Eesti vana usk - 22

Süzlärneñ gomumi sanı 4014
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2041
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Mõnikord nimetatakse neid iseäralikeks kaluks, mõnikord koguni lindudeks (A. Aarne, Estnische Märchen- und Sagenvarianten, lk. 146).

Lätlased ja liivlased tunnevad vaarao lapsi. Lätlased arvavad, et neid Riias kuskil majas vees peetavat; nad küsida tihti, kas Riia valmis; vastuse peale, et sadade aastate pärast, nutavad nad; vastuse peale, et homme, rõõmustuvad nad, lootes siis ilma otsa kätte jõudvat (O. Loorits, Liivi r. usund, lk. 106).

Kui ka Lääne-Euroopas vaarao sõjaväest tekkinud mereolevusi tuntakse, näiteks Islandiski, kus niisama kui Eestis öeldakse hülgeid neist põlvnevat (Dähnhardt I, lk. 318), langeb nende peatundmise ala ometi ida peale. Venelased kõnelevad laialt „faraoonidest“. Need „faraoonid“ on vaarao sõjaväest Punases meres tekkinud kalainimesed, ülemine pool naiste- või meesterahvas, alumine kala (Этнографическое Обозрѣніе 1914, lk. 102), just kui harukorral eesti näkid. Faraoonidki küsivad viimsepäeva tulekut taga, sest pärast meid pääsevad nad maailma elama (Vene geograafia-seltsi arhiiv, A 209, II, lk. 70). Faraoone elab isegi Jäämeres ja Baikalis (nagu eespool, B VI, 10 fol. 7). Venelased teavad, et faraoonid koguni Kristuse järele joosnud.

Ülepea öeldakse vaarao sõjaväest tekkinud mereinimesed väga ilusad olevat ja kenasti laulvat (Труды зтнографическо-статистической экспедиціи I, lk. 211). Faraoonide ilus laul näikse neile sireenidelt juurde olevat lisatud.

Vististi on vaarao sõjaväe moondumine mingisugusteks mere-elukateks slaavlaste poolt meile tulnud.


Angerjas.
Rahvas peab angerjat ussi poolvennaks ega söö sellepärast angerjaliha. Rahvajutu järele ongi angerjas ussist tekkinud. Kord löönud keegi mao teibaga keskelt pooleks. Mao tagumine pool satub vette. Selle poole moondab ühe teate järele vanapagan maoks, teise teate järele tekib sellest poolest ilma välise mõjuta angerjas. Endist asupaika kuival maal meelde tuletades tuleb ta vahel öösiti jõest välja kaldale.

Teisendi järele joosnud vanapaganal magamise aial suust ila välja. Vanapagan visanud ühe ilatüki jõkke, sellest sündinud angerjas (Teised vanapagana jutud, 45).

Rootslaste väite järele lõi Jeesus paradiisis kepiga mao keskelt pooleks; peapool langes maa peale, sabapool vette. Esimesest sai uus madu, teisest angerjas (Eibofolke, 356, 8).

Angerjas omandab maagilise väe joomahaiguse parandamiseks: Seks pannakse elus angerjas viina sisse, lastakse seal surra ja kolm päeva liguneda. Seda viina antakse joodikule juua. Varssi jätab joodik joomise maha.


Haug.
Rahva teadmise järele loodud kaladest haug kõige esmalt; ta pidanud nagu teiste kalade kuningaks saama. Haug ujunud kõik veed läbi, tulnud kaevates Looja juurde tagasi, et vett ta sugutamiseks liiga vähe; vaja vett rohkem. Vanataat pahandunud havi ninatarga ütluse üle ja määranud havile elukohaks sood ja kraavid. Kuninglikku võimu ei ole havil enam; teised kalad kardavad teda küll ta julmuse pärast, aga ta sõna nad ei kuule (Neljas Rahvaraamat, 13).


Lest.
Lestaga teeb legend tegemist, katsudes seletada ta iseäralikku välimust. Jeesuse ristilöömise puhul tekib sõjameeste keskel vaidlemine, kas Jeesus võib üles tõusta. Kahtleja osutab kala, kelle ühe külje ta söönud, ja ütleb: kui see kala elama hakkaks, usuks ta Jeesuse ülestõusmist. Vette visatud kala hakkaski elama. Sedaviisi tekkis lest, kammeljas ehk kamelikala (Dähnhardt, Natursagen II, lk. 269; Miks, 61). Sama lugu tunnevad ka Setukeste laulud I, 35. Seal kõneldakse, et kala oli pannile pandud ja see kala läks Maarjale teateid viima Jeesuse surmast, niisama ka kukk. Teisendis öeldakse, et pool kala oli küpsetatud, pool jäetud (nr. 178). Setukeste lauludes ei nimetata, missugune kala Maarjale sõnumiviijaks saanud, kuid ütlusest, et pool küpsetatud, pool jäetud, võime oletada, et meil siin niisama kui legendis lestaga tegemist. Lest tuletab ju poole kala söömist meelde: ühel lesta küljel liha, teisel peaaegu ainult luud.

Teisend tunneb teissugust lesta tekkimist. Kord söönud Jeesus mere ääres jüngritega kala. Üks külg olnud juba söödud, kui Jeesuse ja jüngrite vahel sõnelemine tekkinud. Jeesus visanud söömatajäänud kala merre tagasi. Sellest kalast saanud lest (Teine Rahvaraamat, 40).

Mida lesta tekkimise puhul lestast kõneldakse, et pool lesta söödud, pool söömata, seda laulavad Jeesuse surmalaulus setud ka kukest: poolkeedetud kukk lendab katlast õrrele Jeesuse surma kuulutama (Setukeste laulud I, 174). Niisugust kuke elusakssaamist tunnevad mitmed muudki rahvad (Köhler, Kleine Schriften III, lk. 228).

Venelased tunnevad samuti hästi lesta tekkimist. Maarja ei taha Jeesuse sündimist muidu uskuda, kui et ühelt poolt söödud kala jälle ellu ärkab. Vettevisatud kala saab sedamaid elu (Афанасьев, Народныя русскія легенды, lk. 9). Siin erineb lugu niipalju, et kahtlust ei avalda sõjamehed, vaid Maarja. Jekaterinoslavi kubermangus ei usu kala poolt külge söönud Maarja Jeesuse ülestõusmist, viskab kala vette ja kala hakkab lestana elama (Сборник Харьковскаго историко-филологическаго общества, lk. 185). Soomes kõneldakse, et Maarja kala ühe külje ära sõi ja teise vette viskas (professor K. Krohni teade).


Vähk.
Vanapagan puhanud Koodiorus päikese paistel, püüdnud teda tülitama tulnud kirpe ja visanud neid jõkke, kus nad vähkideks moondunud (Vanapagana jutud II, lk. 98).

Vähid elanud muiste metsas. Kord heidab väsinud vanapagan Emajõe kaldale puhkama. Vähid tulevad vanapaganat näpistama. Vanapagan kargab vähkidega koos jõkke. Sest saadik on vähid veeloomad (Miks, 59).

Alguses ei käinud vähk tagaspidi, vaid ainult edaspidi. Kord vaadanud Vanaisa loomi ega näinud vähki. Küsib, kuhu vähk jäänud. Vähk vastu: Kas sul silmad tagapool, et sa mind ei näe? Vanaisa vastu: Et nii ninatark oled, olgu sul enesel silmad tagapool! Fählmann ütleb selle juhtumuse Emajõe kaevamisel olevat sündinud; rahvasuu ei ühenda sagedasti juhtumust Emajõe kaevamisega (Eesti muistsed vägimehed, lk. 8). Teisendi järele küsib Vanataat jõe ääres vähilt teed. Vähk annab niisuguse vastuse kui juba nimetatud. Tagajärg samasugune.

Samasuguse vähi silmade muutmise loo kuuleme slaavlastelt, romaanlastelt ja germaanlastelt (Dähnhardt, Natursagen III, 181).

Kui kaerapööris väljas, võib juba vähke püüda, sest et nad siis sööta söövad.

Kui vähke küpsetatakse, kaovad nad sealt ära, kust neid võetud (Paistu).

Kui vähk üle sea tõstetakse, sureb vähk kohe (Pärnu).

Kui putukas vähki imeb ja pärast inimest hammustab, tuleb inimesele vähihaigus.

IX.

Puud ja taimed.
Loomise nimelises kirjutises teatab Fählmann, et sinna, kus Vanemuine kivi otsas istudes laulnud, puud maast kasvanud (Eesti muistsed vägimehed, lk. 7). Et eesti rahvasuu Vanemuist ei tunne, langeb sel Fählmanni väitel alus alt. Rahvasuu ei tea üldiselt puude tekkimise kohta enam midagi, ainult mõne üksiku puu kohta kõneleb ta, need olla inimestest tekkinud, näiteks Lehmja tammed, Kurna männid, Järva-Jaani Einmanni pärnad (Eesti mütoloogia III, lk. 45).

Kreutzwald laseb Kalevipoja taimeriigi asutajaks hakata (Kal. VIII, 661—681). Vägimees külvab võsastikud võrsuma, metsad kasvama, külvab marju kandvaid taimi ja õitsvaid lilli. Rahvasuu sellesarnast Kalevipoja tegevust ei tunne; Kreutzwald on siin püüdnud „Kalevalat“ jälgida. Kalevalas teeb Väinämöinen maa ehtimise taimeriigiga Sampsa Pellervoise ülesandeks, kes kõik puud ja taimed kasvama saab peale tamme (Kalevala II, 13—50).

Ühe Võnnu teate järele loonud Vanataat esmalt linnud, siis taimed. Kõige viimaks võtnud puude istutamise käsile, kutsudes kõik linnud ja loomad appi istutama. Ühed kaevanud istutatava puu jaoks augu, teised kannud puu juurtele mulda peale. Hämaraks jääb, kust Vanataat istutatavad puud võtnud, kus nad enne kasvanud; selle küsimuse kohta ei ole ma teateid leidnud.
italki

Teises kohas laseb Kreutzwald Kalevipoja vanema venna kuusikus istudes lehtpuudele lehed, okaspuudele okkad, kuuskedele käbid, tammedele tõrud külge laulda (III, 456—468). Keskmine vend laulab lilledele õisi, laulab puudele vilja, laulab mõnesuguseid marju kasvama (III, 479—501). Kalevipoja vendade laulmise tagajärjel puudub rahvasuus igasugune alus.

Vana jutt laseb puud kannatuse puhul putukate ja tõukude poolt Taevataadilt minna abi otsima ja Taevataat saadabki neile abi (Sitzungsberichte d. Gel. Estn. Ges. 1901, lk. 125).

Et mõned puud inimestest tekkinud, selgitab omalt poolt seegi asjaolu, miks mõned puud inimeste nimesid kannavad, nagu näiteks rändama läinud puud. Aga muudki puud esinevad mõnikord inimeste nime all. Kuulsin lapsepõlves Vigalas rohtaias vanemaid õunapuid inimeste nimedega nimetatavat. Grimm väidab, et Saksamaal keskajal pühi puid Frau'ks nimetatud, eriti tamme „Frau Eiche“ (Grimm, D. Mythologie II, lk. 542). Eestis kuuluksid asukohta muutnud puud sääraste nimedega puude hulka. Vigala õunapuudest ei ole ma ometi kuulnud, et neid muist puist pühimaks peetud.

Hiiepuist ei ole siin koht pikemalt kõnelda; seda olen teinud Eesti mütoloogia I Hiite ja III Pühade puude all lk. 43 jj. Nimetan siin ainult, et piksest tabatud puul ustakse taevalik vägi olevat, mis nimelt haiguste paranduses avaldub. Hambahaiguse puhul võetakse piksest tabatud puu kild ja torgitakse sellega igemeid. Säärase taevatulest riivatud puukilluga torkimise peale arvatakse valu tingimata kaduvat.

Muhke ja paiseid vajutatakse niisuguse puukilluga niisama kui piksekiviga.

Sagedamini kui puukildudest otsib vanarahvas abi kogu puust, nimelt läbi puu pugemisest. Selleks vajati puud, mis pealtpoolt kokku kasvanud, kuna tüve õieti kaks puud moodustasid. Leidub niisuguseidki puid, mis alt üks, siis kaheks harunenud ja need harud jälle kokku kasvanud. Seesuguse puu harude vahelt poeti vanemal ajal haiguse puhul läbi, enamasti palaviku puhul. Usti, et puu haiguse haigest maha pühib; teise arvamise järele anti haigus puule edasi. Puudus säärane haraline puu, lõigati mingisugune kasvav puu keskelt pikuti kaheks, kisti puu mõlemad pooled teineteisest eemale ja lasti siis haige vahelt läbi pugeda. Kõige sagedamini võeti niisugune läbi puu pugemine ehk enam läbi puu tõmbamine haigete lastega ette. Dr. J. Mannise teadmise järele on Soomes vanasti palju rohkem läbi puude poetud või pugeda lastud kui Eestis. Ülepea on usk, et läbi puu pugemine haigustest vabastab, germaanlastel väga tuttav abinõu. Sakslased panevad iseäralikku rõhku tamme peale (Grimm, D. Mythologie II, lk. 976). Eestist ei ole ma kuulnud tamme eelistamist muile puile. Saksamaal arvati puust kõige paremini abi saada, kui säärane läbi puu pugemine suurte pühade öösi ette võeti. Puu lõigati läbipugemiseks pikuti lõhki, siis seoti puu mõlemad pooled pärast läbipugemist ehk alasti lapse läbi puu tõmbamist lapse särgiga jälle kinni (Wuttke, D. d. Volksaberglaube, 503).

Eestist ei ole ma jälgi leidnud, küll aga Saksast, et ka läbi kivide poeti eelnimetatud otstarbega. Seda nimetati „nõelasilma läbi pugemiseks“; see viimne ütlus tuletab piibli nõelasilma ja kaamelit meelde (Grimm, D. Mythologie II, lk. 976). Saksamaal ehitati isegi kivialtareid selleks, et haiged võiksid läbi pugeda ja pugemise tagajärjel tervist omandada (Panzer, Beiträge zur deutschen Mythologie II, lk. 431). Isegi läbi redelipulkade pugemisest loodeti Saksamaal haiguste vastu omajagu abi. Ülepea on läbi puude, kivide või mingisuguse asja pugemine väga vana; sellest leitakse näpunäiteid juba indlaste Vedades (Wuttke, D. d. Volksaberglaube, 503).

Muiste olnud puud varustatud kõnelemisanniga, rääkinud niisama kui inimesed; viimased mõistnud nende juttu ja nad ise vahetanud eneste vahel mõtteid. Loomadega ja lindudega võinud nad rääkida ja need mõistnud vastastikku üksteist.

Ei rääkinud ainult puud, rääkinud isegi vili. Rukis ütelnud külvajale: „Viska mind kas tuhka, küll ma kasvan, aga viska õigel ajal!“ Oder arvanud: „Mulle ükskõik, viska kas ojasse!“ Kaer ei ütelnud midagi, sellepärast külvatud teda kõige lahjemale maale.

Muidugi mõista olid rääkijad puuhaldjad, kes tihti puuraiujaid palusid puud mitte raiuda või lihtsalt keelasid. Kord läinud mees metsa tarbepuid raiuma. Astunud kuuse juurde. Kuusk vastu: „Ära raiu! Vaata, kuidas mu tüvi juba nutab!“ Mees männi juurde. Mänd vastu: „Ära raiu! Minust ei saa tarbepuud!" Mees lepa juurde. Lepp vastu: „Ära raiu! Iga löögiga voolab mu südamest verd! Veri teeb puu ja su kirve punaseks!“

Mees ei tea, mida teha. Ükski puu ei salli raiumist. Mees kurvalt kodu poole. Eks teel tule jumal mehele vastu. Jumal küsima, miks mees kurb. Mees kõneleb, et ei saa tarbepuud. Jumal vastu: „Mine metsa tagasi! Raiu, mis ette juhtub. Puud ei saa enam vastu vaielda.“

Mees läinud. Raiunud kuuse maha. Kuusk ega ükski muu puu ei vaielnud enam raiumise vastu. Sest saadik ei tohi puude haldjad enam inimesekeeli rääkida. Ainult sahinal, kohinal, mühinal kõnelevad nad veel üksteisega, kuid inimene ei mõista nende keelt (Miks, 90; vrdl. ka Kreutzwaldi Eesti rahva ennemuistsed jutud, lk. 281).

Inimesed korjanud muiste kuuskedelt käbid ära tuletegemiseks, nii et enam käbisid üle ei jäänud uute kuuskede kasvatamiseks. Et kuusikud hoopis ära ei kaoks, muudetud muist käbisid lutikateks inimesi piinama ja vaevama. Teisendi järele võiks oletada, et moondaja Jeesus olnud, kellele kuusk varju annud ja keda Jeesus sellepärast oma hoole alla võtnud.

Muiste kannud puud kogu aasta lehti; samad lehed püsinud alati puudel, nagu nüüd veel kuuskedel ja mändidel nende okkad. Lehtpuude lehtedest ilmajäämist seletab legend järgmist viisi: Kord otsinud Jeesus puude alt vihmavarju. Puud keeldunud andmast; üks vabandanud ennast harvade lehtedega, teine nõrkade okstega. Karistuseks määranud Jeesus lehtede mahalangemist sügisel ja kogu talve paljaksolemist. Sest ajast peale jäävadki lehtpuud sügisel paljaks, kuusk aga vaatab puude kuningana muude metsa puude peale (Miks, 91).

Legendi teisendi järele tulnud Jeesusele Jeruusalemma ratsutades põletava päikese pärast nõrkus peale, mispärast ta kaselt läinud varju otsima. Kask aga seletanud, et lehtpuud talle varju ei anna, sest Jeesuse ratsu sööks ja katkuks kõik lehtpuude lehed. Karistuseks määranud Jeesus lehtpuudele sügisel paljaksjäämist, okaspuudele alalist haljakspüsimist (Miks, 91, 11).

Puud ei rääkinud muiste ainult, vaid nad vahetasid ka asukohta. Puude rändamisest ei ole vaja siin pikemalt kõnelda, seda küsimust on juba mu Eesti mütoloogias III, lk. 44 jj. harutatud. Sellevastu ei saa mööda minna teistest ajaloolised olla tahtvaist, kuid tõepoolest ometi enam-vähem muinasaja iseloomuga puudest. Need on n. n. rootsi kuninga puud.

Rahvajutu järele löönud Peeter I ja Karl XII Nõos kepid maa sisse selle ütlusega, et kelle juba kaua kantud kepp hakkab kasvama, see saab Eestimaa peremeheks. Peetri kepp hakanud aja jooksul mädanema, Karl XII kepist aga kasvanud päratu pärn. Teisal kõneldakse, samasugune keppide maa sisse pistmine olevat Paldiskis sündinud.

Sagedamini astub kepi asemele vankri-ais, kuid siin esineb Rootsi kuningas üksi, kes aisa maa sisse pistes ütleb, et kui ais hakkab kasvama, saab Eesti Rootsi omaks. Sama motiiv kordub Narvas, aga veel Sangaste Villemi mõisas, Keeni Prüüsi talu alal, Helme Patkülas ja Viljandi Võidus. Ais vaheldub mõnikord loogaga.

Sagedasti istutab kuningas tammesid, enamasti latv mulla sisse, juured ülespidi. Needki hakkavad kasvama niisama kui mulla sisse pistetud kepp, ais või look.

See ajalooline näiv kuiva puu kasvamahakkamine on paljudel rahvastel tuntud mütoloogiline või legendaarne aine, mille algkujuks võime pidada Aaroni keppi. Heraklese nuiastki teab mütoloogia, et nui hakkas juuri ajama ja kasvama. Joosepi kepist räägib legend, et kepp hakanud õitsma (Boldt, Eupharion, 4, 323). Sakslased tunnevad sarnase loo Tannhäuseri lehti kandvast ja õisi ajavast kepist, Rootsis preestrikepist (Afzelius, Svenska Folkets sags-häfder II, 156). Premõslis kõneldakse ka õitsvast kepist, sakslaste Barbarossa-muistendis ühendatakse kuiva puu haljendamine ja õitsmine puule pandud kilbiga. Võõraste rahvaste enam-vähem müütiliste isikute puud on eesti rahvaluule katsunud rootsi kuninga puudeks muuta („Eesti Kirjandus“ 1925, lk. 426 jj.).

Mõni puutõug tekitab tulekahju; niisuguse puutõu tarvitamise eest tuleb hoida; isegi kütteks ei tohi seda võtta. Niisugune puutõug on keskelt läbi lõigates sinakas ja mustad jooned käivad tast läbi (Wiedemann, Aus d. inn. u. äuss. Leben, lk. 447).

Ainult mõne üksiku puuga teeb rahva usund nimepidi tegemist; suuremal osal puudel puudub kokkupuutumine mütoloogiaga ja legendidega. Legendid on mõista muidugi enam-vähem rahvusvahelised.


Tamm.
Tähtsat osa puude hulgas mängib Eesti mütoloogias tamm. Juba rahvalaulud teevad tammega, eriti suure tammega tegemist, mis ka „Kalevipojas“ vähe muudetud kujul aset leidnud. Mis germaanlastel yggdrasil, seda eestlastel, soomlastel suur tamm. On isegi tahetud suurt tamme germaanlastelt omandatuks arvata, kuid seda võime tõepoolest vaevalt väita. Eesti rahvalauludes istutatakse tamm ühe ja teise perekonnaliikme iluks, kuid tamm ei hakka kasvama. Alles siis, kui tamm peiu iluks istutatakse, hakkab tamm sirguma, jah, sirgub koguni võimsalt, nii et tamm taevasse tõuseb ja oksad pilvedesse poevad: tamm tahtis taevast lõhkuda, oksad pilvi pillutada, ei võinud enam päike paista, kuu kumada, tähed särada. Niisugune loodusekäigu takistus nõuab kõrvaldust. Otsitakse tamme raiujat, aga ei leita; ühegi inimese jõud ei ulata tamme raiumiseks. Väike mees meresta raiub viimaks tamme (Kalevipoeg VI, 800—908). Tammest tehakse mitmesuguseid majariistu, meeleldi veimevakk, vahel aga kirik või muu maja. Igatahes ei vasta rahvalauludes tammest tehtud asjad tamme suurusele. Kreutzwald oskab suurele tammele asjakohase ülesande anda: ta laseb tammest kuulsa Soome silla ehitada Eesti ühendamiseks Kaljuvallaga.

„Kalevala“ teises laulus esineb niisama suur tamm, mille seemne Sampsa Pellervoinen külvab. See kasvab niisama jõudsasti kui eesti rahvalaulude tamm ja takistab niisama pilvede jooksu ja taevakehade tegevust. Tamme raiub niisama väike mees maha, kuid tammest ei oska soomegi rahvalaulud midagi tammekohast lasta valmistada. Mõned teisendid lasevad tammest nõianooli ja isegi sauna valmistada, kuhu jumal oma perekonnaga tuleb vihtlema. Suure tamme laul on Eestis väga tuttav, aga niisama tunnevad teda karjalased laialt.

Teine eesti rahvalaul paljude teisenditega jutustab nutvast tammest. Tamm kaebab, et muid puid maha raiutud, teda aga üksi maru kätte jäetakse. Laulik trööstib tamme, et tamm raiutakse ja tammest tarbeasju tehakse. Teises laulus otsitakse laevapuud. Küsitakse ühelt ja teiselt puult, aga igaüks vastab, et nad laevapuuks ei kõlba. Tamm alles vastab: Jah, minust saab laeva laudu, laeva laudu, purjepuida, ankurile aluspakku (Eesti rahvalaulud I, 6).

Vanasti oli Eesti rikas tammemetsade poolest, kuna need nüüd ammu kadunud; mitmest soost leitakse veel meie ajal tammepalke. Ainult üksikuid tammesalku on järele jäänud; üks suurematest Mihkli kiriku juures. Tamm igatahes oli muiste Taarale pühendatud puu, just niisama kui germaanlastel Donarile, Thorile. Tamme alla tuldi kokku paluma ja ohverdama ja tamme ehiti lintidega. Küll anti tamme puudusel muudelegi hiiepuudele austust, aga esimeses reas hiiepuude hulgas seisis ikka tamm või tammik. Viimane elab rahvamälestuses Tartu Toomemäel leidunud Taara tammiku nimel eriti veel edasi. Kui ka muid tammikuid austati, ei ole muude tammikute mälestused Tartu Taara tammiku mälestuse viisi säilinud.

Kuna sügis puud lehe-ehetest paljastab, ei suuda ta tammele viga teha. Põhjuse seletab rahvajutt järgmisi: Kord tulnud vanapagan Taara ette sooviga, et Taara lubaks kord ka tema palveid täita. Taara vastanud: Kui kõigilt puudelt lehed langenud, võid oma palvega tulla, küll ma siis selle täidan (Hurt III, 14, lk. 183). Et vanapagana palvet mitte täita, määranud Taara tamme kevadeni vanu lehti kandma. Vihas lõhkunud vanapagan tamme lehti. Sest ajast peale on tammel katkenud lehed (Vanapagana jutud II, 47).

Soost leitud tammepakkudest tehtud tee Võlla mõisa juurest Vanakülasse, ka Avaste soost. Uue-Karistest tammepakkudest sild (O. W. Masingi kirjad I, lk. 24 jj.).

Välk lööb sagedamini tamme pihta kui muude puude pihta. Euroopas on tamme üldiselt peetud müristamisjumala puuks. Prof. K. Krohn väidab, et alguses tamme pühaks peetud ta tõrude pärast, mida inimesedki sõid (Kalevalan run. historia, lk. 133).

Kõik tammed ei ole inimestest tekkinud, küll aga Lehmja tammed. Jüri kih. Lehmjas hakanud pulmalised murul tantsima ja kiskunud Taevataadi poolt sinna istutatud tamme kõigi juurtega maast üles. Taevataat vihastunud selle teo üle nõnda, et kõik tantsijad tammedeks moondanud (Eesti kohalikud muistejutud, 25). Neid Lehmja inimestest tekkinud tammesid austatud hiljemini ohvritega.

Slaavlastel esineb tamm maailma-puuna. Karpaati venelased räägivad, enne maailma loomist kasvanud juba meres kaks tamme ja nende otsas istunud kaks tuvi. Nõiasõnades kõneldakse Bujani saarel kasvavast tammest. Vene muinasjutud teavad, tamm kasvanud taevasse, just kui Eestiski; seda tamme mööda roninud keegi taat taevasse (Афанасьев, Поэт. воззр. II, lk. 295). Germaanlastel ei tõuse tamm küll nagu Venes, Soomes ja Eestis taevasse, sinna tõuseb saar, aga kõigiti on tamm germaanlastel kõuejumal Thorile, Thunarile pühendatud puu, mille all antud tõotusi kõige kindlamaks peetakse (Wuttke, D. d. Volksaberglaube, 13).

Lätlastel lõhub Perkun tamme, selle verega päikesetütre riideid täis pritsides; teises läti laulus astub tamme asemele roos või uba, mille oksad niisama kui eesti tamme omad pilvedesse ulatuvad. Uudisena esineb Lätis see asjaolu, et seda roosi või uba mööda vaeslaps üles taevasse ronib (Lautenbach, Очерки, lk. 19; 123).


Pihelgas.
Eestlased, aga ka muud põhjamaa rahvad peavad pihelgat pühaks puuks. Üks eesti mõistatuski ütleb: Püha jõgi, püha mägi, püha pihelgas mäella, pühad marjad pihelgalla. Soome rahvalaul nimetab niisama pihelgat pühaks:

Pyhät on pihlajat pihalla —
pyhät oksat pihlajissa,
marjaset sitä pyhemmät.

(K. Krohn, Kalevalan runojen historia, lk. 769.) „Kalevala“ laseb Sampsa Pellervoise külvata „Pihlajat pyhälle maille“ (II, 29). Teisal kõneleb „Kalevala“ pihelga haldjast pihlatarest: Pihlajatar piika pieni (XXXII, 87). Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ kõneleb mõnd korda pihelgast, kuid ei ütle tast midagi iseäralikku. Eesti mõistatus nimetab enam kui kord vikerkaart pihelgaks: Pihelgane vits käib üle ilmamaa. Ehk: Pikk vits pihelgane, üle ilma õispuine. Kuna esimene mõistatus pihelga pühaduse peale rõhku paneb, ei tee seda teised enam. Igatahes osutavad mitmed andmed eestlaste ja soomlaste seas pihelga pühaduse poole, aga, lisan juurde, niisama skandinaavlastelgi.
Eestis antakse pihelga pühaduse kohta järgmine seletus: Jeesuse rist olnud kolmest puust kokku pandud: pihelgast, kadakast ja lodjapuust. Et pihelgas Jeesust ristil kannud, on Jeesuse pühadus pihelgasse hakanud ja pihelgas pühaks puuks saanud. Seega põlvneks pihelga pühadus ristiusu ajast. Tõepoolest ulatub see paganusse tagasi, nagu meile Skandinaavia mütoloogia selles suhtes näpunäiteid annab, aga ka muude, germaanlaste ja laplastegi oma. Agricola nimetab Uku naiseks „Raunit“, milline nimi soome nõialauludes ka Rauna ja Raana kujul esineb. Laplastel asub Rauni asemele Ravda, kellest öeldakse, et pihelgad talle pühendatud ja neid ta koobaste juures rohkesti kasvanud (J. Fellman, Anteckningar II. 147).

Snorra Edda ütleb, et „pihlakas on Thori abi“. Prof. E. N. Setälä seletab, et Thori abi sedasama tähendab kui abikaasa (Finnisch-ugrische Forschungen, XII, lk. 203). Peale selle tõendab ta, et Rauni, Ravda rootsi rönn = pihelgas sõnaga kokku sulab. Pihelga iseäralikust suhtest Thoriga, müristamisjumalaga, kõneleb see asjaolu, et Inglismaal ustakse, välk ei löövat iialgi pihelgasse (Kuhn, Die Herkunft des Feuers, lk. 201). Kõigiti siis pihelgas muistne paganuse-aegne püha puu. Juba Plinius nimetab teda pühaks: Esculus Jovi sacra (Grimm, D. Mythologie, I, 543).

Räpinas oli vanasti kuulus hiiepihelgas. Selle juures käidi neljapäeva-õhtuti karjaloomade õnne pärast palumas, ühtlasi viidi sinna ohvreid, nagu punaseksvärvitud villaseid lõngu, linakolkmeid ja hõbesõlgi. Need ohvriannid pandi pihelga okstele, kuhu nad seni jäid kuni mädanesid või neid sealt keegi koristas.

Rahvasuu laseb pihelga üheskoos kasega ja lepaga minna Taevataadi juurde abi otsima neid hävitavate söödikute vastu ja nad leiavadki abi (Sitzungsberichte d. Gel. Estn. Ges. 1901, lk. 127).

Aga mitte ainult püha puu ei ole pihelgas, vaid ta omab peale selle veel maagilist väge, ta lõikab niisama kui Kalevipoja mõõk. Hobuseks moondunud vanapaganale neiu röövimise puhul lööb Tõll pihelgase vitsaga kaela pihta hoobi, mis sedamaid hobuse pea kaelast lahutab ja hobuse keha kiviks, hookiviks moondab (Eesti muistsed vägimehed, lk. 120). Ühe teate järele raiub Kalevipoeg mõõgaga, teise teate järele pihelgase vitsaga Kaberla järve tühjaks joonud sortsi härja pea otsast ja härg moondub niisama kiviks kui hobune Saaremaal.

Ülepea esineb pihelgas ehk pihelgane vits mõõgana nõidadele ja kõigile kurivaimudele; seda kardavad nad nagu tuld, ütlen parem — välku. Kipub kurivaim kallale, kõige parem abinõu pihelgase vitsaga vastu astuda, siis põgeneb ta varssi. Vaevab luupainaja, hall või kodukäija, lüüakse auk, kust ta sisse pääsnud, pihelgase punniga kinni, — vaevaja ei pääse enam hoonest välja, vaid peab oma tõsist nägu näitama. Möllab tuulispask ja lüüakse teda pihelgase vitsaga, selgub varssi, missugune nõid tuulispasana kahju teeb. Muidu tarvitavad aga ka nõiad kurjategemiseks palju pihelgat. Tahavad nad kellelegi saata lendvat kahju tegema, võtavad nad selleks sagedasti pihelgased pulgad ja saadavad neid lendu.

Kaugematel soome sugu rahvastelgi, aga niisama venelastel esineb pihelgas kaitsjana kurivaimude vastu. Tšeremissid peksavad maja pihelgaokstega, et kurivaime eemale peletada (Finnisch-ugrische Forschungen, XII, lk. 207).

Pihelgat on uuema ajani palju tarvitatud pahede kõrvaldamiseks: kui vistrikke näol, hõõrutakse neid riidega, nii et nägu verine, minnakse siis metsa, puuritakse pihelgale auk sisse, pannakse hõõrumisriie auku, lüüakse augule pulk ette, — siis kaovad vistrikud (Vaivaru).

Täide puhul võetakse kaks pihelgast vitsa, tehakse teise latva auk, pannakse 9 täid sisse, teine vits latvapidi prundiks ja pistetakse nii kerisele, — siis kaovad täid (Vändra). Haiget hammast torgitakse pihelgase horgiga (Ambla).

Umbes niisama tehakse, kui piimal ussid sees: puuritakse pihelgasse auk, topitakse 9 ussi auku, suletakse augu suu ja visatakse põlevasse ahju (Tõstamaa).

Ussidegi kaotamiseks tarvitatakse pihelgast vitsa. Kuskil kippunud ussid tuppa. Mindud targa juurde abi otsima. Tark õpetanud: Peksa tuppa tulevat ussi nii valusasti kui last pekstakse ja ütle: Uss, vii teistele ussidele käsku, et nad ei tohi majasse tulla, — muidu saavad samasuguse nahatäie! Targa õpetuse järele tehes kadunud ussid.

Pihelgat peetakse heaks abinõuks ka pahede ärahoidmiseks. Pikk pihelgas raiutakse maha, tuuakse tüvi ots ees koju, vinnutatakse kerisel, aetakse lõhki, ladvapoolsed oksad seotakse kokku, sidumiskohale tehakse 9 sõlme peale, aetakse karjalaskepäeval sealt vahelt loomad läbi, — siis ei hakka nõidus loomade peale (Pärnumaa). Ehk aetakse kari läbi värava vahele pandud pihelgase võru.

Jõulu-öösi lüüakse pihelgase seitsmeharulise vitsaga 3 korda laudavärava pihta, — siis ei tule tõbesid loomade kallale (Aliste).

Püssile tehakse pihelgane laad, — siis ei hakka paha sõna püssi peale.

Pihelgas võib mõnd ettevõtet edendada. Ahetakse pihelgane vits keskelt lõhki, nii et otsad kinni jäävad, ja pistetakse võrgud enne merre viimist sellest avausest läbi, saavad võrgud palju kalu (Tõstamaa).

Tapetakse enne jüripäeva madu pihelgase vitsaga ja lüüakse selle vitsaga sigimata naisterahvast, siis läheb see naisterahvas kohe sigima (Sõrve). Ehk aga viheldakse naisterahvast pihelgase vihaga labaluude vahele, ilma et viheldav pihelgast vihta näeks (K.-Jaani).

Looma ometi ei tohi pihelgase vitsaga lüüa, sest siis tekib loomale paiseid või haigusi (Risti).

Pihelgas kuulutab rahva arvamise järele tulevikkugi ette. Kevadel võetakse pihelgaoks, lõigatakse kolmeks ühepikkuseks tükiks, visatakse vette ja vaadatakse, missugune tükk kõige enne alla vajub; kui kõige peenem, on sel kevadel kõige parem varane külv, kui keskmine — keskmise-aegne külv, kui kõige jämedam, — hiline külv (Läänemaa).


Kadakas.
Kadakas on sitkuse sümbol. Soomlasi venelaste vastu võitlemises sitkeks pidades nimetas Juhani Aho neid kadakaseks rahvaks. Eestis sellevastu antakse kadakad nimeks eestlusest loobunud, saksa leeri üleläinud isikutele, kes sitkust avaldavad ainult saksa püüete taganõudmises.

Kadakas olnud muiste ilus, pikk puu. Jeesuse surmamõistmise puhul tehtud ta rist kadakast. Jeesus vandunud sel puhul selle puu ära, millest ta rist tehtud. Rasket kadakast risti kandes õhanud Õnnistegija. Kohe alanenud teiste kadakate kasvamine. Teiskordse õhkamise peale kahanenud kadakad jälle väiksemaks. Kolmanda õhkamise peale jäänud nad nii suureks kui nad on praegu. Sitkus ei hävinud ometi neist (Miks, 93).

Teisend kõneleb asja hoopis teisiti. Jeesuse rist olnud kolmest puust kokku pandud: kadakast, pihelgast ja lodjapuust. Märgiks, et need puud ta püha ihu kannud, kinkinud Õnnistegija neile puile imeliku väe ja varustanud nende marju ristiga (J. Hurt, Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen, lk. 15).

Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Eesti vana usk - 23
  • Büleklär
  • Eesti vana usk - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 3847
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1978
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 3903
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1983
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 4052
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1826
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 4014
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2005
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 4001
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2053
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 4012
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2017
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 3997
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1932
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 3971
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1988
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 3943
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1948
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 3939
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2019
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 3973
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2007
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 3999
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1979
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 3993
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1972
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 3835
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1991
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 3799
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1807
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 3786
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1900
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 4037
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1984
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 4043
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1958
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 4084
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1954
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 3979
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1997
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 21
    Süzlärneñ gomumi sanı 3974
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1890
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 22
    Süzlärneñ gomumi sanı 4014
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2041
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 23
    Süzlärneñ gomumi sanı 4005
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2036
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 24
    Süzlärneñ gomumi sanı 2371
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1276
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.