selle teekonna pääle. Aga kui sellel talwel6) sagedaste sõawäge kokku oli kutsutut7), walasiwad wihma hood maha, ja et mere jeä ära läks, ei wõinud nemad mitte Saare maale minna, sest et see üks saar mere sees on.

Sellepärast läksiwad Riiglased wiimaks paastu ajal Liiwlaste ja Lätlastega wälja, sest nemad oliwad ette wõtnud, teiste Eestlaste wastu minna. Ja kui nemad Salatsi juure tuliwad ja omad eeskuulajad ette läkitasiwad, tuliwad neile Saarlased wastu. Ja niipea kui Saarlased Riiglaste wäge oliwad tunnud, pöörasiwad nemad endid põgenema. Ja Riiglased läksiwad neile kõige oma wäega terwe päewa otsa järele8), ja tungisiwad järgmisel päewal Lääne rajade sisse, mis Saare maa ligidal seisawad, ja kui nemad oma wäe kõikide teede pääle laiale oliwad laotanud, riisusiwad nemad maa paljaks, tapsiwad kõik kätte saadut mehed ära, wiisiwad naised ja lapsed wangi, ajasiwad palju elajaid enestega ära, riisusiwad palju saaki ja andsiwad külad ja majad tule roaks. Ja kui nemad oma wäega kokku oliwad tulnud, seisiwad ja puhkasiwad nemad mõned päewad selle maa kesk kohas. Ja nende juure tuliwad Hanila ja Kozzo9) ja kõikide maade wanemad mis Rotaliast kunni Tallinna ja Harju piirini ulatawad, ja palusiwad seda, mis rahuks tarwis lähäb ja et nemad nende rajadest jälle ära peaksiwad minema. Ja Riiglased ütlesiwad: „Kui teie10) endid püha ristmisega tahate lasta kasta ja meiega tõsise rahu tooja, see on Kristuse lapsiks saada, siis tahame meie üht tõsist rahu teiega teha ja teid omaks wendeks wastu wõtta.“ Kui Eestlased seda kuulsiwad rõõmustasiwad nemad endid, andsiwad pantisi ja heitsiwad endid Liiwi maa kiriku alla, tõotades, et nemad niihästi ristmise saakramenti wastu wõtta, kui ka iga aasta maksu maksta tahawad. Ja rahu sai neile antut, mis järel Riiglased palju saagiga tagasi läksiwad, ka selle rahwa alla sundimise eest Jumalat kiites.


Järwa maa heidab ennast uueste alla.
§ 6. Pärast seda, kui Sakalased teistkorda ristiusu poole pöörasiwad, tuliwad ka Järwlased nõndasammuti teist korda1) ja heitsiwad endid Riia kiriku alla grahwi Alberti2) ja kõikide Riia wanemate ees, ja andsiwad omad pojad pandiks, et ka nemad ristmise salajust wastu wõtta ja Liiwi maa kirikulle alati kümnest ehk wilja mõetu, mis kümnese asemel sisse oli säetut3), maksta tahawad. Ja nemad pöörasiwad omale maale tagasi4) rahu õnne üle endid rõõmustades.


Sõda Saarlastega Metsepooles ja Lodigeris.
§ 7. Sellelsammal ajal tõusiwad Saarlased ülesse ja tuliwad sõawäega Metsepoole, kus neid ligi tuhat nende paremaist mehist oli, ja riisusiwad kõige selle maa Metsepooles puhtaks. Ja selle järel tungisiwad nemad Lodigeris teise kihelkonna sisse ja riisusiwad ka selle maa ümbertringi puhtaks, lõiwad mõned mehed maha ja wedasiwad naised ja lapsed enestega ära. Ja kui nemad preestri maja ligi jõudsiwad, nägi preester Gottfried neid tulema: ruttu astus tema oma hobuse selga ja põgenes nende eest ära, sõitis omas kihelkonnas ümber ja kutsus mehed kõik paganatega sõdima, saatis ka naabri kihelkondadesse kõige öö läbi käskusi, et nemad järgmisel päewal sõtta pidiwad tulema. Ja Vesike1) tuli oma Liiwlastega, niisamma ka mõned piiskopi sulased Friedlandi2) kantsist, ja nemad tuliwad hulgal ja ajasiwad Saarlasi taga. Ja neid oli ainult seitse Sakslast, kes piiskopi sulased, ja kaheksas oli preester Gottfried. See pani enesele sõariistad ümber ja oma raudriide selga, kui wägew mees, et tema omad lambaid hundi suust wälja tahtis kiskuda. Ja nemad läksiwad selja takka äkitselt nende pääle ja lõiwad maha neid wäga wapraste. Aga ka teised, kes nende wastu ümber pöörasiwad ja wäga kaua wastu paniwad, on neist wäga palju haawanud3). Wiimaks pöörasiwad Saarlased pika sõdimise järele põgenema ja neid langes ligi sada, kuna teised ära põgenesiwad. Ja piiskopi sulased Liiwlastega ajasiwad neid taga üle Salatsi jõe lageda tee pääl mere ääres4), ja wõtsiwad nende käest ligi nelisada kõige paremat hobust ära, keda nemad pärast muu saagiga üksteise wahel ära on jaganud, ja kiitsiwad Isandat, kes wähäde läbi waenlaste üle wõitu oli annud.

§ 1. 1) Sellest päätükist saadik hakkawad kõik paatükid, pääle 27 ja 28, salmikutega. Praesulis Alberti decimus nonus fuit annus, Et non a bellis siluit gens Livoniensis. — 2) 20, 8. Albert saatis wissist kinnituse kirja. — 3) Järgmisest loust on näha, et seda Wenelastest räägitakse. — 4) Nad ei annud wist mitte kinnituse kirja wastu? Ühenda 22, 8 ja 24, 1. Alles 25, 3 saadawad nemad rahukinnituse kirja tagasi. — 5) Piiskopil Albertil oli paawsti poolest luba, Saksa ja igal maal ümber rännata ja kõigile täielist pattude andeksandmist kuulutada, kes Liiwi maa ristikogudust pidiwad kaitsma tulema. Kes seda wastuwõtsiwad, neile panti risti märk kuue külgi, siis oli tema Kristuse sõamees ja sai omad patud andeks. — 6) Teda nimetatakse ka teistes kirjades Orlamünde, Holsteini ja Põhjaalbingi Albertiks, kes Daanikuninga Waldemar II õe poeg oli ja ka tema truu abimees. Seda ristisõidu nõuu oli tema juba paawsti Innozenzi III ajal (kes Juuli kuul 1215 suri) wõtnud; Honorius III kaotab temal Januaris 1217 selle ettewõtte eest ühe takistuse ära. — 7) See oli 16, 4 saadik kuhugi Saksa maale reisinud. — 8) Grahw Albert. — 9) Jeesaia 49, 2.

§ 2. 1) 14, 2. 17, 3. 20, 5. 7. — 2) Need tuliwad alles järgmisel aastal! 22. 2. 3 lõpetusel. — 3) Pabstis ööldakse wiisteistkümme päewa oodanud olewat. — 4) fidelissimus. — 5) Sellest räägitakse 21, 2. 22, 2. 23, 9. 27, 2 ja 28, 5. Sääl on wissist Jumala teenistusega ühes tõotused peetut, kuida seda 28, 5 Tartu ees selgemalt jutustatakse. See kogupaik Sakala ligidal oli wist see harilik koht 22, 2.), mis wissist lõuna pool Iimerat on seisnud. Wissist on Hendriku Läti kirik, nimega „Wohlfahrt“ — õnneliku sõidu koht — ehk praegune „Ehweles“ ja minu arwates endine Eesti „Oowele“ 15, 2 — seesamma koht olnud. Ühenda 11, 7. — 6) Wissist 21. Septembril pärast Matteuse päewa hommikust Jumala teenistust. — 7) mitte enam nende wastu tulles? wõi Paala jõelt ära? Salmiku kroonika ütleb, et see lahing 1½ penikoormat Wiliandist eemal olla löödut saanud, 1369 j. e. — 2) See lause on Ladina keele in Script. rer. Liv. kahele korrale üteldut. — 9) Eestlaste.

italki
§ 3. 1) 12, 6 tuleb selle mehe nimi Beweri kantsi juures ette. — 2) wõidu märgiks, kui 9, 4. — 3) Var. Wanewalde. — 4) Üks Vitamas tuleb 25, 2 ette. — 5) See lause puudub Ladina keeles in Script. rer. Liv., kuna Arndt, Hansen ja Pabst seda Saksa keeles on pruukinud.

§ 4. 1) Ehk kül Alnpekke omas salmiku kroonikas seda lahingit tääb, siiski ütleb tema 517 j. e., et Kaupo juba piiskopi Bertholdi ajal Kokenhuusi juures ühes lahingis Littawite ja Wenelaste wastu olla langenud. Wist tema järele räägib Russow otse nõndasammuti seda lugu. Oli see lahing tema järel (1387) tõeste 1½ penikoormat Wiliandist eemal seiswa Wanamõisa küla juures, kelle ligi endine Ristikirik (Waata Kodumaalt V, 9.) seisnud, keda salmiku kroonikus wõlsilt Kokehuusiks nimetanud ja MCCXVII asemel MCXCVII kirjutanud? — 2) Kahe tema omakste surmast waata 14, 8. Muidu ei näita Kaupol midagi sugu enam järele jäänud olewat, ehk kül von Lievenide suguselts tema järeltulejad tahawad olla ja üks tema tütar Hedwig von Ungern-Sternbergide asuisale naiseks saanud. — 3) Surnute põletamine oli wana Eestlaste ja ka Liiwlaste kombe, mis ristiusu õpetus ära keelas. Niisugust surnute põletamist, kui Kaupoga sündis, olen mina mitmes kohas leidnud, kus liha ära põletatut ja kondid maha maetut. (Siehe Sitzungsberichte der gelehrten estn. Gesellschaft in Decbr. 1878). Et tema keha terwelt mitte kodumaile ei wõinud wiia, siis taheti wähämalt tema luud kodumaa pühitsetut kohta maha matta. — 4) Kremoni kirikusse? waata 10, 14, Alnpekke ütleb wõlsilt et Kaupo kodu oma haawadesse ära surnud.

§ 5. 1) 15, 7. Wist praeguse Põltsama ase. — 2) Ühenda 18, 7. — 3) Liiwi sõa wägi oli juba ükskord Saare maal läinud, 19, 9. — 4) suurema kiwi wiskamise masina wõi paterelli. Ühenda 10, 2. 9. 23, 8. 26, 3 j. e. 28, 5. 30, 5. — 5) confortavis = kinnitas, julgustas. — 6) 1217—18. — 7) Kas siis igakord wihma sadas, kui sõawägesid kokku kutsuti, wõi wiimsel kogumise korral? ei wõi sellest jutust aru saada. — 8) ranna teed mööda, waata § 7 ja 14, 10. — 9) Wanade kirjade järele ööldakse see Hanila ja Roterwiki wahel olewat. Aastal 1565 tuleb wist lõunapool Karuset, üks küla Koydzby (by Rootsi keele küla) ette. — 10) inquiunt — ütlesiwad nemad — jäeb wälja.

§ 6. 1) 20, 6 saiwad ainult mõned ristitut. 21, 2 oli nende ära langemine. — 2) Selle pääle toetawad endid Järwlased 23, 6. — 3) 15, 5. 16, 5. — 4) Riiast. —

§ 7. 1) 16, 4. — 2) 18, 3. 8. — 3) Saarlased Liiwlasi. — 4) § 5 juure. 14, 10.

XXII. Päätük.

Piiskopi Alberti kakskümnes aasta.

Daani kuningast Woldemari palutakse Eestlaste ja Wenelaste wastu appi.
§ 1. Jo kakskümnes aasta sai piiskopil kätte,
Ei sõast saand rahu weel Liiwi maa mitte1).

Sellesammal aastal on Riia piiskop Albert ja ka ühes temaga Eesti maa piiskop Theodorich, kui ka Abt Bernhard. sellelsammal aastal Semgallia piiskopiks oli pühitsetut2), grahw Albertiga, kes Liiwi maalt kodu läks, Daani kuninga juure läinud ja on teda wäga palunud, et tema oma laewa wäe järgmisel aastal Eesti maale saadaks, et Eestlased enam alandatut saaksiwad, et nemad Wenelastega ühes Liiwi maa ristikoguduse tagakiusamist maha jätaksiwad. Ja kui kuningas Wenelaste ja Eestlaste suurest sõast Liiwi maa rahwa wastu kuulis, lubas tema järgmisel aastal oma wäega Eesti maale tulla, niihästi püha neitsi auuks, kui ka oma pattude andeks andmiseks3). Ja piiskopid rõõmustasiwad endid selle üle. Ja kõrge auuwäärt Liiwi maa kiriku piiskop Albert läks jälle ära ja kogus ristisõitjaid, kuulutas neile pattude andeksandmist ja saatis neid Liiwi maale et nemad Isanda koja ees seisaksiwad wõitlemise päewal4), ja kaitseksiwad noort ristikogudust paganate pääle tungimise eest. Tema ise aga jättis oma Liiwi maale mineku sellel aastal järele, et ta tulewal aastal tugewamalt ja rohkematega wõis tulla, ja säädis enese asemelle Halberstadti Dekaani5), kes Hendrik Borwiniga6), ühe auusa mehega Wendi maalt, ja mõnede teiste ristisõitjatega Liiwi maale läks, oma ristisõidu aastat sääl lõpetama.


Sõasõit Talinna Eestlaste wastu jäeb katki; lahing Wenelastega Tuidise juures.
§ 2. Pärast püha neitsi taewamineku päewa, kui suwe palawus juba wähämaks jäi, sai sõasõit Talinlaste ja Harilaste wastu wälja kuulutatut, kes ikka weel wastased oliwad ja kurjemad kui teised1). Ja Riiglased ühendasiwad endid Liiwlaste ja Lätlastega, ja nendega läks ta Hendrik Borwin ja ordumeister Volkiin oma wendadega, ja tuliwad Sakala ligidale, kus wäe palwe ja tõotuste ase oli2), kus ka grahw Albert ühe silla laskis teha, ja on sääl nõuuks wõtnud, Tallinna maa jagu3) puhtaks riisuda. Ja kui nemad järgmisel päewal Sakalast läbi läksiwad jõudsiwad nemad Wiliandi kantsi ligi; sääl tuliwad nende eeskuulajad nende juure tagasi, keda nemad selle maa wanemid oliwad kutsuma saatnud, et nemad neile, nii kui enne4), teejuhiks tuleksiwad, ja tõiwad enestega Wenelaste ja Saarlaste saadikud ühes, keda nemad küladest kinni oliwad wõtnud; need oliwad Wenelastest saadetut, kõige Eesti maa seest wäge koguma, ja kui nemad seda oliwad kogunud, siis pidiwad nemad seda Wenelaste wäe juure wiima, et nemad ühes Liiwi maale pidiwad minema. Ja nemad paniwad neid rahwa keskelle seisma ja küsisiwad neilt, mis nende saatmine pidi tähendama. Sääl kuulutasiwad nemad, et üks suur Wene kuningate wägi hommen Ugaunia maalt Liiwi maa sisse minna, ja nemad olla selle tarwis saadetut, Eestlaste wäge ühes ka Wenelaste juure wiima. Selle tääduse pääle on Liiwi maa wägi niikohe ümber pööranud, sedasamma teed, mis nemad oliwad tulnud ja on järgmisel päewal seda teed mööda, mis Puidise5) lähäb, Ugaunia maale Wenelastele wastu läinud.

Ja kui Wenelased ühe terwe päewa6) üle jõe, keda ema weeks7) kutsutakse, oliwad tulnud, jõudsiwad nemad nõndasamma Liiwi meestele wastu, kus meie eeskuulajad äkitselt meie juure8) tagasi pöörasiwad ja ütlesiwad, et Wenelaste wägi juba meie juure jõuda. Ja meie tõusime usinaste ülesse ja säädsime oma wäe, nõnda et Liiwlased ja Lätlased jala, aga Sakslased oma hobuste seljas pidiwad sõdima. Ja säetut wäega läksime meie neile wastu. Ja kui meie nende juure olime jõudnud, siis kihutasiwad kohe need, kes meitest esimesed oliwad, nende pääle ja sõdisiwad nendega, ja ajasiwad neid põgenema, ja kui nemad neid wäga wapral wiisil taga ajasiwad, wõtsiwad nemad Nowgorodi suure kuninga9) lipu ära, ja ka kaks teist teiste kuningate lippu ja tapsiwad need mehed ära, kes neid kandsiwad. Ja mõned langesiwad neist selle tee pääl siin ja sääl, sest et kõik meie wägi nende kannul käis, kunni Liiwlased ja Lätlased, kes jala jooksiwad, wiimaks ära wäsisiwad; siis astus igaüks10) oma hobuse selga ja ajasiwad Wenelastele järele.

§ 3. Wenelased aga kui nemad ligi kaks penikoormat oliwad põgenenud, jõudsiwad ühe weikse jõe juure1), läksiwad säält üle ja jäiwad seisma, kus nemad kõige oma wäe kokku kogusiwad ja omma trummisi ja wilesid hüüda lasksiwad. Ja Pihkwa kuningas Woldemar ja Nowgorodi kuningas käisiwad wäe ümber ja kinnitasiwad neid sõdimisele. Sakslased aga, kui nemad neid kunni jõeni oliwad löönud, jäiwad nõndasammuti seisma, sest et nemad Wenelaste hulga pärast mitte ei wõinud niisamma üle jõe nende juure minna, ja kogusiwad endid jõe ääres ühe weikse mäekingu pääl nõndasammuti kokku ja ootasiwad omade tulekut, kes järele rändasiwad. Ja nemad säädsiwad oma wäe teistkorda, et ühed jala ja teised ratsa Wenelastele wastu seisiwad. Ja kui keegi Liiwlastest ja Lätlastest sinna weikse kingu pääle jõudis, kus meie wäe salgad ülesse säetut oliwad ja Wenelaste wäe hulka nägi, see pööras niikohe selga kui oleks talle nuijaga silmi löödut, läks tagasi ja pani põgenema. Ja nõnda põgenesiwad nemad üksteise järel, nagu oleksiwad nemad Wenelaste noolisi eneste pääle näinud tulewat; wiimaks on nemad kõik ühe korraga2) põgenema pannud. Ja Sakslased seisiwad ainu üksi paigal, kelle hulk ainult kakssada oli; aga ka neist läks üks jagu oma teed, et waewalt weel sada meest järele jäiwad, kelle pääle kõige selle wõitluse koorm langes3). Wenelased hakkasiwad aga üle jõe tulema, kus Sakslased neid ühe summa üle tulla lasksiwad; niikohe lõiwad Sakslased neid jälle tagasi kunni jõeni ja on mõned neist ära tapnud. Ja kui jälle teised üle jõe Sakslaste pääle tuliwad, saiwad nemad neist jälle tagasi aetut. Aga üks wägew Nowgorodi mees, kes üle jõe oli saadetut sala kuulama. läks kaugelt Liiwlaste ümber; selle wastu juhtus Kokenhuusi Dietrich4) ja raijus tema parema käe ära, kellega ta mõeka pidas, ajas seda põgenejat taga ja lõi teda maha, kuna seltsimehed teised ära tapsiwad; igaühe, kes üle jõe nende poole tuli, on nemad nõnda maha löönud ja sellel kombel üheksamast päewa tunnist5) kunni päewa looja minekuni nendega jõe juures sõdinud. Ja kui Nowgorodi kuningas nägi, et tema mehi ligi wiiskümmend ära tapetut oliwad, keelas tema oma wäge, edespidi nende juure üle minemast, ja nõnda läks Wenelaste wägi oma tulede juure6). Sakslased läksiwad aga kõik terwelt ja ilma wigata lauldes oma teed tagasi; üksnes üks Hendrik Borwini rüütel oli noolist haawatut saanud ja langenud, ja teine oli üks Lätlane Veko7), kes üheksa Wenelase wastu üksipäini, seljaga ühe puu wastu toetades, wäga kaua oli wõidelnud; ja et tema wiimaks seljast haawatut sai, on ta langenud ja surnud. Kõik teised Liiwlased ja Lätlased pöörasiwad aga ilma kellegi wigata tagasi, kes nüüd hulgal metsadest, kuhu nemad oliwad põgenenud, jälle Sakslaste juure wälja tuliwad, kui need oma teed tagasi läksiwad, ja rõõmustasiwad endid nendega, et nii wähäd niisuguse Wenelaste hulga eest8) ära oliwad pääsnud. Ja kõik kiitsiwad Õnnistegija halastust, kes neid tagasi saatis ja päästis waenlaste käest, kuna nemad oma nii weikse seltsiga ligi wiiskümmend Wenelast oliwad surmanud ja nende sõariistad, saagi ja hobused ära wõtnud. Wenelasi oli aga kuusteistkümme tuhat sõariistadega ehitatut meest, keda Nowgorodi suur kuningas juba kaks aastat aega kõige Wene maa seest oli kokku kutsunud9), kõige paremate sõariistadega mis Wene maal oli. Ja kolme päewa pärast tuliwad nad neile Liiwi maale järele.


Wenelased tungiwad Läti ja Liiwi maale, ja piirawad Wõnnu lossid ümber.
§ 4. Kõige esite on nemad Lätlaste külad Iimera ääres puhtaks riisunud ja põlema pannud, nõnda ka nende kiriku1). Selle järele on nemad endid Urele2) kantsi juure kokku kogunud, ja siin kaks päewa seisnud, kolmandamal päewal tuliwad nemad preestri Alebrandi maja juure Raupa3), nõnda kuida Woldemar temale ükskord ette oli ütelnud4). Siin puhkasiwad nemad kolm päewa ja süütasiwad kõik kirikud ümberringi põlema, niihästi mis Liiwlaste kui ka Iidumealaste päralt oliwad, ja riisusiwad kõik maad ja külad puhtaks, wedasiwad naised ja lapsed wangi, ja kõik mehed keda nad kätte saiwad, tapsiwad nemad ära ja paniwad ka kõik wilja põlema, mis igalpool põldude pääl hunnikusse5) oli pandut. Ka tuli Jaroslaw, Woldemari poeg, ühe teise wäega ja piiras rüütli wennad Wõnnus6) ümber, ja sõdis nendega terwe päewa. Ja järgmisel päewal läks tema üle Kõiwa ja tõttas edasi Nowgorodi kuninga kui ka oma isa juure Iidumeasse, ja on kõik Lätlaste, Iidumealaste ja Liiwlaste maa teistega ühes paljaks riisunud, ära häwitanud ja kurja teinud, nii palju kui ta aga wõis.

Ja kui Riiglased kõiki seda kurja kuulsiwad, mis Wenelased Iidumeas tegiwad, tõusiwad nemad rüütlite ordumeistri Volkiiniga ja Hendrik Borwiniga, kui ka ristisõitjatega ja oma Liiwlastega ülesse ja tuliwad Toreidasse, kus nemad ümberkaudsist maadest mehed kokku kutsusiwad, uueste Wenelastega sõdima. Ka saatsiwad nemad salakuulajad nende järele wälja, need leidsiwad warsi ühe hulga Wenelasi Immekülas7) eest, kellele nemad8) kunni Raupa järele läksiwad. Need läksiwad aga oma wäe juure tagasi ja andsiwad tääda, et Sakslaste wägi tulemas olla.

§ 5. Seda kuuldes taganesiwad Wenelased niikohe selle koha päält ära, läksiwad üle Koiwa, piirasiwad Wõnnu kantsi ümber1) ja sõdisiwad kõige selle päewa Wõnnulastega. Siis tuliwad ka rüütli wendade kütid omast kantsist2) wälja ja astusiwad Wendide juure3) sisse, kus nemad oma ammudega palju Wenelasi on surmanud ja sure hulga haawanud. Sellepärast saiwad ka palju ausaid mehi raskeste haawatut; keda kahe hobuse wahel woodides poolsurnud ära kanneti. Wõnnu rüütli ordumeister oli aga oma wendadega4) päewal enne seda, pärast Sakslaste kokku kogumist ära läinud. Sellewahel piiras kõik see terwe Wenelaste wägi nende5) kantsi ümber. Sellepärast läksiwad nemad6) öösel kesk waenlaste seast ettewaatlikult läbi ja tuliwad oma kantsi tagasi. Kui siis hommik oli saanud ja Nowgorodi kuningas nägi, et7) palju tema paremaid mehi haawatut ja teisi surmatut oliwad, ja ka märkas, et tema Wendidegi kantsi8) kätte ei wõi saada, mis ommeti see kõige weiksem Liiwi maal on, siis rääkis tema rahulikult rüütli wendadega. Ommeti ei hoolinud need niisugusest rahu pakkumisest midagi ja ajasiwad neid ammudega enestest tagasi. Nõnda on siis Wenelased, sest et nemad järeletulejate Sakslaste pääletulekut kartsiwad, kantsi alt ära pööranud ja on, kõige selle päewa edasi minnes, kunni Trikatua jõudnud ja siis rutuga siit maalt wälja läinud.

§ 6. Ja kui nemad Ugaunia maale jõudsiwad, kuulsiwad nemad, et Littawite wägi Wene maal olnud, ja kui nemad tagasi minnes Pihkwasse saiwad leidsiwad nemad ühe jao linna Littawitest paljaks riisutut olewat1).


Lätlased tungiwad Wene maa sisse.
§ 7. Sääl tõusiwad mõned Lätlased wähä meestega ülesse ja tungisiwad Wene maale sisse, kus nemad külad puhtaks riisusiwad inimesed ära tapsiwad ja teised wangi wõtsiwad, saaki kogusiwad, ja oma kahju neile kätte tasudes, kõikisugu kurja tegiwad, niipalju kui nad aga wõisiwad. Ja kui need kodu läksiwad, on jälle teised tulnud ja ei ole kedagi kurja, niipalju kui nad wähä teha wõisiwad, tegemata jätnud.


Saarlased Düüna pääl. Ühe Eremiiti märtiiri surm.
§ 8. See oli ka Saarlaste nõuu olnud, et nemad Wenelastega ühes Liiwi maale pidiwad tulema, nii ka teised Eestlased, et nemad ristikogudust ära pidiwad rikkuma. Aga et Sakslased Wenelastele kohe wastu läksiwad, on nende nõuu laiali aetut, et Sakalased mitte ei tulnud, ega ka Saarlased, waid üksi Harilased; need tuliwad mõne teistega Wenelaste järele ja jõudsiwad Wõnnu al nende juure, kust nemad nendega ühes jälle ära läksiwad.

Saarlased aga tungisiwad laewadega Düüna jõkke sisse ja on nende saarte pääl mõned wangi wõtnud, palju elajaid ära riisunud ja ühe Eremiiti1) ära tapnud, kes Düünamündest wälja oli läinud ja ühe naabris seiswa saare pääl omale Eremiiti-eluaseme walitsenud, kus tema oma märtiiri wõitlemist ootas. Kui tema nüüd seda oli lõpetanud, on ta õnsaste ja ilma kaksipidi mõtlematta pühade osasaamisele ja seltsi läinud.


Pihkwalaste silmakirja rahusoow.
Ja Wenelased saatsiwad Pihkwast saadikud Liiwi maale ja ütlesiwad, et nemad Sakslastega rahu teha tahta. Aga nende nõuud oliwad ikka kurjad Eestlastega ja täis kõiki pettust.


Kristlaste sõasõit Talinna maale.
§ 9. Et nüüd Riiglased seda märkasiwad, saatsiwad nemad käsud Liiwlaste ja Lätlaste juure ja kogusiwad wäge kokku Eestlaste wastu minna. Ja paastu aja hakatusel tuliwad nemad Salatsisse kokku, kus oliwad rüütli ordumeister Volkiin, Hendrik Borwiniga, ja ristisõitjad Liiwlaste ja Lätlastega; säält läksiwad nemad mere jeä pääl, kunni nad Sontagana maale jõudsiwad. Ja kui nemad säält kantsist teejuhatajad oliwad saanud, läksiwad nemad kõige öö läbi edasi, kunni Talinna maa sisse. Ja neil oli kange külm põhja tuul wastu; sest külmuse kangus oli nii suur, et paljudel wälimised liikmed külmusest ära rikuti, mõnedel ninad ja teistel käed ja jalad ära külmasiwad, ja meil1) kõigil, kui pärast seda kodu jõudsime, uus nahk näo pääle kaswis, kuna wana hoopis ära läks; mõned on ka selle järel ära surnud. Nemad jagasiwad oma wäe aga kolme jaosse, kellest Vesike2) oma Liiwlastega ühe jao ja pahema käe tee enese kätte sai, aga Lätlased paremale käele säeti ja Sakslased harilikul wiisil keskmise tee pääle3) jäiwad. Ja Vesike oli oma tee päält ära läinud ja käis Sakslaste ees keskmise tee pääl oma Liiwlastega. Need süütaksiwad wara hommiku enne päewa tõusu esimese küla mille nemad leidsiwad, põlema et endid wõisid soojendada. Ja seda tulid nägiwad Eestlased kõige selle maa sees ja märkasiwad kohe Liiwi maa wäge, mis pääle igaüks oma pao paika põgenes. Aga kui Sakslased järele läksiwad ja selle küla enne päewa tõusu põlema süüdatut leidsiwad, siis arwasiwad nemad, et teejuht eksi läinud4) ja tapsiwad teda sääl ära. Kui siis hommik oli saanud, käisiwad nemad ümberringi kõik külad läbi ja süütasiwad need põlema, ja kui nemad inimesi oliwad tapnud, teisi wangi wõtnud ja palju elajaid ja saaki riisunud, jõudsiwad nemad õhtuks ühe küla juure, mida Laadise5) hüütakse. Ja kui nemad sääl ööd oliwad puhanud, sõitsiwad nemad ühe teise naabrus seiswa küla juure, mis Kuldale6) kutsutakse järgmisel päewal edasi ja on palju riisutut wara saanud. Kolme päewa pärast läksiwad nemad üle mere jeä, mis sääl naabrus oli, ära, kõiki saaki ja wangisi enestega ajades, kus7) nüüd Daanlased oma kantsi8) naabrusse on ehitanud. Ja meie pöörasime jeä pääl aegamööda kümne päewa sees tagasi, sest et meil wangide ja saagi wedamise pärast aega läks, nõnda ka Saarlasi ehk teisi Eestlasi oodates, kui need ehk meie wastu sõdima, meile järele oleksiwad tulnud. Ja kui meie Salatsisse jõudsime, jagasime meie kõige saagi eneste wahel ära, ja oleme rõõmuga Liiwi maale9) tagasi läinud, nõnda kui wõitjad rõõmsad on, kui nemad saaki wälja jagawad10).

§ 1. 1) Annus bisdenus Antistitis adveniebat,
Et on a bellis Livonum terra silebat

2) 15, 4. 27, 1. Tema sai Hollandi maal Oldenzaalis oma poja Otto poolest, kes Utrehtis piiskop oli, piiskopiks õnnistatut; üh. ka Urk. 40. Semgallia maa oli aga weel alla heitmata, üks jagu sellest maast wõib Mesote kantsiga alles 23, 3 Bernhardi alla antut olla, waata 23, 4 ja 8. Tema oli esiotsa kül üksi Seloonide piiskopiks kinnitatut. Nii kui piiskop Theodorich ei nähta teda ka iialgi omas piiskopi konnas elamas olema olnud. Jaani päewal pidas Waldemar II. suurt riigi kogu Schleswigi maal, kus tema oma poega Waldemari kroonida laskis; 15 piiskoppi oliwad sääl juures. Ka meie piiskopid Albert ja Dietrich; Bernhardi oli kroonikus weel abtiks nimetanud. — 3) ja oma riigi kui ka oma Lundi piiskopikonna laienduseks! Daanlaste appi kutsumine, mis grahw Albert wist iseäranis on soowinud, sai pärast Liiwi maa riigile suureks pahanduseks. — 4) Eesekiel 13, 5. — 5) Waata 16, 4; tähendus 18. — 6) See oli Hendrik Borwini I poeg, kes sellel aja Daani walitsuse al seiswa Meklenburgi würst oli.

Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 14
  • Büleklär
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 4284
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1691
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 4069
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1590
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 4097
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1642
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 4339
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1588
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 4136
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1608
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 4116
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1544
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 4273
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1526
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 4203
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1439
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 4264
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1537
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 4146
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1475
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 4278
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1403
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 4104
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1437
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 4327
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1405
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 4025
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1380
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 3917
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1414
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 4308
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1464
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 4119
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1408
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 4276
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1400
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 4220
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1494
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 2407
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1122
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.