Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 09

Süzlärneñ gomumi sanı 4264
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1537
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Kui aga Isanda sündimise püha ära oli peetut, kuna kõige kangem külmus on ja kõik teede ja soode põhjad kinni külmawad, saatsiwad piiskopid kõikide Liiwi maa kantsidesse ja kõikide Lätlaste maakondadesse käsu, et nemad Sakslastega sõasõidule pidiwad tulema, ja saatsiwad omad rüütlid ristisõitjatega ja rüütli wendadega, ja kogusiwad wäe Beeweri kantsi juure kokku. Ja Theodorich Eestimaa piiskop läks nendega. Ja kui kõigekõrgema Jumala ilmumise päew22) ära oli peetut, läksiwad nemad edasi Ugaunia maa poole, ja neid oliwad ligi nelituhat Sakslast, jalawäge niisamma kui ka ratsamehi, ja Liiwlasi ja Lätlasi teist niipalju. Ja nemad rändasiwad Tartu maa sisse, läksiwad üle Ema jõe ja jõudsiwad selle sõeru juure, mille Kristlased enne ära oliwad rikkunud. Kuna nüüd ristisõitjad siin puhkasiwad, läksiwad Liiwlased ja Lätlased, kes wäe seast kõige usinamad oliwad, kunni Waiga23) kohta edasi, riisusiwad kõige selle maa puhtaks ja kogusiwad endid Soomelinde kantsi24) juure kokku. Järgmisel päeval tuliwad nemad omade juure Waiga25). Ja et nemad sääl kolm päewa paigal seisiwad,26) on nemad kõige selle maa ümbertringi puhtaks riisunud, majad ja külad ära põletanud, palju wangi wõtnud ja aheladesse pannud, palju äratapnud, ja palju saaki saanud. Ja neljandamal päewal läksiwad nemad Järwa maa sisse ja laotasiwad oma wäe üle kõikide maajagude ja külade laiali, kus nemad palju paganaid kinni wõtsiwad ja maha lõiwad, naised ja lapsed wangi wiisiwad, ja elajaid hulgal ja hobusid ja saaki riisusiwad, ja kuna neil ühes külas, mis Karedaks27) hüütakse, kogupaik oli, on nemad kõik, mis ümberkaudu oli, tulega ära häwitanud. See Kareda küla oli sellel ajal wäga ilus ja suur, ja rohke rahwaga, nagu kõik külad Järwas ja kõigel Eesti maal on olnud, mis hiljemalt kõik sagedaste meie rahwast ära on häwitatut ja põletatut. Kui nemad kolme päewa pärast kõige rööwitut saagiga tagasi tuliwad, on nemad naabrus seiswad külad ja maakonnad puhtaks põletanud, nimelt Mocha28) ja Nurmegunde, ja on nõnda wiimaks selle järwe juure, mis Wõrtsjärweks kutsutakse, jõudnud, ja üle jeä minnes, on nemad rõõmuga Liiwi maale tagasi läinud.


Wenelaste sõasõit Eestlaste maale.
§ 8. Kui nüüd Nowgorodi suur kuningas Mstislaw1) kuulis, et Sakslaste wägi Eesti maal oli, tõusis tema niisammuti wiieteistkümne tuhande mehega ülesse ja läks Waiga, ja Waigast läks tema edasi Järwa maale; ja et ta Sakslasi mitte ees ei leidnud, reisis tema edasi Harju maale ja piiras Warbla2) kantsi ümber, ja sõdis nendega mõne päewa aega. Ja et kantsi rahwas temale seitsesada marka nahku3) lubasiwad, pööris tema tagasi omale maale.


Preester Saalomon saadetakse Sakala maale; Lembit tapab teda ja weel teised ära.
§ 9. Pärast Sakslaste tagasi tulekut omast sõasõidust Riiga, saatis Eesti maa piiskop oma preestri Saalomoni Sakalasse, et ta neile jutluse sõna pidi jagama ja ristmise saakramenti, mis nemad juba ammugi oliwad lubanud wastu wõtta1), nende juures toimetama. Ja tema tuli Wiliandi kantsi, kus tema mõnedest wastu sai wõetut ja üksnes suu, aga mitte südame teretusega teretatud, nii kui Juudas Iskariot Isandat teretanud2). Ja tema kuulutas neile õnnistuse sõna ja ristis mõned nende seast. Aga kui Sakalased ja Ugaunialased kuulsiwad, et Wene wägi Eesti maal oli, kogusiwad nemad kõigist oma rajadest wäge kokku. Kui preester Saalomon nende kogumisest kuulis, läks ta omadega kantsist ära ja tahtis Liiwi maale tagasi minna. Sakala Lembitu aga wõttis ühe seltsi Eestlasi enesega3) ja ajas preestrille järele, sai teda öö ajal kätte ja tappis teda ja Theodorichi ja Wilippi, tema tõlgud, mitme teistega ära, kes kõik Kristuse usu eest on langenud ja kuida meie loodame, märtiiri osasaamisele siit ära läinud. See oli aga seesamma Wiilipp Littawi rahwa seast, kes piiskopi majas ülesse oli kaswatatut ja nõnda truiks saanud, et teda teiste rahwaste õpetuse juure tõlguks saadeti. Ja nii, kui tema märtiiri surma osaks saanud, nii on tema ka igawese õnnistuse pärijaks saanud.


Lembit riisub Pihkwa linna ära.
§ 10. Lembit pööris aga pärast nende waga meeste tapmist oma wäe juure tagasi. Ja kuna Wenelased Eesti maal oliwad, läksiwad nemad1) isi selle wahel Wene maale, tungisiwad Pihkwa linna sisse ja hakkasiwad sääl rahwast maha lööma. Ja et kära sündis, pöörasiwad nemad põgenedes mõnedega Ugauniasse tagasi. Ja kui Wenelased tagasi tuliwad, leidsiwad nemad oma linna paljaks riisutut olewat.


Liiwlased ja Lätlased teewad Eestimaaga rahu.
§ 11. Sääl saiwad Liiwlased, Lätlased ja Eestlased katku ja nälja pärast, mis nende pääl rõhus, sõdadest hoopis tüdinuks, ja saatsiwad üketeise juure saadikuid ja tegiwad1), Riiglasi wälja jättes, üksteisega rahu. Ja kui sõad rahu jäiwad, siis jäi ka kohe nälg ja inimeste suremine järele.


Kaks piiskoppi reisiwad ära.
§ 12. Pärast seda, kui mere ja Düüna jõe jeä ära oli sulanud1), pöörasiwad Verdeni ja Paderborni piiskopid oma ristisõitjatega Saksamaale tagasi, ja Riiga jäi üksi Razeburgi piiskop Wiilip maha. Tema oli üks neist kõige kõrgemaist meestest keisri Otu juures olnud, ja kui see kiriku wande alla oli pandut2), on ta ennast temast eemal hoides3), kunni neljandama aastani4) Liiwi maal ristisõitja ammetis ülespidanud.


Würst Wladimir aetakse Pihkwast ära ja tuleb Riiga.
§ 13. Pärast nende äraminekut saiwad Pihkwa Wenelased oma würsti Wladimiri1) wastu pahaseks, sest et tema oma tütre Riia piiskopi wennale2) naiseks oli annud ja ajasiwad tema kõige oma sugukonnaga linnast wälja3). Tema põgenes Polozki kuninga juure ja sai temalt wäga wähä troosti4). Sellepärast läks tema oma meestega Riiga5), kus tema oma wäimehe ja piiskopi sulaste poolest auuga wastu sai wõetut.

§ 1. 1) Wist Märtsi hakatuses. Ühenda 14, 10; tähtjas on see Alberti ammeti hakatuse aja ülesse leidmiseks. 2) nõnda et nemad hooplemast ära läksiwad. — 3) muidugi palgi rullide pääl; — 4) see on: puu hunniku pääle; nõnda nõuab seda kõne järg. Aga ladina keeles on: igne copioso de castro in vehiculis misso = tuld rohkeste kantsist kärrudes wõi wankretes? ehk kärrudesse wõi wankretesse? wiskasiwad. Esimeses mõttes on Arnst ja Pabst seda pruukinud, aga wiimses Hansen, nagu oleks puu hunnik alles wankerte pääl olnud. — 5) invenit = leidnud. — 6) Ühe jao puie pääl oli torn walli ligi aetut; kuiwad puud (23, 8), esiti ronimise tarwis, nii ka redelid ja köied (30, 4), saawad pärast põlema süüdatut. — 7) need wähäd, kes weel wõisiwad wõi kõlbasiwad sõdima minna. 8) eodem tempore = sellelsammal ajal. — 9) Hendrik tahab wist sellega öölda, et Liiwlased ja Lätlased nende pööramise üle rõõmsad olnud, sest et need juba ristitut oliwad, — wõi seda, et nemad Liiwlaste ja Lätlaste eesmärgi järele ristiusku wastu wõtta tahtsiwad? — 10) quadammodo initiantes = kuidagiwiisi sisse juhatades. — 11) catherizantur = katekismuse wiisi õpetasiwad. — 12) Wiliandlased oliwad oma rahupidamise tõotuse tagasi saatnud; sääl kantsis ei olnud mitte Liiwi sõamehi. 13) praeguse Sede jõeni, kust saadik Eesti keele piir on olnud. — 14) meie krooniku. — 15) Rotalia nimi on weel praegu Ridalu, Saksa keele Röthel — kihelkonna nime sees Lääne maal leida. Selle nimega tähendatakse kord ainult põhjapoolist Lääne maad, kord kõiki Lääne maad, mis Sontaganast põhjapool seisab (14, 10). — 16) maritimae provinciae = mereäärtse maakonna, s. o. Lääne maa. — 17) Ühenda 21, 7. 27, 1. — 29, 3 järel on see Toreida maa jaost. — 18) Waata 14, 5. 10.

§ 2. 1) 1210 aastal 20. Oktobril Maarja aasta sees, aga mitte juba Alberti 13. aasta sees. Meie kroonikus ei pane tähelegi, et ta § 1 juba Alberti 13. aasta sisse ja pärast ka 1211. Maarja aasta sisse on ära läinud. 20. Oktobril 1210 kinnitas paawst neile juba kaks armu kirja. — 2) 4, 6; ühenda 19, 7. — 3) 1211 aasta 1. Märtsist saadik. — 4) 14, 4. — 5) kelle nimi Bernhard on olnud. — 6) Plesse on Göttingi juures. Seda meest nimetatakse päät. 20 grahwiks. — 7) § 4 nimetatakse teda mungaks ja grahwiks. — 8) Iidumeas 10, 15. — 9) kus preester Daaniel aset oli 10, 15. 10) Oowele kantsi ase on praegu täädmatta, kus see on seisnud. Olleri ega Homeli mõisate kohas ei wõi ta ka olla olnud. Kõige enam näitab Wohlfahrti mõisa ja kiriku Läti keele nimi „Eewele“ Oowele nime sarnane olewat, mis aga nüüd kaunis kaugel Läti maa sees on. — 11) Purke ase on niisamma tundmatta. Kui meie Pürkeli mõisa nimet Aloja kihelkonnas Purkega ühendame, siis näitab see sellega kõige enam ühte minewat; ommeti on see kaunis sügawas Läti maa sees, kust saadik muidu Eestlased oleksiwad pidanud olema elanud. Räägitakse aga, et Sede jõgi Eesti keele piir olla olnud.

italki
§ 3. 1) Talinna ranna maa rahwas (23, 7). Waata 21, 5. — 2) § 7 ja 25, 2 ja 3 järele peab see kaunis Aa ligidal seisaw Toreida kants olema, kelle järele Aa jõest põhjapool seiswa maale nimi saanud (11, 3.) 3) Oinid ja koeri ohwerdawad 16, 4 Liiwlased. — 4) Liiwi keele: mag magimis, see on: läsi aga läsi! ehk: jah läsi tõeste! Kroonikus arwab siin wissist surma magamist. — 5) See küla on muidu hoopis tundmatta. Waata ka 1, 3. — 6) See tee on wist Aa jõe ligidamal olnud, mis jalawäel wist raske käija on olnud. 7) kes hiilgawa raud kattega kaetut oliwad. — 8) Oliwad need piiskopid siis ühes sääl? — wõi andsiwad rüütlid seda Riiga tääda? 9) Ühenda 20, 2? — 10) Jees. 13, 11. Esek. 7, 24.

§ 4. 1) 1210 aastal? Waata ka § 2. — 2) Ühenda 1, 10. Lihula, mis weel allaheitmatta Lääne maal oli (waata 14, 10. 15, 1. 3), sai temale piiskoplikuks eluasemeks kinnitatut, aga Theodorich ei ole iialgi eesmärgile saanud. 3) püha kirjasi. — 4) Hurter’s Innocenz III. Bd. 4. pag. 171 ööldakse, et Zisterziini munkade ja abtide ristisõitusi ei olla iial ilma kindla loata sallitut. — 5) Liiwi ja Eesti maale, mis püha neitsille Maarjalle oliwad pühitsetut. — 6) Ap. Teg. 3, 7. — 7) 1218; waata 22, 1.

§ 5. 1) supplicantes Episcopis et petentes = alandlikult palusiwad piiskoppisi ja nõudsiwad, otsisiwad, palusiwad etc. — 2) Ühenda 10, 13. 11, 3. 16, 4 j. e. — 3) igapidi? — 4) wist iga adra maa päält, nii kui ka 2, 7; unco (adra) asemelle arwatakse ära kirjutaja equo (hobune) kirjutanud olema. 5) nii kui 16, 4 j. e. — 6) See kõik maksab ka Lätlastele j. n. e., waata 16, 5.

§ 7. 1) 12, 6. — 2) wist puid tule tarwis, ehk kül ööldakse: et ignem copiosum importantes. — 3) aastal 1210; waata 14, 8. — 4) 15, 3. 5) hommiku poole. — 6) Uulu, Surju ja Woltwidi kohast Hallistele, ehk üle Kanaküla Kõppu. Et see wist sügise aeg oli, siis ei wõinud Sakalased Liiwlasi säält küljest sugugi oodata. Wõib ka olla, et nad Pernu kohast otsekohe Pilistwere kihelkonna kohta wälja on tunginud, kui — 7) Lembitu küla Paala jõe ääres praeguse Põltsama kantsi kohas on seisnud. Et aga nende mereäärest ära pööramisest arwata on, et nemad metsadest läbi Wiliandi maa sisse esiti on tunginud, siis peab Lembitu küla wissist lõuna pool Nawesti jõge, praeguse Lõhawere mõisa ligi olema olnud, kust mina hilja aja eest ühe kantsi aseme olen leidnud, mida Lembitu kantsi Leole asemeks wõib pidada. — 8) Kõige õigem: kogupaik. 9) ommeti oli neid kogupaiku mitu. — 10) Ladina keeles siin kohas: Murumgunde. — 11) Olid nad Põltsama jõest nõnda üle läinud, siis pidiwad nad sellest sammast jõest tagasi üle Järwa maa sisse minema, millest Hendrik aga midagi ei räägi; oli see aga Nawesti jõgi, siis läksiwad nad otsekohe Järwa maa sisse. 12) Lembitu kantsi Leole, mis wissist küla ligidal, kas praeguse Põltsama lossi asemel, ehk Lõhawere mõisa ligi on seisnud, sest et meie kroonikus wist Nawesti jõge ka Paala jõeks on pidanud, millest nad ühtepuhku üle pidiwad käima, aga sellest ühte sõnagi ei lausu. — 13) lõuna poole minnes üle Karksi ehk Halliste Läti maale tagasi. — 14) Katk ja nälg § 11. Ka Riias olnud see tõbi 16, 1. — 15) promptualibus = wissist pikad kitsad leiwakotid, mida weersekiks (Queersack) kutsutakse ja risti üle õla kantakse, mille mõlema otsa sees ees ja taga toiduse moon sees on, millega inimesed küladesse — 16) toidust otsima läksiwad, wõi säält tuliwad. 17) Praeguse Halliste kihelkonna koht, wissist „Alumiste“ maa. Praegu nimetatakse weel üks suur soo Kõpu, Kariste ja Woltwidi wahel Halliste sooks, mis aga Saarde kihelkonna piiris on. — 18) piibli sõnade järele, kuida Henrik ikka räägib. — 19) Õiete „wete ema,“ Mater aquarum; praegune Ema jõgi. Selle nime päris tähendus on: suur jõgi, ühenda 24, 5. — 20) Paksude metsade sees, raijuti puud ümberringi maha, et muialt ligi ei pääsenud, kuna ainult teekoht lahti jäeti, kus kerge wastu panna oli. 21) kül mitte kõigest Ugauniast, waid põhjapool Ema jõge seiswast maast, 25, 5 Jõgentagania = jõe tagune maa. Ommeti oli see, kui ka Tartu maa, Ugaunia päralt; alles põhjapoolt tuleb Wagia maa. — 22) 6. Jaanuar 1212. — 23) Wissist praeguse Waijatu küla kohas, mida kohta Wenelased Klin, see on Eesti keele wai, on kutsunud. — 24) praeguse Waijatu mõisa kohas, mis nüüd weel „Somel“ kutsutakse. Linde on Eestikeele lin ehk kants, kui Agelinde 29, 7., Lindanise 27, 3. j. n. e. — 25) Siis oliwad teised, kes sõeru juure maha oliwad jäänud, Waiga kohta edasi läinud. — 26) Paigalseisk tähendas sagedaste seda, et ümberkaudu maa säält kohast läbi riisuti, ühenda 20, 2. 6. 21, 5. 22, 4. 23, 5. 25, 3. 27) Wissist praegune Suure Kareda küla Peetri kiriku lähidal, 20, 6. 23, 9. 29, 7. Weikse Kareda küla ja mõis seisawad Peetrist kaugemal lõunapool. — 28) tuleb jälle 24, 5 ja 28, 9 ette; on Torma ja Laiuse kihelkonna kohas olnud.

§ 8. 1) Waata 14, 2. Tema tuli wissist, kui Sakslaste wastane, nendega sõdima. — 2) praegune talunikkude kants Jaani lin Warbjala küla juures Polli mõisa lähidal Lääne raja ligi. — 3) nahad raha asemel, nii kui juba 14, 2 seletatut. Et see kants juba enne Wenelaste maksu maksja olnud, ei wõi wõimalik olla.

§ 9. 1) § 1 ja 7. — 2) 1, 11. — 3) Lembit pidi siis kaunis Wiliandi lähidal, aga mitte Põltsama kohas, elama, kui tema nende preestrite minekut nii ruttu tääda sai ja neile järele jõudis.

§ 10. 1) Lembitu oma Eestlastega. — 2) wist 22. Weebruaril. Wene ajalugude järele olla Littawid sellekorraga Pihkwa ära riisunud.

§ 11. 1) wist Weebruari lõpetuses; waata ka 18, 5.

§ 12. 1) § 12 ja edasi ulatawad awalikult Alberti 14. aasta sisse, kes 16, 1 Maarja aastal 1212 tagasi tuleb. — 2) 1211, 31. Märtsil kunni 1215. Kirikuwande ähwardus oli juba 18. Nowbr. 1210 wälja tulnud, aga eesnimetatut päewal kinnitatut; sellepärast tuliwad § 2 need härrad mõne aja hiljem Liiwi maale. — 3) et ta isi ka mitte kiriku wande alla ei lange. — 4) 19, 5 j. e., kunni Juuni kuuni 1215.

§ 13. 1) See oli Nowgorodi suure würsti alam, 14, 2. — 2) Theodorich 16, 7; waata Pihkwa sõprus 14, 10. — 3) wõi oma perega? 17, 6. 18, 1 j. e. — 4) Polotzk on 16, 2 Liiwlastele wastane. — 5) See on wist pärast piiskoppide äraminekut sündinud.

XVI. Päätük.

Piiskopi Alberti neljasteistkümnes aasta.

Albert kaheksamat korda Liiwimaal.
§ 1. Nüüd oli pärast Isanda inimeseks saamist ükstuhat kakssada kaksteistkümnes aasta ja piiskopil neljasteistkümnes. Tema ja ristisõitjate tuleku üle rõõmustas ennast Liiwimaa ristikogudus, ja läksiwad kõik kuninga Woldemariga ühes tema juure ja wõtsiwad teda Jumala kiitusega wastu. Ja piiskop õnnistas kuningast ja andis temale helduses kingitusi kõigest, mis tema Saksa maalt seie oli toonud ja laskis teda suure auustusega kõikis asjus tallitada.


Läne Eestlased Koiwa suus. Rahu Eestlastega, aga Sakala kautab oma wabaduse.
Aga Eestlased oliwad kõigist Lääne maa rajadest suure wäe kokku kogunud ja tuliwad Koiwa jõe suhu. Ja neil oli enestega ligi Isfrid1), üks Riiglaste saadik, keda nemad selle tääduse pääle, et piiskop ja ristisõitjad jälle tulnud, mitmesuguse piinaga waewasiwad ja nõnda Riiga saatsiwad. Ja nemad isi põgenesiwad ja pöörasiwad omale maale tagasi.

Siis saatsiwad Liiwlased ja Lätlased saadikud Eesti maale ja andsiwad nõuu, seda rahu, mis nemad eneste wahel teinud, uuendada2). Ja Eestlased rõõmustasiwad endid ja saatsiwad omad mehed nendega tagasi Toreidasse; ka sai piiskop rüütli wendade ja Riia wanematega sinna kutsutut, ja nemad saiwad Eestlaste saadikutega kokku ja uurisiwad järele, mis õige oli ja mis asjast nii mitmed sõad tulnud. Ja palju sõnadlemise järele sai wiimaks ülepea kolme aasta pääle3) rahu tehtut, aga ommeti jäeti Sakalased kunni Paala jõeni piiskopi ja Sakslaste wõimuse alla, et nemad, kes pantisi oliwad annud ja kristliku usku wastu wõtta lubanud4), täieste selle wastu wõetut ristmise ja kristliku usu õiguse osaliseks pidiwad saama5).


Mõnede Liiwlaste kurjad nõuud.
Kui nüüd Eestlastega rahu oli tehtut, jäi nii hästi Riias kui ka Liiwi ja Eesti maal inimeste suremine järele6); ommeti ei olnud sõdadest mitte rahu. Sest mõned wõltsid Liiwlased, kes weel, kui werejänulised pojad, oma ema, see on, ristikoguduse rindu lõhki kiskusiwad, püüdsiwad igawiisi nõuu leida, mill kombel nemad neid rüütli wendi, kes Siigewaldis7) oliwad, kawalusega kätte saada ja petta wõiksiwad, et pärast nende väljaajamist säält maalt neil seda kergem oleks, piiskopi peret teiste Sakslastega wälja ajada.


Alberti leping Polozki würsti Woldemariga Gerzike juures.
§ 2. Selle wahel saatis Polozki kuningas piiskopi juure ja kutsus teda, kus ta temale päewa ja koha kinnitas, et ta tema ette Gerzike juure pidi tulema, ja nende Liiwlaste eest wastust andma, kes temale enne maksu maksjad oliwad olnud1), ja et nemad ka oma nõuupidamise läbi kaupmeestele ühe julge tee Düüna pääl saadaksiwad ja rahu uuenduse järel seda kergemine Littawite wastu seista wõiksiwad. Piiskop aga wõttis omad mehed enesega ja ka kuninga Woldemari rüütli wendadega, ja Liiwlaste ja Lätlaste wanemad, ja läks ülesse kuninga wastu; ja temaga sõitsiwad ka kaupmehed omas laewades ja paniwad kõik omad sõariistad enestelle ümber, et nemad Littawite wastu ettewaatlikult walmis oleksiwad, kes neid kõigist Düüna külgedest taga wõisiwad kiusata. Ja kui nad kuninga juure jõudsiwad, hakkasiwad nemad selle üle, mis õigus nõudis, temaga kaupa tegema. Kuningas aga, kes kord meelitustega, kord ähwarduse ja suurustusega ennast piiskopi wastu üles näitas, nõudis, et tema Liiwlaste ristimist järele pidi jätma, ja ütles, et see tema meelewallas seista oma sulasid Liiwlasi kas ristida, ehk ristimatta jätta. See olla nimelt Wenelaste kuningate kombe, kes mõne rahwa oma alla sundinud, neid mitte risti usu alla heita, waid aga, et nemad neile maksu ja raha2) maksaksiwad, neid eneste alamaks teha3). Aga piiskop pidas sellest kinni, et Jumala sõna enam peab kuulma, kui inimese sõna4), enam taewa kuninga käsku tegema, kui maapäälse käsku, kuidas tema isi omas Ewangeeliumis ette kirjutab ja ütleb: „Minge ja õpetage kõiki rahwaid ja ristige neid Isa, Poja ja Püha Waimu nimel“5). Ja sellepärast jäi tema ka kindlaks, et tema omast ettewõttest mitte järele ei anna, ega seda jutluse ammetit, mis püha isa poolest temale pääle pandut, totimetamata ei jäta. Aga tema ei keelanud ka mitte, et kuningatele maksu maksetakse, kuida Isand omas Ewangeeliumis jälle ütleb: „Andke Keisrille, mis Keisri kohus on ja Jumalalle, mis Jumala kohus“6), sest piiskop olla ju ka isi mõnikord7) seda maksu kuningalle Liiwlaste eest ära maksnud; Liiwlased aga, kes kahte isandat ei tahtnud teenida8), Wenelasi niihästi kui Sakslasi, andsiwad piiskopile alati nõuu, et tema neid Wenelaste ikkest hoopis ära peaks päästma. Aga kuningas, kes sõnade õige seletusega mitte rahule ei jäänud, sai wiimaks pahaseks, ja kui ta kõik Liiwi maa kantsid ja isegi ka Riia, tule leekide kätte oli ähwardanud ära anda, käskis ta oma wäe kantsist wälja tulla ja näitis, nagu tahaks tema Sakslastega sõdima hakata, säädis kõige oma rahwa oma küttidega9) lagedalle ja hakkas isi nende poole minema. Sellepärast on küll piiskopi mehed kuninga Woldemariga, rüütli wendadega ja kaupmeestega omad sõariistad ümber pannud, ja südamikult kuninga wastu wälja on läinud. Ja kui nemad kokku puutusiwad, läksiwad püha Maarja kiriku praost Johannes ja kuningas Woldemar mõne teistega kesket wõerawäe sekka, ja andsiwad kuningalle selle maenitsuse, et tema mitte Kristlaste wastu ei peaks sõda tõstma ega oma sõdadega seda noort ristikogudust taga kiusama, et tema isi ka oma rahwaga Sakslastest ei saaks taga kiusatut; sest kõik tugewad oliwad omas raudriietes, kellel suur himu oli Wenelastega sõdida. Nende südiust imeks pannes käskis kuningas oma wäge ümber pöörata ja läks isi piiskopi juure, keda tema, kui oma waimulikku isat10), auupaklikult teretas; nõndasammuti sai tema ka teisest poja wiisil wastu wõetut. Ja nemad jäiwad tüki aega ühtekokku, kus nemad suusõnaga kõneldes kõik, mis rahuks tarwis oli, hoolega järele uurisiwad. Sääl on siis kuningas wiimaks, wist ehk Jumala sunduse läbi, kõige Liiwi maa piiskopile ilma maksuta wabaks ära annud, et nende wahel üks alaline rahu saaks tehtut, niihästi Littawite wastu kui ka teiste paganate wastu, ja et kaupmeeste tee Düüna pääl alati lahti peab peetama11). Ja kui see oli lõpetatut, läks kuningas kaupmeestega ja kõige oma rahwaga Düüna mööda ülesse, ja pööras tagasi Polozki, oma linna, rõõmuga. Aga ka piiskop läks kõige omadega suure rõõmuga alla ja tuli jälle Liiwi maale.


Lätlaste ja mõnede Liiwlaste tülid ja seletused; nende wastu hakamine.
§ 3. Pärast nende tagasitulekut tõusis suur tüli Wõnnu rüütli wendade ja Autiine Lätlaste wahel, kes sellelajal piiskopi jao sees oliwad1); sest põldude ja mesipuude, ja mõne Lätlase pahanduse pärast, mis wendade läbi oli sündinud, tuli kaebdus piiskopi ette. Ja piiskop tõusis kõrge auuwäärt härra Wiilippiga, Razeburi piiskopiga ülesse ja kutsus rüütli wennad Liiwlastega2) ja Lätlastega nõuupidamisele, et seda tüli wõiks waigistada ja neid endise ühe meelele jälle tagasi saata. Ja nemad waidlesiwad, sinna ja tänna tülitsedes, kaks päewa aega ja ei wõinud nende wahel kedagi rahu leppimist korda saata.

Sellepärast taganesiwad Liiwlased ja Lätlased Sakslastest ära ja on üksteise wahel wandunud ja mõekade pääle astumisega oma wannet paganate kombel kinnitanud. Nende ülem mees3) oli Kaupo; see tunnistas, et tema iialgi Kristuse usust ära ei taha taganeda, aga tema tahta Liiwlaste ja Lätlaste eest piiskopi juures wahelt seletada, et neile Kristlaste kohused kergitatut saaksiwad4). Aga kõik teised, ilma tema hääst nõuust hoolimata, wandusiwad endid rüütli wendade wastasteks, ja tahtsiwad kõiki Sakslasi ja ka Kristlaste nimet Liiwlaste maalt wälja ajada. Kui piiskopid ja rüütli wennad seda nägiwad, pöörasiwad nemad tagasi kõige oma sõpradega5), kes nendega ühes oliwad tulnud ja läksiwad igaüks oma kindlusesse.


Liiwlased walmistawad endid Sakslaste wastu.
Siis kogusiwad Sateseele6) Liiwlased endid oma kantsi kokku ja saatsiwad käskusi Lenewarde, Holmi ja Toreidasse, ja kõikide Liiwlaste ja Lätlaste juure, et nemad nõuu peaksiwad, ja nemad oliwad kõik nende poolt7) ja hakkasiwad kõiki oma kantsisi kindlaks tegema, et nemad põllu wilja koristuse järel äkitselt oma kantsidesse pidiwad taganema. Ja see kõne sai Lenewarde Daanielile tääda, kes sääl selle koha walitseja oli8), ja tema saatis wälja ja laskis kõik Liiwlaste wanemad sääl maakondades kinni wõtta, kes kõigist neist kurjest nõuudest täädsiwad, pani neid ahelasse ja süütas nende kantsi põlema; nõndasamma ka Riiglased. kui nemad Holmi rahwa kurje mõtteid märkasiwad, saatsiwad wälja ja rikkusiwad nende kiwi kantsi ülemise ääre ära, mida esimene piiskop Meinhard neile oli ehitanud. Ka saatsiwad nemad Toreidasse ja lasksiwad Toreida kantsi öö waikusel põlema süüdata, et nemad pärast kantsidesse sisse kogumist Riiglastele sõdimist mitte raskemaks ei teeks. Nõnda on pärast kantside põletamist nende wõltside kuri nõuu laiale aetut.

Sateseele Liiwlased aga, kes juba ammugi oma kantsi sisse oliwad läinud, alustasiwad Siigewaldi rüütli wendade wastu sõda ja hakkasiwad nende peret taga kiusama ja mõnda neist maha lööma. Aga need, kes Siigewaldi kantsis oliwad, keda nad hilja aja eest oliwad ehitanud, tuliwad wälja ja ajasiwad neid põgenema, neile wastu minnes ja taga ajades, kus nemad mõned neist maha lõiwad. Ka Liiwlased, kes rohkemalt ja kangemalt endid oliwad kogunud, kui esimesed, astusiwad neile jälle wastu ajasiwad neid taga ja tapsiwad mõned nende hulgast ära, ja ajasiwad neid oma kantsi tagasi. Ja sellel kombel sõdisiwad nemad mõne päewa.


Asjata rahu püüdmine mässajate Liiwlastega.
Kui piiskop nende tüli kuulis, siis saatis ta saadikud nende juure ja uuris nende sõa alustuse põhja järele9). Ja siis tuliwad Liiwlaste saadikud Riiga, kes palju kaebdusi rüütli wendade ülema10) Rodolhwi wastu ette tõiwad, tääda andes, et nende põllud, heinamaad ja rahad nende käest ära olla riisutut. Ja piiskop saatis esiti preestri Alebrandi, kes neid oli ristinud11), mõne teistega nende juure; need läksiwad sinna ja tegiwad asjata tööd, ja ei wõinud mitte seda tüli seletada. Ka piiskop isi tuli Razeburi Wiilippiga Toreidasse ja kutsus Liiwlased rüütli wendadega kokku, ja kuulas nende asja järele. Ja Liiwlased istusiwad oma sõariistadega teine pool jõge12) ja kõnelesiwad Sakslastega, ja kaebasiwad paljuis asjus rüütli wendade pääle. Ja piiskop lubas neile kõik tagasi tasuda lasta, mis ülekohtuga nende käest ära oli riisutut; selle eest aga, mis nende üleastumiste eest neile13) tehtut, ei saanud neile midagi tasumist lubatut, sest et nemad seda õigusega ära oliwad teeninud. Ja targa meeste nõuu pääle nõudis piiskop nende poegi pandiks, et nemad mitte kristlikkust usust ära ei taganeks; aga nemad ei tahtnud pantisi anda, ega ka piiskopi ega rüütli wendade alla heita, waid kristlikku usku kõige Sakslastega omalt maalt ära kaotada. Kui piiskopid seda märkasiwad, pöörasiwad nemad Riiga tagasi. Aga üks saadik kõndis nende järele ja palus silmapisaratega, et Razeburi piiskop praustiga jälle tagasi saaks saadetut, ehk nemad siis waiki jääksiwad ja õnsaks tegewa õpetuse maenitsust weel wastu wõtaksiwad. Ja siis saadeti Razeburi Wiilip prausti Johannesega Theodorichi14) piiskopi wennaga, ja Kaupoga ja paljude teiste Liiwlastega. Ja nemad istusiwad kõik maha Liiwlastega nende kantsi ette15) ja seletasiwad, mis rahuks ja õiguseks tarwis oli. Aga mõned neist tuliwad selja takka selle wale täädusega, et rüütli wennad ühe wäehulgaga nende maad riisumas olewat. Selle pärast wõtsiwad nemad suure kisa ja käraga prausti Johannese ja Theodorichi, piiskopi wenna, ja Gerhardi16) kantsi ülema, ja rüütlid ja kleerikud kõige sulastega kinni, wedasiwad neid kantsi, peksiwad neid ja paniwad neid kinni. Ka piiskopi tahtsiwad nemad kinni wõtta, aga seda keelas neid tema preester ja tõlk Läti Hendrik17). Kui aga nende kisa ja nende mässamine järele jäi, nõudis piiskop, et tema praust kõige teistega temale wälja peaks antama, ja lisas ka ähwarduse sõnu selle teotuse eest sinna juure. Ja need toodi temale kõik tagasi, kus juures piiskop neid jälle ja uueste maenitses, mitte ristmise saakramenti alwaks pidada, mitte oma kristliku usu ja Jumala tunnistust teotada, mitte pagana elusse tagasi pöörata, ja nõudis kahte ehk kolme nende poegadest pandiks. Aga nemad wastasiwad kül meelituse sõnadega, ommeti pantisi anda ei tahtnud nemad mitte. Ja piiskop ütles: „Oh teie uskmatad südamest ja tuimad silmist18) ja libeda keelega, tundke oma Loojat!“ Ja ta ütles weel: „Jääge rahule, ja tundke oma Jumalat ja jätke paganate kombed maha!“ Aga et nemad midagi ei saanud õiendada, waid oliwad kui need, kes ilmaasjata tuult peksawad19), siis pöörasiwad nemad Riiga tagasi, ja Liiwlased hakkasiwad, nii kui enne, jälle rüütli wendade wastu sõdima.


Dabreli kants Sateseele piiratakse ümber ja wõidetakse ära.
§ 4. Kui piiskop Albert nüüd umbrohtu nisust ära lahutada1) ja neid pahandusi, mis maal oliwad tõusnud, ära kaotada tahtis, enne kui need endid rohkendasiwad, siis kutsus tema ristisõitjad rüütlite ordumeistriga ja tema wendadega, ja Riiglased ja Liiwlased, kes weel omas truuduses kindlad oliwad, enese juure kõik kokku. Ja kui nemad ühe suure wäe kokku oliwad kogunud ja enestega kõik ligi wõtnud, mis tarwis oli, läksiwad nemad Toreidasse ja piirasiwad selle Dabreeli kantsi ümber, kus sees need ära taganenud Liiwlased oliwad; sääl ei olnud mitte üksi need Liiwlased, kes rüütli wendade al oliwad, waid ka need Liiwlased, kes piiskopi maajao sees teine pool Koiwa jõge elasiwad, kelle ülem ja wanem Vesike oli. Ja Liiwlased tungisiwad kantsi tagumisest küljest wälja, ja kui nemad mõnedele wäe seast wiga oliwad teinud, wõtsiwad nemad nende hobused ja muud asjad saagiks ära2), pöörasiwad kantsi tagasi ja ütlesiwad: „Olge tugewad, Liiwlased, ja wõidelge, et teie mitte Sakslasi ei pruugi teenida3)!“ Ja nemad wõitlesiwad ja paniwad wastu mitu päewa. Sakslased aga rikkusiwad paterellidega kantsi walli ära, lasksiwad palju ja suuri kiwa kantsi sisse, ja tapsiwad inimesi ja elajaid4) hulga kaupa; teised ajawad noolidega Liiwlased walli päält tagasi ja haawawad neid wäga palju, teised jälle ehitawad warjutorni. Selle wiskab aga tuul järgmisel ööl maa pääle ümber, mis üle kantsis suur kisa ja rõõmu õiskamine tõusis, ja kui nemad nüüd oma jumalatelle wana kombe järele auu näitasiwad, tapsiwad nemad elajaid ja wiskasiwad ohwerdatut koerad ja sikud Kristlaste teotuseks piiskopi ja kõige wäe silma ette kantsist maha. Aga asjata on kõik nende töö. Sest üks tugewam warjukants saab jälle ehitatut, puust torn5) rutuste kindlaks tehtut, kraawi pääle ülesse aetut6) ja kantsi walli alt7) kaewama hakatut. Russin8) aga kõneles selle wahel kantsi walli ülema ääre päält Wõnnu ordumeistri Bertholdiga9), kui oma sõbra ehk seltsimehega, kus juures tema oma raud kübara pääst maha wõttis ja ennast üle walli ääre maha kummardas10), ja endise rahu ja sõpruse üle mõne sõna rääkis11). Ja äkitselt, kui ta alles rääkis sai tema kogemata ühe ammu mehe käest nooli pähä, mis pääle ta maha langes ja pärast seda ära on surnud.

Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 10
  • Büleklär
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 4284
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1691
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 4069
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1590
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 4097
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1642
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 4339
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1588
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 4136
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1608
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 4116
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1544
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 4273
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1526
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 4203
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1439
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 4264
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1537
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 4146
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1475
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 4278
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1403
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 4104
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1437
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 4327
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1405
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 4025
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1380
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 3917
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1414
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 4308
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1464
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 4119
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1408
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 4276
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1400
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 4220
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1494
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 2407
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1122
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.