Eesti vana usk - 03

Süzlärneñ gomumi sanı 4052
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1826
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
italki
Leedulaste arvamise järele tungib kuri vaim Tiknis päikese või kuu kallale ja sellest tekib varjutus. Gröönlased lähevad kuuvarjutamise ajal kastidega, padadega, pannidega üles katusele ja teevad seal kära, müra, et vaenlasi kuu kallalt ära peletada (Grimm, D. Mythologie II, 27). Eestis kuuldakse kuu- ja päikesevarjutamise kohta niisuguseidki väiteid, et varjutamise ajal kuud või päikest puhastatakse. Varjutamise ajal parandatud kalapüügi-riistad toovad kalaõnne.

Öövaht kuu ei täida oma ametikohuseid alati ühteviisi:

Kuul on kuusi ametida,
Korra kaob, korra kasvab,
Korra kaob ta koguni,
Vahel ta varagi tõuseb,
Vahel tõuseb valgeessa,
Vahel enne valgeeda,
Korra tõuseb koidikulla,
Korra enne koidikuda,
Korra koidu keskeella,
Vahel päeva veeremisel,
Vahel päeva tõusemisel,
Vahel lõõrib lõunellagi,
Keerleb keskihommikulla,
Vahel uputab uduje,
Vahel peidab pilveje,
Vahel ei käi kodugi.

(Veske, Eesti rahval. I, 52.)
Laul tahab kätte näidata, et kuu pea vana, pea noor, pea esimese, pea viimase veerandi näol ilmub ja oma käiku pea ühel, pea teisel ajal algab.

Rahvasuu kõneleb, et Jumal päeva, vanapagan pimeda öö loonud, Jumal aga vanapagana töö rikkumiseks kuu pannud paistma.

Enamasti igal rahval on oma eriarvamine kuu väljanägemise kohta. Täiskuud peetakse meil rattaks, veerandkuud aga sirbiks. Rattaks pidasid kuud aga ka vanad kreeklased ja germaanlased. Jälle teised arvasid kuu hiilgava palli või kilbi olevat; viimase arvamise poole kaldusid vahel ka roomlased. Taanis ja Šveitsis võrreldakse kuud hiilgava juustuga. Kreeta muinasjuttudes esineb kuu lehmana, kuu valgeid jooni aga nimetatakse taevase lehma piimaks (Grimm, D. Mythologie II, XXII). Soomlased võrdlevad kuu valgustavaid kiiri lõimedega, millest kangast kujutakse; nii näiteks kõneldakse tihti Kuutare kudumisest (Kalevala XXIV, 81). Vanad kreeklased arvasid kuu kiiri noolteks, mida ta taevast alla saadab. Samasugust arvamist avaldasid vahel ka roomlased.

Täiskuud on juba vanast ajast inimese näoga võrreldud. Keskaja piltidel esineb kuu alati inimese näol ja sääraseid kujusid leiame meieaegseiski tähtraamatuis.

Edda nimetab päikest ja kuud vennaks ja õeks. Ühel mehel oli kaks last, Mani ja Sol; jumalad panid need taevasse. Jälle teisal nimetatakse kuud ja päikest taeva lasteks. Aga ka kõikenägevaks taevavahiks hüütakse mõne rahva seas kuud.

Indlased peavad kuud sünnitamisjumalannaks, vähemalt loodavad nad, et kuu sünnitamist kergendab. Nimelt usti kuu esimesest veerandist, et see sünnitamise ajal abi annab. Aga Artemistki, kes oli õieti kuujumalanna, austati sünnitamisjumalannana, niisama kreeklaste kuujumalannat Hekatet (Grimm, D. Myth. II, XXII).

Ülepea näikse palju looduserahvaid kuud pühaks pidavat. Eestlastelt kuuleme tihti ütlust: kuu peale ei tohi sõrmega näidata, muidu mädaneb sõrm ära. Säärast usku leiame aga ka Saksamaalt ja mujalt, jah, isegi indiaanlaste seast. Niisama väidetakse meil vahel, et kuuvalgel ei tohi kedrata, sest niisugune lõng katkeda pea. Sedasama väidavad sakslasedki; jah, seal räägitakse koguni, et kes kuuvalgel töötab, sellele annab nägemata käsi hoobi mööda kõrvu. Sileesias ja Pfalzis kardavad raskejalgsed kuu peale vaadata, sest siis sünnivad neile kuutõbised lapsed (Grimm, D. Mythologie II, XXII).

Kuud pidas vana rahvas nagu taeva kuningaks, arvas tal suurema väe olevat kui on päikesel. Kuu avaldab mõju künni ja külvi, vilja kasvu ja lõikuse, edenemise ja kogumise, haiguse ja tervise, tööde ja tegude kohta. Aga seda ei usu ainult eestlased, seda uskusid paljud vana-aegsed rahvad. Juba Plinius ütleb: Kõike, mida lõigatakse, niidetakse või nopitakse, on teha parem kahaneval kui kasvaval kuul, mis aga uuesti peab kosuma, seda peab noorel kuul lõigatama. Niisama teab Tacitus, et germaanlased pidanud oma koosolekuid vana kuu ajal, Caesar jälle väidab, et noore kuu ajal võidu saab (Grimm, D. Mythologie II, XXII).

Kuu on rahvale ühtlasi ajamõõtja. Vahel kumab ta taevas täiel kujul, vahel kahaneb ta veeranditeks, vahel kaob ta üsna ära. Selle kadumise puhul, mil ta maa all viibib kauemat aega, „luuakse“ teda ühtelugu; juba järgmistel päevadel hakkab väike kuu sirp paistma. Aega ühest kuu loomisest teise kuu loomiseni nimetavad eestlased niisama kuuks kui kuju-muutvat planeeti taevas; muud rahvad teevad vahet sõnadega kuu enese ja ta loomiste vahel oleva aja vahel. Eestlastel sellevastu puudub kohane sõna.

Ühest kuu loomisest teise kuu loomiseni kulub neli nädalat. Aja-arvutamisel saavad vanad inimesed aastas 13 kuud, kuna meie kalendrid ainult 12 kuud tunnevad. Rahva kuu on 28-päevane, kalendrite kuu 30- ja 31-päevane; sellepärast viimasel vähem kuid. Rahvasuu järele on mõisnikud ühe kuu ära kaotanud, et sulastele vähem palka oleks maksta. Kreutzwald teab loo, et kord vaestele igas kuus abiandmise puhul vaesed ikka nelja nädala pärast mõisa tulnud abi saama ja kui neile öeldud, et kuu pole veel täis, vastanud nad: „Te tahate oma tähtraamatutega targemad olla kui armas Jumal, kes kuu loonud. Kui te ka suurt sugu olete, teab Jumal aega ometi paremini kui teie!“

Vanad sirvilauad tunnevad ka kõik 28-päevalist kuud. Mitmelt soome sugu rahvalt on vähe teateid saadud, mis sinnapoole viitavad, et need rahvad on aasta 13 kuusse jaganud. Niisuguseid näpunäiteid on näiteks laplastelt, vogulitelt ja ostjakitelt. Hunfalvy, Ahlquist, K. Grotenfelt ja Leo Meyer arvavad, et 13-kuune aasta on soome-ugri soo pärandus. Selle poolest ühinen täiesti nendega. F. Amelung oletab, et eestlased oma 13-kuuse kalendri juba Siberist kaasa toonud ja seal selle mongolitelt laenanud, kes jälle omalt poolt hiinlastelt paremaid astronoomilisi teateid omandanud (Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1881, lk. 155). Eestlaste Siberis asumine ja lähem mongolitega kokkupuutumine seisab täiesti savistel jalgadel; seega puudub 13 kuu laenamisel mongolitelt iga alus. Meie praegused kalendrikuud on kunstlikult konstrueeritud, kuna vana rahva aasta 13 kuud loomulikul alusel seisavad, kuu loomisele põhjenevad. Muidugi ei saa 13 kuuga aasta karvapealt täis, aga väike päevade puudujääk ei seganud esivanemat kuigi palju. Iseküsimuseks jääb ometi, kas 13-kuune aasta soome-ugri algrahvalt pärit. Selle võimaluse peab A. Korhonen tõendamatuks (Suomi, IV, 14, Suomalaisesta vanhasta ajanlaskusta).

Aega määravail kuudel olid oma iseäralikud rahvalikud nimed, mille asemel meie aeg hakanud ladinakeelseid tarvitama. Rahvakeelsed kuunimed olid järgmised:

Jaanuar = helmekuu ehk helmkuu, nagu Göseken seda 1660 Tallinnas ilmunud eesti keele õpetuses tunneb. Soomes sellevastu hüütakse veebruarikuud helmikuuks. Veel kannab kuu nime näärikuu ja Võru pool vastse ajastaja kuu. Esimene nimi on rootsi ny år = uus aasta sõnast saadud, teine eesti sama tähendusega sõnast.

Veebruar = radokuu = tormine, heitlik kuu; küünlakuu selle kuu algusel oleva küünlapäeva järele; hundikuu, — arvati, et hundid hulluks lähevad nälja pärast ja üksteist söövad; võrulased nimetavad kuud ka „soe radokuuks". Veel kannab kuu nime „tuisukuu" sagedate tuiskude pärast ja „vastlakuu“ sel kuul pühitsetava vastlapäeva pärast. Lutsimaal hüütakse kuud vanaisa-kuuks.

Märts = hangekuu, näljakuu, linnukuu, kehvakuu, kevadine kuu; uuemast ajast pärit on paastukuu; vahel hüütakse kuud ka helmekuuks ja vastlakuuks. Viimased kaks nime teiste kuudega ühised.

Aprill = mahlakuu; uuemast ajast pärit on jürikuu; harukorral hüütakse kuud poolkuuks.

Mai = lehekuu, lehtkuu, lehtemineku-kuu, õiekuu, lehehakkamis-kuu, meiukuu, nelipühi-kuu, suvekuu. Pärnumaal kannab kuu ka nime maiusekuu; see ei tähenda ometi maiust, vaid on tuletatud sõnast „majus“.

Juuni = piimakuu, pärnakuu, suvekuu, õilmekuu; viimased kaks nime eelmise kuuga ühised. Jaanipäeva järele hüütakse kuud ka jaanikuuks.

Juuli = heinakuu, koerakuu, mädakuu. Selles kuus peetava karusepäeva ja jaagupipäeva pärast kuu nimi ka karusekuu ja jaagupikuu.

August = lõikusekuu, põimukuu, rukkikuu, leivakuu, ka mädakuu ja pärtmesekuu. Mädakuu nimi ühine juuliga; pärtmese- ehk pärtlikuu pärtmesepäevast. Lutsimaal maarjapäeva-kuu külvi-maarjapäeva järele.

September = sügisekuu, kanarbikukuu; mihklipäeva järele mihklikuu, väikemaarjapäeva-kuu.

Oktoober = porikuu, roojakuu, lehevarisemis-kuu, kulukuu, rehekuu. Viinapõletamise algamise pärast kalendrites tihti viinakuu. Selles kuus peetava simunapäeva pärast ka simunakuu. Suurte sadude pärast vihmakuu.

November = talvekuu, külmakuu, kosjakuu, hingekuu, kooljakuu, tahmakuu. Selles kuus peetava mardi- ja kadripäeva pärast ka mardi- ja kadrikuu.

Detsember = talviste püha kuu, jõulukuu.

Me näeme igal kuul mitu nime, mõnekorra kahel kuul sama ühine nimi. Vist tuleb viimast nähtust nii seletada, et 13-kuuse aasta järele teatav kuu juba ära lõppes, kuna ta 12-kuuse aasta järele veel edasi kestis ja nii kalendrikuulegi osaks sai. Et igal kuul nii mõnda nime, on võimatu ära määrata, missugust nime kolmeteistkümnes kuu kandis; vist kuulus üks või kaks eelülestähendatud kuude nimedest kolmeteistkümnendale kuule.

Mõndagi kuud peetakse üldiselt õnnetuks, halvaks, kuna õnnelikkudest kuudest vähem räägitakse. Veebruarikuu langeb halvemate kuude kilda. Veebruaris sündinud lastest arvatakse, et need ei ole täie aruga. Aprill langeb niisama halbade sekka; petetakse ju kuu algusel ja lõpul hea meelega ja muidu kuulub sellesse kuusse Juuda äraandmine. Veel arvatakse oktoobrit halvaks kuuks; siis uidavad ju hinged ühest kohast teise; inimene võib hõlpsasti neid pahandada ja niisugusel puhul tuleb nende poolt kättemaksmist karta. Paremate kuude sekka arvatakse juuni ja detsember; vist tõstavad jaanipäev ja jõulud omalt poolt nende kuude kuulsust.

Boecler teab, et kvatembril ei ole hea linaseid rõivaid pesta kulumise pärast. Ka ei panda sel päeval kangaid pleekima, vaid hoitakse kangad toas (Der Esten abergl. Gebräuche, lk. 71). See Boecleri väide ei näi asjaoludele vastavat. Eestlased ei ole iialgi kvatembrit tunnud, küll aga pööripäeva. Oleks pesemist ja pleekimist pööripäeval keelduks nimetatud, võiksime seda ennemini uskuda.

Kolm kalendrikuud kannavad rahva seas südakuu nime; jaanuar, veebruar ja märts. Esimesel südakuul käivad külmad selle järele, kas kuu varemini või hiljemini luuakse. On nääripäev viimastel või esimestel taevakuu tundidel, ei ole külma-aeg pikk; juhtub nääripäev loodud kuu algusesse, tuleb palju pakast. Teine südakuu on veel pakaserikkam. Kolmas oleks veel valjum, nagu ta ütlusest kuulda: Kui mul see võimus oleks, mis mu eelmisel vennal, külmetaksin leivasõtkuja käed taignasse ja koera käpad künnisele, aga nüüd ei ole seks jõudu, sest et mu teine silm juba vett tilgub.

Rahvas teeb vahet pehme ja kõva aja vahel; mõlemaid määrab kuu. Ühe teate järele on kuu loomise aeg pehme aeg, niisama esimene noore kuu päev ja viimane vana kuu päev. Kui kuu 3 päeva vanaks saanud, algab kõva aeg, mil hea igasugust riistapuud raiuda, eriti rummupuud; see ei kuiva kokku ega pakata.

Võrumaal jagatakse kuu muutuse aeg 8 liiki: Esimene nädal: 3 päeva õige pehmet aega, 4 päeva sugu pehmet aega; teine nädal: 3 päeva kaunis kõva aega, 4 päeva õige kõva aega; kolmas nädal: 3 päeva pehmet aega, 4 päeva kaunis kõva aega; neljas nädal: 3 päeva kõva aega, 4 päeva õige kõva aega. Kui kõval ajal kaerapõldu künda, jääb kõrs ikka väikeseks, nisu läheb tungalterasse, kapsad saavad paatred alla, sõnnik ei mädane põllul.

Kuu vaheaeg, mil vana ega uut kuud pole näha, on kuu vahepäev. Seda peetakse kuu muudatuse aegadest kõige pahemaks; sel päeval ei võeta midagi iseäralikku ette.

Kaks päeva pärast täiskuud algab mäda-aeg, mis kestab kolm päeva. Sel ajal küntud või äestatud põld haub hästi ära ja annab head lõikust; künd tuleb pealt kinni äestada, et tuul sisse ei pääseks.

Mäda-ajal tuleb kütisemaad ja sööti künda, kütist matta aga kõval ajal.

Eesti vanemais tähtraamatuis on ära märgitud, missugust tööd noore, missugust vana kuu ajal ette tuleb võtta, et ettevõte hästi korda läheks. Neid tähtraamatu näpunäiteid pandi hoolsalt tähele; need näpunäited olid rahvale aga iseenesest tuttavad. Sääraseid õpetusi noore või vana kuu ajal tehtavate või keeldud tööde kohta sisaldasid vanal ajal muudegi rahvaste tähtraamatud.

Ülepea arvati vanal ajal noort kuud õnne ja edu toovaks ajaks, kasulikuks uutele ettevõtetele. Noor kuu püüab edasi, kipub täiusele; niisama kõik, mis noore kuu ajal ette võetakse. Pulmi pidada on kasulik noorel kuul: siis tuleb abielule õnnistus. Vigalas väidetakse ometi: kihlama ehk kosja minna tuleb noorel kuul, pulmi pidada vanal kuul. Juba Boecler ütleb: Nad kosivad ja peavad pulmi alati noorel kuul, sest et nad usuvad, et neil siis enam õnne ja mõistust kui muidu, niisama et naised siis nooreks ja siledaks jäävad, kuna vanal kuul võetud naised pea vanaks ja kortsuliseks muutuvad (Der Esten, lk. 24). Noorel kuul paariläinud noorik hüüab kuule: Minu kuju paisugu kui sina. Noorel kuul pulmi teinud paaril sünnib lapsi, kuna vanal kuul paari läinud isikud tihti lasteta jäävad. Ainult pruuti kuulamas käiakse vanal kuul, et kui asjast midagi välja ei tule, asi pea unuks.

Veel arvatakse kuu seisukohtki ilmadesse mõjuvat, rääkimata sellest, nagu tooks noorkuu sooja, täiskuu külma, noorkuu sagedasti sadu, täiskuu ilusat ilma. Missugune ilm kuu loomise ajal, hakkab kogu esimese veerandi ajal olema; teise veerandi alguse ilm kestab teise veerandi aja edasi. Öeldakse: kuri kuu on kummuli, hea kuu seliti, ehk ka: soe kuu serviti, külm kuu küljeti. Veel seletatakse: kui noor kuu esmalt vaadates seliti ja teravate otstega, sureb sel kuul palju inimesi. Kui kuu viimane veerand külm, kestab niisugune külm kauemat aega edasi. Ilmub lõoke kevadel kahaneva kuu ajal, toob ta häid sõnumeid, kuulutab ette, et hea viljavoos tulemas. Kudrutab teder noore kuu ajal oksal, kudrutab ta järgmisel aastal paljal maal: kevade tuleb varakult kätte (Põdder, Kuu, lk. 21).

Kuu madalasti käimine niihästi suvel kui talvel tähendab kuupikkust sooja, kuu kõrgesti käimine külma. Rõngad ehk sapid kuu ümber kuulutavad suvel järgmiseks päevaks vihma, talvel tuisku ja tormi ette, vikerkaare moodi rõngas ikka sadu.

Alanud ilusad ilmad kestavad ühe veerandi; ei muutu siis ilmad, kestavad nad veel teise veerandi edasi, harukorral ühe kuu veerandist teise kuu sama veerandini. Muutub ilm vihmaseks või tormiseks, kestab see tavalisesti kolm päeva; ei tule siis veel muutust, kestavad ilmad nii kuuveerandini edasi. Enamasti on säärased pikkade sadude algused ja lõpud vana kuu lõpul ja noore kuu algusel.

Kuu loomise aega, tundi ja minutitki arvatakse iseäralikul viisil võimaliku olevat ära määrata. Kuu loomise ajal võetakse täied veepanged ja pannakse pihlakased pulgad vette. Vana kuu ajal seisavad rahva väite järele pulgad vee peal, aga sel minutil, mil kuud luuakse, vajuvad nad silmapilguks vee põhja.

Gutslaff kõneleb kuust mäel, ilma et seletust annaks, mida ta selle ütlusega mõtleb. Kui kuu mäel, ütleb ta, ei tohi talvevilja külvata, sest siis mädaneb see talvel maas (Von d. f. h. gehaltenen Bäche Wöhhanda, lk. 49).

Kui kuuvarjutamise ajal pahempidi roosk tehakse ja selle roosaga 3 korda seale või elajaile lüüakse ja kui neile midagi viga juhtub, saavad elajad terveks.

Tõuseb kuu suvel madalalt üles, tuleb jahedaid ilmu, tõuseb ta aga kõrgelt, palavaid ilmu. Kui sügisel ilmad udused, tuleb teisel kuul samal ajal uduseid ilmu; pehmed ilmad kestavad kuni jõuluni.

Kui kuu ees käib ja hele täht taga järel, on ikka ennemini viljaikaldust oodata kui siis, kui hele täht eel käib. Käivad nad aga kõrvustikku, on õnnetut aega oodata.

Jõulukuu esimesi päevi peetakse paremaiks kui viimaseid.

Hambavalu puhul vahitakse kuuvalgel kuud lahtise suuga: siis kaob valu.

Koeranaelu nühitakse koidu ajal kuu valgel ja öeldakse: Kuuke, kuuke, ega sinul seda ole, mis minul on! Seda üteldes ei tohi kuule silmnägu näidata (Ambla).

Kui kuu taevas seliti, sureb palju inimesi; mida püstem kuu, seda vähem sureb.

Pehme, vaikne näärikuu toob rikka kevade ja suve.

Külm näärikuu toob kuiva kevade ja kuiva suve.

Tormine ja sügava lumega näärikuu kuulutab vihmast suve ette.

Jürikuu soe — lehekuu vilu.
italki

Lehekuu vihm puistab kulda põllule.

Külm lehe-, märg jaanikuu täidavad keldrid ja aidad laeni.

Kahe kuu vahel sündinud inimene jääb ilma lasteta.

Mitte ainult maagilist väge ei sisalda kuu, vaid ta omandab iseäraliku pühadusegi. Näib, et vanemal ajal talle kummardusigi tehtud.

Kätt ei tohi ähvardades kuu poole tõsta ega muidu näpuga kuu poole näidata; seesugusel puhul jääks käsi varssi haigeks.

Aga muidugi arvati kuud halbagi mõju avaldavat: ta saadab mõnesuguseid haigusi, nimelt aga kuutõbe neile, kes magamise ajal lasevad teda eneste peale paista.

Kui kuu kaua aega magaja peale paistab, jääb magaja kuutõbiseks. Kuutõbine tõuseb magades voodist üles ja läheb välja rändama, ronib mõnikord isegi katusele. Rändavat kuutõbist ei tohi säärasel puhul äratada, hüüda, sest niisugusel puhul võiks talle viga juhtuda, kuna talle, kui teda ei segata, midagi paha ei juhtu. Kuutõbised rändavad enamasti täiskuu ajal toas ja õues. Mõnel kuutõbisel on rändamise puhul palju jõudu. Ühest kuutõbisest räägitakse, ta rebinud tugeva naisterahva-vöö tükkideks; seda ei ole muidu keegi suutnud teha. Mõni arvab kuutõbe ka kuuvalgel saadud ehmatusest tekkivat. Kuutõbe arstitakse voodi ette pandud külma vee vanniga. Kui kuutõbine külma vette astub, kohkub ta ja saab haigusest terveks.

Ustakse, et põdurate laste ohutamine kuuvalgel neile kosumist toob.

Kuuvalgel võitlemine vanapaganaga, haldjatega või muude kõrgemate olevustega annab ikka võidu sellele, kes kuu pool seisab, — see saab kuult nagu iseäralikku jõudu.

Müristamine täiskuu ajal toob pikaldast vihma.

Vanal kuul külvatud vili mureneb rohkem kui noorel kuul külvatud.

Vanal kuul neljapäeva õhtul tuleb herneid külvata, — siis ei lähe nad ussitama.

Vanal kuul külvatakse juurvilja, — siis kasvatab see alla, kaunvilja seevastu on parem noorel kuul külvata; kui seda vanal kuul külvataks, kasvataks ta lehti ja õisi, aga mitte kaunu.

Vana kuu esmaspäeval ja reedel külvatud kanep kasvab hea ja neil päevil tehtud kablad on kõvad ja kestvad.

Ube ja herneid külvatakse täiskuul või vana kuu lõpul: siis saavad paaris kõdrad ega hakka nad ussitama.

Vanal kuul istutatud taimed hakkavad ussitama; kõige parem on taimi kasta loomavirtsaga.

Vanal kuul istutatakse sibulaid, — siis nad ei lähe mädanema.

Vanal kuul mahapandud kartulid kasvavad suureks (Koeru).

Vanal kuul on kalad tuimad, noorel ergud.

Vanal kuul puhastatud heinamaa kaotab heina ära.

Vanal kuul raiutud haod põlevad hästi; seepärast raiutakse hagu ikka vanal kuul; hea on siis kõiksugust riistapuud raiuda, — need ei pakata.

Kaduval kuul ei tohi puid istutada: need ei edene. Istutamise puhul ei tohi kuu päikese kätte jääda, — muidu ei edene puud. Sedasama kuu seisukohta pannakse loomade tapmise ajal tähele, — siis ei kahane liha keetes.

Looma tapetakse liha saamiseks vanal kuul, — siis saadakse jagusalt liha; noorel kuul tapetud looma liha on pehme ja lõpeb ruttu otsa.

Vanal kuul rautatakse vanu, noorel noori hobuseid, — siis seisavad rauad paremini all.

Kalapüügi-riistu tehakse vanal kuul, — siis saab rohkesti kalu.

Vanal kuul tehtud saapad kestavad kauemini.

Vanal kuul lõigatakse küüsi, — siis ei kasva nad jõudsasti.

Vanal kuul tehtud rangitaosed ei kuluta hobuse kaela, küll aga noorel kuul tehtud.

Vanal kuul peab korstnapühkija korstnaid pühkima, — muidu tekib palju kilke ja prussakaid.

Vanal kuul tehakse anumaid, — siis nad seisavad alati täis.

Vanal kuul tehakse kanepist nöörisid, noorel kuul pehmeist linadest, — siis nad peavad kauemini vastu.

Nööri ja köisi tehakse vanal kuul, — siis nad saavad kõvad ja tugevad.

Vana kuu lõpul keevad kõvadki herned pehmeks.

Vana kuu lapsed on kerged, noore kuu lapsed rasked.

Vana kuu lapsed vaesed, noore kuu lapsed rikkad.

Vanal kuul tuleb tööd teha ja asju ajada, mis midagi lahutavad, lõpetavad või mille lõppsiht käib selle peale.

Kuna noorel kuul kasulik on uude majasse asuda, on vanal kuul kasulik maja lõhkuda, lammutada.

Vanal kuul tuleb metsast puid raiuda, vanal kuul maja ehituseks savi, liiva ja kive vedada; noorel kuul toodud savi sünnitab majasse palju kilke.

Imelikul viisil teeb rahvas ometi vahet okaspuu ja lehtpuu raiumise vahel: okaspuud tuleb noorel kuul metsast raiuda, lehtpuud vanal kuul, — muidu ei saa tublit tarberiista.

Täiskuul raiutud küttepuud kuivavad ruttu ära (Koeru).

Kesa künda on kasulik vanal kuul: siis ei kasvata põld umbrohtu, niisama jahu ja tangu jahvatada: siis ei sigi koisid sisse.

Küünlaid tehakse täiskuu ajal: siis põlevad nad heledamini.

Arstirohtusid korjatakse vana kuu ajal: nende mõju sunnib tõve kärmemini lahkuma.

Vanal kuul pestakse pesu: see läheb rutemini puhtaks ja pleegib valgemaks.

Vanal kuul võõrutatakse lapsi ja vasikaid, — siis hakkavad nad paremini kasvama; vanal kuul veetakse sõnnikut välja — niisugune sõnnik annab põllule rohkem väge (Holzmayer, Osiliana I, lk. 47).

Vanal kuul käiakse saunas vihtlemas: ihu seisab kauemini puhas.

Vanal kuul lõigatud vihtadega viheldes ei hakka vihtlejale sügelisi.

Vanal kuul tehakse saunavihtu, — siis ei sigi kirbud.

Vanal kuul pekstud reht arvatakse rohkem vilja välja andvat.

Vanal kuul on haigused raskemad, suremised rohkemad, kuna haigusi noorel kuul kergemaks arvatakse (Vigala).

Särke ja aluspükse õmmeldakse vanal kuul, — siis ei sigi täisid sisse.

Vanal kuul kaotatakse kilke; neljapäeva õhtul võetakse 3 kilki kinni, seotakse nartsu sisse ja visatakse, selg toa poole pöördud, kilgid üle toa katuse (Koeru).

Tapmiseks määratud sigu hakatakse vanal kuul nuumama: siis muutuvad nad ruttu rasvaseks.

Koid ei sigi vanal kuul kedratud lõnga sisse.

Vana kuu ajal ilmuvad kuuvalgel kuuketrajad valged naisterahvad.

Vanal kuul sündinud inimene on elus tihti õnnelik.

Kaelustatakse täiskuu tuppa paistmisel last, kasvab laps ruttu suureks.

Vana kuu neljapäeva õhtul võtab noormees ahjulaelt kuivanud savi, õmbleb selle savi väikese koti sees särgi sissepoole turja peale; seda särki kandes ei ole karta, et liisu puhul soldatiks võetakse (Hiiu).

Ülepea on kõige kasulikum kahjulikke loomi kaotada neljapäeval, mil kuu hakkab kahanema; seda neljapäeva hüütakse kadu-neljapäevaks.

Kui mihklipäev täiel kuul, saab loomatoiduga talvel hästi läbi, kui aga vanal kuul, läheb palju loomatoitu tarvis.

Õlgkatust tehakse täiskuu ajal, — siis katus ei mädane.

Pedajat raiutakse vanal kuul.

Vanal kuul sündinud laps on vana näoga.

Noor kuu avaldab samasugust mõju kui prohveti sõna Sarepta naisele. Esimest korda noort kuud nähes saab nägija sel kuul rohkesti seda, mis tal just käes juhtub olema. On inimesel nähes käed tühjad, ei saa ta sel kuul midagi rohkesti.

Kannab keegi noort kuud nähes vett, saab ta sellel kuul rohkesti nutta. Raua käes kandmine kuulutab rohkesti õnne.

Noort kuud esimest korda nähes öelgu nägija vastu taskut lüües: „Raha, raha, muud ma ilmas ei taha!“ Niisugusel puhul saab ta sel kuul rohkesti raha.

Noort kuud esimest korda nähes pannakse asi, mis käes juhtub olema, tasku ja öeldakse: Õnn leidjal, kahi kaotajal: siis leitakse sel kuul midagi.

Noore kuu ajal lastakse kevadel loomad esimest korda laudast välja: siis edenevad nad suvel hästi.

Noorel kuul tehtud katused peavad kauemini vastu kui vanal kuul tehtud.

Noorel kuul on parem loomi osta kui vanal kuul.

Noorel kuul tehakse luudi, — need pühivad kirbud toast välja.

Noorel kuul pestud särgid sügelevad, ka sigib siis kirpe.

Noorel kuul õmmeldud särgid ajavad keha sügelema.

Noor kuu mõjub kaasa tulevase teisepoole nägemiseks. Esimest korda noort kuud nähes võetakse samast kohast, kus seistakse, vasaku jala alt puru, pannakse ihupõue ja heidetakse magama; selle peale tulla unes tulevane teinepool nähtavale.

Rattarummu puud tuleb noorel kuul raiuda, et rumm lõhki ei läheks, ratta pöiapuid aga vanal kuul, — siis on rattad hästi kerged.

Kaski raiutakse noorel kuul.

Noorel kuul puhastatud heinamaal hakkavad kännud võsuma.

Noorel kuul tapetud sea liha kasvab pajas keetes, vanal kuul tapetud kahaneb või hakkab mädanema (Vigala).

Noorel kuul sündinud inimene peab vaevalist elu elama.

Noore kuu ajal võib kuraditki välja kutsuda. Selleks vilistatakse kolme noore kuu neljapäeva õhtul lausa taeva all. Kolmandal korral enne vilistamist tehakse surnukirstu mõõdupuuga ring enese ümber; selle peale ilmub vanajätis.

Lambaid niidetakse ikka noorel kuul, aga kui lambad hästi ei sigi, tuleb neid kolmel niiduajal vanal kuul reedesel päeval niita, — siis sigivad jälle hästi.

Tehakse või värvitakse noorel kuul voodit, asub sinna palju lutikaid ja kirpe.

Minnakse noorel kuul kosja, seisab noorik kaua ilus (Simuna).

Nähakse noorel kuul midagi unes, läheb see unenägu pea täide (Audru).

Kui mihklipäev noorel kuul, saab sel aastal loomatoiduga läbi.

Noorel kuul parem loomi osta kui vanal kuul.

Noorel kuul ostetakse ostmisi, — siis ei vähene raha ja ostetud kaup edeneb hästi.

Noorel kuul hobuseid rautada on parem kui vanal kuul; noorel kuul tehtud rauad seisavad kauemini all kui vanal kuul tehtud.

Noorel kuul sündinud härikvasikas on tugevam kui vanal kuul sündinud, lehmikvasikast saab parem piimalehm kui vanal sündinud vasikast; iseäranis head piimalehmad tulevad neist, kes noorel kuul pehme tuule puhul ja saju all sündinud (Hiiu).

Lehiseid lõngade kollaseks keetmiseks lõigatakse noorel kuul, — siis ei kaota lõngad värvi.

Sõnnikut tuleb noorel kuul vaikse ilmaga vedada.

Noorel kuul mahapandud kartulid ajavad kasvu taga; kasvab ainult valgeid juuri (Koeru).

Noorel kuul mahatehtud kartulid kasvatavad hästi alla, vanal kuul mahatehtud aga lehti (Vigala).

Noorel kuul kasvatab vihm pikad juuksed.

Noore kuu vihm on igale asjale sigiduseandja.

Noorel kuul raiutud puud hakkavad ruttu mädanema.

Noorel kuul tuleb vikatit lasta taguda, et niidetud heinamaal ädal hästi kasvaks.

Noorel kuul lastagu juukseid lõigata, et uusi asemele kasvaks; vanal kuul lõikamise järel hakkab juukseid peast ära tulema.

Noorel kuul niidetakse lambaid: vill hakkab hästi kasvama.

Lina keelatakse noorel kuul külvata, niisama niisugusel ajal, mil kuu ja päike korraga taevas näha. Rahvasuu ei anna ometi noore kuu mõju suhtes linade külvamise kohta seletust.

Noorel kuul sündinud lapsed ja loomad saavad kasvavalt kuult väge ja jõudu, edenevad ise palju enam kui vanal kuul sündinud lapsed või loomad.

Noorel kuul sündinud isikud ei upu ära.

Kuna muidu haigusi vanal kuul arstitakse, arvatakse kasulikuks soolatüükaid noorel kuul liiva peal hautada.

Noorel kuul roogitakse hobuse suud, niisama puhastatakse heinamaad, et rohi paremini kasvaks.

Noorkuu edendab kasvu, edendab aga ka mädanemist, nimelt hakkavad haavad mädanema. Haigeil võtavad valud hoogu, surm nõuab sagedamini enesele lõikust. Tiisikusepõdejad surevad vanast kuust noorele kuule ülemineku ajal.

Hädaohtlikuks peetakse suremist noorel kuul, sest niisugusel puhul peab surm lõikust edasi (Vigala).

Kuu loomisest arvates ustakse igal päeval iseäralik mõju olevat. Kui kuu enne lõunat luuakse, võib seda päeva esimeseks kuupäevaks arvata, kui aga pärast lõunat, jääb see päev arvest välja. Meeles pidades, et aasta jooksul 13 korda kuud luuakse, võib iga kuupäeva kohta järgmist ütelda, iseäranis aadrilaskmise suhtes:

Halb päev, kaotab inimese jume.
Võib halltõbe tuua.
Võib suurt tõbe saada.
Halb päev, võib äkilist surma tuua.
Veri kuivab inimesest ära aadrilaskmisel.
Hea päev.
Halb päev, kaotab söögi-isu.
Võib sisikonda vaevata.
Võib pidalitõbe tuua.
Halb päev, toob jooksvat ja halltõbe.
Hea päev; inimene saab priskeks.
Tekib hea söögi-isu.
Halb päev; söögi-isu saab otsa.
Võib tõbe saada.
Hea päev.
Kõige halvem päev.
Kõige parem päev.
Toob tervist.
Halb päev, toob tõbe.
Hea päev kõige tõve vastu.
Hea päev, päästab kõigest tõvest.
Hea päev, hoiab kõige tõve eest.
Võtab kõike iganemist (?!) ära.
Edendab tervist.
Hoiab halltõve eest.
Halb päev; tarvis surma peale mõtelda.
Hea päev, edendab tervist.
Halb päev, kui olemas.
Niisama halb päev.
Muidu seletatakse veel, et ikka noorel kuul vere laskmine toob abi; vanal kuul ei vähene iialgi valu.

Ülepea kõnelevad rahvateated kuu mõju kohta mitmel puhul üksteise vastu, isegi samas kihelkonnas.

Tähed.
Sez Eston ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Eesti vana usk - 04
  • Büleklär
  • Eesti vana usk - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 3847
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1978
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 3903
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1983
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 4052
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1826
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 4014
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2005
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 4001
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2053
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 4012
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2017
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 3997
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1932
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 3971
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1988
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 3943
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1948
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 3939
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2019
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 3973
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2007
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 12
    Süzlärneñ gomumi sanı 3999
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1979
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 13
    Süzlärneñ gomumi sanı 3993
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1972
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 14
    Süzlärneñ gomumi sanı 3835
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1991
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 15
    Süzlärneñ gomumi sanı 3799
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1807
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 16
    Süzlärneñ gomumi sanı 3786
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1900
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 17
    Süzlärneñ gomumi sanı 4037
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1984
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 18
    Süzlärneñ gomumi sanı 4043
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1958
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 19
    Süzlärneñ gomumi sanı 4084
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1954
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 20
    Süzlärneñ gomumi sanı 3979
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1997
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 21
    Süzlärneñ gomumi sanı 3974
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1890
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 22
    Süzlärneñ gomumi sanı 4014
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2041
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 23
    Süzlärneñ gomumi sanı 4005
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2036
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Eesti vana usk - 24
    Süzlärneñ gomumi sanı 2371
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1276
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.