Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 02

Süzlärneñ gomumi sanı 4069
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1590
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
§ 8. Liiwlased aga, kes oma karjatse oliwad kaotanud, saatsiwad waimulikkude ja wendade nõuu pääle saadikud uue järeletulija pärast Saksa maale. Nõnda pööris, seda kahtlast rahu usaldades, Sakslaste wägi jälle tagasi. Üksnes waimulikud ja üks kaupmeeste laew jäiwad seie maale.


Liiwlased taganewad jälle ära.
Juba oli tuul laewad purjudega ära puhunud, ja waata! walelikud Liiwlased tulewad oma wihusaunadest1) wälja, walawad endid Düüna jõe weega, üteldes: „Siin peseme ristmise wee kõige ristiusuga jõe wee sees enestest ära, teeme wastu wõetut usust endid lahti ja saadame äraminejate Sakslastele järele.“ Need aga, kes ära oliwad läinud, oliwad ühe puuoksa külge midagi nagu inimese pää nikerdanud, mida Liiwlased nüüd Sakslaste jumalaks pidasiwad2), ja arwasiwad, et nemad selleläbi weehäda3) ja katku nende pääle saadaksiwad, keetsiwad ja jõiwad pagana kombe järel mõdu, pidasiwad nõuu, wõtsiwad selle nikerdatut pää puu küllest maha, sidusiwad puntra puid kokku, paniwad selle pää sinna pääle ja saatsiwad selle Sakslaste jumala kõige ristiusuga äraminejatele Gootlandi üle mere järele.

§ 9. Ühe kuu pärast1) rikkusiwad nemad jälle rahu, wõtsiwad wennad kinni, waewasiwad neid ja läksiwad nende waranduse kallale, mida nad wargsel ja wägiwaldsel wiisil ära wõtsiwad. Ka nende hobused wiisiwad nad ära, et nende põllud külwamatta jäiwad2); sellepärast on kirik ligi 200 marka3) kahju saanud. Sellepärast põgenesiwad papid Ükskülast Holme ja ei täädnud, kuidas ehk kuhu kohta endid peita.

§ 10. Järgmisel paastu ajal kogusiwad kõik Liiwlased endid kokku ja wõtsiwad nõuuks, et iga pap, kes pärast Lihawõte weel seie maale pidi jääma, ära pidi tapetama1). Sellepärast on siis surma hirmu kui ka karjatse otsimise pärast papid Saksi maale ära läinud2). Ka oliwad Liiwlased nõuuks wõtnud, kaupmehi, kes seie oliwad jäänud, ära tappa. Kaupmehed aga andsiwad nende wanematele kingitusi ja päästsiwad nõnda endi elu.


§ 1. 1) Lokkum on Hannoweri maal lõunapool Nienburgi. — 2) Arndt räägib Arnoldi ja Alberichi kirjade järele, et Berthold juba Meinhardi ajal Liiwi maal armuõpetuse tööl olnud, ja et Liiwi rahwas ja waimulikud teda piiskopiks himmustanud, — ja et ta kaua kannatanud, kunni oma martiiri surmani. — 3) Hartwig II. Arnoldi tääduste järele pidand Berthold iga aasta Breemi kiriku poolest 20 marka palka saama ja Riia kirik nõnda Breemi kiriku al seisma. — Waata Arndt Orig. Liv. II., § 1. a. ja b.

§ 2. 1) Liiwlased põletasiwad omad surnud ära. — 2) Wissist oli surnu matmise palga nõudmine neile pahanduseks, kui ka see surnu matmise wiis; sest nii kui Kuurlased 14, 5. ja Eestlased 12, 6. 26, 8., põletasiwad ka Liiwlased omad surnud ära, 21, 4?

§ 3. 1) Wissist seesamma paawst, kellest 1, 12. räägitakse ja Cölestin III. on olnud; et tema 1198 suri, siis on ta oma kirja aastal 1197 wälja annud. — 2) 1, 12. — Waata selle üle laiemalt Arndt Orig. Liv. II., not. d.

§ 4. 1) Tema on maad mööda tulnud ja põhjapoolse Düüna kaldale seisma jäänud; ühenda 7, 7. — Tema laewad seisiwad wist Riga jõe suus, 4, 5. 5, 1. — 2) kus tema laewad seisiwad?

§ 5. 1) Kubs mägi hiljema Riia linna ligi, — wõi Wana mägi? waata 7, 8. — 2) Saalom. Õp. S. 26, 11. — tamquam canes ad vomitum, sic a fide saepius ad paganismum redierint — nagu koerad okse kallale, nii usust sagedaste pagana usu juure taganenud. — 3) muidugi ülemate poegi, mis hiljemalt sagedaste ette tuleb. — 4) wistist ülemate poegi pandi tarwis, mida nemad ka pärast ommeti on annud, ehk nad esiti kül kõwaste wastu paniwad. Mõned seletawad Interea colligendae partis eorum — nõnda, nagu oleks nemad sellewahel ühte jagu oma wäge kokku wõtta tahtnud, Arndt aga, et nemad selle wahel ühte jagu rahu aega enestele osaks oleksiwad saanud. — 5) dant et recipiunt = andsiwad ja wõtsiwad, mis meie kõnewiisi wõeraks teeks. — 6) Seesinane paganate rahutegemise wiis tähendas seda, et minu sõariist on niikaua sinu käes, kui sinu oma minu meelewalla al on, mis läbi kumbagil, nagu ilma sõariistata, wõimalik ei olnud üksteisele kahju teha. Mis sääl juures maha tehti, seda peeti ka kindlaste, — nii kui Grotius kirjutab. — 7) dominus = isand wõi härra on wälja jäänud.

§ 6. 1) Niisugusest „pagana lärmist“ waata 11, 5. 15, 3. 23, 9. 25, 4. — 2) Tema keha sai Üksküla kirikusse maetut, 10, 6. ja hiljemalt Riia Doomi kirikusse hauda pandut. Tema surma päew on 24. Juuli 1198, millest üks wärs ütleb: Ei olnud kahte aastat mööda läind, kui Liiwlase oda Bertholdi külmaks teind.

§ 7. 1) Sakslaste wägi. — 2) Adra maaks nimetati seda tükki maad, mille harimiseks aastas ühe adra ja hobuse töö tarwis oli. — Meie aegse adra maa harimiseks on wähämast 6—7 hobust ja atra tarwis.

§ 8. 1) Nemad oliwad endid saunades ristmisest ära pesnud ja saatsiwad seda jõe weega Sakslastele weel järele. — 2) Waata ka 10, 14. ja 24, 5. — 3) kas jõe ülejooksmise ehk liia wihma läbi, kui 1, 10. ja 12, 2.

§ 9. 1) See oli sügisise seemne tegemise ajal wõi Septembri kuul. 2) Neil oliwad siis juba omad kiriku maad. — 3) Ladina keeles seisab ducentos martyres = 200 märtiiri; ommeti seletatakse seda nõnda, et marderi (nugise) nahad sellel ajal siin maal raha asemel oliwad, Ladina keele „martyres“ siis Saksa keele „mardere“ tähendab ja nõnda 200 marka (marderi wõi nugise) nahku (nagatae) wälja tuleb. — Wõi oli see üks wilja mõet?

§ 10. 1) capite puniatur = elust nuheldama. — 2) Et 4, 2. weel wendi Ükskülas oli, siis ei ole need 2, 9. põgenejad papid mitte kirikuwalitsuse liikmed, waid ilma kindla asemeta wallalised papid olnud, kellel midagi kaitsta ega ka kaotada ei olnud.

III. Päätük.

Kolmandama piiskopi Alberti esimene aasta.

Albert walmistab ennast ristisõidu pääle.
§ 1. Aastal 11981) sai auuwäärt Albert, üks Breemi doomihärra piiskopiks õnnistatut.

§ 2. Oma pühitsemise järel läks tema järgmisel suwel Gootlandi ja on sääl ligi 500 meest risti tähega Liiwi maale tulejaks tähendanud.

§ 3. Säält läks ta läbi Daani maa, kus ta kingitusi kuninga Kaanuti, herzog Woldemari1) ja piiskopi Absaloni käest oli saanud.

§ 4. Kui ta Saksa maale tagasi oli pöörnud, oli ta Isanda sündimise päewal Magdeburis mitmed tähendanud1), kus kuningas Wiilip oma abikaasaga kroonitut sai2).

§ 5. Sellesamma kuninga ees sai nõuu pidades küsitut, kas nende omandus, kes Liiwi maale ristisõitjaks lähäwad, ka nõndasammuti paawsti warju alla wõib saada kui neil, kes Jeruusalemma lähäwad. Otsuseks anti aga, et need, kes Liiwi maale lähäwad, niisamma püha isa1) kaitsmise al seisawad ja täieliku pattude andeksandmise osalised on, kui need, kes Jeruusalemma tändawad2).

§ 1. 1) Läti Hendriku aastad p. Kr. hakkawad alles 25. Märtsiga ja nimetatakse „Maarja aastadeks,“ sest 25. Märts on Maria kuulutamise päew. Albert on aga 1199ma. Jaanuari aasta sees Märtsi hakatuses, mis alles 1198 Maarja aasta sees on, piiskopiks saanud. — Waata Dr. Hanseni eeskõne lehek. 26 Script. rer. Livonicarum.

§ 3. 1) Kuninga wend Schleswigi herzog, hiljemalt isi kuningas. Vide Index tertius in Script. rer. Liv.

§ 4. 1) Risti tähega, Liiwi maale tulema. — 2) Hendrik ütleb kül, et ta kroonitut saanud, aga Magdeburi kroonika Meibom. tom. 2. p. 330. jutustab, et kuningas oma abikaasaga ennast sääl kuninglikus ehtes krooniga awalikult olla näidanud.

§ 5. 1) Apostolici comprehendi = apostliku kokkuwõtmise al. — 2) Paawst Innozensi III. kirjas aastas 1199 5. Oktobril (Urk. 12) tulewad otse niisamma sugused sõnad ette, millest wistist see wastus on wõetut, mis sääl neile küsijatele on antut. — Vide Script. rer. Liv. not. e.

IV. Päätük.

italki
Piiskopi Alberti teine aasta.

Albert Liiwi maal. Liiwlaste wastu panek. Piiskop lähäb Saksamaale.
§ 1. Oma piiskopi ammeti teisel aastal reisis tema Dortmundi1) grahw Konradi ja Harbert von Iborgiga2), ja paljude ristisõitjatega Liiwi maale, ja neil oli seltsis 23 laewa.

§ 2. Pärast Düüna sisse sõitu läks ta, ennast kõikide omadega Jumala hooleks andes, Holme kantsi, läks säält edasi ja tahtis Ükskülasse minna. Aga Liiwlased tuliwad sinna minnes nende pääle, haawasiwad mõnda ja lõiwad preestri Nikolause teistega maha. Piiskop aga ja tema omad jõudsiwad, ehk kül waewa ja raskusega, Üksküla kantsi, kus wennad, kes sääl hirmuga esimese piiskopi Meinhardi ajast saadik elasiwad, ja ka teised neid rõõmuga wastu wõtsiwad. Sinna kokku kogunud Liiwlased tegiwad Sakslastega kolme päewa pääle rahu, aga kawalusega, et nimelt oma wäge sellewahel kokku koguda.

§ 3. Kui rahu oli tehtut, läks piiskop alla Holmi ja saatis säält, seda rahu usaldades, saadikud oma tooli ja piiskopliku ammetiriiete, kui ka teiste tarwilikkude asjade järele laewade juure Düünamünde. Kui nemad enestega oliwad wõtnud, mis nad tahtsiwad, pöörasiwad nemad suure rahu julguse al, seda teed, mida nad alla läinud, jälle tagasi. Selle tee pääl Rummelist1) üle tulles, rikuwad Liiwlased rahu ja tormawad waljuste nende pääle; kuna üks laew tagasi taganeb ja ära pääseb, wõtsiwad nad teise kinni ja lõiwad pea kõik, kes sääl sees oliwad, maha, läksiwad Holme kantsi alla ja piirasiwad piiskopi kõige oma seltsiga sisse. Kui aga ümberpiiratutel ei enestel ega hoostel toidust ei olnud ja õieti kartuses oliwad, leidsiwad nemad wiimaks maad ümber kaewates mitmete aukude seest palju wilja ja toiduse wara. Sellewahel tuliwad Wriisi mehed ühe ainsa laewaga ja süütasiwad Liiwlaste wiljad põllul põlema, ja tegiwad selles ja muis asjus, niipalju kui aga wõisiwad, neile kahju. Kui Liiwlased seda nägiwad ja suuremat häda kartsiwad, uuendasiwad ja kinnitasiwad nad jälle rahu, ja läksiwad piiskopiga ja teiste Sakslastega Riia kohta, kus Aazo2) ja palju teisi ristmise armu saiwad.

§ 4. Et aga piiskop Liiwlaste wõlskuse pärast nende rahu mitte ei usaldanud, mida nemad juba mitu korda oliwad rikkunud, siis nõudis tema pantisi Aazo1) ja Kaupo2) ja maa wanemate käest, keda Sakslased ühe joogi pidule kutsusiwad, kuhu nemad kõik ühes tuliwad ja ühe maja sisse kinni pandut saiwad. Et nemad nüüd kartsiwad, endid üle mere Saksamaale wiidawat, andsiwad need, kes Düüna ümber ja Toreidas ülemad oliwad, omad pojad piiskopile, ligi kolmkümmend, pandiks: Ta wõttis neid rõõmuga wastu, jättis selle maa Isanda hooleks ja läks Saksa maale3).


Riia linna asemest ja nimest.
§ 5. Enne tema äraminekut on Liiwlaste wanemad piiskopile linna aseme kätte näidanud1), mida kohta ka Riiga nimetati, kas Riia järwest2), wõi kastest3), kellel kaste on al ja üks kaste ülewel; — al, sest et ta karjamaad ja aasad weetõusude läbi wäga kastetut on; ehk sellepärast, et tema sees patustelle täielikku pattude andeksandmist jagatakse ja tema läbi ülewelt kastetakse, ja selle läbi taewariiki antakse; wõi Riiga, s. o. „uue usuga kastetut“4), sest et tema läbi paganad5) ümberkaudu püha ristmise hallikast kastetut saawad.


Theodorichi teine teekond Rooma.
§ 6. Et piiskop aga Liiwlaste tigedust täädis ja nägi, et ta ilma ristiwäe abita selle rahwa juures midagi ei wõinud teha, saatis ta Theodorichi Toreidast, (kellest ülewel Meinhardi loo juures kõneldi), ristisõtta kutsumise lubakirja kinnituse1) pärast Rooma2). Kui see oma kätte antut nõudmist kõige pühamalle isale Innozenziuselle, III selle nimeline, awaldas, on ta tema käest eesnimetatut3) kirja armulikult kätte saanud. Sellesamma wenna Theodorichi palwe ja nõudmise pääle on seesamma püha isa Roomas kõigile, kes kauplemise pärast Semgallia maal käisiwad, nende4) sadamasse minekut kiriku wande ähwarduse al ärakeelnud.

§ 7. Seda tegu on kaupmehed isi hiljemalt kiitnud ja nimetatut sadama ühes nõuus niisuguse keelu alla pannud, et kui keegi edespidi kauplemise pärast sinna peaks tohtima sõita, see wara ühes ja elu peaks kaotama. Sellepärast, kui hiljemalt, s. o. kui kaks aastat pärast linna ehitust, mõned nende ühendust ja kinnitust tühjaks teha tahtsiwad, saiwad nad esiti kõikide kaupmeeste poolest, mitte Semgalliasse minna, wäga palutut. Aga ilma paawsti käsku tähelepanemata ja kõikide kaupmeeste keelust hoolimata, sõitsiwad nad ommetegi Düüna jõge mööda alla. Kui teised nüüd nende wastupanekut nägiwad, läksiwad nad teiste laewadega järele ja sõdisiwad nendega. Wiimaks saiwad kaks meest, laewa juhataja1) ja kaptein2) wälja wõetud ja hirmsal wiisil otsa tehtut ja teised tagasi minema sunnitut.

§ 1. 1) Dortmund on Westwaalia maal. Grahw Konrad arwatakse aastal 1225 Kölni piiskopi Engelberti seltsis rööwlitest ära tapetut olema. — 2) Iiborg Osnabrükis; wana piiskopi asukoht.

§ 3. 1) Wiimne Düüna juga Dalholmi juures; waata ka 5, 4. Ka Stablite juures nimetatakse üks Düüna juga nõnda, ja ka üks juga Windawi jões. Rummel tähendab wist niipalju kui: juga. — 2) Kas see ei ole mitte Toreida wanem Anno 1, 11? — Temast räägitakse kui Aazo weel 16, 4; ommeti ütleb Ed. Pabst

§ 4. 1) et ta Anno olla, kuna Hansenil ja Arndtil Aazo kirjutatut. — 2) Waata 1, 10. 7, 5. — 3) Kõige pantidega, waata 5, 1.

§ 5. 1) Wissist kui kingitut ehk müüdut. — 2) See on ainult õige, sest sellel ajal käis Düüna jõest üks aru kõwerdi wälja, jooksis ümber wana linna ja läks alpool jälle Düüna sisse. Seda aru, ja maad sääl wahel, nimetati Rige, Lätikeele Riising, mis 1½ penikoormat päälpool linna ühest halliklesest kohast pääle hakkas ja keda Düüna jõgi suurte wete aegul üle kallaste täis täitis. Hendrik nimetab seda sellepärast Riia järweks. Aast. 1200 oli ta laewade sadam, 1621 maeti kindluse wärkide ehitusega ta päälmine ja alumine ots kinni; aga et ta wesi siis haisma läks, täideti ta 1733 hoopis täis ja ehitati majad pääle. — 3) vel quasi irriguam = wõi kui kastetut. — 4) vel Riga nova fide rigata = wõi Riga uue usuga kastetut. — Hendrik tahab siin Ladina sõna irrigua ja rigata Riia linna nime alustuse põhjaks panna, nii kui ta weel wiimaks ütleb: vel Riga nova fide rigata et quia per eam gentes in circuitu sacro baptismatis fonte rigantur; seda püüdmist tuleb weel 19, 7. 21, 5. 30, 3. 5. j. n. e. ette, mis aga Riia linna nime hakatuseks midagi ei tähenda. — 5) gentes = rahwad.

§ 6. 1) pro literis confirmationis = kirja kinnituse pärast. — 2) Albert, keda paawsti kirjade sees aastast 1199 sugugi ei nimetata, soowis nimelt enesele ühte ristisõtta kutsumise lubakirja, et temal wõiks meelewald olla, ristisõda kuulutada, nagu Meinhardil ja Bertholdil, 1, 12. ja 2, 3. see luba on olnud. Waata weel 15, 2. 19, 7. — 3) Gruber seletab not. g., et see eesnimetatut kiri Theodorichi enese kirjutatut olla olnud, mida paawst aga oma kombe ja pruugi järele olla lasknud ümber kirjutada ja Theodorichile kätte anda. Niisugusid kirju olewat kolm tükki paawsti kirjade seas! — 4) Semgallia.

§ 7. 1) gubernator ja 25, 2. rector navis näis üks ja seesamma ammeti mees olewat, keda meie ajal lootseks wõi laewa juhatajaks nimetatakse, nimelt kes kitsa kohtade päält laewu läbi wiib ja sadamates neid sisse ja wälja juhib. — 2) ductor navis = tüürimees; arwatakse aga ka, et kaptein, laewaperemees ja kaupmees, kelle oma laew olnud, sellesamma sõnaga ka olla tähendatut. Ommeti arwab Dr. Hansen, et see ainult tüürimees olnud ja et kaupmehed ja laewaperemees terwe nahaga ära pääsnud. — Et laewad mitte Semgalli sadamasse, see on Miitawi ehk praeguse Kuura maa Aa jõe suhu ei pidand minema, sai sellepärast ära keelatut, et kõik kaup aga üksi Riia kaudu Semgalli ja muunde maade sisse pidi minema, ja Riia lin nõnda oma suure kauplemise pärast ruttu kaswama.

V. Päätük.

Piiskopi Alberti kolmas aasta.

Albert tuleb teistkorda Liiwi maale; Riia linna ehitatakse ja alustatakse rüütli seltsi.
§ 1. Kolmandamal aastal1) pärast oma ammeti pääle pühitsemist pööris piiskop ristisõitjatega, keda ta enesele oli koguda saanud, Liiwimaale tagasi ja jättis omad pandid2) Saksa maale maha. Sellelsammal suwel sai ühe ruumika wälja pääle, kelle kõrwas üks sadam wõis olla, Riia lin ehitatut.3)

§ 2. Sellel ajal oli piiskop Taaniel Bannerowi1), ühe suurtsugu mehe ja Konrad Meiendorfi2) enese juure wõtnud ja nende kätte kaks kantsi3), Lenewarde4) ja Üksküla5) annud.


Kuurlastega ja Littawitega tehakse rahu.
§ 3. Et Kuurlased sellewahel piiskopi tulekust ja linna ehituse hakatusest kuulnud oliwad, saatsiwad nemad, ei mitte sõa kartuse pärast, waid Kristuse kutamise1) pääle saadikud rahu tegemise pärast linna, mida rahu nemad, sest et Kristlased seda wastu wõtsiwad, paganate kombel werewalamise2) läbi kinnitasiwad.

§ 4. Ka Littawilased tuliwad, et Jumal nõnda saatis, rahu otsimise pärast sellelsamal aastal Riiga, kus nemad niikohe pärast rahu tegemist Kristlastega ka sõbruse säädust tegiwad. Sellepääle läksiwad nemad järgmisel talwel suure wäega Düüna mööda Semgallia maa poole. Aga enne kui nad sääl maale astusiwad, kuulsiwad nemad, et Polotzki kuningas oma wäega Littawi maale sisse tungiwat; sellepärast jätsiwad nad Semgallid rahule ja pöörasiwad rutuste tagasi. Ja tagasi minnes leidsiwad nemad Rummeli1) juurest kaks piiskopi seltsi kalameest, kelle pääle nad kui kiskujad hundid tormasiwad ja nende riided, misga nad kaetud oliwad, ära riisusiwad2). Kui see sündinud, põgenesiwad need kalamehed alasti Riiga ja kaebasiwad endale tehtut ülekohtu üle. Ristisõitjad aga, kui nad selle asja tõe tundsiwad olema, wõtsiwad mõned Littawilased, kes weel Riias oliwad, kinni ja pidasiwad neid niikaua ahelas, kunni kalameeste ära riisutud asjad jälle kätte oliwad toodut.


§ 1. 1) 1. Märtsist saadik 1201. — 2) 4, 4. — 3) Sellest ajast arwakse aga üksnes selle ehituse hakatust; esimesed kodanikud tulewad alles 6, 2 ette. Waata laiemalt Arndt Liv. Chron. V, 1. not. a.

§ 2. 1) See nimi ei tule muial kusagil enam ette. — 2) Meiendorf seisab Magdeburist õhtu pool; ükskord nimetatakse Konradi 9, 7. weel selle nimega, pärast ikka Konrad von Üksküla. — 3) Need oliwad esimesed waimulikud rüütlid, keda ta kindla asemete läbi ikka siin maal enese abiks tahtis pidada; sest muidu oliwad ristisõitjad aga ühe aasta pääle wandunud, Liiwi maal Kristlaste abiks olla ja läksiwad siis jälle oma teed. — 4) Oli Tüüna ääres, kus praegu Lenewaadi mõis on. Wissist oli Liiwlastel wanaste sääl juba üks kants. — 5) Wiies jagu Üksküla kantsist oli kiriku päralt, 1, 6; Albert ja kiriku walitsus (Konvent) oliwad 1201 saadik Riigas, 6, 4.

§ 3. 1) Sellest kutsmisest ei ole enne weel kusagil räägitud. — 2) Elajaid tappes ja ohwerdades.

§ 4. 1) 4, 3. — 2) Poola ajakirjutajad Dlugos ja Mechove kirjutawad, et Littawid sellelajal Wenelaste orjad olnud, kes neile wõõsid, kurgi nõuude punnide tarwis puid ja kasuta nahku olla maksnud, ja waesuse pärast nii kehwalt riides olnud, et nemad ühe kuue pärast sõbra ka maha oleksiwad löönud. See rahwas, kes sinna maale linaste narudega kaetud olnud, olla hunniku kaupa ristimise juure tükkinud, et aga willasid riidid saaksiwad, mida würst Jagello ristmise wastu wõtjatelle walmis olla pannud.

VI. Päätük.

Piiskop Alberti neljas aasta.

Albert lähäb teistkorda Saksamaale. Tema wend Engelbert saab Riias Doomi praustiks.
§ 1. Neljandamal aastal pärast piiskopi ammeti pääle saamist sai wähäde ristisõitjate hooleks, kes kui müür endid Jumala koja warjuks säädsiwad1), lin antut, ja piiskop läks isi teiste ristisõitjatega Saksa maale.

§ 2. Pärast tema äraminekut tuli tema wend Engelbert, üks waimulik ordu liige Neumünsterist,1) kes seie oli kutsutut, esimeste kodanikkudega Riiga ja hakkas Selle abiga, kes Ewangeeliummi kuulutajatale sõnu jagab, Kristuse nimet paganate seas wälja laotama Toreida wenna Theodrichi, Alobrandi ja teiste wendadega, kes Liiwi maal ordu sääduste järele elasiwad.

§ 3. Et tema eluga ja orduga rahul oldi, siis walitsesiwad lühikese aja pärast püha neitsi Maarja kloostri1) wennad Riias teda omaks praustiks, sest et sellestsammast2) ordust Siigeberti kloostrist auuwäärt3) Meinhard esimeseks Liiwlaste piiskopiks oli walitsetut, kes4) neid enese sarnatseks teha tahtes, neile sellesamma ordu kloostri Üksküla kihelkonda kõige esite sisse oli säädnud.

§ 4. Ommeti selle ordu kloostri ja piiskopliku aseme on piiskop Albert hiljemalt, s. o. kolmandamal aastal pärast ammeti pääle saamist Ükskülast Riiga asutanud ja seda piiskoplikku pääkirikut terwe Liiwi maaga kõige pühamalle1) Jumala emale Mariiale auuks kinkinud2).

§ 5. Ka ühe Zisterziini munkade kloostri on ta1) Düüna suhu asutanud, mida kloostert ta Düünamündeks wõi2) püha Nigula3) mäeks nimetas, mille kloostri üle ta oma kaastöötegijat Ewangeeliummi põllul4), wenda Theodrichi Toreidast abtiks oli pühitsenud.

§ 6. Sellelsammal ajal on1) piiskop Albert abtiga, wenna Theodorichiga Liiwlaste wõlskust ette nähes ja kartes, et ta paganate hulgale mitte wastu seista ega ka oma usklikkude aru kaswatada ja kirikut paganate hulgas alal hoida ei wõi — Kristuse rüütli wendade seltsi2) asutanud, kellele3) paawst Innocezius III. Templi ordu säädused4) andis, ja märgi riiete pääl kanda, nimelt mõega ja risti5), ja käskis neid sõnakuulmises oma piiskopi al olla.


Semallide waen ja sõbrus.
§ 7. Selle järel on Semgallid, kellel mitte Liiwlastega rahu ei olnud1), Holme kiriku2) kõige terwe külaga ära põletanud, ja kui nad kantsi pääle kaua oliwad tunginud, ja seda mitte kätte saanud, läksiwad nad tagasi. Aga Jumal, kes seda noort ristiusu istandust laiendada ja temale igalpool kestwat rahu kinnitada tahtis, on sellesamma sõasõidu järel nimetatut Semgallid Riiga rahu tegema saatnud, ja nõnda, et kui rahu paganate kombel oli kinnitatut3), nemad, kui endised waenlased, nüüd Sakslaste ja Liiwlaste sõbruks4) tehtut saiwad.

§ 1. 1) tuleb sagedaste ette, Eesekiel 13, 5.

§ 2. 1) Novum Monasterium (Uus klooster) on Holsteini maal. —

§ 3. 1) Fratres de Conventu beatae Mariae virginis tahab näidata, et need wennad ühe kiriku walitsuse — conventu — liikmed on olnud, aga mitte ainult ühe kloostri seltsi liikmed. — 2) Augustiini ordust, 1, 2. — 3) bonae memoriae = auuwäär mälestuseks, — millest wiimne sõna meie kõne sisse ei sünni. — 4) Meinhard.

§ 4. 1) beatissimae = õnsamale. — 2) Sellestsaadik nimetatakse meie maad Maarja maaks, mis praegu weel rahwa suus on.

§ 5. 1) 1202 enne oma äraminekut? — Wõi on see § 4. järele weel 1201 aastast? Theodorich saab aga pärast Alberti äraminekut aast. 1202 § 2. ja 6. sees kui ka 7, 5 ja 8, 3 sees ikka weel kui wend nimetatut; alles 9, 7 järele aast. 1205 saab see klooster ehitatut ja tema abtiks sisse säetut. See wõib olla, et aastal 1201 seda kloostrit ehitama hakati ja 1205 lõpetati, millal ka walmis arwatut Theodorich sinna abtiks säeti. — 2) quod claustrum Dunemundum et coenobium Montem Sancti Nicolai appellavit = mida kloostrit Düünamünde ja kloostrit (?) püha Nigula mägi nimetas. — Ega sääl ommeti kahte kloostrit ei olnud: claustrum Dunemundum ja coenobium Mont. St. Nicolai? — 3) Püha Nigulas oli laewasõidu kaitsja; sest sääl kohal Düüna suus pidi sellel ajal üks sadam olema olnud. — 4) in Evangelio = Eewangeeliummis. —

§ 6. 1) Dominus = härra jäeb wälja. — 2) Hendrik räägib sellest hakatuses wäga weiksest rüütli ordust alles 9, 2. ja 10, 8. jälle, ordumeistrist koguni alles 12, 6. — Neid nimetati fraters militae Christi = Kristuse rüütli wennad, ehk lühidelt fraters militae = rüütli wennad; nimi „gladiferi = mõegawennad“, on palju noorem. — 3) Dominus jäeb wälja. — 4) Innocentsius III. räägib 1204, et nemad Templi ordu riided kannud; 1210 jätab ta neile kül kõik need säädused, kässib aga neid ühte teist märki oma riiete pääl kanda. — 5) Neil oli walge mantle pääl punane rist ja selle al punane, terawa otsaga alaspidi pöördut mõek.

§ 7. 1) Waata 1, 6. 5, 4. — 2) Wist oli see kirik puust ehitatut? Juba 7, 9 on ta jälle olemas. — 3) Wist ohwerduse läbi, kui 5, 3. — 4) Nii kui 5, 4. 9, 2.


VII. Päätük.

Piiskopi Alberti wiies aasta.

Piiskopi kolmas teekond Liiwimaale, ristisõitjate wõit Saarlaste üle mere pääl.
§ 1. Wiiendamal oma ammeti aastal tuli piiskop Saksa maalt tagasi ja tõi need suurtsugu mehed Arnold von Meyendorfi, Bernhard von Seehauseni, Theodorichi oma1) wenna, ja mitmed teised auusad mehed ja rüütlid enesega seie, kellega ta õnne ja õnnetust Jumala pärast kannatada, mitte ei kartnud ja ennast lainetawa mere pääle usaldas. Ja Listria2) maa ligi Daani kuningriiki jõudes, leidis ta Saaremaa paganad Eestlased kuueteistkümne laewaga eest, kes hiljaaegu ühe kiriku ära oliwad põletanud, inimesi maha löönud ja mõned wangi wõtnud, maa ära häwitanud, kiriku kellad ja muud asjad ära wiinud, kuida paganlikud Eestlased3) kui ka Kuurlased4) Daani ja Rootsi kuningriikis tänini oliwad harjunud tegema. Sääl ehitawad ristisõitjad endid sõariistadega, et Kristlaste kahju neile tahtsiwad kätte maksta. Aga kui paganad märkasiwad, et nad Liiwimaale sõitsiwad, waletasiwad nad suure kartuse pärast, et nemad Riiglastega olla rahu teinud. Et Kristlased neid uskusiwad, on nad sellel korral nende käest kül pääsenud, aga ilma, et nende kawalus neile kasu oleks toonud, sest selle wõrgu sisse, mis neile walmis pandut oli, on nad hiljemalt langenud.5) Nimelt jõudsiwad ristisõitjad Jumala juhatusel terwelt ja wigata Wisbi linna alla6), ja saiwad kodanikkudest ja wõerastest7), rõõmuga wastu võetut. Mõned päewad pärast seda tuliwad Eestlased ka kõige oma riisutut saagiga senna. Kui ristisõitjad neid purjutama nägiwad8), nurisesiwad nemad kodanikkudega ja kaupmeestega, et nemad neid kristliku nime wastasid rahuga omast sadamast mööda minna lasksiwad.

§ 2. Kui need aega wiitsiwad ja ennemine kindlas rahus nendega olla tahtsiwad, läksiwad ristisõitjad oma piiskopi juure ja nõudsiwad luba nendega sõdima minna. Kui nüüd piiskop nende tahtmist nägi, püüdis ta neid sellest ettewõttest ära pöörda, jaolt sellepärast, et ristikogudus paganate seas olles nende tulekut ootis, ja langenute aset enam täita ei wõinud, jaolt sellepärast, et wõimalik oli, et nemad waenlastest kahju wõisiwad saada1). Nemad aga tungisiwad, kas õigel ajal ehk mitte õigel ajal2), selle pääle, ja Jumala halastuse pärast kaksipidi mõtlematta, ei tahtnud nad oma meelt sellest ettewõttest mitte ära pöörata; sest paganliku Eestlaste ega Liiwlaste wahel ei olla midagi wahet, kinnitasiwad nemad, ja palusiwad, seda nõudmist neile lubada ja nende pattude pärast neile seda armust pääle panna. Kui piiskop nende kindlust nägi, pidas ta paremaks, sõnakuulmisega neile wõitlust lubada, sest et sõnakuulmine parem olla, kui ohwer;3) siis andis ta nende tahtmisele järele ja pani pääle, paganatega mehiselt sõtta minna, oma pattude andeksandmiseks; nõnda kui nad seda nõudsiwad. Selle järele tõttasiwad ristisõitjad Kristuse nime eest wapraste wõitlema, ja oma sõariistadega4) wägewaste ehitatut, säädawad nad laewad, kellega nad wastu minna tahtsiwad, ruttuga walmis. Kui Eestlased teisel pool küljes seda märkasiwad, lahutasiwad nemad kaheksa riisumise laewa teistest wähä eemalle, ja arwasiwad selle läbi wastutulejaid ristisõitjaid enda wahele sisse piirata, ja enda wastu walmistatut laewu kinni wõtta. Sakslased aga tormawad ajawiitmatta nende pääle, sõuawad kahe Eestlaste riisumise laewa juure ja lähäwad sisse, kelle sees nad ligi 60 meest maha lõiwad ja laewa kelladega, preestrite riietega ja wangistatut Kristlastega täidetut, Wisbi linna ära wiisiwad. Kolmandama laewa sisse kargas Sakslaste seast üks tugewa jõuuga mees, kes mõlemate kätega paljast mõeka pidades ja kahele poole rajudes, üksi 22 meest waenlastest maha lõi. Kui tema nüüd üle oma jõuu sääl tappes tööd teeb, tõmbawad need kaheksa meest, kes weel järele oliwad, purju ülesse, ja nii kui tuul purju täitis, sai seesamma Saksa rüütel kui wang ühes ära wiidut ja pärast, kui laewad ühtekokku tuliwad, ära tapetut, ja see laew nende wähäde meeste pärast, kas kogematta wõi meelega, ära põletatut5).

§ 3. Kui see nüüd auusaste ja wõiduga lõpetatut oli, andsiwad kõik ristisõitjad selle kingitut wõidu eest kõigewägewamale Jumalalle tänu. Ja piiskop Albert saatis wangistatut inimesed kõige warandustega, mis paganad Taanlaste käest ära oliwad riisunud, kõrge auuwäärt Lundi piiskopi Andrease1) kätte tagasi.

§ 4. Nüüd ei tahtnud ristisõitjad Wisbis mitte enam pitkemalt aega wiita; nad wõtsiwad hakatut tee jälle ette ja jõudsiwad Riiga. Nende tuleku üle oliwad uued kodanikud ja teised,1) kes Riias aset oliwad, wäga rõõmsad, läksiwad neile wastu ja wõtsiwad püha riistadega2) niihästi piiskopi kui ka kõik tema ligitulejad auustusega wastu.


Kaupo teekond wenna Theodorichiga Saksa maale ja Rooma paawsti juure.
§ 5. Selle järel läks wanem1) wend Theodorich nende ristisõitjatega, kes selle aasta2) läbi Liiwi maal oma risti tähe al Jumala sõamehed olnud, Saksa maale ära, ja wõttis ühe Liiwlase3), Kaupo nimi, kes kui kuningas ja wanem Liiwlastel Toreidas oli, enesega ühes ligi, ja kui nad suure jao Saksa maad läbi oliwad käinud, wiis ta teda wiimaks Rooma ja säädis apostliku isa ette4).

§ 6. Ja apostlik isa wõttis teda wäga lahkeste wastu ja andis temale suud, ja kui tema Liiwi maa ümber elawa rahwaste oleku üle palju järele oli küsinud1), andis ta Liiwi rahwa ümberpöörmise eest Jumalalle palju tänu. Mõne päewa pärast andis seesamma kõrge auuwäärt2) paawst Innocenzius eesnimetatut Kaupole oma kingitusi, nimelt sada kuld guldeni, ja kui ta Saksa maale tagasi pöörda tahtis, on ta teda suure armuga Jumalaga jättes õnnistanud, ja ühe piibli,3) keda õnnis paawst Gregorius oma käega kirjutanud, wenna Theodorichga Liiwi maa piiskopile saatnud.


Polotzki ja Gertzike würstid tungiwad Liiwimaa sisse.
Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 03
  • Büleklär
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 4284
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1691
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 4069
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1590
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 4097
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1642
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 4339
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1588
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 4136
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1608
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 4116
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1544
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 4273
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1526
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 4203
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1439
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 4264
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1537
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 4146
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1475
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 4278
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1403
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 4104
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1437
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 4327
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1405
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 4025
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1380
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 3917
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1414
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 4308
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1464
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 4119
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1408
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 4276
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1400
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 4220
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1494
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 2407
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1122
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.