Esivanemate ohverdamised - 09

Süzlärneñ gomumi sanı 3959
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1820
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Hanila kihelkonnas Virtsus on sarnane lohkudega kivi, kust professor A. M. Tallgrén veel suvel 1921 nõelu, riidehilpusid ja muid värskeid ohvrianda eest leidis, mis tunnistab, et sinna praegugi veel ohverdatakse. Hanila kiriku ligidal Peedu talu maa sees oli enne kaks „viske“[1] kivi, üks suur, teine väike. Suurem ohvrikivi lõhuti mõne aasta eest ära, väiksem on alles. — Sepamaa külas tänava aias lohuga ohvrikivi, niisama Mõisaküla mõisamaal; lohku kogunud veega pestakse silmi.

Varbla kihelkonnas Vaiste mõisa lähedal on Tedremaa talu heinamaal suur „nõiakivi“, S. Pruudeni teate järele 9 jalga pikk, 7 jalga keskelt läbi mõõta, umbes 5 jalga maa peal, kivi külje sees täisnurkne auk, umbes jalapikkune, 5—6 tolli laiune. Näha on, et inimesed selle lohu teinud. Vett lohus peetakse pühaks. Kivi kõrval on kuhi pudeli tükka, mis kivilt abiotsimisest tunnistust annavad. Teine lohuga „nõiakivi“ on Saulepi vallamaja lähedal maantee ääres Kulli talu piirides. Koiri külas Juhani talu tänavas leiduvat laia, madalat kivi kutsutakse ka „viske kiviks“. Vana Varbla mõisa lähedal Seljandi talu koplis ja Kilgi metsas on niisama lohuline ohvrikivi.

Paadermaa soo keskel soosaarel on „litrekivi“; see olnud enne hiies, kus talle ohverdatud. Kas põletamiseohvri tagajärjel ehk jaanitule pärast on kivi üks külg kobedaks põlenud ja killustunud.

Keila kihelkonnas Klooga järve ääres viidi Hiiealusele ohvrid ja niisama seal leiduvale Hiiealuse kivile. Puud ja kivid said korraga mõlemad oma osa. Ohvri kaudu loodeti head käekäiku, aga mõne korra ka rohket kalasaaki järvest. Ruila ohvrikivist kõneleb rahvasuu, et muiste kivi otsas hõbetaldrik seisnud. Hõbetaldrik langeb vististi luuleehete hulka, aga praegugi jääb järele kivi otsa kunstlikult tehtud lohk. Viljandi Kuude ohvrikivil leidub peale selle veel rist, kuid seda risti tuleb hilisema aja mälestuseks arvata. Mujalgi on ohvrikividele hilisemal ajal ristid sisse raiutud, et ristidega ära võõrutada seal ohverdamas käijaid.

Ambla Albu heinamaal leiduv ohvrikivi öeldakse altarinäoline olevat. Kivile viidud vanasti kõige paremad lambad, haned ja kanad ohvriks, enamasti suurte pühade ajal. Haigeid viidud kivile terveks saama; ei saanud nad terveks, tulnud surm. Kivis või kivi all usti vaimusid asuvat, kes peale muu rätsepagi tööd teinud. Kõige rohkem tuletab altarit meelde Võnnu Teriketsi ohvripaik, kus muiste mõnesuguseid loomi ohverdatud. See on tänini tuntud ohvrikohtadest kõige tähelepanemiseväärilisem. Vanasti seisid siin tiigi ümber suured ohvrikivid, keskel kausisarnase lohuga, kust kivisse raiutud jooned nagu ratta kodarad laiali läksid. Kivide ümber kasvas kena hiis. Ohvriloomade liha pesti esmalt kivide vahel olevas tiigis ja pandi siis ohvrikividele, kus veri kivisse raiutud sooni mööda lohku valgus. Aja jooksul kadusid ohvrikivid; ainult tiigi asemest jäi väike mälestus järele.

Salumäel olnud koguni neli kivialtarit, altariks lai kivi. Uku vaka ja Tõnni vaka kõrval tundsid vanad eestlased mõnes kohas muidki ohvrialtarid. Põltsamaa Kaaveres oli vanasti hiiepuu ees hallist kivist väljaraiutud altar, paar küünart kõrge ja pikk, vaevalt küünra laiune, ülevalt tasane, ümargune, äärega, mis umbes kolm sõrme üle jala ulatas. Altaril oli jalg all, alt terav, et seda maa sisse võis pista ja kinnitada. Rahvajutu järele oli see altar paganuseajast pärit. (Hupel, Topographische Nachrichten I, l. 155.)

Otepää Paluperas oli vanasti püha hiis, hiie ligidal nelinurkseks raiutud kivi, alt laiem kui pealt. Kivis nähti mõnesuguseid vist sinna sisse raiutud kujusid, teab J. S. Boubrig (Verh. d. G. E. G. I, 2, l. 92).

Paistus kõneldi vanasti palju hiiealtaritest.. Neil puudusid ometi altarikujud. Neid võis palju varem kivivaremeteks hüüda.

Ei teata enam, kellele need altarid olid määratud, kas Ukule või mõnele muule ohvrisaajale. Igatahes viidi neile altaritele mitmesuguseid ohvrid.

Kuulus, iseäralik ohvrikivi leidus Rõuge Kõrgepalul Oina veski juures. Seal ei seisnud ohvrikivi maa peal, nagu mujal, vaid maa ja taeva vahel, kolmeharulise suure pedaja harude vahel. Pedaja ümberringi oli lage maa, kus ohverdama tulnud rahvas kividel istus, mis mõne arvamise järele seks sinna kokku veetud. Kaugemal ümbritses kohta kaunis mets. Ohvrikivina pedaja harude vahel esines siin sile lauasarnane kivi, mille peale ohvrid viidi. Kudas kivile üles päästi, selle kohta puuduvad teated; vist võeti redel appi. Kivile pandi jaanipäeval, lauritsapäeval ja mihklipäeval tõrvaksed ehk vahel muidu tulukene põlema. Ohvripedaja tuli paistis mäelt kaugele. Pedaja ümber istuv paluma ja ohverdama tulnud rahvas tegi ka tule üles, ohvrid tullegi visates. Häil päevil peeti pedaja ümber rõõmupidu, sõja ja viletsuse ajal nuteti ja kaevati. Kõvasti kanti hoolt, et ükski loom selle püha hiiepuu ligi ei pääsnud. Umbes 100 aasta eest sai Oina veski pedajas tule läbi otsa ja pedajaga ühes ohvrikivi.

Ka Kanapää Ristijärve ääres ohverdati vanasti kahe kasvava puu vahele paigutatud kivile. Niihästi puid kui kivi peeti pühaks. Anded pandi tavalisesti kivile maha. Ristiusu kuulutajatele, vististi munkadele ja preestritele, ei meeldinud niisugune paganlik ohverdamine: nad seadsid kivile risti, rahvasuu teab kuldse risti. Vana viisi ohverdati ristigagi kivile edasi. Et Ristijärve ääres palju rohkem käidud palumas ja ohverdamas kui kirikus jumalateenistusel, otsustanud õpetaja hiiepuud maha lasta raiuda. Keegi ei julenud käsku täita. Õpetaja hakanud ise raiuma; teised jatkanud tööd, kuni hiiepuud maha langenud. Ohvrikivi kõige ristiga veeretatud järve. Sestsaadik kannab järv Ristijärve nime.

Peale Kõrgepalu ohvrikoha leidus P. Lensini teadete järele Rõuges veel teine kuulus ohverdamisekoht, nimelt endise Paidra veski juures saare peal. Suurem jagu kivi on meie ajal maa sisse vajunud, osalt ohvritule läbi ära tükeldatud. Iga aasta sügise poole tapeti seal kivil valge oinas, keda ümberkaudsed elanikud korra järele omast käest pidid ohvriks andma. Veri põletati ohvrikivil; ohverdajad küpsetasid liha vardal ohvritules; küpsetatud liha söödi. Ohvripidul rõõmustus rahvas ja laulis. Uuel ajal on Paidra endise ohvrikoha ligidale ristiusu palvemaja ehitatud. Umbes samasugune ütlus maksab Paistu Koduoru Tani ohvrikoha ja kivi kohta, kus rahvas vanasti niisama suure hulga kaupa käis pidusid pidamas ja kivil ohverdamas. Sealgi ohverdatud tihti lambaid, kelle verd ja ehk osa lihagi ära põletati. P. Lensini teadete järele leidis professor Grevingk 1878 selle ohvrikoha juurest palju süsi ja poolpõlenud lambaluid.

Ohvrikivide lohkudesse kogub sajusel ajal alati vett. Mõnest, nagu Võlla Easalu kivist, arvatakse, et seal vesi alati iseenesest sees seisab. Tõsine asjalugu kuulutab muidugi niisuguse väite eksitust. Teisal tõendatakse ettevaatlikumalt, et vesi enamasti alati ohvrilohkudes püsib. Igatahes usub rahvas ohvrikivide lohkudesse kogunud veel imettegeva jõu olevat. Ohvrikivide lohkude vesi parandab rahva arvamise järele mõnesuguseid haigusi. Võetakse rohuklaas või väike pudel kaasa, lusikas ka, minnakse ohvrikivile, ammutatakse lohust vett, pannakse rohuklaasi või pudelisse, viiakse koju. Seda vett võetakse kas sisse ehk võitakse sellega haiget kohta. Mõned tõendavad, et niisugune vesi iga haiguse enam-vähem parandada, teised aga, et üksikuid haigusi. Ustakse, et Jüri kihelkonna Lehmja ohvrikivi vesi soolatüükaid ja maa-aluseid parandab, Hanila Mõisaküla ohvrikivi ainult vistrikka (Jung, Muinasaja teadus III, l. 186). Ükskõik, mida kivi imejõust usti, ikka pidi kivile meelehead viidama, kui ta veest abi oodati. Isegi kodust vett viidi mõnes kohas kivi oma vee asemele lohku. Enam aga kui kodust vett kivile ohverdati, sai püha kivi abiotsijalt muid ohvrid, väga tihti raha.

Kassaare kivist arvati, et selle kõrval lohus olev vesi haigusi arstib. Sealt võetud veega pestud haiget selles lootuses, et pesemine tervise tagasi annab. Augu põhjast võeti peale selle muda ja muljuti mudaga paiseid ja luuvalu kannatavaid liikmeid. Ohvriks viidud raha topiti muda sisse, muud ohvriannid pandi kivile.

Võisiku Vasksaare kivile, kesk raba, umbes 5 jalga suur, lohk sees, ohverdati hiljemal ajal enamasti raha. Seal käidi ilma kuulamas. Kudas kuulati, selle kohta puuduvad teated. Aru saades, et halvad ilmad, ikalduseajad tulemas, ohverdati kivile. Ohvriga loodeti paremaid ilmu saada. Vanemal ajal ohverdati vististi muilgi põhjustel.

Lihula Rõkandi kivil pidi ikka raha seisma. Võttis keegi rahatüki sealt ära, tekkis iseenesest teine asemele. Paremaks ohvriks kui vaskraha arvati hõberaha. Ei jõudnud mõni abiotsija hõberaha ohverdada, kaapis ta vähemalt hõbevalget lohu imet-tegevasse vette; see kaapimine kasvatas rahva arvamise järele vee tervekstegevat jõudu. Jõukamad igatahes viisid raha kivile ja peale raha haiguse puhul veel mõnesuguseid muid aineid. Pärnu-Jaagupi Vahenurme ohvrikivile viidi näituseks maa-aluste arstimisel peale hõberaha veel üheksat tõugu viljateri ja nartsuga soola. Albu ohvrikivist arvati, et selle vesi ohvri viimise järele haiguse tingimata parandas, ehk vastasel puhul oli haigus „surmaks loodud“. Sellel kivil usti veel koguni iseäralik imet-tegev jõud olevat. Soovis keegi enesele uusi riideid, viis riidetüki kivile, ja ta võis julge olla, et uued riided sai. Järva-Madise Kurisoo kivil pidi haige tervekssaamist ootama; tervis tuli, kui haige tarviliku aja seisis.

Elistvere Välgi küla kivist ustakse, et kui sellele jaaniõhtul ohverdatakse, siis ohverdaja imeilusat laulu kuuleb. Vanasti olnud selle kivi kohal kirik, aga vajunud 7 venna kirikusse mineku pärast maa alla. Sealt maa alt kirikust kostab jaaniööl imeilus laul ja mäng ohverdajale kõrvu. Aga muulgi ajal käidud vanasti kivil ohverdamas.

Kihelkonna Päli männiku suurele kivile ohverdati iseäranis palju jaani laupäeva õhtul ja jõulu laupäeva õhtul ja peeti seda kivi väga pühaks. Pühale kivile taheti vanasti kirik ehitada, kuid ettevõte jäi pooleli.

Saaremaal Paadla mõisa karjamaal on mõnda ohvrikivi; igaüks neist sai varemal ajal ohvrid, kui ka mitte igalt ohverdajalt. — Kuresaarest 10 versta eemal Kiiratse küla juuresolevale Kalevi kivile visati nagu reomaale ainult puu oks ohvriks. Sarnane koht näiks ka Ranna-Lülle tee ääres olevat, kus kaks kivi sinna maetud kombevastalise omavahelise elu pärast surmatud venda ja õde meelde tuletavad.

Ülepea ohverdati ohvrikivile kõiki neid aineid, mida muidu Uku vakka, Tõnni vakka ja hiitele ohverdati. Õieti ohverdati kivile rohkem kui vakkadesse. Nimelt tapeti ohvrikividel loomi ja ennemuiste ehk inimesigi. Kividesse puuritud lohkudesse valgus ohvrilooma veri. Mõnes kohas põletati verd, mõnes jäeti veri niisama kivile. Paistu Koduoru Tani ohvrikivi ligidalt leitud söed ja lambaluud tunnistavad, et seal luidki põletatud. Niisama tunnistavad Põltsamaa Pajusi ja Rõuge Paidra ohvrikivi ärapõlenud kivikorrad ja kivitükid ohvrite põletamisest.

Läänemaal on hiljuti alles mõnelt ohvrikivilt tühja-tähja leitud, Ridala Kilsi Andrese kivilt näituseks süsi, klaasitükka ja nartsa, Räpina Maarjamäe otsast Linte küla juurest ja Jaanikeste külast Võu jõe äärest piima ja mune, niisama Meeksi kivilt, nagu enne nimetatud. Vähemalt ei ohverdatud mineval aastasajal enam igal ohvrikivil ühteviisi ega ühesuguseid anda; ülepea olid anded rohkuse ja mitmekesisuse poolest, võrreldes endise ajaga, koguni kokku kuivanud: ainult mõni harv kivi sai veel ohvrid.

Vähem teatakse meil ohverdamisest ristikividele ja kohtukividele. Otsekohe neist ei kõnelda, aga oletan, et neist ometi Eestis jälgi leidub. Viljandi lähedal Võidu mõisa maal on kesk põldu suur sööt. Kõneldakse, et seal vanasti kohut peetud ja inimesi läbi lipu aetud; iseäralik kivi ometi puudub. — Kavilda „Kantslikohtu“ mäe kohta teatakse, et seal vanasti vaimulikud mehed Siidri lossist käinud rahva peale kohut mõistmas. — Haiba Riiumäel leidub veel mitu kivikuhja, seal riieldud vanasti ja veeretatud riiuohvrite haudadele kivikangrud. Siin ei kõnelda küll otsekohesest kohtumõistmisest, aga riidlemine eeldab omast kohast arupidamist.

italki
Soomes selle vasta tuntakse palju kohtukiva või kohtupidamise paiku = „tuomarinympyrä“, nagu näituseks Eurajoel, kus „Käräjämäki“ nimeline kohtupaik mäeharjana olemas.. Kohtukiva leidub veel Kokemäel (13 kivi), Rengos, Kakskerras, Ülaneel, Lohjas, Münämäel j.n.e. (A. M. Tallgrén, Suomen Kiinteät muinaisjäännökset, l. 81).

Veel tuleks Kuusalu nelja kuninga kivi nimetada. Sellel kivil leidub 4 ühesugust risti ja nummer 134. Rahvajuttude järele söönud sellel kivil korra 4 kuningat lõunat; nende söömise mälestuseks raiutud kivisse 4 risti. Vististi tuleb kivi vanaks ohvrikiviks arvata. Ohverdamise kõrvaldamise mälestuseks raiuti ristid kivisse. Nummer 134 on aga mingisugune maamõõtjate nummer. Võimalik, et sel kivil kuningad kohut mõistsid. — Kas Nuia alevis seina sisse müüritud iseäralikkude kirjadega varustatud kivi ohvrikivide hulka langeb, on võimata enam kindlaks määrata.

Peale juba nimetatud kivide tuleks veel järgmisi ohvrikiva tähele panna: Virumaal Palmse mõisa väljal nõia toodud kivi; hiljemini põletatud sellesama kivi otsas see nõid ära; teine kivi Palmses Vatku külas. Kadrina vallas leidub veel mõnda rahvale tähtsat kivi, nagu Odakivi, Painuva kivi ja Turbaneeme suur kivi, Soomest sinna visatud. Neile kividele ohverdamisest puuduvad teated, küll aga tuntakse seda suurele kivile Võhma ja Tammispea vahel. Selle kivi otsas käinud muiste metsajumal oma lendava hobusega; niihästi ühe kui teise jäljed jäänud kivisse. (J. Jung, Muinasaja teadus III, l. 155.) Kivi igatahes peeti vanal ajal pühaks, niisama ka ohvrikivi Jõhvi Saku küla ligidal ja teist Vaivara kihelkonnas Utria ja Mereküla vahel. Selleski kivis on mõnda jalajälge näha. Ohvrikivi „hiiekivi“ on Ubja mõisa ligidal. Kaarliküla kivile viisid naised iseäranis tõnisepäeva öösel sigade sigimise pärast ohvrid.

Harjumaal oleks veel Madise kihelkonna Põllküla Lauga küla metsa neljakandilist kivi meelde tuletada, niisama Ranna mõisa oma.

Läänemaal võib Kullamaa kihelkond muistsete mälestuste rohkusega hoobelda. Liivi mõisas kannab kivi hiiekivi nime, — märk, et kivi juures muiste hiis olnud, niisama ka Koluvere Lauknal, kus kiviprakku ohvrid pandud. Viimasel kivil käidi agarasti palumas. Väikse Kullamaa Lepiku heinamaal lohuga ohvrikivi. — Martna kirikuvallas on 2 säärast kivi; ühel on kaks jälge peal; suurem neist öeldakse Kristuse oma olevat. Sama kihelkonna Ranna vallas ka kaks kivi; teine neist ohvrite vastavõtmiseks lohuga. Ridala kihelkonnas Võnnus 2 ohvrikivi, teisel Härjamaa küla ligidal Kalevipoja jälg sees; seal arstitakse maaaluseid ja sügelisi; jälg sai muidugi selle eest ohvrid. Kilsi Uha talu kivil maaaluste arstimise koht; Ridala kiriku juures kahe lohuga suur ohvrikivi ja Sinalepa Hiievälja talu põllu sees niisama ohvrikivi. — Noarootsi kihelkonnas Sutlepa mõisa põllul suur ohvrikivi.

Varblas, Voosus ja Ridase küla väljal veel hiiekivi, suur mürakas künka otsas.

Põltsamaa kihelkonnas tuntakse peale lesknaiste kivi veel Kanavere ohvrikivi. Sulustvere Hundiaugu mäel seisnud vanasti kuue jala pikkune ohvrikivi. (J. Jung, Muinasaja teadus II, l. 203.) Suure-Jaani Õnniste külas oli hiies ka ohvrikivi, niisama Viljandi kihelkonnas Kuude külas, Saaretohvri põllu sees; hiljemal ajal sellele kivile rist sisse raiutud. (J. Jung, Muin. t. II, l. 110.) Paistus Ahimäe kõrtsi ligidal 2 jala laiune, 5 jala pikkune ohvrikivi, pikse purustatud. Paistu Aidus tee ääres ohvrikivi, kus tihti lambaid ohverdati, aga isegi leent viidi sinna; ohverdati veel 50 aasta eest. — Koorküla Pikrimäel on ohvrikiva, kus Pikrile vanasti mõnesuguseid ohvrid ohverdatud niihästi viljasaagi kui ka ilmade pärast.

Pärnumaal leidus Saarde kihelkonnas Jäärja Pihlaksu talu marjapuuaias vanasti suure pihlaka all lai ohvrikivi, Karksi kihelkonnas Pöögle Leisil teine niisama, alt õõnes, vist hilisemal ajal kummuli pöördud; Pollis Remsi külas kaks kivi.

Karula Jaanimäe ligidal oli varemini 6 lohuga ohvrikivi; sai hiljemini lõhutud ja müüriks tehtud.

Tartumaal veel nimetada ohvrikivi Pedja jõe ääres Reasvere hiiealuse heinamaal, ja Tähkvere Kodismaa külas Jaagupi talu karjamaal. Tähkvere Kadrina kivil käease 5 sõrmejäljega sees. Äksi Maramaa vallas Erala külas ohverdati ohvrikivile sulgloomi, kui rahe vilja maha lõi ehk viljale muud äpardust juhtus.

Ristikivile ohverdamist tuntakse Saaremaal Kiratsi külas. Selle kivi toonud vanapagan põlles sinna. Möödaminejad ohverdasid sellele ristikivile raha, aga ka puupulke. (Osiliana I, l. 34).

Kodumaa kivide rohkuse pärast ei suudetud iga kivi pühaks pidada ega igale kivile ohverdada. Suured kivid seisid vänemalt lugupidamises, kui ka igaühele ohverdamisest ei teata, näituseks Kalevipoja ja vanapagana või hiiude visatud kividele. Kuusalu ja Kadrina rannas leidub palju sääraseid suuri kiva, nagu Odakivi, Painuva j.n.e., aga neile ohverdamise kohta puuduvad teated. Kudas ülepea mingisugune kivi ohvrikiviks sai ehk miks ta juures ohverdama hakati, selle kohta ei tea rahvasuu enam seletust anda. Vist on selleks mingisugune fetishi sarnane asjaolu kaasa mõjunud. Oli kivil midagi iseäralikku juhtunud, algas talle ohverdamine.

Väiksed kivid seisavad väljaspool austamist. Rahvateadetest ei selgu enam, kas üsna väikestel kividel arvati haldjas olevat. Vististi tuleb asja nii mõista, et siin lugu niisama on kui metsaga ehk ütleme paremini võsastikuga, kus üks haldjas kogu võsastikku esitab.

Hulk väikseid kiva, väikeste kivide vare, sai mõnes kohas ometi ohverdamisepaigaks, näituseks Iru ja Rihu ämm, kellest eelpool kõne.

Leidub veel mõni kivi, kus ehk vanemal ajal ohverdati, aga selle ohverdamise mälestused hiljemini ununesid. Üks säärane kivi on Kurnal Mõisaküla Tõnumardi põllul maantee ääres. Sel kivil on kaks ratast peal, 10—12 tolli läbi mõõta. Rahvajutu järele leidub kivi all rahaauk. 1912. aastal laskis Tõnumardi peremees kivi purustada, ei leidnud aga kivi alt midagi. Ei ole see ohvrikivi, on see vist mingisugune vana piirikivi.

17. aastasaja lõpul algas agaram sõda ohvrikivide, hiite, kabelite ja kõigi vana usu jäänuste vasta. Tartu Toome peal olevast ohvrikivist jutustatakse, see maetud sel ajal maha, et keegi enam seal ei saaks ohverdada. Möödaläinud aastasajal, mil ohverdamisel käimise kartus kadunud, kaevatud kivi maast välja ja pandud limonaadimajakese juurde praegusele kohale, kus lapsed kivile iga päev liiva ohverdavad, endist verd vastavõtvat lohku nüüd mänguliivaga täites. Lustivere ohvrikivi viidi omal ajal kohalikku mõisa, kus ta ära tarvitati. Suure-Jaani Kaansoo ohvrikivi viidi jõe äärde ja visati sügavasse hauda. (Jung, Muinasaja teadus II, l. 223.) Kambja Oriku üks ohvrikivi veeretati järve, teine on praegu alles.

Laialt ustakse, et kui keegi ohvrikivi ehk osagi sellest mingisuguseks mitteohverdamise ettevõtteks tarvitab, see enesele alati õnnetust valmistab. Nii räägib rahvas, et Meeksi külas korra lauda ehituse ajal Jaani kivist tükk võetud ja lauda seina müüritud. Laut saanud valmis, iga aasta lõpnud 2—3 elajat ära. Jaani kivi tükk võetud seinast välja, viidud endisele kohale tagasi; sedamaid loomade lõpmine otsas. (Võrdle ka Truusmann, Живая старина I, l. 40.)

Kividel arvati oma haldjas olevat, keda mõne korra ka „kivialuseks“ nimetati. Iseäralikkudel kordadel ilmus see haldjas ehk kivialune nähtavale. Näib, et mõne korra ohverdati ohvrikividel kivi all asuvale haldjale; sagedasti oli ohver kellelegi muule pühendatud. Mõni vana jutt teab kellestki pahast vaimustki kõnelda, kelle pihta Vanataat ehk keegi muu kivi visanud ja ta seega kivi alla matnud.

Soomes tuntakse niisama kivide austamist ja kivide haldjaid. Kuulus on Ruskelas Immose kivi, kuhu mõnesuguseid ohvrid viidi. Haiguse puhul ohverdati puust või riietest tehtud põdeja kuju kivile. Selle kivi heitnud kas teised hiiud või jumal muiste kahe riidleva hiiu peale ja matnud need selle alla (K. Krohn, Suomalaisten runojen uskonto, lk. 91). Nagu viimsest märkusest selgub, seisab siin kivihaldjas surnutega lähedas ühenduses.

Lohkudega ohvrikiva leitakse Soomest mõndagi. Münämäe Raimelas on kaks säärast kivi, ühel 24, teisel 45 lohku, umbes tolli sügavused, 6 sentimeetri läbimõõduga. Kalvolast toodi mõne aja eest Soome rahvamuuseumisse kivi, 140 s. pikk, 100 s. lai, 40 s. ümarguse tassisarnase lohuga. Kangasnieme ohvrikivi on üheksa lohuga, teistel tuntud ohvrikividel vähem lohkusid. Uue Karlebii lähedal on Fläsksten, 6 sülda kõrge; sees suur lohk, kuhu 5 meest mahub. Neile kividele ohverdati hilisema ajani vaskraha, nööpnõelu ja muud. Venemaal tuntakse koguni vähe sääraseid ohvrikiva. Valdaimail kuuluks neid tükki 5 olevat, kaugemalt Venemaalt ei ole neid tabatud, peale Lõuna-Venemaa.

Nagu professor A. M. Tallgrén väidab, ulatavad vanemad säärased ohvrikivid tingimata kiviaega tagasi. Skandinaavias on kiviaja haudade kattekivides mõne korra samasuguseid lohkusid ohvrite vastavõtmiseks. Seal vähemalt on niisuguseid lohkusid vist rauaajalgi veel tehtud. Ajaloolisel ajal on ehk lohkusid ainult süvendatud; teated puuduvad, et niisuguseid lohkusid oleks ajaloolisel ajal tehtud. Skandinaavias on ohvrikivisid võiga või verega võitud. (Suomen kiinteät muinaisjäännökset, l. 69.)

Ülepea tuntakse Lääne-Euroopas palju sääraseid ohvrikiva. Rohkesti esineb neid Inglismaal. (O. Montelius, Der Orient und Europa, l. 27.)

Sakslased pidasid niisama kiva pühadeks; nende juures anti tõotusi ja tunnistati eksitusi üles. Piirikivid olid jumalatele pühendatud; neile viidi ohvrid ja nende juures peeti kohut. Mõnda kivi usti imet tegevat. Palju kõneldi tarkade kivist, mida arvati võivat kulda teha. Ülepea on sakslastel kivid nagu hingelised: nad halastavad inimeste peale ja nutavadki tarbekorral. Kividel anti tõotusi (vota ad lapides). Sakslastelgi oli kohtukiva. Sakslaste preestrid mõistsid ühtlasi ju kohut. (Simrock, D. Mythologie, l. 497.)

Õpetlaste seas on mõtteid avaldatud selle kohta, kellele niisugustel kividel ohverdati. Ühe arvamise järele viiakse ohvrid kivihaldjaile, kes eluhoonete ligidal kivide all elavad ja mõne korra sealt väljagi tulevad. Nagu näha, ohverdati mõnel ohvrikivil õige sagedasti ja rohkesti. Sellepärast tekib kahtlus, kas tõesti kivihaldjaid nii tihti ohvritega austatud. Iseasi oleks, kui ainult haiguste puhul ohverdati ja ohverdamisest parandust oodati.

Rootsi õpetlane Ekholm tunnistab surnud ohvrisaajateks (Ymer, 1916 l. 307). Tõsi on, surnud said mõnesuguseid ohvrid ja mõnes kohas, aga iga ohvri kohta ei või ometi tunnistada, et see surnutele määratud. Laplaste seidad igatahes seisavad surnute austamisega lähedas ühenduses. Kindlaks jääb, et meilgi kivile viidud ohver sagedasti surnule oli arvatud.

Soome ohvrikivide kohta väidab prof. A. M. Tallgrén, et need on lääne-kultuuri voolu tooted. (Suomen kiinteät muinaisjäännökset, l. 7011.) Sama väide maksab Eesti ohvrikividegi kohta. Tallgrén peab neid vanema kui Soome sugu asutuse mälestusmärkideks, sest Soome-Ugri rahvaste usundites ei tunta jooni, mis ohvrikivide lohkudesse liituksid. Niisugused viisid on omased Germaani ja Skandinaavia mütoloogiale, kust need Soome jõudnud.

Kivide austamine ja kividele ohverdamine ulatab Palestiinassegi tagasi. Juba Jakobist kuuleme, et ta kivi õliga võidis (1. Moos. 28, 18) ja teise korra kivi sambaks püsti pani (1. Moos. 31, 45). Vist käis Jakob oma jagu Kaanaani rahva jälgedes, kelle kohta uuemad uurimised nende kivikultust katsunud tõendada. Macalister leidis Geseris hulga suuremaid kivisambaid, millest uurijad oletavad, et Kaanaani rahvas neid austanud ja neid õliga võidnud (Thomsen, Palästina und seine Kultur, l. 33 je.).



Kiviristid.
Kiviristide poolest on Järvamaa iseäranis rikas ja seal jälle Ambla kihelkond, kus neid vanasti enam kui tosin leidunud, nüüd neid aga palju juba hävinud, nagu näituseks Raka metsas, kus neid enne 4 tuntud; rist on mõisa väljale veel järele jäänud; niisama hävinud on Linnapea Ojaküla Kõrveallika talu põllu ristid. Säilinud on Soonurme Suuga karjamõisa väljal rist, niisama Koigi mõisa lähedal, Lehtse Otsa talu põllul ja Kaalepi mõisa heinamaal. — Peetri kihelkonnas tunti varemini enam kui tosin kivirista, neist Müüsleri Kaaravere Toomajuhani talu, Müüsleri Sakasti talu ja Huuksi mõisa põllu rist kellegi sõjaülema, Alasti põllu rist verise lahingu mälestuseks, niisama ka Väike-Kareda Juhani talu põllu 3 risti kividega täidetud alusel. Teised kiviristid on Väike-Karedal Kääri-Hansu talu põllul, Kahala külas Soka talu põllul, Sargveres Terase talu põllul, Prandi mõisa põllul, Müüsleri magasiaida juures ja Koigi mõisa põllul; viimne rist kadunud, kuna teine veski juures säilinud.

Järva Jaani kihelkond esineb 7 kiviristiga; neist Kuksemaa Leisu, Kuksemaa aia ja viinavabriku ristid kadunud, alles veel Kuksemaa Soo kõrtsi, Selliküla mõisa ja Võhmuta rist. Ammuta küla rist on maa seest välja kaevatud.

Koeru kihelkonnas näidatakse Raigu mõisas 3 ja Ärvita mõisa põllul 4 risti, kõik rahvateadmise järele sõjaülemate mälestused. Kiriku juures leidus vanasti ka rist, aga see on ammu kadunud.

Madise kihelkonnas 4 risti: Albu Soosalu külas Välja talu põllul, Ahula mõisa maa sees, Kaalepi mõisa maa sees ja Kurisoo Paistevälja küla vahel.

Harjumaa avaldab kiviristide poolest kehvust peale Tallinna, kus Pärnu maantee ääres paar kiviristi, esimene neist 1560 venelaste vasta võitlemises langenud Tallinna kodanikkude mälestuseks. Teine niisamasugune mäletuserist endises Blumverki aias. — Kuie mõisa väljal kivirist.

Virumaal tuntakse umbes kümmekond kiviristi. Jõhvis on rist Pagari mõisa põllul, Simunas Avanduse mõisa juures sõjaülema haual, teine Selil täis kirja, ammu lõhutud; Kadrinas Ulja vallas kaks risti. Lüganuse Kõru külas ajalooline rist pealkirjaga et seal Vassili Raslavlev 1590 surma saanud. (J. Jung, Muinasaja teadus III, l. 143.) Vaivara Lagenal seisab kivirist kellegi sinna surnud kapteni mälestuseks. Aseri Kõrkülas kuulutab kivirist ühe kindrali hauda.

Läänemaal leidub vähe kivirista. Vigala Nurtus on vanasti üks olnud, kuid ammu juba jõkke veeretatud. — Hanila kihelkonnas leidub praegu veel peale tapetud pruudi ristide kaks risti; teine neist on rahvajutu järele viljavarga pärast püsti pandud. Varas maetud elusalt maha ja küntud siis adraga ta pea otsast. Rist pidanud inimesi hoiatama põllult minema vilja varastama. — Keblaste Võitramatsi rist on ammu endiselt kohalt kiviaeda viidud. — Rist veel Virtsu Esiveres, Kasel ja Vooses.

Pärnumaal Tõstamaa Kastna kivirist pandud rahvajutu järele sinna püsti, kus tüdruk teda enesele tõmbava nooremehe sirbiga tapnud. Tapja maetud kaelast saadik maa sisse ja küntud adraga ta pea niisama otsast ära kui Hanila viljavargal. (J. Jung, Muinasaja teadus II, l. 100.) Rikas on Aliste kiviristide poolest, kuid mõnda neist on ju hävitatud. Vana Kariste Saapa talu maal leidus neid varemal ajal kolm, niisama Ülemõisa juures, aga kaks neist on aeg enesele ohvriks nõudnud. Voltvedi Kärsal oli vanemal ajal kivirist, nüüd kadunud.

Viljandi Suure-Jaani kihelkonnas Kerita külas leitud mõne aja eest maa seest kivirist. (J. Jung, Muinasaja teadus II, l. 218.) Põltsamaa Kaavere mõisa välja 2 kiviristi on juba hävinud; mõlemad vist langenud sõjameeste mälestuseks sinna varemal ajal püsti pandud, sest seal on maast leitud luude järele otsustades vanasti sõjaväli olnud. Tuhalaane 2 kiviristi tuletavad vana matusepaika meelde. Kodu-oru mõisa õues seisab ka kivirist. Vana-Suislepi kivirist tuletab endist matusepaika meelde.

Tartumaal puutume Varal soo ääres Põhjasõjas langenud Rootsi kindrali mälestuseks pandud kiviga kokku.

Räpina Kuuksis kuulutavad kaks kiviristi sõjamälestust, niisama Põlva Päri Alakülas ja Vana-Koiola kõrtsi juures.

Rõngus oli paar versta Rõngu kirikust eemal Ristimäel rist; selle alla olla keegi ordumeister maetud; nüüd rist ammu kadunud. Rannu mõisa nurme rist tuletab rahva teate järele sinna maetud sõjaülemat meelde. Puhja Tännasilma küla Kaarli talu lähedal Ristimäel — vanal kalmel — endisel ajal ka rist; nüüd hävinud. Puhja Kavilda Juhu aias 3½ jala kõrgune kivirist annab teateid vanast matusekohast. — Puhja Reku metsas kuulutasid veel hiljuti mitu risti endist kalmet. — Palamuse Redulaastikus oli varemalt kivirist sinna surnud mõisnikupreili mälestuseks; rist lõhuti 1907 ära; ka Pikkjärve kõrtsi juures, veel Pääliku metsas ja Kaarepere koolimaal.

Kiidjärve Kassi kõrtsi ligidal tee ääres rist; risti peal veel väike rist; niisama kivirist Varnja Pöörandi talu maal. Laiuse Vaimastvere Päde talu maal, kuhu kindral maetud, ja Päde küla Pärtjaani talu maal. Puurmanni Tammikul Väägvere küla maal. Rannu küla põllul, Kirepi Kõduküla põllul, Palupera mõisa heinamaal ja Otepää kiriku juures niisama.

Muhumaal Villa külas kivirist — vana matusekoht. Linnuse ligidal olnud vanasti mõnda kiviristi. Rahvajutu järele sinna Daani kuningas kahe tütrega maetud.

Iga risti juurest ei ole ohverdamisemärka leitud, küll aga mõne üksiku juurest. Nende üksikute juurest leitud jälgede järele võime oletada, et vanasti muilegi ristidele niisama ohvrid viidi.



Kivisambad.
Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Esivanemate ohverdamised - 10
  • Büleklär
  • Esivanemate ohverdamised - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 3886
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1983
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Esivanemate ohverdamised - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 3938
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2016
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Esivanemate ohverdamised - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 3987
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1982
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Esivanemate ohverdamised - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 3948
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2045
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Esivanemate ohverdamised - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 4077
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1980
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Esivanemate ohverdamised - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 3791
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1864
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Esivanemate ohverdamised - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 4228
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2026
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Esivanemate ohverdamised - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 4176
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1966
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Esivanemate ohverdamised - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 3959
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1820
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Esivanemate ohverdamised - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 3934
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1922
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Esivanemate ohverdamised - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 3854
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1915
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Esivanemate ohverdamised - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 3973
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2081
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Esivanemate ohverdamised - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 4030
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2018
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Esivanemate ohverdamised - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 4031
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2047
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Esivanemate ohverdamised - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 3885
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2053
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Esivanemate ohverdamised - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 2427
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1429
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.