Krati-raamat - 2

Süzlärneñ gomumi sanı 4254
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1682
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Kust sai aga tulihänd hinge? Ei kellegi muu kui wanapagana käest. Kõigist tulihänna juttudest ei paista seda selgesti wälja, et just wanapagan tulihännale hinge annab. Tähtsamad tulihänna jutud tõendawad seda ometi selgesti. Puudub sellekohaline tähendus nii mitmes muus jutus, siis ei tähenda see muud, kui et kauba tegemine wanapaganaga tulihänna hinge pärast tuttawana asjana jutustamata on jäetud.
Kudas saadi aga wanapaganaga kokku? Üsna hõlpsasti. Tawalisesti wanakoll koju ei tulnud, waid teda pidi otsima mindama. Siiski mitte põrgust. Nii suurt waewa wanapagan tulihänna tegija käest ei nõudnud. Wanapagan tuli meistrile nii ütelda poole tee peal wasta.
Tulihänna tegijal ei olnud muud tarwis kui ülemal nimetatud ajal ristteele minna ja seal wilistada. Ja platsis oligi wanapagan tulihännale hinge andmas. Mõni kord nõudis wanapagan, et teda iga neljapäewa õhtu kolm nädalit järge mööda pidi ristteele kutsutama, teine kord leppis aga wana õelus sellega, et wiimasel neljapäewal tuli ja tulihännale elu andis.
Wanapagan oli aga wähä kõrtsmiku laadi mees. Ometi ei wõi teda üsna kõrtsmikuga wõrrelda. Kõrtsmik annab sõpradele mõne korra wõlgu. Tawalisesti nõuab mees alles siis maksu, kui wiin kõrtsis käijale juba kätte antud. Nii suurt usaldust wanapagana südames aga ei asunud. Maksu eest, õigem ütelda ainult ettemaksu eest pani wanapagan tulihännale hinge sisse. Wõlgu ei jätnud wanapagan seda maksu iialgi.
Mis nõudis wanapagan ometi tulihänna hinge eest? Ei midagi muud kui ainult kolm tilka werd tulihänna tegija pahema käe nimetissõrmest. Aru korral nimetatakse ka muid sõrmi, kellest wanapaganale werd antud. Aga olgu sõrm, missugune olgu, iga korra nõuab wanapagan ette juba werd. Alles were andmise järele tuleb tulihännale hing sisse.
Nagu teada, asub weres hing. Were andmisega müüb tulihänna tegija oma hinge wanalepaganale. Ja seda wanapagan just nõuabki. Palju werd ta ometi ei päri. Kolmest weretilgast saab talle juba küll. Kolme weretilgaga on aga hing wanapagana käes ja selle eest annab wanapagan nüüd osa oma hinge tulihännale. Ma ütlen osa hinge, sest kui wanapagan oma terwe hinge oleks annud, kust oleks wennike siis kõigile tulihändadele hinged sisse saanud? Tehti neid ju rahwa arwamise järele õige palju. Oli ometi enamisti igas wallas, kõige wähemalt igas kihelkonnas üks tulihänd, mõnes aga koguni mitu.
Õige tihti ilmub wanapagan tulihänna tegija juurde kohe raamatuga. Sinna raamatusse kirjutab wanapoiss tulihänna tegija käest saadud werega selle nime ülesse, et asi iga pidi kindel oleks. Mõne korra mässib wanapagan weretilgad ainult paberisse ja wõtab need niisama koju kaasa.
Nii kawal kaupleja kui wanapagan tulihänna hinge sissepanemisel ka olgu, saab ta ometi mõne nupumehe käest tüssata, ilma et see just ta waenlane Kawal-Hans oleks. Et kauplemine neljapäewa õhtu pimedas sünnib, annab mõni kelm wanalepaganale oma were asemel wõerast werd ehk koguni punakat mahla. Pimedas ei saa wana õelus petusest aru, waid paneb tulihänna elama, otse kui oleks kaup õiges korras. Alles hiljemal ajal, kui wanapagan tulihänna tegija hinge tuleb ihust ära wiima, seletab kelm talle pettust ja nüüd piab wanapoiss pika ninaga oma teed minema, sest et tall õiged weretilgad ja nendega ühtlasi õigus inimese hinge kohta puuduwad. — Jälle korra wiidab kawal tulihänna tegija wanapagana aega kuke lauluni ja rööwib wiimaks parajal ajal hinge raamatu wanapagana käest koguni ära.
Jälle teised teewad tulihänna hinge sisseostmisel auusat kaupa, annawad tõesti nõutud weretilgad wanalekollile, aga hiljem katsuwad nad ometi tehtud kontrahti murda. Ühed katsuwad wanapaganat elu parandamisega eemale peletada; nad hakawad paluma ja laulma. Jälle teised otsiwad tulihännale niisuguse töö, mida see ei jaksa teha. Kauba järele piab tulihänd kõik tööd ära tegema. Et kaupa murda, otsitakse tulihännale tööd, mis see ei suuda teha. Kes lõikab koti põhja alt ära ja laseb tulihanda ööse põhjata kotti kulda wedada; kes paneb leiwast redelit tegema, kes jälle liiwast köit keerutama, kes linaseemmtest kuhja tegema, kes muud sarnast tööd korda saatma. Niisuguste töödega ei saa aga tulihänd toime. Et mitte häbisse jäeda, põgeneb tulihänd hirmuga ära. Niisugusel korral on kontraht katki ja wanapagan kaotab oma õiguse. Mõne korra tuleb wanakoll siiski hinge taga nõudma, kui ta tulihänd ka kõiki kohusi ei täitnud.
Russwurmi teatamise järele[1] wõeti Wormsis tulihännale hinge sisse muretsedes kaks hoost kaasa, üks wana ja wilets, teine noor ja wirk. Wana anti tulihännale, wirga selga istus tulihänna tegija ise, kui tulihännale hing sisse tuli, ja kihutas koju poole. Tulihänd hakas nimelt oma tegijat kohe taga ajama ja tahtis teda ära kägistada. Wana hobusega sõites ei saanud tulihänd aga tegijat kätte. Kodu wärawas ootas tulihanda pudrukauss eest. Pudru nähes asus tulihänd kohe armsa roa kallale ja unustas kõik waenulised mõtted. Edespidi ei kiusanud ta enam oma peremeest taga.
Muidu kuuleme ka mõne korra tulihänna poolt kohe sündimise järele waenulikku meelt oma tegija wasta. Kui korra mees ja naene kahekesi tulihända teewad ja naene tulihänna liikumisi nähes Jeesuse nime nimetab, kargab tulihänd kohe naese kraesse kinni ja tahab naese ära kägistada. Alles suure waewaga peastab mees naese tulihänna käest wabaks. Jätab keegi aga kartuse pärast tulihänna tegemise pooleli, see on, kui tulihännal elu ju sisse tulemas, ja põgeneb tulihänna eest ära, siis tuleb tulihänd kohe ta järele. Jätab keegi tulihänna tegemise pooleli, enne kui tulihännal elu sees, siis ei leia ta enne rahu kui pooleli jäenud tulihända kudagi wiisi ära häwitanud.
Ained, kellest tulihända walmistati, oliwad wäga mitmesugused. Suuremalt jaolt tarwitati tulihänna keha walmistamisels wanu asju. Paneme siia mõned tähtsamad tulihänna tegemise wiisid üles.

1.
Wana kuiwanud õlle waat kehaks, koti taku eietest soolikad, wanast märsist magu. Peaks ratta rumm; käteks, jalgadeks, selgrooks ja küljeribideks wanad lagunud ree puud ja mädanenud teiba tükid; tagumiseks pooleks kaks wana kulbi kaha. Sabaks seitse wana pruugitud wihta, üheksa warastatud ahju luuda ja suur kadakane hao kubu. Juuksed, suu, nina, silmad ja kõrwad kaswanud pärast iseenesest.
J. Freimann Ambla kihelk.
2.
Ahju hark selgrooks, rattarumm kõhuks, kedrewars kereks, kaks poolikut puu kausi poolt tagumiseks pooleks, kerise kiwi peaks, woki lüht lõua päradeks, kingnaelad hammasteks, klaasi tükid silmadeks, wankri kodarad jalgadeks, ratta pöiad reiteks, margapuu ja küünarpuu käteks. Kõik need ained kolme ahju luua paeltega kinni siduda. Kõik need ained tulewad kolme saksa maa pealt kokku otsida.
J. Neublau Jootmalt Ambla kihelk.
3.
Wana poolik kereks, robuskid soolikateks, wanad woki tükid luudeks, süed silmadeks.
O. Hintzenberg Tapalt.
4.
Kehaks woki ratas, südameks punane lõnga kera, tagumiseks pooleks kaks wana puu kausi poolikut, sabaks wana wiht ja muid kribulaid. Were andmise järele weel tagurpidi „Issa meied“ lugeda.
J. Abreldal Kuusalust.
5.
Kehaks wana poolik, sisikonnaks õle tuust, jalgadeks woki rattad, tiiwadeks tuule lipud, silmadeks klaasi tükid, kõrwadeks pooled kausid, karwadeks sambla tükid, sabaks ahju luuad, naelad küünteks. Kõik takuse lontsituga ühte siduda ja siis sütega mustaks määrida.
Wigalast.
6.
Esiti kehaks koera raisa kondid, kus selgroo ja muud kondid koos; siis koti lõnga kera peaks; herne warred sisikonnaks ja soolteks. Kontide ümber püksi reis, püksi reie peale koera nahk. Wiimaks kuue warustest weel tiiwad külge.
D. Pruhl Metsikust Rakwere ligidalt.
7.
Peaks koti lõnga kera, käteks kaelkoogud, soolteks lõnga wiht, ristluudeks wankri ristpuud, tagumiseks küljeks kaks poolikut waagnat, silmadeks musta kassi silmad.
J. Landsmann Narwast.
8.
Tulihänd tehtud wanadest wihtadest ja ahju luua kontsudest. Esimesel neljapäewa õhtul wiidud 3 wihu ehk ahju luua kontsu sauna, pandud 3 tilka werd wiha kontsu peale. Siis pandud need wiha kontsud kas kolmekandilise koti ehk korwi sisse ja jäetud sauna. Teine neljapäew wõetud jälle 3 wiha kontsu ja tehtud niisama nagu esimesel korral. Aga keegi muu inimene ei tohtinud sest midagi teada. Kolmandal neljapäewal olnud tulihännal juba elu märkisid. Elukas ajanud ennast kohewile. Kui jälle pahema käe nimetissõrmest 3 tilka werd peale lastud, olnudki tulihänd walmis.
J. Karu Helmest.
9.
Esiti korjatakse suur hulk wanu pastlaid, sukke ja wiisu rääwakaid ja seatakse kassi keha moodi mudel kokku. Kaks pastalt pannakse kõrwadeks, wana saapa konts ninaks ja wana ahju luud sabaks; siis lastakse suure pastla nõelaga nimetse sõrmest kolm tilka werd peale. Iga tilga laskmise ajal üteldakse: „Tulihänd, tõuse üles!“
J. Mädasson Tarwastust.
10.
Wõetakse kõiksugu wanu asju, peaharja kontsu tükka, põranda pühkimise luua tükka ja wiiakse need rehe katuse unka. Siis minnakse kolm neljapäewa õhtut katuse unka ja seatakse need seal üheteisega kokku. Kolmandal neljapäewa õhtul lähewad need ained werega ristimise järele iseenesest kokku ja puuk ongi walmis.
J. Tamm Sträkowast, Oudowa maak.
11.
Tulihända wälja saates lausuti järgmisi sõnu:
Mine üle kõigelt poolt.
Kiwidest ja kändudest,
Puudest, orgudest ja mägedest
Kuni rikka Aale wilja aita!
Selle lausumise peale tõusis tulihänd kohe lendu.
J. P. Sõggel Paistu Kaarlist.
12.
Tulihänd tehakse wanadest kulunud luudadest ja sauna wihtadest; peaks panakse wana puu ratastega wankri ratta rumm, nagu neid wankreid weel praegu mere ääres talupoegadel näha on; nendega lastiwad nad puid laewadesse. Toimetus sünnib neljapäewal j. n. e.
T. Lepp-Wiikmann Haljalast (Kroonlinnast).
13.
Kratti tehtud … nelja tee aru peal täiskuu ajal. Keha ehituseks tarwitatud kolbits, wana ahju luud, wiht, ropsimõõk j. n. e. Kolmandal (wiimasel) neljapäewa õhtul, kui tegemine lõpetatud, pidanud tegija kolm korda walge mära saba alla sülitama, mis läbi kratt elawaks saanud.
E. Kitzberg Karksist.
14.
italki
Pisuhänna tegemiseks wõetakse: woki kruu, kaks puukausi poolt, peaks hobuse pealuu, jalgadeks woki kedrewarred ja sabaks ahjuluud.
H. Maasen Palamuselt.
15.
Kolmel kesknädali ja neljal neljapäewa õhtul järge mööda korjatakse wanu luude, wihtu, wanu wiisku ja muid sarnasid asju tua peal; wiimasel neljapäewa õhtul seatakse nad kokku, lõigatakse parema käe nimeta sõrme ja lastakse were tilgad kokku kogutud ainete peale, kus juures lausutakse ja hing wanale paganale lubatakse. Selle peale hakkab loom elama ja waranduse wedaja on walmis.
Dr. Hurt, Beiträge.
16.
Tulihänna kindlad jaod on lagunenud wankri ratta rumm ja wana luud; need jäewad kehaks ja peaks. Nende ümber pannakse hulk pehmeid asju, puudumata aga wari, mis katkise aknaruudu ees olnud, wana küürimise nuustik, naeste särgi alumine palistus ja mõned tulihänna tegija kaenlaalused karwad. Katteks wõetakse wana kott.
Ehk teisiti: Tulihänna tegemiseks on tarwis katkised kausid, puu lusikad, hõbe helmed, herne warred. Kaussidest tehakse istumise koht, lusikatest paled, hõbehelmetest silmad, herne warrest soolikad.
G. Blumberg Wirumaalt.
(Quellen und Realien des Kalewipoeg).
17.
Tulihänna paneb peremees iseäralikkude nõidumise sõnadega takkudest, wanadest närudest, männa koorest j. n. e. kokku, kellele siis kahest otsast põlenud pieru tunglad jalgadeks seatakse. Sellega läheb ta kolm neljapäewa õhtut ühe risttee peale ja hüüab wana musta appi, kes siis ühe maha tehtud kauba järele seda kunstlikku waranduse korjajat elusse ajab ja töösse paneb. Wana kurat nõuab siis üht musta jänest käerahaks, saab aga kawalast Eestlasest petetud, kes temale musta isase kassi jänese asemel annab.[2] Säärane pettus näis iga kord õnneks minewat, sest et petjal selle järele midagi wiga ei ole.
J. Jung, Kodumaalt nr. 6.
18.
Puuki tehes lausutakse:
Sünni, sünni puugikene,
Oma isa hinge peale,
Sünni, sünni, teedukene!
J. Wiedemann, Aus dem inneren und äußeren Leben der Esten.
19.
Nõid, kes õnnetoojat teeb, wõtab ta kehaks wana luua, selgrooks hobuse pealuu, jalgadeks paar kedrewart ja käteks paar hobuse jalaluud. Need kõik siotakse punase lõngaga kinni. Punane lõng tähendab sooni. Selle peale pannakse elukale wana kübara põhi pähä ja tehakse särk ja püksid. Kolmandamal neljapäewa õhtul hakab ta elama jne.
Wiedemann, Aus dem inneren und äußeren Leben der Esten.
20.
Kes puuki tahab saada, piab kolm neljapäewa õhtut täiskuu ajal ristteele minema ja seal „Issameied“ paluma. Kolmandal korral tuleb puuk ja siis piab talle pahemast käest nii palju werd andma, et sellega puugi igatseja nime wõib kirjutada.
Wiedemann, Aus dem inneren und äußeren Leben ber Esten.
21.
Hiidlased teewad tulihända (kratti) seda wiisi: nad wõtawad pika toru, täidawad selle takkudega ja pigiga, panewad kaltsud ümber ja pika saba taha.
Russwurm, Inland 1848, nr. 30.
Eibofolke, 377.
Sarnast musta jänese nõudmist wanapagana poolt ei ole ma muidu leidnud, nii palju kui ma tulihänna tegemise lugusid ka olen uurinud. Jung on selle teate wist Inlandist 1837 wõtnud, kus sellesama tähenduse leiame. Need Inlandi teated on aga pealekaudsed.
IV.
Waranduse ärawõtmine tulihänna käest.
Rikkaks saada on inimesed igal ajal püüdnud; wanal ajal sugugi wähem kui meie päiwil. Üks osa inimesi läks rikkuse taganõudmises nii kaugele, et hinge wanalepaganale ära müüs; teine osa ihaldas wanapagana abil küll ka rikkust, aga ei hakanud rikkuse pärast kolme weretilka wanalepaganale ohwerdama. Ilma selleta wanapagan ometi rikkust ega rikkuse muretsejat tulihända kellegile ei tahtnud anda.
Kawala Hansu waim ei ole ta wendade hulgast weel kadunud. Õigusega nõudmise asemel katsusiwad mitmed kawalusega enestele warandust muretseda, see on, püüdsiwad wanapagana sulase tulihänna toodud saaki teel selle käest ära rööwida. Aga wõi ep see nii kerge oli nagu linna hulgusel pimedal ajal uulitsal külamehe kimpu karata ja külamehe rahakotti käest ära kiskuda! Tulihänna teerada käis üle majade, mägede ja metsade, saagi himustaja rändas aga maalistel radadel. Siiski murdsiwad tulihänna waatlejad saagi himulised nii kaua pead kuni nad abinõuu leidsiwad tulihänna kallale õhuriiki tungida. Kes selle suure ülesleiu isa olnud, seda ei kuuluta meile ükski ajaraamat, aga seda me teame, et ajajooksul enam kui üks abinõuu tulihänna käest raha wõi waranduse ärawõtmiseks kätte saadi.
Korra näinud üks mees tulihänna saagiga lendawat. Mehel tõusnud kange himu südamesse saaki enesele saada. Ja mees teadnud wäga hästi selle konksu ära, kudas saaki kätte saab. Kohe kukunud kaks toopi hõbedat mehe ette maha. Mees saanud warsti jõukaks meheks.
Teine mees käinud targa juures ja lasknud enesele tulihänna kinnipanemise kuntsi kätte õpetada. Tulihända nähes hakanud mees sedamaid raha tulihänna käest ära wõtma. Raha asemel sadanud mehe ette aga 300 hobuse rauda maha. Seal loodetud rikkus!
Russwurm teab[1], et Roigi wana õpetaja Forsman ka osanud tulihänna käest warandust ära wõtta. Korra olnud õpetaja juures hulk inimesi wõeraks. Need näinud korraga: tulihänd lendab. Õpetaja Forsman ütelnud: „Waatame õige järele, mis ta weab!“ jätnud teised tuppa, ise läinud õue. Warsti kuulnud wõerad õuest kaks walju mütsakat. Läinud õue waatama. Näinud: õues kaks kotti rukit ja kaks kotti odre maas.
Ratsa hobuse seljas taga ajades wõib tulihänna kätte saada. Tawaline hobune aga ei jaksa tulihänna järele joosta. Et hobune tulihänna järele jõuaks, seks piab hobuse jalgu iseäraliku wõidega wõitama. Niisugust wõiet saab ainult targa käest. Korra muretses mees wõide, wõidis sellega hobuse jalad ja oma silmad ja läks siis tulihända taga ajama. Kaua aega pidi mees tuhat nelja ajama, enne kui tulihännale järele jõudis. Targa käest saadud kiwiga tulihända wisates kadus tulihänd korraga. Asemele jäi ainult suur kiwi!
Kes tulihänna käest warandust ära tahab wõtta, see piab tulihänna ühtlasi kinni panema. Kaua ei tohi aga tulihända kinni pidada, sest muidu tuleb kinnipanejale enesele häda waraks. Kui nähakse, et tulihänd oina moodi poksima hakab, siis piab ta ruttu lahti peastetama. Tulihänd nähikse peremehelt hoolsat walwamist nõudwat, et teda (tulihända) ta waranduse wedamisel kinni ei panda. Kudas peremees kinnipanemist wõib keelata, seda on raske arusaada. Kust wõib peremees teada, kes tulihänna kinnipanemise koogu oskab ja temale tahab pussi mängida? Kui peremees ometi küllalt ei walwanud, nii et tulihänd kinni pandud, wihastab tulihänd tihti selle üle ja paneb kättemaksmise tujus peremehe maja põlema.
J. Tamm kirjutab kinni pandud tulihänna kohta: „Paarkümmend aasta teed tagasi, kui ma alles laps olin, kutsusiwad mind isa sulased ja wanemad wennad õhtusel ajal wälja kinni pandud tulihända waatama. Ma mäletan, et nägin üht punast mao sarnast wiiru taewa peal, mis nagu laenete wiisi edasi liikus. Seda nimetati kinni pandud tulihännaks ja kahetseti tulihänna peremehe hooletust ja ka nüüd tulewat kahju. Teise korra üteldi üht punast tulpa taewa peal tulihänna olewat; alumist jämedamat otsa nimetati kotiks, kellega ta warandust kanda!“
Tulihända wõib ka warguse pealt kinni wõtta. Niisugusel korral piab teda enne hoolega walwama. Ei ole ju tulihänna warguse eest mingi asi kindel, ei raha ega wara. Ei keela teda lukk ega kohuta koer ega hirmuta püss. Nööpnõelagi suurusest august peaseb ta sisse. Kui ta korra noosi ära wiib, ei saa seda ta käest enam kätte. Sellepärast katsuwad targad majaperemehed aegsasti hoolt kanda, et tulihänd neile sugugi wargile ei tuleks. Saksa maal pestakse raha enne puhta weega ära, kui kuhugile pannakse, ja lisatakse siis rahale soola ja leiba juurde. Wilja koju tuues pannakse iga nurka wiljawihkusid. Seda wiisi tehes ei tule tulihänd sealt warastama. Meie rahwas aga räägib, et tulihänna warguse wasta seesama abinõuu kaitseb, mis wanapagana wasta, nimelt rist. Kes oma rahale, wiljale j. n. e. ristid peale teeb, wõib julge olla, et tulihänd temalt midagi ei wõi warastada. Kus aga peremees ehk perenaine ristitegemise ära unustanud, sealt on tulihännal põli warastada. See risti tegemine tuletab meile elawalt katoliku usu mõju meelde ja ilmus wist katoliku preestrite õpetusel meie rahwa arwamisesse.
Käib aga tulihänd warastamas ja tahab peremees teda ta wargil käimisest ära wõerutada, siis piab peremees kõige pealt selle peale waatama, et aidal mingisugst auku ei leita, kust tulihänd enne aegu wälja peaseks. Leiab peremees mõne augu, siis piab ta seda aegsasti kinni toppima. Ainult üks auk, enamisti wõtme auk, jäetakse tulihänna sissetulemiseks lahti. Peremees wõtab kardlaterna, läheb nurka ja ootab warjul tulihänna tulekut. Tuleb tulihänd, tõmmab peremees kardlaterna hõlma alt wälja, wõtab pihelgase wembla kätte ja hakab tulihännale pihta laduma. Tawalisesti kaob tulihänd tuld nähes ära, ei pease aga hoonest wälja, kui ta sissetuleku peale sissetulemise auk salaja kinni pandud. Alles peksmise peale tuleb ta nähtawale. Teised jälle ütlewad, et ta peksu peale ennast ei näita, waid pihelgane wits talle kohe surma toob, kui see ta pihta juhtub. Hoolega tulewad aga kõik kohad ja nurgad ära peksta, sest kawal tulihänd põgeneb sagedasti nurka warjule ja et ta ennast nägemataks teeb, wõib ta seda wiisi muidu kergesti kättemaksja käest ära peaseda.
Kätte saada wõib tulihända warguse pealt ka nii moodi, et tärklis-küünla põlema paned selle asja peale, mis tulihänd warastab. Warastab tulihänd wilja, siis pane küünal wilja salwe. Küünla peale pane korw ja korwi peale sõel, kui tulihänd selle peale sisse tuleb, saad sa tulihänna kohe kätte.
Kus tulihänd korra kinni wõetud, sinna ei tule ta enam iialgi wargile. Selle koha eest hoiab ta ennast alati eemal.
Paneme siia nüüd lõpetuseks tähtsamad arwamised üles, kudas tulihänna käest arwati warandust ära wõtta wõiwat.

1.
Wana rahwa arwamise järele saab tulihänna seda wiisi kätte: Kui tulihända näed lendawat, lõika kohe pahema jala pastla nöörid katki, siis jookseb kõik ta saak kotist wälja ja sa saad seda kõik enesele. Ehk tee nii: Lase oma alumised riided maha, aga nii, et üks koht nööbiga kinni jäeb. Siis piab tulihänd seisma jäema ja kõik ta saak langeb ta käest maha.
Lahti wõib aga tulihända seda wiisi peasta: Sio katki lõigatud pastla nöörid kokku, aga pahempidi ja nii, et ühtegi otsa üle ei jäe ega puudust ei tule. Mõne korra leitakse soos ehk metsas herneid maas. Niisuguse koha peal on keegi puugi kinni pannud.
P. Kanger Roosalt.
2.
Wõeras wõib tulihänna käest ka seda wiisi warandust kätte saada: Kui tulihänd nähtawale tuleb, siis lõigatakse pahema jala pastla ristpael katki, ja sõnutakse seda tehes: „Saadan, jäe seisma nagu Kristus risti peal seisis!“ Kohe jäeb puuk seisma, kui tall koorm seljas. Seisma paneja wõib puugi waranduse enesele saada.
J. Rootslane Wõnnust.
3.
Ka seda wiisi wõid tulihända seisma panna ja warandust ta käest ära wõtta: Kui tulihända näed, siis peasta kõik paelad ja nööbid enese ümbert lahti. Kohe pillub tulihänd oma koorma maha.
Aga ka teisiti wõid waranduse tulihänna käest kätte saada: Pane hõbekuul püssi sisse ja lase hõbekuuliga tulihända. Hõbekuuliga laskmise peale langeb tulihänna saak maha.
M. Aija Weelt, Jakobi kihel.
4.
Tulihända on ka nii moodi seisma pandud: Mindi neljapäewa õhtu kesa põllu peale ja waadati, kust küljest tulihänd tuleb. Tulihända nähes pöördi selg tulihänna poole, tõmmati kuub üle pea, waadati siis jalgade wahelt tulihänna poole ja hüüeti:
Tuli sulle,
Wara mulle!
Selle peale laskis tulihänd kohe saagi käest maha langeda. Nii pea kui wara nõudja püsti tõusis, peasis tulihänd jälle edasi minema. Saak aga jäi maha.
Wigalast.
5.
Kui puuk ööse saaki toomas, piab peremees teda hoolega walwama, et keegi puuki kinni ei pane. Kinni panna wõib puuki seda wiisi üsna hõlpsasti: lõika pahema käega pahema jala kinga paelad ristpaela kohalt katki ja sio siis jälle pahema käega kinni. Seda wiisi wõib puuk kas terwe öö taewa all kinni seista.
J. Tamm Sträkowast.
6.
Iseäralikuga kooguga[2] wõis mõni tark tulihänna taewa alt koguni maha kukuda lasta. Siis wõeti pihelgane wemmal kätte ja materdati tulihända nii kaua kuni ta kärwas. Seda wiisi langes terwe tulihänna saak kinniwõtjale. Tulihänna peremees surnud aga warsti selle peale ära.
J. Karukohw Narwast.
7.
Kui tulihänd kusagilt käib wara wedamas, siis wõib see, kellelt tulihänd warastab, tulihännale tõkke teele panna, kui tulihända wäljal kiwiga wiskab. Siis ei tule tulihänd enam selle mehe aita.
O. Hintzenberg Tapalt.
8.
Kes näeb, et puuk ta waranduse ära weab, lugegu tagurpidi Issa-meie. Siis laseb puuk waranduse maha langeda ja omanik saab selle jälle kätte.
Wiedemann. Aus dem inneren und äußeren Leben der Esten.
9.
Tulihända nähes löö kas kolm korda pahema jala kannaga wasta maad ehk lõika pahema jala pastla pael ühe ropsuga katki ehk peasta mõne muu oma riide pael lahti. Siis kukub kõik kraam tulihänna käest maha.
H. Maasen Palamuselt.
Need on tähtsamad tulihänna kinnipanemise ja ta käest waranduse ärawõtmise wiisid. Olgu aga siia juurde tähendatud, et kõiki neid katseid lageda taewa all pidi ette wõetama. Tahab keegi katuse all tulihänna kinnipanemist korda saata, siis wõib kergesti juhtuda, et tulihänd katuse ta oma peal põlema paneb.
Wana aja targad arwawad oma tarkusega aga ka seda kunsti kätte saanud olewat, et tulihänna kaudu ta peremehele ehk kellegile muule wõisiwad kahju teha.

10.
Kui tulihända näed, wiska talle tikuga tuld ehk süsi järele, siis paneb tulihänd kohe oma peremehe maja põlema.
M. Aija Weelt.
11.
Kui peremeees hooletu on ja puugi järele ei waata, nii et puuk taewa alla kinni pannakse ja seal terwe öö piab kinni olema, siis läheb puuk peale selle ja paneb peremehe maja põlema ehk tapab peremehe enese ära.
J. Tamm Sträkowast.
12.
Kui sa pisuhända püssiga lased, ilma et hõbekuul oleks sisse pandud, siis tuleb pisuhänd ja paneb su oma maja põlema.
O. Hintzenberg Tapalt.
13.
Kui wedajat näed, siis pööra ruttu ümber, kääna selg tema poole, wõta kuub ülesse, kummarda ja hüüa talle arude wahelt:
Mina näitan oma mõisa,
Näita sina oma mõisa!
Selle peale hakab see maja põlema, kuhu wedaja läheb.
Ehk wõta tuleraud kätte, löö kolm korda tuld ja ütle ise:
Ma näitan sulle Jumala tuld,
Näita sina oma tuld!
Selle peale süütab ta kohe selle maja põlema, kuhu ta läheb.
Luce, Warheit und Muthmaßung.
Eibofolke, 376.
Kudas see sündis, ei tea. Kas ei ole keegi seda kuulnud?
V.
Tulihännast lahtisaamine.
Kerge on tulihända teha, aga raske tulihännast lahti saada. Põhjusid lahtisaamiseks leiame mitmesugusid. Ühed ihkawad tulihännast selle pärast lahti saada, et seega wanapagana wõimuse alt lahti peaseda, sest nagu tuttaw, piab tulihänna sünnitaja kolm tilka werd wanalepaganale andma ja nende weretilkadega on ta ühtlasi oma hinge wanalepaganale müünud. Teised jälle tahawad endid enneaegse surma eest hoida, sest kui neil tulihännale enam tööd ei ole anda, tuleb tulihänd ja murrab nende kaela.
Kudas saab nüüd tulihännast lahti? Kõige hõlpsamini wõib tulihännast lahti peaseda, kui ta ära müüakse. Müümisega kaotab wanapagan oma õiguse tulihänna peremehe kohta. Sellepärast ei ole ime, kui Tallinnas, Tartus ja Riias wahest tulihända ütlemata odawasti müüakse.
Teine niisama tihti tarwitatud abinõuu tulihänna lahti saamiseks on see, et tulihännale niisugune töö määratakse, mis tulihänd ei wõi ära teha. Tuttawal wiisil määratakse tulihänna tegemisel tulihänna tegewus juba ette ära ja tulihänna kohus on kõiki määratud töösid täiesti ära teha. Saab nüüd tulihänd töö, mis ta ära ei wõi teha, siis tuleb seda kauba rikkumiseks tulihänna poolt lugeda ja ennast süüdlaseks pidades ja häbi tundes põgeneb tulihänd ära. Siiski ärgu arwaku keegi, et nõrgad tööd tulihänna põgenema ajawad. Ei, tööd, kelle läbi tulihännast lahti wõib saada, piawad tõesti wõimatad olema, nii näituseks liiwast köie tegemine. Tawalisesti sunnib see töö tulihänna põgenema, aga juhtub sedagi, et mõni tulihänd puu juurikaid liiwast köie sisse paneb ja seda wiisi ometi liiwast köie walmis teeb. Teine niisama tulihänna poolt lõpetamata tõö on sõelaga wee kandmine. Seegi töö tüütab wiimaks tulihänna ja ta põgeneb oma teed. Aga häda sellele, kes liig wähe wett kandmiseks määrab. Niisugusel korral saab tulihänd wiimaks ometi toime oma tööga ja murrab siis peremehe kaela. Kõige parem abi ja täiesti wõimata tõö tulihännale on linaseemnetest kuhja tegemine, kus juures kuhjale kuhja warras püsti pannakse ja kuhja lawa laius ette ära määratakse. Küll katsub tulihänd sealgi kõik oma kuntsid ja koogud ära, aga hirmuga piab ta nägema, et ta mitu wakamaad linaseemneid täis pillub ja kuhja tegemisest midagi wälja ei tule. Ei muud kui põgene.
Russwurm teab rääkida[1], et ka seda wiisi tulihännast lahti arwatakse saawat, kui tulihänd puruks raiutakse ja jää minemise ajal jõkke wisatakse. Sarnast lahtisaamise wiisi ei ole mina muidu kusagiltki kuulnud. Aga ka see piab tulihännast lahtisaamiseks aitama, kui tulihänd ristteele wiiakse, kus ta tehtud, seal kangesti Jumalat palutakse ja tulihänd siis eemale tõugatakse wõi oma teed saadetakse.
Muud abinõuud ei taha hästi aidata. Nagu näha, ei tee tuli tulihännale palju wiga. On ju teine ise tuleloom, miks piaks ta siis tuld kartma. Palawust tunneb ta tules natuke, muud midagi. Kes tulihända tulega tahab kaotada, kaotab tawaliselt ise elu. Pannakse maja põlema, kuhu tulihänd sisse läinud, siis lendab tulihänd leekidest wälja ja murrab süüdlase kaela. Ainult siis nähikse tulihänna kaotamine tules korda minewat, kui tulihänd rattarummu pueb ja rummule pihelgased punnid ette pannakse ja rumm selle peale põlewasse majasse wisatakse. Niisugusel korral kuuldakse pauku ja tulihännast jäeb weel sinine suits järele.
Kui mõnesugust iseäralikku kaupa ei ole tehtud, jäeb tulihänd surmani oma peremehe juurde, ehk olgu siis, et ta mõne tegemata töö pärast enneaegu ära põgeneb. Peremehe surmaga kaob tulihänd, sest on ju tulihänd ometi saadud were läbi temaga ühendatud. Russwurm teab rääkida, et peremehe surmaga kõik hänna kokku weetud warandus ära kaob. Wõib olla, et mõnel üksikul korral nii juhtunud; et alati nii sünnib, seda aru ei ole ma jõudnud kätte saada. Teab ju Russwurm isegi ühe jutu[2], mis räägib, et pärast mehe surma tulihänd kangesti hakanud naist taga kiusama ja kõik naese lõngad katki lõiganud. Wiimaks lahkunud tulihänd ometi naese juurest, jätnud aga kõik kokku weetud raha naesele.
Tawalisesti nähikse siis tulihänd alles oma peremehe surmaga majast lahkuwat ja peremehe hinge wanalepaganale kaasa wiiwat.
Eibofolke, 378.
Inland, 1848, nr. 29.
VI.
Kas on tulihänd tõesti olemas?
Üleüldiselt ustakse weel meie päiwil, et tulihänd tõesti olemas. Mõnigi targem mees ütleb ennast tulihända näinud olewat. Ainult need, kes sügawamat õpetust saanud, salgawad tulihänna ära. Ses raamatus räägitakse tulihännast alati nii, nagu oleks tulihänd tõesti olemas. Kudas on nüüd lugu tulihännaga?
Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Krati-raamat - 3
  • Büleklär
  • Krati-raamat - 1
    Süzlärneñ gomumi sanı 4455
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1820
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Krati-raamat - 2
    Süzlärneñ gomumi sanı 4254
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1682
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Krati-raamat - 3
    Süzlärneñ gomumi sanı 4395
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1757
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Krati-raamat - 4
    Süzlärneñ gomumi sanı 4290
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1632
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Krati-raamat - 5
    Süzlärneñ gomumi sanı 4416
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1575
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Krati-raamat - 6
    Süzlärneñ gomumi sanı 1289
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 614
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.