Eesti vana usk - 13

Süzlärneñ gomumi sanı 3993
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1972
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Vihtleja viskab enese ümber 3 korda soola, et eelmisist vihtlejaist mingisugust haigust ta külge ei hakkaks (Aliste); sülitatakse 3 korda sauna põrandale (Vigala).

Vihtlemise ajal keeldakse Harjumaal paha haisu lasta, et paised külge ei tekiks. — Tartumaal kästakse talvel lavalt vihtlemast tulles lumme püherduma minna, et selg ei sügeleks, suvel aga jõkke suplema, et sügelised külge ei hakkaks. — Vihtlemise ajal ei tohi süüa ega juua, — muidu jäävad hambad haigeks. Vihtlemise ajal ei tohi süsi koldes laiali ajada, — siis saaks saks vihaseks. Viheldakse kõige pealt taldu, ei hakka saksa viha peale.

Sauna minnes öeldakse: „Jumal sisse, saunakene!“ (Otepää.) Ehk jälle: „Jumal sekka!“ Selle ütluse peale vastatakse: „Jumal hea mees!“ (Võnnu.) Lutsi maarahvaski tunneb sarnast ütlust.

Veel mineval aastasajal tänasid vanemad inimesed vihtlemise ajal Jumalat: „Aituma Jumal Isale, Pühale Vaimule, Kolmainule Jumalale! Aituma Kristusele! Halastagu Issand ise mu, patuse inimese, peale ja andku armu; jälle sai ihu kõigest roojast puhtaks. Aituma saunakütjale, ja veetoojale, aituma hametegijale ja pesijale! Aituma kõigile häile inimestele!“ — Viheldavat lastki õpetati saunas nii tänama.

Saun aitab inimest isegi viinast ära võõrutada. Seks võetakse lavalt lahkudes ihu külge hakanud vihalehed ja süüakse ära. Varssi selle järele kaob inimesel viinajoomis-himu. — Öeldakse, et sinnamaale, kuhu leht ihu külge jäänud, on inimene patune (Paistu).

Saunast lahkudes vaja veel leili visata, — siis tuleb Jeesuse ema Maarja oma lapsi vihtlema. Ühtlasi vaja Maarjale ja ta lastele ka pesuvett ja viht jätta. Maarja ja ta laste vihtlemine on muidugi katoliku ajast pärit; varemini arvati kas surnute hingi või aga saunavana, saunaeite vihtlema tulevat. Saunavana ehk saunaeit esineb saunahaldjana Saaremaal. Teisal Saaremaal teretatakse saunaminekul sauna ennast, saunanaisukest, saunaleilikest (Hurt II, 57, 773). Mujal kõneldakse mõnikord saunavaimustki (Loorits, Liivi r. usund, lk. 80). Koerus arvatakse, et koguni maa-aluste emand tuleb sauna vihtlema.

Lätis ja Liivis esinevad saunaema, saunaisa ja ka Jeesuse ema Maarja (Loorits, nagu eespool). Venelased tunnevad saunas asuvat банник'ut (Афанасьев, Поэт. воззр. II, lk. 69).

Saun peab isegi tütarlastele mehelesaamist ennustama. Kus mehed enne saunas käivad, jätavad nad välja tulles vihad lavale. Kui naisterahvad sauna lähevad ja neiu võtab poissmehe viha, tähendab see neiu mehelesaamist käesoleval aastal. Jätavad tütarlapsed viha enne vihtlemist uhtmata, tuleb neil aasta jooksul mõnesuguseid äpardusi (Võnnu).

Hingede-ajal on saun koht, kuhu kojutulnud surnud kokku kogunevad. Selleks ajaks köetakse neile saun soojaks, visatakse tublisti leili ning pannakse vesi ja vihad käepärast valmis, et haruldased külalised võiksid vihelda. Peale seda katab perenaine laua, toob mõnesuguseid roogi lauale; peremees avab ukse ja kutsub nimepidi kõiki lahkunud perekonnaliikmeid võõrsile. Hingede-ajal ei tohi inimene sauna pühadust ja hingede rahu saunaminekuga rikkuda.

Hingede-ajal on lubatud saunaust avatuks jätta, muul ajal aga keeldud. Ust avatuna pidades võivad „kontvõõrad“ sauna tungida, „püha paika“ rüvetada ja saunavaimude rahu rikkuda. Sauna maagiline vägi mõjub nii ukse praokile või pärani lahti jätjasse, et lahtijätja silmad või suu pärast surma lahti jäävad (Põlva). Öösi või muul keeldud ajal kägistavad vaimud sauna mineva inimese.

Nagu muiste sai elu saunast alguse, nii kustuski ta saunas. Inimene, kelle päevad loetud, viidi tavalisesti sauna, kus talle ase valmistati ja kus teda õlil seni lasti viibida, kuni ta eluküünal kustus. Ehk kui keegi saunas ei surnud, viidi ta varssi pärast surma sauna ja alles sealt hiljemini hauda.

Sauna ehitamisel on vaja kerise jaoks õigeid kive valida, — muidu satub sinna vingukive. Kui neid kerisel, olgu saun ja ahi nii hea kui tahes, tükib ikka ving sauna. Sauna kerisekivid peavad valged olema, — need ei anna vingu (Avinurme). Selge ilmaga alustatud saun on vinguta; umbse ilmaga — vingune (Risti). Uut sauna ei tohi esimest korda noorel kuul kütta, sest sel puhul ei pea saun iialgi sooja (Sõrve). Noorel kuul vihtlemine paneb üldse keha kihelema (Haljala).

Nääri-laupäeva hommikul varakult pannakse saun küdema ja käiakse enne valget saunas. Kes külas sel puhul kõige enne saunas käinud, saab varemini kui muud heina ja muu tööga valmis (Risti).

Saunas ei tohi muidu istuda kui peab enne alla sülitama.

Saunas ei tohi pesemisvett kerisele visata, — muidu hakkavad viskajale koeranaelad külge (Risti), — tekib ihule rakkusid (Tarvastu). Külas viheldes tuleb tingimata enne vihtlemist kerisele soola visata (Sõrve).

Tuleb koer vihtlemise ajal sauna, saab vihtleja sammaspooliku (Tapa).

Kui saunas kerisekivid leiliviskamisel lõhkevad, saab sündimist kuulda (Võru).

Saunas ei tohi ütelda kuum, palav, vaid soe, sest põrgus on kuum, palav (Võru).

Kes saunas suud pühib, läheb ruttu vanaks (Kose).

Saunas ei tohi halba rääkida, — siis ei saa ihu puhtaks (Tartu).

Sõnu tagurpidi lugeda.


VII.

Linnud.
Muiste rääkinud kõik linnud, aga mingisuguse põhjuse pärast võtnud Jumal neilt rääkimis-anni ära. Lindude rääkimisest teavad veel ennemuistsed jutud (vrdl. Eesti ennemuistsed jutud, lk. 135) ja rahvalauludki kõnelda (vrdl. Setukeste laulud I, 318, 319). Linnukeele mõistmist omandatakse maoharja ehk -krooni söömise tagajärjel.

Grimm oletab, et Tharapita Ebavere mäelt Saaremaale linnu kujul lennanud (D. Mythologie II, lk. 558). Läti Henrik kõneleb küll, et Tharapita lennanud (Ajaraamat XXIV, 5), aga et ta ennast linnuks oleks moondanud, seda ta otsekohe ei nimeta. Muidu kuuleme vanade rahvaste jumalatest küll, et nad endid lindudeks moondanud, niisama tihti vallküürid. Ka Louhi „Kalevalas“ moondab enese kotkaks (Kalevala XLIII, 135—166). Eestis võtab järvehaldjas järve rändamise puhul enesele mõnikord linnu kuju.

Legend jätab seletamata, kas enne Jeesust juba linde olnud; selle asemel teatab ta, et Jeesus linde valmistanud. Kui kord Jeesuse lapsepõlves poisikesed sauevilesid teinud, annud Jeesus oma vilele linnu kuju; puhunud peale, lind tõusnud lendu. Teised katsunud ka nii teha, aga ei saanud. Sellest linnust tekkinud pärast palju muid linde. Kreutzwald laseb Kalevipojal linnud luua. Vägimees laulab tammikus linnud saludesse laulma, käod kukkuma, tuid tuikama, rästad rädistama, ööbikud hõiskama, pääsukesed piiritama (III, 510—528). Rahvasuu ei tunne lindude loomist Kalevipoja poolt; selle loomise on Kreutzwald talle suhu pannud.

Lindudega teeb rahvasuu rohkesti tegemist, seda enam, et teab mitmed linnud inimestest olevat tekkinud. Nagu röövloomi, ei nimetata vahel mõnd röövlindugi pärisnimega, vaid eufemistliku nimega, nii näiteks ronga asemel valge lind, varese asemel hall lind, kulli asemel lehvija jne.

Palju linde kuulutavad halba ette, head harva; nimelt kuulutab seda lindude lend või seisukoht. Tuntakse ometi abinõusid ennast ettekuulutatud hädaohu eest hoida.

Kevadel rändlindude tagasitulekul on tähtis hõberaha taskus hoida, sest niisugusel puhul püsib raha kogu aasta taskus, kuna rändlinde nähes ilma raha taskus kandmata tühjus kogu aastaks taskusse jääb valitsema.

Kui linnud vilja kipuvad sööma, tuleb seemet õhtul hilja külvata, nii et linnud külvamist ei näe, — siis ei tule nad vilja kallale.

Magab lind peale päevatõusu, ei saa ta sel päeval lennata.

Kui püss linde ei tapnud, võtnud kütid vanasti kirikuleiba kirikus suust välja, viinud koju, pannud kännu otsa või puu peale ja ambunud, selg leiva poole, seda leiba. Selle peale tapnud püss iga linnu. Kütt ise aga saanud tavalisesti vanapagana omaks.

Üldiselt valitseb rahva seas usk, et linnud võivad inimest petta. Petmiseks nimetatakse seda, kui inimene juhtub hommikul enne toiduiva maitsmist lindu nägema. Niisugusel puhul võib linnupetmine inimesele haigust või mingisugust muud hädaohtu tuua. Rahva arvamise järele läheb seega linnust maagiline vägi välja, mis söömata inimese kohta halba mõju avaldab. Mõnes kohas ei peeta ainult linnu nägemist petmiseks, vaid ka linnulaulu kuulmist. Kuusalus arvatakse petmiseks peale söömise ka pesemist.

Kõige hädaohtlikumaks muutub linnupetmises kevad. Kõige kardetavamate petjate liiki kuuluvad rändlinnud ehk suvilinnud, eriti kägu, kurg ja koovitaja; käo kukkumine kuuldub ju majassegi; seega saab kägu inimese kõige suuremaks vaenlaseks. Ei too käo petmine alati haigust, toob ta ometi kidumist ja kõhnenemist. Läänes väidetakse, et käo petmise peale inimene söögi-isu kaotab.

Kalevipojastki kuuleme, et ta juba sängist välja astudes kohe linnupetet võtab (XI, 14; XII, 647; XIII, 98; XVIII, 53). Selle linnupetmise on Kreutzwald muidugi rahvausu alusel oma lugulaulu pununud vägimehe suhtes, ilma sellekohast materjali leidmata rahvasuust.

Linnupetmise hädaohu kõrvaldamiseks käib petetud inimene kolm korda ümber puu ja lööb iga korra järel hambad puukoore sisse. Linnupetmise mõju tungib niisugusel puhul puu sisse, puu ise aga kuivab ära.

Peale lindude ustakse petmist veel varsa poolt. Rahvasuus leidub ütlus: „kuri on kuulus kukulind, õelam veel hobusevarssa“ („Eesti Kirjandus“ 1922, lk. 318 jj.).


Põhjakotkas.
Kreutzwaldil esineb põhjakotkas peaaegu alati „kurja linnuna“ (vrdl. Kalevipoeg I, 90 ja XVIII, 1, aga ka Mythische und magische Lieder, lk. 35 ja 41). Neus astub Kreutzwaldi jälgedesse, oma „Estnische Volkslieder“ I alustades sõnadega:


Põhjakotkas, kurja lindu.
Aga see Neusi lauludekogu esimene laul põlvneb Kreutzwaldi sulest, kuigi Kreutzwald laulu saamiskohaks Pihkva teeb; viimase nimetusega mõteldakse muidugi Setumaad. Kuid see Pihkva ehk Setumaa leidub Võrus eneses ega avalda mingisugust rahva üldist arvamist. Blumberg ütleb, et põhjakotkas sagedasti muinasjuttudes esineb ja teda õnnetust-toovaks kurjaks väeks peetakse (Quellen und Realien, lk. 36). Neus oletab, et Kreutzwaldi poolt avaldatud lauludes põhjakotkas võiks ka mingisuguse naisjumalana esineda; sääraseks nais-jumalaks peab ta Louhit, kes „Kalevalas“ 43, 163 enese kotkaks moondab (Mythische und magische Lieder, lk. 41). Mis puutub „Kalevalasse“ ja Louhisse, on õige, et põhja perenaine enese kotkaks moondab, kuid iseküsimuseks jääb, kas võime eesti põhjakotkast Louhiga identifitseerida.
italki

Niipalju kui ma märganud, peetakse põhjakotkast nii-ütelda lindude kuningaks, kolesuureks ja vägevajõuliseks linnuks, kelle kurjus ehk peaasjalikult selles põhjeneb, et ta vahel inimesi röövib. Kreutzwald peab Palmse Kotka veski nime andjaks vististi põhjakotkast, kuigi ta seda selgesti ei nimeta (Eesti rahva ennemuistsed jutud, lk. 320). Kolesuur kotkas on ühe kuningapoja ära röövinud; Palmse mõisa omanik ammub kotkast, kes saagi laseb jõkke maha sadada, kuhu hiljemini Kotka veski ehitatakse, kuid kotkas ise lendab oma teed. Põhjakotka turjal laseb Kreutzwald Kalevigi Eesti tulla (I, 89—90).

„Kalevalas“ esineb paaril korral küll kotkas, aga teda ei nimetata põhjakotkaks. Ülepea ei tee soomlased põhjakotkaga tegemist; nad räägivad ometi pohjanlinnust.

Kord laseb Kreutzwald põhjakotka kivikesest luua, kelle lendamise kohin ja mühin nagu heinasao maad mööda vedamine kõrvu kostab. Neli inimest istuvad selle kotka selga; seitse päeva lendab kotkas koormaga pilvede all, puhkab öösi pilve serval ja alles seitsme päeva pärast maandub ta (Eesti rahva ennemuistsed jutud, lk. 76 jj.). Kuhu see põhjakotkas pärast seda jäi, kas moondus jälle kivikeseks või jäi kotkana edasi teotsema, seda ei teatata. Kreutzwaldi põhjakotkas tuletab igatahes meelde Ilmarise tehtud kotkast, kelle „suu sada sülda, keel kuus odavart, küüned viis vikatit“ (Kalevala XIX, 233—312).

Vist sulab Kreutzwaldi poolt mitmel puhul toonitatud põhjakotkas teise müütilise linnuga — Lapimaa kulliga ühte, keda rahvasuu enam tunneb kui põhjakotkast. Ühe arvamise järele on Lapi kull tõsine suur, vägev lind. Lapist pärit, üldisema väite järele aga Lapi nõid, kes enese Eestisse tulles kulliks moondab ja Eestis viibides alati kullina esineb. See Lapi kull käib Eestist linde Lapimaale viimas. Enamasti ilmub ta valges sulg-ehtes, mõnikord punase harjaga, just nagu kukk, sagedasti tedreparve keskel. Ta püüd käib selle peale tetri enese ümber koguda ja neid Lapimaale viia, kus lindudest puudus. Tetri sugereerib ta nagu boamadu väikesi loomi; tedred ei pääse ta juurest enam kuhugi, vaid jäävad niisama kulli juurde kui pojad kana juurde. Kui küllalt tetri koos, lendab kull kogu parvega Lapimaale.

Müütilisele Lapi kullile ei tee kuul mingisugust viga, vaid põrkab tast alati tagasi. Ei põrka ainult tagasi, vaid tabab ambujat ennast ja tapab ambuja enese, ise täiesti veata jäädes. Tuntakse isegi juhtumust, mil kuul kohe ei tapa ambujat, vaid alles hiljemini. Kord tahab noor kütt Lapi kulli ambuda. Isa käsib pojal silmapilk ahju pugeda ja riputab poja rõivad ahju juurde kõrendile. Sedamaid tuleb kulli pihta lastud kuul tagasi ja tabab poja rõivaid, kuna poeg ise puutumata jääb (Holzmayer, Osiliana, lk. 42). Hõbekuul tapab niisama Lapi kulli kui muu müütilise olevuse. Kord ammub kütt püssist hõbesõrmuse Lapi kulli pihta. Kull kaob, puu otsast langeb kulli asemel kimp kaltse maha („Eesti Kirjandus“ 1922, lk. 350).


Siuru.
Nagu Vanemuine, Ilmarine jne. Fählmannilt saadud, nii Siuru Kreutzwaldilt. Esimest korda tutvustab ta õpetlasi selle müstilise suurusega teoses „Mythische und magische Lieder der Esten“, kus ta V, B. all sellekohase laulu avaldab:

Siuru lindu, Taara tütar,
Siuru lindu, sinisiiba
Sündis isa sündimata,
Kasvas ema haudumata jne.

Sellest teosest võttis Kreutzwald Siuru „Kalevipoega“, kes Siuru rahvale palju tuttavamaks teinud kui enne nimetatud teos, eriti uuemal ajal sellenimelise kirjandusliku voolu kaudu. Niihästi „Mythische Lieder" kui „Kalevipoeg“ (XIX, 493—584) kõnelevad, et Siurul pesa puudunud, kuid selles kimbatuses tuleb talle Uku appi, kes talle tiivad valmistab ja sedaviisi võimaluse annab kaugele lennata.

„Mythische und magische Lieder'is“ leidub märkus, et laul Kreutzwaldi üles kirjutatud, vist Setumaalt. Ei niisugusel kujul kui eelnimetatud raamatus ega „Kalevipojas“ leidu laulu rahvasuus. Aine ise leidub küll, aga kõik, mis Siuruga ühenduses, puudub seal. Kõik muu on Kreutzwald oma luulepajast juurde lisanud. Kreutzwaldil oli tarvitada rahvalaul

Sinisirge linnukene,
Sinisirge, kuldakirja
Lendas üle kolme metsa jne.

Sellest sinisirgest linnukesest näib Kreutzwald Siuru olevat moodustanud. Neusi raamatus esineb laulu teisend „sinisirge linnu“ nime all (Estn. Volkslieder, 8). Veel sagedamini nimetab rahvasuu lindu „sinikirja linnukeseks“, aga ka „pürjelinnuks“, „hallikirju linnuks“ jne. (Eesti Kirjandus 1922, lk. 322).

Selle sinikirja linnu tahab Kreutzwald koguni Taara tütreks tembeldada. Sellest ütlusest ei saa järeldada, et Siurut tõesti tuleks Taara tütreks arvata. See Taara tütar on Siuru piltlik nimi. Nagu tütarlast kodukanaks nimetatakse, samuti nimetab Kreutzwald Siurut Taara tütreks. Kõigiti ei saa me Siurut arvata inimeste kilda, vaid peame teda jätma lindude suguvõsa liikmeks. Niisugusel puhul puudub iga alus nime Siuru kirjutada, vaid peame leppima kirjutusviisiga siuru.


Hüüp.
Hüüp, Peipsi ääres hüüpli, Võhandu ääres hüüpri, on eriti Hiiumaal müütiliseks linnuks, õieti koguni veevaimuks saanud. Põhjus see, et ta ennast harva inimestele näitab. Küll kuuldakse ta häält soost, järvest, kõrkjast, pilliroost, aga vähe neid, kes juhtuvad silmama seda enamasti öösiti häälitsevat lindu. Hääl on madal ja läbilõikav ja kostab öösi või hommikul penikoorma maa taha, meelde tuletades ammuvat härga või möirgavat pulli.

Hiiu teadete järele ütelnud kord hüüp: „Oleks mu nina kõrkjajuurika küljest lahti, põrutaksin seitsme penikoorma takka varsa ära!“ Mõnes kohas Hiius kujutatakse hüüpi koleda elukana: veekarva oina pea otsas, maosarnane, tõrrejämedune keha, pragina moodi hääl.

Nägemata linnu kohutava hääle tõttu on ta mitmel pool vaimliseks, müütiliseks olevuseks arenenud. Hiius peetakse hüüpi järvevaimuks ja nimetatakse paar Hiiu järve ta asukohaks. Vaimuna sarnaneb ta Hiius näkiga, moondab ennast niisama kui näkk. Pea esineb ta hobuse, pea härja, pea asja, vahel koguni inimese kujul. Linnuna sellevastu ei lase hiidlased teda esineda. Inimesena ennast näidates püüab ta päris inimesi eksiteele saata, nende silmi nii moondades, et nad ei märka, kuhu eksitaja neid viib.

Laialt arvatakse, et raske hüübi vastu võidelda ta moondumiste pärast, sest hüübi nägija ei tea alguses aimatagi, et nähtav loom või inimene võiks olla hüüp. Arusaamise järel on liiga hilja ennast kahju eest hoida.

Ristimärgi tegemine kaotab sagedasti silmamoondamise. Tõsisuse päevavalgele tulekul kaob hüüp.

Valekujul inimestele ennast näidates püüab hüüp alati kurja teha. Kurjategemise pärast nimetatakse teda mõnikord tondikski. Hiidlased oskavad ometi kardetava kolli kavatsusi nurja ajada. Iseäralikkude sõnadega manatakse hüüpi või kihutatakse teda hõbekuuliga põgenema. Kuna hõbekuul kurivaimude eluküünla lõpetab, ei näi ta hüübile iseäralikku viga tegevat. Hüüp põgeneb hõbekuuli eest ainult mujale. Hiidlased näitavad Kodesta soos tondikivi, mille otsas hüüp endisest asupaigast äraajamise järele mõne aja viibinud. Isegi kuuse otsas viibinud hüüp mõne aja. Kõige armsamaks asukohaks jääb hüübile ikka järv, nagu veelinnult peale vee muud armsamat asukohta ei või oodatagi.

Hüüp on lindude hulgast enesele kõige kardetavama kuulsuse omandanud, nagu siurugi enese müütiliseks olevuseks moondanud, nimelt niisuguseks olevuseks, kelle hääl kuulajatele hirmuvärinad peale ajab.


Kägu.
Kägu, kägi ehk kukulind põlvneb alles hilisemast ajast; alguses puudunud ta lindude hulgas. Inimesest tekkinud käo ilmaletulemise kohta leidub mitu teisendit. Naine tapab lapse, annab mehele liha süüa, tütar viib kondid metsa kännule — neist tekib kägu. Teisendi järele tapab ema võõrastütre, kes omast tütrest ilusam ja osavam. Mees viib võõrastütre kondid käsikivile, kus kontidest kägu sigib, kes hiljemini võõrasemale laseb käsikivi kaela sadada. Legendi järele moondab Jeesus kaks tapetud last lindudeks, ühest saab kägu, teisest pääsuke. Wiedemanni teadete järele sünnib kägu vaeslapse südamest (Aus dem inn. u. äuss. Leben, lk. 453).

Käo tekkimine tapetud lapsest on tuttav paljudel rahvastel (Dähnhardt, Natursagen III, 376—380; 426—428 jj.).

Käo ilmumise järele ennustatakse aega: ilmub kägu vitsa, tuleb hea vilja-aasta; urba — kurb aasta; lehte — leina- aasta. Alistes öeldakse: vitsa — vilets aasta, lehte — hea aasta.

Hommikul kukub hoolekägu, sööma ajal surmakägu, lõuna ajal leinakägu, õhtul õnnekägu.

Kui kägu 3 päeva enne jüripäeva kukub, tuleb hea vilja-aasta, kui 3 päeva pärast jüripäeva, nälja-aasta.

Kägu kukub seni, kuni odrad hakkavad looma. Siis satub odraokas talle kurku ega saa ta enam kukkuda.

Lõpetab kägu kukkumise enne jaani, tuleb talv varakult; kui pärast jaani, — hilja.

Kägu ei ehita enesele pesa, vaid muneb muu linnu pesasse, kust mune enne seda välja viskab.

Käo kogemata tapja peab käole laskma kirstu teha ja teda nagu inimest matma. Käo mahalaskjal sureb parem hobune.

Kägu kuulutab kevadel esimest korda ta kukkumist kuulajale eluaastate arvu ette; nii mitu korda kui teda kuuldakse kukkuvat, nii mõnda aastat elab kukkumise kuulaja; ehk neiudele aastaid, mil mehele saavad.

Lendab kägu maja juurde, kukub 3 korda ja lendab jälle ära, kuulutab ta inimese või looma surma ette (Risti); mõnikord kuulutab maja juures kukkumine tulekahju ehk aga pahandust sakstega (Kuusalu).

Kägu on germaanlastelgi ennustav lind, keda jumalate saadikuks peeti; germaanlastelgi kuulutab ta eluea pikkust ette (Wuttke, D. d. Volksaberglaube, 161, 280). Ühtlasi peavad sakslased kägu aga ka vanapagana linnuks, jah vanapagana enese esindajaks. Ei taha nad kuradi nime suhu võtta, ütlevad nad kägu (=Kuckuck) (Grimm, D. Mythologie II, lk. 508). Eluea pikkuse ettekuulutamist ja peiu ootamise aastaid käo kukkumisest tunnevad slaavlasedki (Афанасьев, Поэтическія воззрѣнія, III, lk. 294).


Pääsuke.
Esimesel ajal pärast loomist ei olnud pääsukesi maailmas. Siis käinud Taevataat inimese näol veel jalgsi maa peal inimesi vaatamas. Kord tulnud ta pulmamajasse öömaja paluma, kuid aetud sealt minema. Keegi lesknaine võtnud tundmata külalise öömajale ja annud talle süüa. Kui teisel päeval Taevataat kellegi saatnud pulmalisi vaatama, joosnud need toast libahuntidena, pruutpaar aga lennanud pääsukestena välja. Teiste teadete järele raiunud sant neil mõõgaga saba lõhki. Sest ajast peale on pääsukesi maailmas ja pääsukestel lõhkine saba. Teisendi järele tekkinud pääsuke mehe naisest, keda teine naine mõõgaga löönud. Löödud naine moondatud pääsukeseks. Teise teisendi järele moondanud Taevataat kõik pulmalised pääsukesteks. Valgerinnalised on noormehed, punaserinnalised naisterahvad, kirikupääsukesed abielu-mehed, valge pääsuke — pruut. Õisu järve alla jäänud heinalised moonduvad niisama pääsukesteks.

Puude istutamise ajal kutsunud Taevataat pääsukesegi appi istutama, kuid see ei tahtnud oma pühapäeva-rõivaid määrida ega läinud. Nuhtluseks määranud Taevataat, et pääsuke ühegi halja puu otsa ei tohi istuda, lubades teda ta pühapäeva-rõivaid ometi kanda.

Võrumaal kuuldub arvamist, et pääsukesed sügisel osje söövad ja osjade söömisest talveunele uinuvad. Kord söönud meeski osje ja uinunud kogu talveks magama.

Pääsuke on suve käskjalg, suve tuleku kuulutaja. Pääsukese ilmumisega ilmub ka lõunamaa külaline, soojus.

Paljude muude lindude viisi kuulutavad pääsukesedki ilmu ette.

Kui nad maad mööda lendavad, tuleb vihma, niisama kui nad lennates endid vette kastavad. Pääsukeste kõrgel-lendamine kuulutab head ilma. Esimene ilmumine kevadel kuulutab soojust, kui nad öösi laulavad, tuleb sooje öid. Teeb pääsuke uue pesa, tuleb pikk suvi; parandab ta vana — lühike.

Ilmumine enne jüripäeva kuulutab head aastat (Paistu). Pääsuke on majalind, kellele Taevataat keelnud paha teha. Pääsukese pesa lõhkujale tuleb õnnetus või sõrm hakkab mädanema. Sakslased väidavad koguni, et välk lööb selle maja põlema, kus pääsukese pesa lõhutud (Wuttke, D. d. Volksaberglaube, 159). Eestis ei ole niisugust karistust kuulda; küll aga pimedaksjäämist ehk tedretähtede tekkimist (Paistu).

Ei tule pääsukesed kevadel majasse tagasi, ähvardab maja mingisugune hädaoht. Lendab pääsuke tuppa, sureb keegi (Ambla).

Üheksa päeva pärast pääsukeste ilmumist kevadel on „pääsukese vilu“ (Tarvastu).

Lendavad esimesed pääsukesed kevadel paaris, saadakse sel aastal palju pulmi (Paistu).

Kuuldakse esimest pääsukest kevadel häälitsevat, tuleb sigadele hea sigidus (Audru).

Kui pääsukesed sügisel ära lendavad, tuleb külma. On nad sügisel hulgakesi koos, valivad nad soojale maale mitte lennata jaksajaid välja ja poovad need üles (Tarvastu).

Pääsukese laulu seletab rahvasuu väga mitut viisi. Enamasti laulab ta mingisugust juhtumust oma elust. Läänes leidub laul, mis teatab pääsukese enne äramineku rikkusest, sest aitu ja salvi täitnud vili, kuid tagasitulekul valitseda igal pool puudus.

Venelased hüüavad pääsukest Jumala linnuks, tšehhid neitsi Maarja linnuks; nad väidavad, et kus pääsuke pesitab, sinna tuleb õnn majasse, ei löö välk sisse ega tule tulekahju (Афанасьев, Поэт. воззр. III, lk. 685).


Ööbik.
Kui Vanataat lindudele laulu õpetanud, jäänud ööbik hiljaks; Vanataat käskinud ööbikul inimestelt laulu õppida. Enne päikese tõusu kuulama minnes kuulnud ööbik, kuidas sulane kahe härjaga kündma minnes öelnud: Kiri, küüt, käi vagu! Öö pikk! Tüdruk, too piits! Noh, noh, säh, säh! Seda sulase laulu kuuldes hakanud ööbik kohe järele laulma. Sest saadik äratab ta inimesi tööle ja teda hüütakse künnilinnukski.

Teisendi järele kuulnud ööbik jõulu-öösi inglite laulu; see laul jäänud talle meelde ja nüüd laulab ta kuuldud viise ikka edasi.

Alguses laulnud ööbik palju valjumalt kui nüüd. Ööbiku laulust langenud härjad adra ees surnult maha. Laulu kahjulikkude tagajärgede kõrvaldamiseks tasandanud Taevataat ta häält.

Ööbik ei ärata mitte üksi kündjaid tööle, vaid ka tüdrukuid lehmi lüpsma, hüüdes: Tüdruk, tüdruk, kus lüpsik? Kus lüpsik? Piitsa, piitsa, laks, laks, laks! Teine kord jälle: Ole virk, ole virk, laisk tüdruk, öö pikk, öö pikk!

Kuigi öö pikk peaks olema, hüüab ööbik ometi kogu pika öö und eemale peletades ja une vastasena esinedes.

Kui kolm korda päripäeva käiakse ja öeldakse: Kadugu uni! — siis ei tule und. Keegi teinud nii: uni kadunud. Teisel aastal käinud vastupäeva: saanud une tagasi (Hargla).

Kuusalus kardetakse sellesse majasse õnnetust tulevat, kus ööbik õues laulab.

Ööbiku laulmine toob sooja öö kaasa; kui aga ööbik lehtimata metsa ilmub, saada kerged vihud varda otsa.

Kui ööbik kevadel kedagi petab, põletab petetud isik suvel sagedasti rõivaid.


Luik.
Nagu mõnda lindu, on ka luik saanud alguse inimesest. Muiste olnud emal kolm tütart, vanem, Luik, hea ja tasane, nooremad aga tigedad ja pahad, isegi õe vastu. Kord saatnud ema vanema tütre pühapäeval tööle, kuid tütar läinud kirikusse. Kirikust välja tulles näinud ta suure linnu lendavat. Tütarlaps õhanud: Oh oleksin lind ja võiksin lennata! Kohe tõstnud tuul ta üles, kus ta linnuks muutunud. Nii tekkinud lind luik. — Vanad jutud kõnelevad veel, et inimesed vahel luikedeks ja luiged inimesteks moondatakse.

Sügisel lendavad luiged lõunasse soemat kodu otsima. Rahvasuu ütleb: Luiged läevad, lumi tuleb! Veel väidab rahvas: Lendavad luiged kõrgel, tuleb paks lumi; lendavad madalal, — õhuke lumi!

Luiki eksitatakse ära nende lennul, kui nende kohal maa peal 9 põllukivi ära vahetatakse ja öeldakse: Esimene taha, tagumine ette!

Luikneitsid eesti mütoloogias tähtsat osa ei mängi, enam aga germaanlaste mütoloogias, kus nad sagedamini esinevad (Zeitschrift f. d. Philologie, XXXII, 137). Luiged lendavad kuhugi ujuma, viskavad suled seljast, moonduvad neitsideks, veest välja tulles jälle luikedeks, kõneleb mõni rahvusvaheline muinasjutt. Harukorral vahelduvad luiged tuvidegagi. Venelastel esinevad luikneitsid vahel merekuninga tütardena; neid varitseb kuningapoeg Ivan ja röövib ilusa Vassilissa (Афанасьев, Поэт. воззр. II, lk. 217). Luikneitside lugusid tuntakse kogu Euroopas ja Aasias (Kalevalaseuran vuosikirja VI, lk. 49); mõnikord esineb luikneitsi loos umbes sama motiiv kui august sissetulnud luupainajas (Holmström, Studier över svanjungfrumotivet, lk. 115).


Tuvi.
Kord eksinud vaene tütarlaps metsas ära. Ingel tulnud ta juurde ja annud talle sulise kuue. Selle kuue varal lennanud ta metsast välja, kuid moondatud ise tuviks. Et tuvi inimesest tekkinud, on ta inimeste juurde jäänud elama.

Tuvi peetakse tavalisesti vagaduse sümboliks.

Metstuvi, mehik, hütt munenud muiste kuus ilusat kullast muna. Nende peale uhke olles laulnud mehik:

Minul kuus kullast muna,
Kanal kaks kärnast muna.

Seda kuuldes määranud Vanataat mehikule ainult kaks muna ja needki kärnased.

Teisendi järele hakanud mehik varesega võidu lendama, kuid vares võitnud mehiku ja viinud seepeale mehiku kuldsed munad ära. Mehik laulnud nüüd ikka: Üüd, üüd, kuud, kuud, kus mu kuus kullast poega, varesel viis verist väntsa.


Ronk, kaaren.
Ronk kannab Eestis kolmesugust nime: ronk, kaaren ja korp. Viimane nimi on enam Saaremaal tuttav, kus elanikud selle rootslastelt omandanud, sest viimastel esineb lind just „korbi“ nime all. Kaarna nimi on linnule sellest jäänud, et ta ühe muinasjutu järele enne inimene olnud ja nime Kaaren kannud. Õela iseloomu ja varguse pärast moondanud Vanataat ta ühes õdedega lindudeks; üks õde saanud harakaks, teine vareseks.

Alguses olid kaarnal valged suled, aga pärast muutis Vanataat ta mustaks. Kui loomad Emajõge kaevasid, ei läinud ronk tööle, kartes, et ilusa valge kuue ära rikub. Vanataat võttis ronga kinni ja kastis tõrvatünni; sellest sai ta mustad suled. Teisendi järele muutusid ronga suled mustaks raipe söömisest. Väga palju rahvaid teavad kaarna valge olnud olevat (Dähnhardt, Natursagen III, lk. 59, 63, 65, 77 jj.). Üks valge sulg on tal veelgi tiiva sees järel, aga seda varjab ta hoolsalt, et keegi ei näeks.

Kaaren ei tihka ometi seda sulge inimestele anda. Kui teda ammutakse, neelab ta selle valge sule alla või viskab hoopis ära. Ainult siis saadakse sulg kätte, kui kuulile rist peale tehakse. Teisendi järele omandab kütt ometi kaarna valge sule, kui pauk kohe kaarna tapab. Viljandimaal teatakse kaarna valgest sulest veel, et ta sulekandja muudele inimestele nägematuks teeb. Hädaoht ähvardab aga igaüht, kes ei saa kaarnat kohe tappa. Lõhub keegi kaarnapesa, süütab kaaren lõhkuja maja põlema. Ammub põllumees kaarnat püssiga, surevad ambuja hobused. Kirjutatakse kaarna valge sulega, on sellel kirjutisel imesuur võim.

Kes ronga valge sule kätte saab, omandab kogu maailma tarkuse, hea läbisaamise kõigi inimestega (Kose).

Ka pesasse paneb kaaren vahel haudumise ajal valge sule.

Musta karva pärast peetakse ronka vanapagana linnuks. Vanapagan tarvitab teda saadikuna mingisugust õnnetust ette kuulutama. Sakslastel esineb ronk Wodani linnuna.

Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Eesti vana usk - 14
  • Büleklär
  • Eesti vana usk - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 3847
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1978
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 3903
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1983
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 4052
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1826
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 4014
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2005
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 4001
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2053
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 4012
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2017
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 3997
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1932
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 3971
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1988
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 3943
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1948
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 3939
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2019
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 3973
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2007
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 3999
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1979
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 3993
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1972
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 3835
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1991
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 3799
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1807
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 3786
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1900
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 4037
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1984
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 4043
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1958
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 4084
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1954
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 3979
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1997
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 21
    Süzlärneñ gomumi sanı 3974
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1890
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 22
    Süzlärneñ gomumi sanı 4014
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2041
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 23
    Süzlärneñ gomumi sanı 4005
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2036
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 24
    Süzlärneñ gomumi sanı 2371
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1276
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.