Kuninga-jutud - 5

Süzlärneñ gomumi sanı 1433
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 572
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Teisel hommikul läinud poiss lambakarjaga karjamaale, leiwariistad ja hulk wiina kaasas. Olnud ju lõuneni metsas, pole midagi näinud.

Korraga tulnud kolme pääga madu poisi juurde ja ütelnud:

„Tule mulle nüüd lõuneroaks!“

Poiss wasta:

„Ja, eks ma tule! Mul on weel leiwa kaasas, sööme selle ära; saad sina kehakinnitust ja mina ka, et siis täiekõhuga suurem suutäis oleksin!“

Madu nõuus. Poiss annud maole wiina. See olnud mao meele järele. Joonud wiina kõik ära, mis poisil kaasas olnud. Jäänud ju üsna joobnuks.

Poiss wõtnud salaja mao mõõga ja raiunud mao pääd otsast ära. Siis läinud ise kaugemale metsa. Leidnud säält uhke maja. Majas olnud uhked waskriided ja wask hobune. Ukse pääl olnud lugeda: „Kes need riided oma selga paneb, wõib selle hobusega sõita!“ Poiss pannud koha meele ja läinud lammaste juurde.

Õhtul, kui poiss lammastega kodu läinud, imestanud kõik, et poiss elus ja terwe. Poiss käskinud teisel päewal rohkem wiina kaasa panna; siis ta tulla ikka elusalt koju. Lubatud.

Teisel päewal sama lugu. Ei lõuneni poisil wiga ühtegi. Lõune ajal tulnud aga kuue pääga madu poisi juurde ja ütelnud:

„Tule mulle lõuneroaks!“

Poiss wasta:

„Eks ma tule! Mul on leiba kaasas, sööme selle enne ära; saad sina keha kinnitust ja mina ka; täie kõhuga olen sulle suuremaks suutäieks alla neelata.“

Madu sellega nõuus. Poiss annud maole wiina. Madu joonud kõik wiina ära ja jäänud üsna joobnuks. Poiss wõtnud salaja mao mõõga ja raiunud maol kõik kuus pääd otsast ära. Siis läinud ise kaugemale metsa. Leidnud säält uhke maja. Majas olnud hõbe-hobune ja hõbe-riided. Ukse pääl olnud lugeda: „Kes need riided oma selga paneb, wõib selle hobusega sõita!“ Poiss pannud koha märgile ja läinud lammaste juurde.

Kui ta õhtul lammastega kodu läinud, olnud jälle imestus suur, et poiss juba teist õhtut terwelt kodu tuleb. Poiss käskinud kolmandaks päewaks weel rohkem wiina kaasa panna; siis tulla ta ikka terwelt kodu. Mõteldud: „mis wiinast lugu, kui aga karjane terwelt koju tuleb!“ Lubatudgi.

Kolmandal päewal poisil lõuneni jälle ei wiga ühtegi. Lõunel tulnud üheksa pääga madu poisi juurde ja ütelnud:

„Tule mulle lõuneroaks!“

Poiss wasta:

„Eks ma tule! Mul on leiba kaasas, sööme selle enne ära; saad sina kehakinnitust ja mina ka, et siis suurem suutäis oleksin sul alla neelata!“

Madu nõuus. Poiss jagab maole wiina. No ei mao isu saa otsa. Paneb poisi wiina kõik mokka. On aga mehike siis ka purjus.

italki
Ei poisil ole aega — wõtab mao mõõga salaja ja lööb maol kõik üheksa pääd ära. Ise läinud kaugemale metsa. Leidnud säält uhke maja. Majas olnud teemandi-hobune ja teemandi-riided. Ukse pääl olnud lugeda: „Kes need riided selga paneb, wõib selle hobusega sõita!“ Poiss märkinud koha ära ja läinud lambakarja juurde.

Õhtul, kui koju läinud, olnud jälle kõikide imestus suur, et poiss juba kolmat õhtat terwelt tagasi tulnud.

Teisel hommikul rääkinud kuninga tütar lambakarjasest poisile:

„Täna sa jää koju! Ma lähen ühe kõrge klaasmäe otsa. Kes sinna minu juurde wõib tulla, sellele annan ma oma ninarätiku ja kuld-sõrmuse. Pärast, kui see inimene üles leitakse, siis saab see minu omale abikaasaks. — Sa wõiksid seda jahti ka päält waadata. kui noored mehed mäele kipuwad!“

Karjapoiss wasta:

„Ei ma jää kodu! Minu hool on, et lambad süüa saawad. Ei mul ole selle waatamisega tegemist!“

Läinudgi karja. Keskpäewa ajal läinud ta kõrwale metsa, esmalt leitud maja juurde. Pannud sääl waskriided selga ja sõitnud waskhobuse seljas klaas-mäe juurde. Kihutanud esimese waluga poolde mäkke. Siis libisenud tagasi, sõitnud jälle sellesama maja juurde, pannud riided ja hobuse ära ja läinud lammaste karja.

Õhtu rääkinud kuninga tütar:

„Eks sa homme ikka koju jää! Üks uhke tundmata wask-ratsanik sõitis poolde mäkke. Siis libises tagasi ja sõitis metsa. Palju teisi katsusiwad ka mu juurde mäe otsa tulla, aga ei saanud. Näeksid ka homme kodu seda suurt ilu!“

Poiss tõrgub, ei luba tulla. Läinudgi jälle teisel päewal karja. Läinud teise leitud maja juurde. Pannud hõbe-riided selga ja sõitnud hõbe-täkuga klaas-mäele. Sõitnud ligi mäe tipu. Enne libisenud ta aga tagasi. Kuningas lasknud wõõrale püssisid järele lasta. Üks kuul läinud läbi poisi käe. Poiss läinud sellesama maja juurde, pannud hobuse ja riided ära ja läinud lammaste karja.

Õhtul küsinud kuninga tütar, kui poisil haiget kätt näinud:

„Kus see käsi wigastatud sai?“

Poiss wasta:

„Ronisin puu otsa. Kukkusin säält alla. All oli puu oks püsti; ma kukkusin otsekohe oksa pääle ja oks läks läbi käe!“

Kuninga tütar rääkima:

„Täna käis uhke hõbe-ratsanik klaas-mäe juures. Sai üsna mu ligidale, aga weeres enne tagasi. Isa laskis temale püssisid järele lasta. — Ei tea, missugune ratsanik homme wõib tulla! Jää õige homseks koju!“

Ei poiss lubanud jääda. Ütelnud, et homme jälle karja läheb.

Läinudgi. — Keskpäewa ajal läinud poiss kolmanda leitud maja juurde. Pannud enese teemandi-riidesse. Sõitnud siis teemandi-täkuga kohe klaas-mäele. Wõtnud kuninga tütre käest ninarätiku ja kuld-sõmusse ja läinud jälle sellesama maja juurde. Pannud riided ja hobuse ära ja läinud lamba karja.

Õhtul kiitnud kuninga tütar poisile:

„Mul on juba peigmees, aga ei tea, kes. Üks uhke herra tuli teemandi-hobuse seljas ja teemandi-riietega mu juurde, wõttis ninarätiku ja sõrmusse ja läks. Minu isa ei lasknud enam püssidega. Nüüd hakatakse suurelt taga otsima, kes mu peigmees on. Siis tulewad uhked pidud ja pulmad. Siis sa pead ikka koju jääma!“ —

Ei poiss lubanud jääda…

Korra näinud kuninga tütar oma ninarätiku kogemata lambakarjasest poisi käes. Hakanud pärima, kust poiss selle saanud. Aga ei poiss anna otsust. Arwatud, et poiss waras on. Hakatud teda läbi otsima. Leitud ka kuld-sõrmus poisi käest. Nüüd selge igal ühel, kes uhke ratsanik olnud. Poiss seletanud kõik ära, kuda ta maod ära tapnud, kuda hobused ja riided leidnud, kuda kolm korda klaas-mäe juures käinud ja haawa käesse saanud.

Warsti peetud uhked pulmad. Pulmade järele jäänud endine lambakarjase poiss riigi trooni pärijaks. — Pääle äia surma jäänud walitsus tema kätte.


15.

Wigane rätsepp kuninga wäimeheks.
Ühes külas olnud kord wäikese kaswuga rätsepp. Et tal üks jalg lühemas oli loodud, kui teine, siis pidi ta alati kõndides sandi wiisil lonkama.

Wigane rätsepp jäänud ju wanapoisi auu sisse. Külarahwal pole muust asjast enam juttu olnudgi, kui „millal rätsepp naise wõtab!“ Et rätsepal tawalisesti wa’ „pousku“ olnud, siis lootnud mitugi neiut tema pääle. Aga ega rätsepp loll ole! Kas ta oma warandusega siis omale kõrgemat abikaasat ei saagi, kui küla tüdrukuid?!

Selle riigi kuningal olnud tütar. Et ta omale hästi tugewat wäimeest tahtnud, siis andnud ta järgmise kuulutuse wälja: „Mul on üks jõuumees ja karu. Kes neid ära wõidab, saab minu wäimeheks!“

Wigane rätsepp oli ka seda kuulutust lugenud. Oli wõtnud nõuuks, neid wägilasi ära wõita. Ta läinud kuninga lossi ja andnud ülesse, et ta kuninga wägimehe ja karuga wõidelda tahab. Seda lubatud. Rätsepp wõtnud kandle ja läinud sinna tuppa, kus wägimees olnud. Hakanud sääl kannelt mängima. Kui wägimees rätsepat näinud, mõtelnud ta: „plõmista päälegi weel! mis sinust saab ka tappa? Ootan, kuni kuningas siia tuleb, siis tapan su kuninga silma all ära.“ Heitnud magama.

Rätsepp wõtnud wägimehe mõõga ja löönud pää otsast maha. Ise pugenud woodi alla. Wägimees tõusnud üles ja keerutanud ilma pääta weel kolm korda mõõgaga ümber, et rätsepp ka pääst ilma jääks; rätsep aga hirwitab woodi all; siis langenud wägimees surnult maha. Rätsepp pannud ta keha woodisse. Pää pannud ka oma paigale. Ise hakanud kannelt mängima.

Warsti pääle seda tulnud kuningas sinna. Kui wägimeest woodis silmanud, mõtelnud ta: „wägimees heitnud magama! Jättis wist weel rätsepa elusse, et tapab mu silma all ära!“ Suur aga olnud ta imestamine, kui näinud, et wägimehe pää enam kehaga koos polnud. Ütelnud rätsepale:

„Wägimehe wõitsid sa ära. Wõida karu ka ära!“

Selle pääle lastud karu sisse. Rätsepp mänginud ikka kannelt. Karu läinud rätsepa juurde ja tahtnud kandle mängimist õppida. Rätsepp ütelnud:

„Ei sa niimoodi wõi kannelt mängida! Sul on pikad kõwerad küüned, need tõmbawad kandle keeled katki. Aga las’ ma sirutan wähe su küüsi!“ Karu olnud nõuus.

Rätsepp tagunud talwa seina wahele, käskinud siis karu oma küüned talwast aetud prao wahele panna. Karu pannud. Äkitselt tõmmanud aga rätsepp talwa seina wahelt ära ja pragu läinud kokku; karu küüned jäänud wahele. Oh seda mölinat ja kisa, mis nüüd karu tõstnud! Pool tundi lasknud rätsepp teda pilli lüüa, siis wast tagunud ta talwa jälle seina wahele ja karu pääsnud ära. Jooksnud kohe wingudes kuninga juurde ega pole enam rätsepa ligigi läinud.

Nüüd hakanud rätsepp kuninga tütart nõudma.

Kuningas pole parata saanud, muud kui andnud. Andnud weel tõlla ja hobused pääle kauba.

Rätsepp hakanud ära minema. Kuningal olnud tütrest kahju. Saatnud karu järele, et karu rätsepa ära murraks ja tütre tagasi tooks.

Kui rätsepp karu näinud, teinud ta kuninga tütre päris halasti, sidunud ta ohelikuga tõlla taha ja lasknud nelja-käpili joosta. Karu arwanud, et mõnda nülgitud karu weetakse. Kartnud, et teda ka ära nülgitakse. Jooksnud kiunudes kuninga juurde tagasi.

Rätsepp aga läinud kuninga tütrega oma elukorterisse; lasknud ennast kuninga tütrega laulatada ja elanud ilusat elu.
Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
  • Büleklär
  • Kuninga-jutud - 1
    Süzlärneñ gomumi sanı 4392
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1505
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Kuninga-jutud - 2
    Süzlärneñ gomumi sanı 4434
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1377
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Kuninga-jutud - 3
    Süzlärneñ gomumi sanı 4386
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1428
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Kuninga-jutud - 4
    Süzlärneñ gomumi sanı 4433
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1346
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Kuninga-jutud - 5
    Süzlärneñ gomumi sanı 1433
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 572
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.