Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 11

Süzlärneñ gomumi sanı 4278
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1403
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
§ 6. Selle järele tõusis paastu ajal1) Riias üks suur tulekahju kesk wagasel ööl, kus esimene jagu linna tuleroaks sai nimelt see jagu, mis kõige esiti ehitatut ja müüriga ümberpiiratud oli, püha Maarja kirikust, mis oma wäga suurte kelladega ära põles, kunni piiskopi majani, ja teised ligiseiswad majad kunni rüütli wendade kirikuni2). Ja rahwas sai wäga kurwaks selle armsaste helisewa sõakella3) ja selle kahju pärast mis linnas oli sündinud. Ja siis walati üks teine kell, weel suurem, kui see endine4).


Sakala Lembitu kantsi Leole ärawõitmine.
§ 7. Kui nüüd sõasõidu wäsimus wälja oli puhatut, ja inimesed kui ka hobused oma endise jõuu jälle kätte oliwad saanud, kuulutasiwad nemad ühe teise sõasõidu paastu ajaks. Ja Riiglased tuliwad rüütli vendadega ja kutsusiwad enestega Liiwlased ja Lätlased ja läksiwad Sakalasse2), jätsiwad Wiliandi kantsi selja taha1), ja kui nemad kõige selle maa ümberringi paljaks oliwad riisunud, kogusiwad nemad endid wiimaks Lembitu2) kantsi juure, keda Leole3) kutsutakse, kogemata kokku. Eestlased aga, kes kantsis oliwad, astusiwad neile, kes esiti nende pääle tuliwad, südamikult wastu ja hirmutasiwad neid ära. Ommeti kogusiwad need endid kokko ja ootasiwad omakste tulekut. Ja kui nemad järgmisel ja kolmandamal päewal kantsi pääle läksiwad, wedasiwad nemad ühe hunniku puid, mis üle walli ulatas, kokku, ja paniwad tule otsa ja süütasiwad walli, mis puust ja mullast kokku oli tehtud, põlema. Ja tuli tõusis aegapidi ülesse ja puutus ülewel kindluse ligi. Kui nüüd need, kes kantsis oliwad, nägiwad, et wall ära pidi põlema, ja kartsiwad, et kants selle läbi ära wõis wõetut saada, siis lubasiwad nemad raha anda, et nemad kantsi alt jälle ära lähäksiwad. Sakslased aga kinnitasiwad, et nemad midagi muud nende käest ei himmusta, kui et nemad endid ristida laseksiwad ja tõsise rahutoojaga ära lepitatut, nende wendeks saaksiwad, niihästi siin maailmas kui ka tulewas elus. Ommeti oli teistel selle eest hirm, ja kartsiwad endid nende kätte ära anda. Aga Liiwlased ja Lätlased tegiwad kõige wäega weel enam tuld ja ähwardasiwad neid ära põletada ja maha lüüa. Kui nüüd wall ära oli põlenud, kartsiwad teised endid maha löödawat ja palusiwad alandlikult andeksandmist, tuliwad kantsist wälja ja lubasiwad endid ristida lasta. Sääl oliwad preestrid Johannes Strik4) ja Otu, kes rüütli wendade preester oli. Ristitut sai Lembitu5) see päris taganeja, kõige teistega, niihästi naiste, laste ja meestega, kes kantsis oliwad, ja lubasiwad, et nemad ristiusu kohusid alalise truudusega pidada tahawad, mida lubamist nemad ometigi pärast oma kawala wõlskusega ära on rikkunud. Wägi tungis aga selle wahel kantsi sisse, ja kui nemad kõik warandused puhtaks oliwad riisunud, hobused ja elajad kõige muu loomadega wälja toonud, palju saaki saanud ja eneste wahel ära jaganud, pöörasiwad nemad rõõmuga Liiwi maale tagasi ja wiisiwad enestega ühes selle kantsi wanema Lembitu, teistega, kes, kui nemad omad pojad pandiks oliwad annud, oma kodumaale tagasi saiwad saadetut. Ja nemad kiitsiwad kõik Isandat, kes selle kantsi imelikul wiisil nende kätte oli annud, ilma ammudega ehk masinatega sõdimata, ja nõnda jõudis Kristuse nimi ka teiste maakondadesse.


Preestri Friedrich von Cella ja tema õppija märtiiri surm.
§ 8. Hiljuti ehitatut Friedlandi kantsis1) oli üks preester Zisterziini ordust, Friedrich von Zella2), keda piiskop paawsti loa pääle Ewangeeliumi töö juure oli kutsunud. Kui tema3) Palmipuude pühal Isanda kannatuse lugu paljude silmapisarate al oli pühitsenud ja Isanda risti sõna äratust armsa maenitsusega ümberseisjatele jaganud ja ka Isanda ülestõusmise püha pühitsenud, tahtis tema oma õppijaga4) ja mõnede teistega laewaga Riiga minna. Ja neile tuliwad5) jõe suus Saarlased wastu, langesiwad tema pääle ja wiisiwad teda oma poisikestega ja mõnede Liiwlastega6) oma riisumiste laewade sees wangi ja kui nemad Adia7) jõe suus kaldalle läksiwad, piinasiwad nemad teda sääl mitmesuguste piinamistega. Kuna tema nimelt taewa poole tõstetut silmadega omas palwetes Isandalle oma õppijaga kiitust ja tänu andis, lõiwad teised oma nuijadega neile mõlemille pähä ja selga, pilkasiwad neid ja ütlesiwad: „Laula, laula, pappi!“ kui enne juba kirjutatut on: „ Patused on minu selja pääl künnud, aga Isand, kes õige on, saab nende kaela ära raijuma“8) kuida eespool saab räägitut9). Siis tegiwad nemad kuiwad ja kõwad puu orad terawaks ja ajasiwad need nende sõrmede küünte alla liha wahele, kiskusiwad neid liikme ja tüki kaupa puruks, tegiwad tule nende pääle ja piinasiwad neid hirmsal wiisil. Ja wiimaks on nemad neid oma kirwestega õlade wahelt keskelt pooleks raijunud ja ärasurmanud, ja nende hinged ilma kahtluseta taewasse märtiiride osasaamisele saatnud, kuna nemad nende kehad wälja wiskasiwad, kuida kirjutatut on: „sinu pühade liha metsaelajatele söögiks; nemad on nende werd walanud Jeruusalemma ümber kui wet, ja ühtki ei olnud, kes neid oleks matnud.“10) Ka mõned Liiwlased11) wiisiwad Saarlased enestega ära wangi Saaremaale, need on pärast oma tagasitulekut meile kõik ees kõneldut lugu jutustanud.


Gerzike linn wõetakse uueste ära; Littawid tapawad Kokenhuusi Meinhardi ja tema seltsilised ära.
§ 9. Kokenhuusi Meinhard1) kogus oma rüütli seltsiga jälle wäe kokku, Gerzike kuninga Wswwolodi wastu. Kui Wsewolod seda kuulis, saatis ta saadikuid Littawite juure. Need tuliwad ja waritsesiwad teisi teine pool Düüna jõge. Ja need, kes Meinhardiga oliwad, ei täädnud neist midagi, tuliwad ja wõtsiwad Gerzike ära ja saiwad palju saaki, hobusid ja elajaid. Ja Littawid näitasiwad endid teiselpool Düüna kaldal ja palusiwad, neile laewu ligi tuua, et nad nende juure wõika tulla rahu2) uuendama. Et nemad nüüd nende petlikuid sõnu omas kohtluses wäga kergeste uskusiwad, siis saatsiwad nemad neile laewad teisele poole wastu, ja niikohe tuliwad Littawid seie poole, kus ühed teisi üle wedasiwad, ja neile tuli ikka enam ja enam rahwast järele; wiimaks läks kõik nende wägi Düüna jõkke sisse ja hakkas nende poole üle ujuma. Kui rüütlid nende hulka nägiwad ja nendega kartsiwad sõdima hakata, siis sõitsiwad mõned neist laewaga Düüna mööda alla ja jõudsiwad terwelt Kokenhuusi tagasi; teised, kes Lätlastega3) teed mööda tagasi läksiwad, saiwad Littawitest selja takka löödut. Ja kui Lätlased oma weikest hulka nägiwad, pöörasiwad nemad põgenema. Ja rüütlid, Meinhard, Johannes ja Jordan4) sõdisiwad nende wastu, ja et nemad mitte nii suure wäe wastu panna ei wõinud, langesiwad nemad wiimaks ja saiwad neist ära tapetut. Kui piiskop ja Riiglased seda kuulsiwad, siis leinasiwad nemad nende pärast ja ütlesiwad: „Kuida on need wägewad mehed tapluses langenud, ja nende sõariistad otsa saanud!“5)

§ 1. 1) 19. Aprillist saadik 1213. Selle järel reisis Albert pärast 19. Aprilli 1214 jälle ära. Ommeti oli temal kunni Novembri kuuni 1215 küllalt aega Rooma minna. Suurest Laterani sinoodist waata 19, 5, 7. — 2) Ühenda 15, 13.

§ 2. 1) 22, 4. Tema tuleb juba 1216 jälle kui Pihkwa würst, 20, 3. — 2) Waata § 1.

§ 3. 1) 16, 3. — 2) see on: rahu maa, kellest weel ainult § 8 ja 21, 7 räägitakse. Wistist 16, 3 ära põletatut Toreidalaste kantsi asemel? Üh. 15, 3. — 3) Tema isa sureb alles 19, 3. Jäi tema siis Kreeka usku? üh. sellega 12, 6. Pojad on I. Rameko, II. Waribule 17, 2 ja wissist 23, 9, ja III. Driniwalde 19, 3. 23, 9. — 4) 11, 7. — 5) Ühenda 15, 5. 2, 7 juure. — 6) 2, 7. 10, 13; wissist see mõet, kellest 15, 5 ja 16, 5 kõneldakse. — 7) 12, 6. — 8) 11, 7 juure. — 9) Ühenda 12, 6. See oli Hendrik. Ka 16, 3 sai tema Wiilippi preestriks nimetatut, üh. 19, 5 j. e.

§ 4. 1) 12, 1. Oli tema siin üksi kantsi ülem, Jerichowi Rudolhwi järgmine (16, 3)? — 2) 13, 4. — 3) Ühenda ka 16, 2. 17, 3. — 4) Ühenda 11, 8. — 5) 17, 5. — 6) Rinde kõrgune müür suure ringmüüri wälimise ääre pääl.

§ 5. 1) wist warsi? Sest et paastu ajast (3. Märtsist saadik) alles § 6 j. e. räägitakse, see sõa sõit aga enne, § 5, arwata Weebruari lõpul ette wõetakse, siis ei olnud see kolme aastane rahu, mis 25. Märtsil 1212 maha tehtut (16, 1), weel mitte ära lõppenud. — 2) Taaw. L. 102, 14. Jeesaias 14, 1. — Ommeti ei taha see mitte Jumala halastuse märk olla, kui kellegi rahwa kaela pääle sõaga minnakse! — 3) ka 16, 1 mitte; neid taheti siis ka enne teiste rahu aja lõpetust nuhtlema minna. — 4) Nii kuida näha on üksi Liiwlased ja Lätlased jeäd mõõda läinud, kuna Sakslased (ülewal nimelt üksi nimetatut) ranna teed mõõda (waata 14, 10) ja pärast seda Sontaganast läbi läinud. — 5) Kõik, — see on jeäd ja maad mõõda. — 6) Makk. 2, 44. — 7) Matt. 18, 33. — 8) Ehk Rotelwik, päris Rotalia maa, kus kohas weel praegu Ridalu kirik ja kihelkond on, Saksakeele Rötheln; kõik terwe Lääne maa kutsutakse Saksakeeli Wieck. Ühenda 14, 10 ja 15, 1. 3. — 9) Leisikat; üh. 10, 13 juure. — 10) Oma isa kantsi 12, 6. — 11) Matt. 2, 18. Jerem. 31, 15.

italki
§ 6. 1) § 6 ja edasi lähäwad Alberti tulewa aasta sisse. — 2) 13, 2 juure. — 3) 14, 5. — 4) Linn lagunes sellest ajast alles õiete laiemaks, (üh. 6, 4 ja 14, 5.) Ka Doom sai oma konwendiga sellest saadik oma praeguse koha pääle üh. 13, 3. 29, 8.

§ 7. 1) Nüüd oli wissist kolme aastane rahu otsa saanud (waata § 5) ja Sakalasse wõis jälle sõaga minna (16, 1). — 2) 15, 1 juure. — 3) See nimi ei tule enam kusagil ette. Waata 15, 7, kus sellest natuke laiemalt seletatakse. Minu arwates peaks see kants Lõhawere mõisa juures olema olnud nii kui 15, 7 seletuses seda on tähendatut. — 4) 11, 5 piiskoplik preester. — 5) 15, 7; teda nimetatakse ka mõnikord Lembit.

§ 8. 1) § 3. — 2) Selle koht Alleri ligi? — 3) ees nimetatut preester. — 4) Ühenda 11, 7. — 5) Koiwa. — 6) Kellest siinsammas praegu enne kõneldi. — 7) 14, 5. — 8) Taw. Laul 129, 3 j. e. — 9) nii kui 19, 2. 9. 23, 9. 30, 4. — 10) Taw. Laul 79, 2 j. e. 1 Makkab. 7, 17. — 11) kellest juba enne räägiti.

§ 9. 1) 12, 1. 18, 4. — 2) 16, 8. 17, 2. — 3) § 4, 17, 5 juure. — 4) § 4. Üks uus Kokenhuusi rüütel tuleb 22, 3 ette. — 5) 2 Saamue 1, 19. 25. 27.

XIX. Päätük.

Piiskopi Alberti seitsmeteistkümnes aasta.

Eestlaste kuri nõuu Riiglaste wastu.
§ 1. Nüüd oli piiskopi Alberti seitsmesteistkümnes aasta, ja sõda uuendas ennast kõigis Liiwi maa rajades. Sest pärast Rotalia sõasõitu ja Sakala Lembitu alla sundimist hakkas terwe Eesti maa Liiwi maa wastu mässama, kus nõuuks wõeti, kolme sõa wäega ühekorraga tulla ja Liiwi maad ära häwitada, et Saarlased Riia pidiwad ümber piirama ja Düüna sees sadama kinni panema, Rotalialased Toreida Liiwlaste pääle minema ja Sakalased Ugaunialastega Lätlaste maad ära häwitama, et Liiwlased ja Lätlased isi oma sõdade läbi pidiwad kinni hoitut saama ja mitte Riiglastele appi minna wõima.


Saarlased Düüna pääl.
§ 2. Ja Saarlased tuliwad suure laewade hulgaga Düüna suhu1), tõiwad enestega riisumise laewu ja paatisi, täitsiwad need kiwidega täis ja lasksiwad jõe suhu mere põhja, ja ehitasiwad weel puust suuri kastisi, keda nemad niisammuti kiwidega täitsiwad ja Düüna suhu wälja heitsiwad, et sadama teed sissetulejatele kinni matta. Ja mõned neist sõitsiwad oma paatidega ülesse linna juure, ja kui nemad sinna ja tänna oliwad jõudnud, astusiwad nemad wiimaks lagendiku ääres kaldalle. Ja rüütli wennad seisiwad teiste linna rahwaga linna wärawas; aga mõned piiskopi sulased ja Liiwlased2), kui nad waenlasi lagedal nägiwad, tormasiwad äkiselt nende pääle, lõiwad mõned neist maha ja ajasiwad neid taga, kunni laewade juure; ja kuna nemad põgenesiwad, on üks nende riisumise laewust puruks läinud ja kõigega põhja wajunud, kes sääl sees oliwad; teised pääsesiwad ära ja pöörasiwad tagasi omade juure Düüna suhu. Ja Riiglased tõusiwad ülesse kõige omadega, niipalju kui nemad neid kokku wõisiwad saada, ja sõitsiwad alla nende järele, mõned laewadega, teised maad mööda. Kui nüüd Saarlased neid nägiwad, pöörasiwad nemad endid neist ära teisele poole Düüna äärde, ilma nendega sõdima hakkamata.

Ja äkitsitselt silmasiwad Riiglased ja nägiwad kaugelt mere päält kaks koget tulewat, kus pääl oliwad Burchard, Oldenburgi grahw ja piiskopi wennad Rotmar3) ja Theodorich4). Need jõudsiwad ka Düüna ligi ja nägiwad waenlasi eneste ees mere kaldal, ja teisel pool kaldal Riiglasi, ja ei tunnud mitte, missugused neist Kristlased oliwad; aga Riiglased andsiwad neile oma lipuga märki. Ja kui nemad seda oliwad märkanud ja ühtaegu ka waenlaste hulka tähele pannud, pöörasiwad nemad omad laewad waenlaste poole ja tõttasiwad nende pääle. Ja mõned Riiglased oliwad oma laewade sees ja läksiwad neile ka Düüna pääl5) selja taha, teised aga ootasiwad kaldal, kuidas asi pidi minema. Kui nüüd waenlased nägiwad, et nemad Kristlaste wäest kõigest küljest sisse saiwad piiratut, põgenesiwad nemad ruttu oma laewade juure, läksiwad teiste wahelt läbi merd mööda laiali ja kadusiwad nende silmist. Ja Riiglased läksiwad nendele järele ja wõtsiwad nende käest mõned laewad ära; kuna teised ära pääsesiwad. Ja Riiglased wõtsiwad ristisõitjaid rõõmuga wastu ja tänasiwad Isandat, kes ka praeguses kitsikuses oma rahwast on trööstinud.

Jõe wesi on aga oma kange jooksuga, oma teed lahti lõhkudes, kui ka kanged mere tormi löögid, need puuwärgid, mis nemad mere põhja oliwad lasknud, pärast seda ära purustanud, keda ka Sakslased kõik, mis weel üle oli jäänud, wälja oliwad kiskunud ja ära häwitanud, ja nõnda seda teed kõigile, kes Düüna jõkke sisse tahtsiwad sõita, jälle lahti teinud.


Rotalialased tungiwad Metsepoole ja Sakalased ja Ugaunialased tungiwad Läti maa sisse. Talibaldi surm.
§ 3. Kuna aga Saarlased Düüna pääl oliwad, kogusiwad Rotalialased oma Lääne rajadest1) wäge kokku ja tungisiwad Liiwi maale sisse, kus nemad Metsepooles külad puhtaks riisusiwad ja põlema paniwad. Ja nemad ei leidnud ühtegi Liiwlast, sest et need kõik oma naiste ja lastega kantsidesse oliwad põgenenud. Ja Liiwlased kogusiwad omade seltsi kokku, et waenlastele wastu minna. Ja kui Rotalialased nende nõuu kuulsiwad, nõnda ka oma Saarlaste põgenemist Düüna suust, siis põgenesiwad nemad nõndasammuti ja pöörasiwad tagasi omale maale.

Selle wahel tuliwad ka Sakalased ja Ugaunialased ühe suure wäega Lätlaste maa sisse ja piirasiwad Autiine kantsi ümber. Ja rüütli wennad läksiwad Wõnnust wälja nendega sõdima. Ja kui nemad seda tääda saiwad, põgenesiwad ka nemad nõndasammuti.

Ja kui nemad wastu õhtut Trikatua jõudsiwad, leidsiwad nemad wanema Talibaldi metsade paost wihusaunade juure tagasi tulnud olewat, keda nemad kinni on wõtnud ja elusalt hirmsal wiisil tulega põletanud, ähwardades, teda ära hukata, kui ta mitte neile kõiki oma raha ülesse ei anna. Ja tema juhatas neile wiiskümmend ooseringe2). Aga nemad wõtsiwad ikka raha ja ei ole teda sellepärast mitte wähäm põletanud. Ommeti ütles tema: „Kui mina teile ka annaks kõik oma raha ja oma poegade raha, ei jäta teie ommeti järele mind põletamast,“ ja ei tahtnud neile mitte enam juhatada. Sellepärast on nemad teda jälle tulesse pannud ja kui kala küpsetanud, kunni tema hing wälja läks ja ta ära suri. Ja et tema üks Kristlane olnud, truude ja ristitute Lätlaste hulgast, siis loodame meie, et tema hing ennast trööstides nii suure waewa eest igaweses elus pühade märtiiride seltsis rõõmu saab. Ja Eestlased pöörasiwad omale maale tagasi ja nõnda oli Isand nende kurja nõuu tühjaks teinud.


Ugaunia maa häwitatakse hirmsaste ära.
Siis saiwad Talibaldi pojad, Rameko ja Driniwalde Eestlaste pääle wäga wihaseks, kui nad nägiwad, et nende isa surnud oli ja kogusiwad oma sõprade ja sugulastega Lätlaste wäe kokku, ja nendega läksiwad ka Wõnnu rüütli wennad teiste Sakslastega. Ja nemad tungisiwad Ugaunia maa sisse, riisusiwad kõik nende külad puhtaks ja paniwad põlema, aga kõik mehed, keda nad kätte wõisiwad saada, on nemad elawalt Talibaldi eest kätte maksmiseks, ära põletanud ja kõik nende kantsid põlema pannud, et neil sääl mitte enam warju ei pidand olema, ja otsisiwad neid kõige pimedamaist pao paigust ülesse, nõnda et nemad endid kusagil nende eest ei wõinud warjata. Ja nemad kiskusiwad neid metsadest wälja ja tapsiwad neid, aga nende naised ja lapsed wiisiwad nemad enestega ära wangi, ajasiwad hobused ja elajad ära, riisusiwad palju saaki ja pöörasiwad omale maale tagasi. Ja kui nemad tee pääl tagasi läksiwad, tuliwad neile jälle teised Lätlased wastu3) ja tõttasiwad Ugaunia maale; mis siis teistest weel järele oli jäänud, seda on need häwitanud. Sest need läksiwad neisse küladesse ja maadesse, kuhu teised weel ei olnud jõudnud, kus kõik, kes enne teiste eest ära oliwad põgenenud, nende eest enam ära pääseda ei wõinud. Ja nemad wõtsiwad palju kinni ja tapsiwad kõik mehed ära, aga naised ja lapsed wedasiwad nemad ära wangi ja wiisiwad hulga elajaid ja saaki enestega ligi. Ja kui need tee pääl tagasi minemas oliwad, tuliwad neile uueste teised Lätlased wastu, kes sõasõidu pääle Ugaunia maale walmis minemas oliwad, kes nõndasammati saaki riisuda himmustasiwad, ja oma wanemate ja sugulaste surma eest kätte maksmiseks, keda Eestlased enne maha oliwad löönud, mehi tappa otsisiwad. Ja nemad läksiwad Ugaunia maa sisse, kus nad niisamma riisusiwad, kui endised, ja niisamma wangisi kogusiwad, kui endised. Sest need, kes metsadest oma põldude juure ehk küladesse toiduwara otsima tuliwad, wõtsiwad nemad kinni ja on neist ühed tulega ära põletanud, teised mõegaga ära tapnud ja neile4) mitmesugust piina teinud, kunni nemad kõiki oma raha neile ülesse tunnistasiwad ja neid oma metsadesse kõikide pao paikade juure wiisiwad, ja naised ja lapsed nende kätte ärra andsiwad. Aga ka weel sellega ei olnud Lätlaste tahtmine täidetut; ei, nemad on pärast nende raha ja kõige nende wara, kui ka naiste ja laste ära wõtmist weel nende pää5), mis neile ainult weel järele oli jäänud, ära wõtnud. Ja nemad ei jätnud oma tee pääl kõigist maadest läbi minnes, kunni Ema jõeni ja Tartuni ühte ainust meeste sugu inimest elama, waid lõiwad neid kõik maha, aga naised ja lapsed wedasiwad nemad ära wangi. Ja kui wastastele kätte oli maksetut saanud, pöörasiwad nemad rõõmuga kõige oma saagiga koju tagasi.

Ja jälle tuliwad Wõnnu Berthold omadega ja piiskopi wend Theodorich oma rüütlite ja sulastega, kui ka Talibaldi pojad oma Lätlastega kokku ja läksiwad wäega Ugaunia maale, ja wõtsiwad palju neid Eestlasi kinni, kes enne Lätlaste eest ära oliwad pääsenud, ja surmasiwad neid, ja need külad, mis weel üle oliwad jäänud, pistsiwad nemad põlema; ülepää kõik, mis esimestest weel ei olnud täieste ära tehtut, seda on need hoolega täieste tasa teinud. Ja nemad käisiwad kõik maad läbi, läksiwad üle Ema jõe ja jõudsiwad kunni Waigani6) kus nemad selle maa7) mis teine pool jõge oli, niisammuti puhtaks riisusiwad, külad põlema süütasiwad, mehed ära tapsiwad ja naised ja lapsed wangi wõtsiwad. Ja kui nemad kõik kurja oliwad teinud, mis iial wõisiwad, pöörasiwad nemad tagasi Liiwi maale. Ja teised säädsiwad endid uueste walmis, niikohe Ugaunia maale minema ja niisamma sugust kurja nende pääle wiima. Ja kui need tagasi tuliwad. saiwad jälle teised saadetut. Ja Lätlased ei jätnud mitte järele ega annud Ugaunia Eestlastele rahu. Aga ka neil enestel ei olnud rahu, kunni nemad sellelsammal suwel üheksa8) wäe hulgaga seda Estlaste Ugaunia maad ära rikkumise läbi oliwad häwitanud ja paljaks teinud9), et sääl nüüd enam ei inimesi ega toidu wara leida ei olnud. Nemad tahtsiwad nendega nimelt nii kaua sõdida, kunni nemad, niipalju kui neid weel üle oli jäänud, rahu ehk ristmist otsima tulewad, — ehk neid koguni maa päält ära kaotada. Ja see sündis, et Talibaldi pojad juba enam kui sada ülemat oma isa surma kätte maksmiseks kas ära oliwad elusalt põletanud ehk mitmesuguse muu piinaga surmanud, pääle seda arwamatta palju teisi, keda igaüks Lätlane Sakslaste ja Liiwlastega oli tapnud.


Ugaunialased ja Sakalased heidawad risti usu alla ja saawad rahu.
§ 4. Kui nüüd need, kes weel Ugaunia maal elusse oliwad jäänud, nägiwad, et nemad Sakslaste ja Lätlaste wiha eest kuhugi ei wõinud pääseda, siis saatsiwad nemad saadikud Riiga ja palusiwad rahu. Ja neile ööldi, et nemad need warandused, mis kaupmeeste käest enne ära wõetut, tagasi peawad andma1). Aga nemad ütlesiwad, et nende waranduste riisujad Lätlastest ära tapetut olla ja kinnitasiwad, et neil mitte wõimalik ei olla, seda tagasi anda; siis palusiwad nemad, et kõik tülid maha pidiwad jäetut saama ja neid ristitama, et nemad tõsist rahu, ja Sakslaste ja Lätlaste alalist wennalikku armastust kätte wõiksiwad saada. Ja Sakslased rõõmustasiwad endid ja tegiwad nendega rahu, ja lubasiwad preestrid Ugaunia maale ristima saata. Ja kui Sakalased kõik seda kurja kuulsiwad, mis Ugaunia maale oli sündinud, siis kartsiwad nemad, et neile sedasamma wiisi pidi sündima, siis saatsiwad nemad nõndasammuti saadikud ja nõudsiwad, et neile pidi preestrid saadetama, et nemad, kui ristmine nende maal toimetatut, ka Kristlaste sõbruks saaksiwad2). Siis saadeti preestrid Peeter Kaikewalde3) Soome maalt ja Otto, rüütli wendade preester4), nende juure, ja nemad läksiwad Sakala maale ja ristisiwad sääl Paala jõest saadik, nõnda ka Ugaunia maal Ema jõest saadik. Selle pääle pöörasiwad nemad Liiwi maale tagasi; sest nemad ei julgenud weel mitte nendega ühes elada, teiste Eestlaste rahutuma oleku pärast.


Kuida Razeburi piiskop Wiilip ja Eesti maa piiskop Theodorich Saare maa wahel hädas on.
§ 5. Aga Razeburi piiskop, kes Eesti maa piiskopi Theodorichiga Rooma kiriku kogu pääle tõttas1), usaldas enese ristisõitjatega, kes Saksa maale läksiwad, mere pääle ja sõitis ruttu üheksa kogega Gootlandi saarele. Ja järgmisel ööl tõusis neile wastaline tuul müristamisega, ja kui neil kõige selle päewa wäga paha ilm oli olnud, saiwad nemad wiimaks Saare maa uue sadama sisse2) aetut. Kui nüüd Saarlased tundsiwad, et nemad Riiast tuliwad, ähwardasiwad nemad neid sõdimisega, saatsiwad kõige Saare maa läbi käskusi ja kogusiwad ühe suure laewa wäe kokku. Ja teised, kes hobustega oliwad tulnud, ehitasiwad mere kaldal puuwärkisi, mida nemad kiwidega täitsiwad ja nendega sadama sisse sõidu kohta, mis kitsas oli, kinni toppida püüdsiwad, et nemad pärast sadama kinnipanekut neid kõiki kinni wõtta ja ära tappa wõiksiwad. Sakslased aga läksiwad oma paatide wõi weiksemate laewadega kaldalle ja niitsiwad oma mõekadega wilja põldudelt maha, ilma seda täädmata, et lähemal kaldal wägi seisis, ja tegiwad teisel kaldal seda iga pääw. Wiimaks on Saarlased, kui nad waritsejad wälja oliwad pannud, kaheksa meest neist wangi wõtnud, ühed maha löönud ja teised wangi wiinud ja ühe paadi ära wõtnud. Selle läbi wäga julgustatut, saatsiwad nemad kõige Eesti maa jagudesse käsud, ja ütlesiwad, et nemad olla Riia piiskopi kõige oma wäega wangi wõtnud. Ja nemad tuliwad kõik suure wäega. Ja kui hommiku wara koitma hakkas, nähti meie ees kõik meri3) kui must4) olewat, täis nende riisumise laewu kihamas, kes kõige selle päewa meie wastu sõdisiwad. Ja mõned neist wedasiwad puuwärkisi ja wanu paatisi ühes, lasksiwad need mere põhja ja täitsiwad neid kiwidega, ja toppisiwad nõnda meie sadama tee kinni, mis üle suur hirm meie pääle tuli, et meie arwasime, et meie nende käest enam ära pääseda ei wõi. Teised nende seast wedasiwad kolme suurt tuld ühes, mis kuiwest puiest oli tehtut ja elaja raswaga põlema süüdatut ja suurte puu raamide pääle pandut. Ja esimene tuli, mis kõrgemalt põles, kui teised, aeti üle mere ja tuli meie poole, ja kauge lõuna tuul ajas seda suure hooga meie pääle. Ja Eestlased sõitsiwad oma riisumise laewadega selle tule ümber ja juhtisiwad seda otse meie kogede keskkoha pääle. Meie koged oliwad aga kõik üheteise külgi kinni seotut, et meil kergem oleks wastastele wastu panna; seda enam kartsime nüüd meie, et meie tule käest ära ei wõi pääseda. Ja kui see tuli juba, mis kõrgem oli, kui kõik meie koged, oma leekidega meie juure ulatas, hüüdsime meie piiskopi omast kambrikesest wälja, kus tema ööd ja päewad palwet tegi. Ja tema tuli ja nägi, et meil ühtegi nõuu ega abi enam ilma Jumalata ei olnud5), siis tõstis tema omad silmad ja käed taewa poole ülesse6) ja palus pääsemist praegusest tulest. Ja meie waatasime kõik sinna poole ja waata7), äkitselt pööris lõuna tuul hommikusse ja hommiku tuul pööris tuule lipu, mis purju pääl8) oli, teisipidi ümber ja puhus tule meitest ära ja ajas seda pikkamisi ümber kogede mööda meie taha mere pääle. Ja meie tänasime kõik Isandat, et ta meid praegusest põlemisest nähtawalt ära päästis. Ja nemad ajasiwad teise tule ja ka kolmandama meie pääle, kelle wastu meie pika wõitlemise ja wee walmisega palju tööd tegime, kelle ka tuul wiimaks meitest kaugele ajas. Selle wahel sõudsiwad teised Eestlased meie ümber ja haawasiwad oma odade ja noolidega mitmeid meie omaksist, ja jälle teised, kes sedasamma teed meie ümber tagasi jõudsiwad, wiskasiwad kiwa oma peterellidega meie pääle. Ja meil oli hirm niihästi selle kinni pandut sadama pärast, kui ka sõa waewamise pärast. Siis ütles meie kipper Albert Sluk: „Kui teie,“ ütles ta, „kannatlikult seda teha tahate, siis saab meid Isand praegustest hädadest ära päästma. Et meie laewad mitte koormatut ei ole, waid tühjad on ja nõnda madalast weest läbi wõiwad minna, siis wõime meie teist teed wälja pääseda, kui teie tugewad ja sõariistadega ehitatut mehed paatidesse astute, ankrud wälja wiite ja sügawasse wälja wiskate, siis waenlaste keskelt läbi jälle meie juure tagasi tulete ja teised ankrute külgi seotut köitega kogesid tõmmates järele tulewad, kunni meie sügawa mere pääle jõuame9). Ja meie tegime kõik nõnda ja tõmbasime, kunni meie kardetawaist kohtadest üle, ja sure laia mere pääle jõudsime. Need rüütlid ja sulased aga kes paatides ankruid wälja wiisiwad, saiwad waenlastest hirmsal wiisil kannatada ja saiwad nende odade ja noolte, kui ka kiwiwiskamiste läbi raskeste haawatut. Nemad wõtsiwad wiimaks enestega ühe köwera raua wõi raud haagi, keda nemad ühe riisumise laewa pääle wisata ja seda nõnda kinni wõtta tahtsiwad. Ja nemad wiskasiwad selle ühe pääle ja tahtsiwad seda juba eneste juure tõmmata, aga Eestlased põgenesiwad kange sõudmisega neitest ära ja tõttasiwad teiste riisumiste laewade poole. Ja et piiskop sellesammal tunnil püha neitsit nõnda palus: „Näita, et sa üks ema oled! Näita, et sa üks ema oled!“ siis on ta tõeste näitnud, et ta üks ema on. Sest see põgeneja riisumise laew, mis suur ja palju meestega täidetut oli, kihutas kange hooga ühe teise pihta ja läks suure raksumisega keskelt lõhki, woolas wet täis ja wajus kõige meestega mere põhja. Ja kõik teised ehmatasiwad endid selle üle. Ja kui nad nägiwad, et et meie juba sügawa mere pääle olime jõudnud, kogusiwad nemad endid mere kaldal kokku. Ja neid oli mitu tuhat kõigest Eesti maast kül jala ja hobustega kokku tulnud, ja ligi kahesaea laewaga. Siis saiwad nemad üksteise pääle wäga wihaseks, suure kisendamisega ja peksmisega, sellepärast et nemad kahe nädalise tööga midagi ei olnud ära teinud ja palju omadest, kes merde oliwad uppunud ja meie ammuküttidest ära tapetut, ära oliwad kaotanud. Ja nemad tömbasiwad omad purjed ülesse, laotasiwad endid merd mööda laiali ja läksiwad ära igaüks oma teed. Ja meie rahwas ajasid neid omas paatides taga ja wõtsiwad nende käest ühe suurema riisumise laewa ära, keda nad enestega ühes Gootlandi ära on wiinud. Ja nõnda päästis meid sellel päewal püha neitsi, kuida tema ka kõiki Liiwi maa rahwast tännini kõigest hädast on päästnud, kunni täna päewani.


Piiskopi Wiilipi surm Itaalias.
§ 6. Kui Isand meid Saarlaste käest ära oli päästnud, jäime meie sinna sadamasse, kunni kolm nädalit mööda oliwad läinud, sest et meil mere pääl iga päew kuri ilm, kanged tormid ja wastalised tuuled oliwad. Ja meil oli suur nälg ja puudus toidusest, kus piiskop helduses kõik wälja jagas, mis temal oli, ja meie tegime iga päew tõotust ja palusime, et Isand meid siit kohast ära wõtaks päästa. Ja see sündis Maarja laupäewa õhtul, kui meie juba kui poolsurnud, wastastikku laulmisi1) laulsime, siis puhus lõuna tuul ja kõik wastalised tuuled jäiwad järele, kus Isand meile hää tuule andis: siis tõmbasime meie purjed ülesse ja jõudsime teisel hommikul Gootlandi. Ja altari kiwi pääl2) seistes tänas piiskop Isandat ja ütles: „Meie oleme, oh Isand, tulest ja weest läbi käinud, aga sina oled meid wälja toonud ja jahutanud. Sest sina, Jumal, oled meid läbi katsunud, tulega oled sa meid puhastanud, ni kui hõbedat puhastatakse; sa oled meid lasknud wõrgu sisse minna, sa oled waotust pannud meie selja pääle, ja oled inimesed lasknud meie pääde üle söita3): sa oled meid ära päästnud oh Isand kõigest meie hädast ja meid jälle selle kindla kalju pääle toonud!“ Temal oli nimelt suur igatsus selle kalju juure jõuda, mis Kristus ise on4), ja palju õhkamistega jättis tema mere pääl Jumala teenistuse pühitsuse pidamatta, ehk tema kül iga üle päewa missa5) ohwert wälja jättes püha õhtusöömaaega wõttis. Ja Isand täitis wiimaks tema igatsust ja saatis teda selle teekonna pääl Neronia6), kus tema ühe kerge haiguse järel oma waimu Isanda kätte andis. Ja tema keha maeti ühe endise kardinali marmorist haua sisse, Augustiini ordu kloostris, mis jõe ääres seisab.

Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 12
  • Büleklär
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 4284
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1691
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 4069
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1590
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 4097
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1642
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 4339
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1588
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 4136
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1608
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 4116
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1544
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 4273
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1526
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 4203
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1439
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 4264
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1537
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 4146
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1475
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 4278
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1403
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 4104
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1437
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 4327
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1405
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 4025
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1380
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 3917
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1414
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 4308
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1464
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 4119
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1408
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 4276
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1400
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 4220
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1494
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 2407
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1122
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.