LatinHärber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
Myk adzias axytxytbjy - 05
Süzlärneñ gomumi sanı 3558
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2352
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
jaharada, ajabj saxarkyrat oymtany iqaz
tso, avtor inapqazara aazyrphşua afaktorka iruakup. Iara ubas aoada iazgastaz axşyotsak iaçydany,
araqa iqoup aphxao ilaphş itsaşo ixadarou datçakgy.
Ui atgy mhaka uzavsuam, izbanzar, ajabj aphsy
axtou, agy axeisua uoup. Ui arbanu ha aphxao utsaa
uazar, abar atak: Aoymta afyrxatsa xada Taraş daar
phşup aphsua axatsa igytbaara, iuaoyşara, iarban
tagylazaaşazaalak atçgy iaphsuara, iuaora nabytsrak amamka işixço, iabatsa, urt rabatsa ryqnyt
kaleimadarala iaaua aphsuara şatas iamou, alamys
bzantsyk işylaimyrqua, iharakny işiku. Aai, zegy raphxadzagy Taraş us ixatrou aphsua xatçsaxany
daabart, dahgaphxart dqaztsaz aphsabara inataz, iaba
tsa rqnyt iaaigo auaoyşara bziei aamystaşarei
roup. Amala, ui ixatara inagdzany aarphşratçy içydou
arol nanagdzoit iara afyrxatsa iaaikyrşany iqou
aphstazaaratçy dyztsynxo, dzytçtsaaua, iaxei uaxei
zytsgei zybziei eilaxu, itseioyzşo axataraka
gy. Urti iarei eitsyrxtynxaaua qyba-dzyba zgym aphs
tazaara iztanargalo auadaoraka, eilaşa-eilytsua
asituatsiaka eihagy dgyltaany, aphsabara axata
dşaşaz eiphş daadyrphşueit. Tsabyrgup, araqa avtor
inapqazara, isaxarkyrat xytsra, iduneixaphşra,
iintuitsia, aphstazaara adyrra, ifyrxatsa (itsourou
gy itsouramgy) reilkaaratçy ialşaz ratsoup. Asa
xarkyrat oymta zda ixartam adetalka rtçy aup avtor inapqazara aoadzara eihagy iubart, uarxytsyrt
isaxarkphsaraxa iaxaaphşua.
Htsarauao du Şalua Inal-ipha iaja hxy iarxany
iahhozar, ajabj ialanxo auaa, zegytsqa rakym
zargy, eikahaphxadzap ixadarakou: Taraş (aoymta
afyrxatsa xada), Nazi, Naur, Asmat, Daur, Volodia (asas
qala ha irdyrua), Astamyr, Lad, Madj, Djarnas, Daur
iphşmaphhys (lyxdz hazdyruam), uha eita adzykoydjak. Xyx zydzbax hhaz afyrxatsa xadei ui itsny
itsyrtsua apersonajkei ryla iaarphşup, rsaxa ty
xup aoymtatçy itso, iphstazaaratu axtyska. Urt zegy
irylyhho irgylgany iqatsoup Taraş ixatçsaxa.
Abraqa, itsabyrgytsqany, avtor qaimatla ilşeit
agybylra du atsatsany ifyrxatsa xada ixatçsaxala
atipra zlou, naxxidza aaxys iaadyrua, zylamys aşxa
dzyxeiphş itskou aphsua nxaoy dnadzaadzany hablatçy daaiua, hmilat iamou atsaoa bziaka ixahkaaua harbara,
phsabarala dyzlaqaz ala iaarphşra.
Haras iataxuzei, asaxarkyrat oymtaka zegy
ryqny işuphylou eiphş, abri aus phşatçy, datçakala
iuhozar, afyrxatsa xada ixatçsaxa açapharatçy, aş
qyooy inapqazara iabzourou anaosangy, kyrdza ry
tsarakueit aoymta ialou, eibarkny izku, egyrt aper
sonajka (aepizodka rtçy itsyrtsuagy ubrax inary
latsany) irxtynxaauagy. Urti afyrxatsa xadei rei
madarakiei, reimak-eitçakkei, rgaanagaraka rei
tçagylarakei, rduneixaphşyşakei raan aup eihagy
igyltaany ianaaphşua afyrxatsa xada ixatçsaxa.
Abas eiphş iqou apsixologiat tagylazaaşa dagy
liaany hara daaboit Valeri Kaslandzia iajabj «Asas
qala» afyrxatsa xada Taraşgy. Ari auaoy iphsta
zaaratç eiosxoui dyztagyloui rxi-rtsyxei eila
tsany ulaphşhaa itsugar, imoaşo iuboit aphsuarala
eibarku, alamys şatas izmou auaora ilou zaqa iha
raku, itsoulou, nabytsrak akymka idgylt phstazaara
phsytskala iştalahau. Taraş iuaobziara, ixarany
ixytsra, imariam aphstazaara filosofiatla axaph
şra, azneira zaqa datsklaphşua aphxao iboit ui itaa
tsaratçy anaosangy dyzlou ijlar rqyngy imoaşo.
Urt zegy harqatsny, tçyrphştys daahgar halşoit isas
qala Volodia. Abri aqala ztaatsa irtsydzxaz, igyz
şyratsazgy, dnygnysua iaxanyrtso, iaxanyrxua
ha dyşdykyzgy, iara hatyrla dizyqan, izaqarazaa
lak datambaka dlarqny dimatsajatsyzt, izbanzar,
iaga dqalany dynkydyggalo ddykzargy, aky,
duaoyn, obagy, iara disasyn, iaphsua kabzka ryphqara
dyknyqon. Avtor ifyrxatsa – Taraşi Volodiei zyn
dza eişaşalamyz, eitstymyz rxatçsaxaka aphitseit,
aphstazaaratçy iqaz şouky şrakyz agra ugart eiphş
isaxarkny. Aliteraturat fyrxatsa aphstazaaratçy
iqatsqaz rakyn ha aphxao rygra aniga, us ianidikyla, usqan gyobara ztsam, axatçsaxa yqoup aup
iaanago. Sara saxaxaphşuala, ubas iqou literaturat
xatçsaxakoup Taraşi Volodiei. Iiaşoup, urt zyndza
eiphşym. Taraş izydzyrora, iaaiga aqazaara, inaalaşa, ixytsşa, aphstazaara şeilikaaua, iuaoyşarat
qazşa uha agaxara bzia uzto nxaoy aamystaşoup,
aphsua byrgtsa nagaka dyrxatarnak iaşoup. Volodia
nasyphda dqalaxeit, itaatsa dyrtsydzxeit, iphsytçra
– aryjt adzaaphsylara iaxqany. Egirax, dauxy
daxu, ajatç işyrho eiphş, inapy axy aphssoit, duas
toup, dqazoup, ui aganax inapkymta tskoup. Us şaku
ahoit Taraş itçy iqaitsaz atsa amatsaragy. Axa iz
xartouzei, ixy dzaiaaiuam, aryjt djbara iphsy
izaqgom, ibar ddzaaphsyloit.
Taraş ixatçsaxa aty hhozar, igylalany axtsa
jara ataxdzam, deilkaaup dzak uaou, iua-itaxy, ixy
çka, iuaajlar uha dşyrzyqou alagy. Avtor ui daa
irphşit, aoada işahhoxou eiphş, phsua xatsak iaha
sabala ixatara nadzaadzany, ajakala, itsourou, atipra
zlou xatçsaxany. Iaga us akzargy, iahgalaharşap
avtor ifyrxatsa isaxa ştixua: «Taraş akytatçy uneiş-uaaiş ha zyrhoz xatsan, ixdzi ijlei eidkylan
akyn işyrhoz. Djara eilatsajarak, dzbatyk any
qaz, iara dmaaika ialagomyzt. Dyzdyruaz, dyztaxyz
ratsan, akyta antytsgy. Iuaoyşa xyçi-dui xnaxuan. As iqaz auaoy idjabaagy ratsaxon, usk zlamyz
aamtak aphşaara izymariamyzt. Ega iuska eilaxazargy, adzy izy itçyphxeikuamyzt. Iara akyta iagylsny
itsoz amoadu azaaiga dynxon. Aaitsa ratsan. Ryphsy
aaitarkyrts, iaatsajarts imoaxytsuazgy ubaryn»
(ajurnal «Alaşara» №2, 2016. Ad. 53).
Abraqa daaphşueit ui dşyneibaku, ixataşat qaz
şaka zaku, iaaikyrşany iqou auaa dşyrzyqou.
Axa Taraş uaoytyosak iahasabala ikiara, irazra,
iiaşara, itskara, iaartra, ajakala, ixatara eihagy
ixanartaaueit, ilou auaora haa şamam hnarboit
isas qala Volodia dşiznyqaz alagy. Taraş gykphsykala itaxny iaphşigeit Volodia itaatsei iarei
reibarbara, axa ilytsşadaxeit. Aphxao iudyrueit
urt amoan izykşaz arytshara, Volodia dtaxoit, Ta
raş aarla iphsy eikxoit. Izxarada? Harada, Volodia ui amoan (adygba iaxtaz) maşyrşa akzargy,
dikşoit, atçyphxti-atçyphxti eibabgueit ha zylamy-
si zyuaorei aryjt djbara iaztaxaz uao gymxak,
ryxka phytçtçny eilaztsaz. Taraş, antsa iboit, abziara itaxyn, axa iznymaalougy dyqami, ui aup araqa
iqalaz. Volodiagy abziaraka znaaloz iakdzamzaa
ryn, axa Taraş isas qala lamysla diznyqeit, iara
daphsamxeit umhozar.
Ajabj «Asas qala» aqny abart aoxatsak ryla
iaarphşup
eitstymu, einymşo, esnag hatyxla, us
uzazhar auazar, eitçagylo, aphstazaara jyngy tçangy
iatsrymşadzo iaqynçablany iatsny iaaua atsgei
abziei nyqyzgo, nasgy dara-dara naq-aaq eitçaphşua
rxatçsaxaka. Ans ars ha akymka, iaaxtsany iuho
zar, aoymta afyrxatsa xada Taraş aphstazaaratçy zegy
irytsku auaora dasimvolny isaxa tyxup naxxidza
aaxys dzyxdzydzaaua iaphsuara uasxyrs iazyştatsany.
Egi apersonaj – iara isas qala ixatçsaxala avtor
imyrhauhauka, axa işatarkny dakydzboit auaoy
eiueiphşym amzyzka iryxqany itsyrigo, iphsytç
raka zegy rtçaxeizyrkua itsaqaşygou auaoymra.
Ui amyjda auaoy amyrkydjy eiphş ilaphsny dakueit aphsabara inataz, ionutsqa djara ztçytsaxny ita
tou, aphsy axtou gatany anapatçy daanagarts, nas axy
dtarphany idykzarts. Aphstazaara uheit ha zaqa qy
ba-dzybala ituzei!
Aai, qazaryla iaphtsou abart aoxatçsaxak (işei
tstymugy) rtçoup ajabj zyrggo aideiagy axaa
phşua. Egyrt axatçsaxaka zegy tsxyraagdzakoup aoym
ta agylşaratçy. Iaga us akzargy, ajabj aper
sonajka rqynti ialhkaar akxoit adzyk-oydjak.
Ubart raxt raphxa lydzbax hatup Taraş iphşma
phhys Nazi. Ui lxatarala avtor dakşany, aphstazaara
işatsasxu eiphş iaairphşit, aphsua literaturatçy uaj
şta akyrgy akra zmou, xyphxadzaralagy imaçym, an,
aphhys lxatçsaxa. Nazi iqygou, ataatsara bziabarala
eibarkny izmou, iara usgy atsys aşapy axyphtsou
zdyrua, auaoy – dtymuaoyz, aonata datyz – hatyr
iktsara iphşou usk eiphş iaxaphşua, eilyzkaaua adzy lakny daaboit aoymtatçy. Iaxyrqatsany
akymka, ignaalany, agybylra du atsany, nasgy
aphsua kabz ahaa iaxymtsua avtor iaairphşit xatsei
phhysi reizyqazaaşagy. Ui adetalgy aoymta axa
tabziara harazkua akoup. Art auaa rgy itou blala –
imtsajadzaka eibyrho aqyndza eizaaigoup.
Nazi, ubrandza duaophsyxşoup, rysas qala iqyn
gy laamystaşara djara iagny iubom, datçakala iu
hozar, hatyr iktsany, iara dşyqazaalakgy, ixa
tara izaqarazaalak ilamyrqyka, ryony daxyphxa
dzalaşa aup imats şylua, dşygtsaralkua, uimou, ani
dyzdzaaphsylougy daxylbaauam, drytshaşany iztsy
rylgoit. Ubrigy amilat tsaoa axany Nazi lxata
şat qazşa bziaka xazyrtaaua aky akny iaaboit
aoymtatçy.
Nazi lxatçsaxa uanalatsajo adzbax mhaka uzavsuam ui hatyr dula, bziabarala ityz lybla xaala esnag lyphşma Taraş işitsyz, iuhar auazar, dşaxçoz, dşixdzydzaauaz, axa atipra zlou aphsua phhys lmilat
kabz ahaa iaxytsuamyzt, datçakala iuhozar, arax
adaxy iaaphşua, iutçaphalo iqamyzt, abziabara tskei,
aixdzydzaarei ryla işoyçazgy, aphxaşaphxatsara atsny
iuboit rgy atsax itatany auaoytyosat phxara du
axyltsua. Urt adetalka avtor iaairphşueit ajabj
atçy itso axtyska irylarxny, epizod hasabla rxaty
xatçra rymany. Us şaku zyrtsabyrgua atçyrphştka
ratsoup, axa zegy harqatsny iaagap aky – Taraş
isas qala Volodia dimany amoa ianyklo aamtazti
xatsei-phhysi reitsajara, ui lyphşma Taraş ila
«aphyrra» – bziak işazhamyz idyrny inataz agy
namdzara lara lxatagy işyltsymygxazgy, imyrdyr
ka igalaqara bjymsyrts, ixairştyrts ixxarş
şany daxiatsajo. Abar iargy: «Egaraan ula phyr
xeit, xaas iumkyn, sara syphxydzka bzioup. Volodia
ity syzuahom, axa uara lyphxala uşygejua zdyrueit. Ugy işphaanagoi, us eiphş agragara symamka
syqaztgy, adunei atskarax uştra sakşahatny
sqalaryzu? – zyndzak xaas ilmouzşa akyn Nazi lxa
tsa dşitçaphşuaz. Taraş ixy datsyphxaşeit.
– Bara biaşoup, syphşma xyçy, – ibjy aartatany, bla xaala iphhys dnaltçaphşit. Dtazlahaz aşşy
naixqan, ixatçy aalaşeit (iara ua, ad. 59).
Taraşi Naziei xatsei phhysi rahasabala patuei
ktsarala reizyqazaaşei, reibataxrei ajabj atçy
axy inarkny atsyxandza abziabara iaşaxatsny ia
gylççaaueit. Ui, jaharada, aphxaogy agaxara
inatoit, ixat phstazaaratçy igalanarşakogy qalar
alşoit.
Taraş ipha Dauri phasati aibaşra du ialadzyz iaşa ipha Nauri rxatçsaxala avtor iaairphşueit auaoy
xaty djyndjda dyşxartam, iagadjara dagargy
ixaty xyştaara amtsa darphxozar aup, ui adagy dyş
xartam, akapei kyltsa dşaphsam idyruazaroup. Izban
akzar, uaqa aup aphsadgyl abziabara – apatriotizmra ha izyştou axy axakua, adats-phaş axahaua, ui
axyştaara amtsa ixajjadza eiknatsy izdjyndjugy,
daxyqazaalakgy ibga ggoup. Daurgy Naurgy aky
tatçy işyqamgy, akalak atçy rzanaat ala aus şyrua
gy, akyta iadhaloup, bzia irboit, ryphsy aloup.
Haras iataxuzei, ui ibzouroup Taraş, işyrho
eiphş, dbagadza ikytatçy daxynxo, uax iaxadiphxa
lo. Eilkaaup, eiueiphşym aphstazaarat tagylazaaşa
ka iryxqany zkyta aanyjny itsogy ryştaxqa
ixazyrphşua auaoy danyqou, akyr atsanakueit. Ubas
iqou nxaoup Naur iab iaşa Taraşgy. Uajy, hai
zydzyroyp zydzbax hamou aztsaarazy avtor ixata:
«Uaxyk-oaxa drylaphxarts, abrax iab iaşa ionyqa
danaauaz Naur, dara xatsei phhysi, iryxşaz dnalatsa
ny, nyha duk iaphylouşa rgalaqara ştytsuan, iargy ryony ionylaşaauşa ibo dalagon. Akalakka
eimazdo amoadu danytsny, kytamoala itçanaaixoz,
akytauaa rynxaraka igy azdyrhauan, dreigyrgon.
Igy tgyrgaauan iab iaşa igarph danaadgyloz,
deitarkyzşa abra iiboz, zyndzask atçakxon. Taraş
lymkaala zeg dreigny dyşnymxozgy, igara dan
taphşlak, amoan daxaauaz zeiphş ibla itsamşaz, içy
dou phşdzarak daaştnaphaauan» (iara ua, ad. 49).
Ari axşyoztsara alada iaago eihagy işak
dyrggoit Taraşi Nauri rajaka:
«– Taraş, egadjara sneixazargy, abri şaşta
aqara iphşdzou ştak symbats, izbaphagy syqam, –
ihon, xmarrak atsamtsaka. Taraş dphyşyrçço ina
iateikuan: – «Aphsuaa dosu ila tabaa – dila tadjdjoup»
rhaxeit, ubri aup iuxua, Naur. Ari uargy iuaştoup.
Iugalaşou şaqant uşapy xyrqaqa aşats tata ulalany uoxaz, agylaxyçkei uarei «Djit» qaştsaxaz,
atsyrgyla şaxyphaxaz?» (iara ua, ad. 49).
Taraş iihoz auiaşaxymyz, axa Naur ui azy ma
tsara (akyrdza şatsanakuagy) akdzamyzt Naur abri
aphsua aşta tbaa iphsy alany izigaphxoz. Abar ui aty
aşqyooy asaxa ştixua: «Dara xatsei phhysi, rpha
zats Daur dnalatsany işiphyloz aup. Imaşyna ab
jy rahany, aş aaimphaany iphylarazy abartsa ianaa
tsaxxuaz laşarak rxibaauan Naur. Ui, iara gyk-phsykala
dyztaxyz rygka irxyltsuaz laşaran. Ara iara ia-
ara iazyphşyzşa akyn zegy şiboz. Aphşmatsa
rla Xdyş akyn zeg raphxadza iaaiphyloz. Atsyxa
rşşo, itçagybzygua, igydphalara iaqytsuamyzt
aphşmaphhys damytsaqaka.
– Ari hla, hara hatskysgy uaara eigyrgoit ha
syqoup, – lheit tçnak axybaara aalyrphşuaşa dax
lafny. Aharakei abat tynçi rlymhaka kydyrxxa,
rxy rahany, ahra iaqytsny, işqa aaphşra iaqytsua
myzt, ryxka aaişyşaandza. Nas akyn iatsphyhan
ahra ianalagoz» (iara ua, ad. 49).
Işaabo eiphş, agybylra du atsany iaarphşup Naur
iab iaşei ui aonatei reizyqazaaşa, başa-maşa
inykyroşa akymka, psixologiat faktorla ag
ra ugart eiphş. Ari aonatatçy aphşmatsa rakym,
rla Xdyştsqagy igyky-tsykua aup dşadnakylo. Uimou, abat tynçi aharakei danyrbalak, ahra
iaqytsny izyphşueit, daainy hxy anbeişyşuei
ha. Taraş iakzar, «Naur danaaiuaz, intakka itsaxou aşykska rax dagon. Iaşeihab dxynhyzşa
akyn igy şytgyrgaauaz. Dxyçxon. Ganyla iaşa
iqaqa dyktany raşta axi atsyxei daxysuan» (iara
ua, ad. 49).
Aşqyooy ifyrxatsa (çydala Taraş itaatsara
iatsanakua) rxatçra aazyrphşua ryphstazaara anaosan
gy, araqa aphxao ilaphş itsamşarts zalşom ui iagy
libaaua, iaxa aktualra zmou xşyoztsarakgy. Ui ubri
aup, iaxati auaoy daxyqazaalakgy idjyndjdgyl,
datsla, phaşla dyzlarsu, atsxymqara, ada dyşxar
tam ixatçy anagara, ailkaa iaşa imazaara. Ajakala,
uax ixo, dadzyphxalo douha mçyk labtçaba aqazaara.
Ari aztsaara ajabj atçy idzboup qaimatla. Ui hara
iaaboit Taraşi, itaatsei, Nauri ryjratsarat ei
uara anaosangy, auaora harak aazyrphşua, amilat
akabz bziaka ryla ioyçou, akiarei, aiaşarei,
agybylrei tsatsgys izmou aizyqazaaşaka ryla.
Art royztsa apsixologiat faktorka aoymta afyr
xatsa ryphstazaaratçy, itsabyrgyxatamyztgy, auaoy
ixyltsua aphxara ialyxdaztgy, ixşaşadza iqaz
tgy, haras iataxuzei, Naur iab iaşa iony, igara
darakatsla dşalaxugy, dzazaaigaxomyzt, ajakala,
abjaaphnyti sasyk dioyzaxon.
Abri adetal – axyştaarei azka typhi ryztsaara,
avtor iajabj atçy başa ialaimtseit, iatsşny dza
zaatgylogy ubri aup, iaxati haphstazaara uadao
akyrdza iaktçnatueit, axatçra aanarphşueit, datçakala
iuhozar, iaxei-uaxei zygxara iatçu, eigu phstazaarak
hauazar ha akalakka rax akytauaa raara aprotsess
ax hxanarphşueit, us hannyqa, tçei şaxylymtsua
hanahoit, hkytaka şygtsaraktu labtçaba iagha
nahoit, iagahnarboit.
Ari atema aphsua saxarkyrat literaturatçy itsyr
tsijtei kyr tsueit. Işdyru eiphş, ui xatsirkit Aphsny
jlar rpoet, akademik Bagrat Şynkba ipovest «Çan
ta daait» ala, nas egyrt ixatrou haşqyootsa zegy
ui aoymtaka azyzymkyts uao dyqadzam. Axa ari aztsaa
ra iaxati haphstazaara uadao hantagylou aamtazy
eihagy işaktualtu, işgygtajtym hnardyrueit
Valeri Kaslandzia iajabj «Asas qala» afyrxatsa
rxatçsaxala.
Abri adetalgy saxarkyratlei ideiatlei aoym
ta aphsy axaztso, izyrggo, igylyrtaany iqaztso,
aphxao dzyrxytsua afaktor xadaka iruakup. Urt ze
gy, avtor ilşeit napqazaryla raarphşra ifyrxatsa
xada Taraş ixatçsaxei ui xaxa ixysua aoymta egyrt
apersonajkei reilaxrakei reitçtsaarakei iryb
zourany.
Asas qala ha xdzys izauz Volodia iakzar, aoym
tatçy iaanikylo atyph maçdzam, uimou, iara ixataşat
qazşakei ixymoaphgaşakei irybzourany, ixada
rou afyrxatsa ixatçsaxa inadza-aadzany arphşratçy
iatsxraaueit, eitarsşa iuhozar, igylnarşoit,
ixanartaaueit. Ajabj atçy işaabo eiphş, ui dxy
dadzagyşamyzt, dustan, nasgy iqatsamta tskan, axa
izxartouzei, aryjt djbara iiaainy iatamyz ala
ixy moaphigon, itaatsa kajny, dqalany ddykyn
iaxanyrtso iaxanyrxua ha. Taraş isas qala itaa
tsa rax dyszyrxynhuazar ha dimany amoa dykleit
Çeboksarqa, axa ilytsşadaxeit, bzia iazhaz aus Volodia ixata ixarany. Abraqagy uaoy iboit, aşqyo
oy ifyrxatsa xada igytbaara, iaamystaşara zaqa
iharakyz, aphsuarala ioyçaz.
Aşqyooy Volodia ixatçsaxala iaairphşit ary
jti ankydyggalarei irzymiaaiua, ztçamadany
idyku auaajlarrat phstazaaratçgy rtaatsaratçgy
iştsouram, xartara duk şrylam. Aphsuaa rduneixaph
şyşa aty hhozar, urt axanat auaoy ixatara şagas,
zagas, kriterias iaman iryphxadzon iphsy, inapxy,
akalat. Abart axpha rtçy auaoy dytskazar akyn, ixy
daiaaiuazar akyn. Us akymka, urt rhaa danaxyts,
nas iuaora hatyr akymka ipatudaxoit, ixdz, iphşa
kahaueit, dyzlou ijlar rytçgy, itaatsaratçgy.
Abas iqou axşyoztsaraka ugaladyrşoit ajabj
itsouram apersonaj Volodiei egi dtazyrxaz imoalei
itsakydaz, ixaaradaz ryphstazaara uanazxytslak, uxa
tçy ianaaugalak. Aryjt djbara ziaaiua auaa, hauaa
jlarrat phstazaaratçy iqoup azoup Valeri Kaslandzia
iajabj atçy aphxao dazxaphşyrt, uimou, ixazgy
alkaa qaitsart asas qalei ui ioyzei rxatçsaxaka zaleigalaz.
Ajabj zlaou abyzşa aty hhozar, abraqagy
avtor, aja işalou eiphş, inarş xioup, datçakala iu
hozar, itskoup, eilyxxoup iajaka, imariany ei
tçartup ihouka, nasgy inaxykşa-aaxykşany,
mamzargy, şouky rtçy işuphylou eiphş, inavagylaaavagylany akymka, iaabats, itraditsiatu ajabj
eitahara aforma akal itarşny itsajoit aoymtatç
saxatoyrala. Nasgy, ajabj uanaphxo iumbarts zalşom avtor ihouka reitçkaaşa, rstil, aphsua jlar
rtçaphytst hamtaka işyrtsyxaram, rgeisybj şyr
nyrua, datçakala iuhozar, urt rqazara tçiaratla axar
xara şamou. Us şaku zho tçyrphştyzatsyk aazgoit:
«Işşara işaxan, dkaxxaa daaphşit Taraş. Aphen
djyr ikydyrşylaz apharda dnaxan, adaxy dna
phşit. Rharaka ruak axy agaş inkylnaxit, an aain,
axatçy arbzara iatçyn. «Ani axşarei...» igy inti
haait Taraş. Volodia oydja idzgabtsei içkyni rei
phylaşa dnazxytsit. Aamta şta azinrax işneixazgy, ajoan tskan, ahaua zoydan. Taraş doagylan,
makana ionyt mataka neişitsan, asof dnyk
gyleit» (iara ua, ad. 58 –59).
Haras iataxuzei, ajabj «Asas qala» egyrt aper
sonajka ryzgy iqoup iuhaşa, axa hrylalarym,
hazzaatgylaz azharxap, izbanzar, urt ryla ilabtçabany
iaaboit aoymta aphsy axtaz, ui ala avtor iiharts
iitaxyz, aliteratura ajanr maç iatu asaxarkyrat
phtsamta şax şyqou. Ubri aup ixadarou.
Egirax, gxa-phxakak amazargy, iahhap, afyr
xatsei apersonajkei iaxyjladaxazi, Taraş iaşa aibaşra du aan (1941 –1945) xabarda ibjadzyz
idzbax axigalairşo itsegy ihandaz ha aphxao
agynamdzara axiouei, asas qala dax-Çeboksartiu
iaagara (urt royztsa araqagy iqoup azy) ratsak
axamhoui, nasgy ajakak rtsaky aarphşratçy itse
gy igylyrşandaz zzuhaşa (abartka ireiphşu:
«daaharphsaryn», «auhtsa», «ahtartçylan») axuphy
lauei, uha eita akyk-obak. Axa, eitashoit, uadaorak
rytsam, ajabj zyphsou ax rzylarquam, nasgy ui
aitatyjraan (ianyşqxo) imariany, ariaşara zua
roup. Us aqatsara işdyru eiphş, artçiarat protsess
axanat aaxys iatyştrany iaaua akoup. Atsyxtan
saja xyrkşo ishoit: «Asas qala» aphsua jabjka
reibarkyra du oaşarada inalalt axat xatçra amany,
nasgy aphxaogy işygtsareikua anyrua.
2020 ş.
Agygşygra
xtçyxşa
zmam
A
pollon Dumaa işq tçyts «Genotsid abxazskogo
naroda v Oçamçirskom rayone 1992–1993 gg.» ha
xdzys iamany Aqa 2021 şyksazy urysşala itytsyz
sanaphxa akyr aamta sşara szyklomyzt, sxatçy iszaagomyzt azkyşyksaka rdzyblaraka irgylsny iaaz
auaoytyosa ubri aqyndza dlaqueit, dgygşygxoit
ha. Nasgy auaora izaqarazaalakgy aky ilamka iz
tsydzyz ui auao, hara haup iqou, hkulturei htouryxi
adunei zegy iadyrueit ha iatsatçyrbany izho ajlar
danyrxatarnaku, rdarakats danatu, danaxyltsyşt
rou. Ari, jaharada, idjoumşar, ilakumşar auam.
Şymtak iadamxargy, hxatçy iaagany, hazxytspi
zak xlymdzaaxrou iqartsaz ztsaztym aphhys amoa danylany dşaaua, ahaiuan eiphş, mgartatçy inyqylgoz
zyphsy talaxaz lyphşka dlymxny, dyruuadza dyrşny
ady dykzyjyz, nas ui agnaha du atçy imaagylaka,
angy aqqaha inalgydtsany dyzşyz. Urt ainral
qamla Qarqaraşvili, «Garg atska» ha zxy iax
dzyztsaz, iznatyz E. Şevardnadze, abandittsa Dj. Iose
liani, T. Kitovani rmatsuarka rakyn. Aai, urt itsa
byrgytsqany, aphhys ilyxşeit uzhomyzt, imlaşuaz gygşygkan!..
Apollon Dumaa işqy axtsajarax siasaandza is
taxup isgalasyrşarts faktk, abgaxyçy şkakei ui
amatsuarkei rxatçsaxaka hzyrbo.
Sara, abart atsahaka zyouei syphşmaphhys Mara
Ninuei aibaşra antsoz fymz naqak hakalak gaka
Aqa halaxany haqan. Hablaka irbon hagatsa iqar
tsoz axymgaraka zegy, hamçydan umhozar. Aş
tyts iaoyzaz Aqa eimgyts ikyrtseit. Araqa idyr
hit axatnxartaka rnaosangy, anaplakka, ahyn
tkarrat ushartaka, afabrikaka, azauadka iry
onagylaz zegy… Atçnyşybjon imşa, imyrha, iph
xamşa aidara moangaga amaşynaka rydyrgylany
eimyrtson zeg raphxadza aphsuaa rynxartaka, nas aer
manka, auryska, ubas imariany iaxakşalakgy
aky iaosuamyzt.
Uamaşa iubaşa, ampytsaxalaotsa, arhtsa şy
xymgaz alakatsqa irdyruan, rtçatçşaaua aqyndza
ireişuan, irzytrysuan ianyrbalak. Zaqagy avtomat
xy iadyrgazei.
Alaka rtydzşa anyshax, abraqa iatsystsoit akyrt
ua mpytsaxalaotsa rgygşygrat xatçsaxa asarkeiphş
ityzxua tçyrphştyk. Haxynxoz aony (E. Eşba imoa,
№169) iadyphşylon, işyrho eiphş, tçadak iaqaraz
laphşk, Şarik axdzyn iara. Akyrtua gwardiaa «tetri
artsivi» («aşauardyn şkakaka») ha izyştaz
ireiuaz ravtomatka xarşalany, atsxara iazyxiany,
eiksabaxa, ryblaka amşydz ytsykko haatsraka
işaarytsalalak, mamzargy haşka şak şxala
asra ianalagalak, umaşa iubaşa, abra aphşmara
zuaz alaphş Şarik uax şneir qalom ahozşa,
itsaany, irgydlon, irymtsasuan, iphan irgydphalon
axy mşata. Abri ala gymşa ada abraqa inxoz auaa
hzyxçoz ha adzgy dyqamyzt. Ui adyruazşa iara
akratçaztsoz, izdyphşyloz auaa eiksyrxoit ha aşapy ikgylan, axa urt agygşygka ala eixsny irşit,
ui azmyrxaka, hyzbala axy xtsany ikaryjit.
Aştax, art «asastsa» antsa, agylatsa Şarik gany
gyblyla anyş iarteit. Ala iaxçon aphşmatsa, axgy ryknatseit. Abri afakt amatsaragy iahoit Aqa
zympytsaxalan iqaz auaa zeiphşraz, izusttsaz.
Gygşygkamzar, nas izusttsadaz, axyçka, ahsa,
abyrgtsa ryonka iryonakny amtsa koukad ryj
tsany ialazbyluaz. Axşyo atakdzara uadaoup aphsua
phhys, Aphsny apatriot du Tsatsa Kazanba akyrtua fa
şisttsa işlyznyqaz uanazxytslak. Aphsny anty
tsynt eibarhazo iaaz, aryjt ztçatany iqaz arhtsa,
akylaotsa Tsatsa Kazanba lyphsy ştaz atçtçaha abenzin
lyktany, Oçamçyra aixamoat vokzal aştatçy dyrblit, dytstsyşyrtit. Ari agygşygrat uageimşxara
akt ialaxyz irylan lgylatsa, dyzdyruaz. Uamaşa
iubaşa, dara zatsa ilmytsxraaryz, dyjbly, dyşçy
çy ada rtçy aky tşomyzt ahaiuanka reiphş iaxei
lagylaz. Dj. Ioseliani T. Kitovani rmatsuar gym
xaka iqartsaz atsgara atskysgy eitsoup Tsatsa Ka
zanba lgylatsa raxalarxrei rtçymtrei. Ui labtçaba
iahnarboit amhadjyrra qalaz aaxys haşqa ijylany
iaauaz, hadgylka ztyztuaz, ity-iphxa, atsys xşy
ada aky zgymka ihalanxoz, zny-zynlagy ihatsnym
xozşa zxy moaphyzgoz, axa esnag hpara iazyphşyz
akyrttsa, agyrtsa, aşantsa zaqa hartaxyz, haphsadgyl
zaqa haxyrbaauaz.
Hazxytsyp haxtsy-mtsy ykyrxyrts, nadzadza haph
sadgylgy hargy Kyrttyla halardzoarts ihaklaz
XX aşyşyksa aphatsa apalaçtsa Stalini, Beriei,
Şevardnadzei rmatsuarka aiaaira rgaztgy (ui aoyza
qalaşa amam aphsyuak iphsy tany!) iahpheiphşxoz! Axa
azkyşyksaka rdzyblara iadzyrjxou aphsua iaga
auadaorakei, agaqrakei, azaalymdyrrakei dryk
şargy, adunei atsa kylyztso amç eikatsaka rşa
tshaka dyrtçaşargy, kyka xşyla dzaadzaz ian iph
sadgyl ixy-iphsy akitsoit akymzar, impytsaixalarts
iaklaz aga xymga ahra ua, işitaxu dşagua dirtom,
şak mtsala dykitsoit eiuan-iaşan aky izalamka.
Ari as şaku, navalartak amamka azkyşyksaka rdzy
blara ialsny iaaua htouryx adaqaka şahatra rueit.
Syzzaaiua, abas iqou, htouryx atsax ilbaaua axşyo
ztsaraka rax uxazyrphşua, uagylazxalo, axy inarkny atsyxandza iuageimşxaratu faktlei xtyslei
itu, lounyt daqatsyphxadza uzyrkyphsyçhaua, uphsy
eilazxo, akylao, arhoy, ampytsaxalao xymga itsym
gra amtseiphş iutsraztso ireiuoup Apollon Dumaa iş
qy «Genotsid abxazskogo naroda v Oçamçirskom rayone
1992–1993 gg.». Ui iaabats saxarkyrat oymtak eiphş
axtsajara uadaoup, izbanzar, ubriaqara ixantoup,
igytşaagoup uaqa hazlaphşua, zydzbax aho, ittsaany
iaarphşu afaktka, urt inagdzany uxatçy iaaugart, iqaz
şyqatsqaz ignukylart, ixuxuua iutsralat azy,
axata uaphxar aup. Usqan ibylgny iuboit ihaklaz aga
xymga danhabaşuaz iaairphşyz igygşygt xatçra.
Zydzbax hamou aşqy avtor, iaazyrkatçdzany akzargy,
iphstazaarat nysmoa aqnyt eiha ixadarakou halaphş
itsaagap, aphxaotsa şaztçlymhau dyrny.
Apollon Nestor-ipha Dumaa diit, daadzeit itradi
tsiatu, naxxidza aaxys aphsuara akult ahra axaua,
adouha axamou ataatsaratçy. Ui, haras iataxuzei,
ianyphşit iphsadgyli ijlari rzy itsourou tseiny
işakgylaratçy. Apollon Dumaa drylgaxeit irei
hau atsaraiurtaka oba: Aqati ahyntkarrat peda
gogigat institut afilologiat fakultet, asubtro
pikat nxamoa Kyrttylati ainstituti 20 şyksa
inarzynaphşua aus iuit axanat atseitsa nagaka zliaaua ikyta gaka Txyna, raphxa rtsaoys, nas akytsovet
axantaoys dyqan, ui aştax, iara ua – Lenin ixdz
zxyz akolnxara axantaoys. Ubart aşykska raan
Oçamçyrati araiont Sovet phş-aaphxarak rdeputats
dalyrxxan.
Aphsua jlar rmilat-xakirat kphara aktivla
dalaxyn, nasgy jlar rforum «Aidgylara» araiont
qşa aitçkaaotsa dyruadzkyn. Aphsny jlar Rdjyn
djtylat eibaşra (1992–1993 şş.) aan Mragyla
rati afront aştab ailazaaratçy dyqan, iataşoup
Leon iorden.
1992–2004 şykska raan Apollon Dumaa Oçamçyra
araion atçy eiueiphşm atakphxykra ztsyz amatsuraka
dyrxagylan, iahhap, akytanxamoa araiont qşa ei
habys, araion Axadara aihaby akti ixatyphuaoys,
nas – Oçamçyra araion axadas. Ui daxyqazaalakgy
inapy ianyz aus lamysla, takphxykrala inaigdzon, axa
nat adja iatsagylaz auaoy dzyphsou idyruan, aamy
staşaryla dizyqan. Ui atsaoa bzia – aphsabara ina
taz – iara ixatagy iahatyr ştnaxuan, napxgaoyk
iahasabala darphşdzon. Ui lytsşa bzialati iusurazy
ianaşoup «Axdz-aphşa» aorden III-ti aoadzara.
2002 şyksa raaxys Apollon Dumaa daloup Aphsny
abyrgtsa Rsovet. Ui 2015 şyksazy Oçamçyra araion abyrgtsa Rsovet xantaoys dalyrxit. Uajy, 2020
şyksa xajkyra aaxys Aphsny abyrgtsa Rsovet da
xantaoup.
Abart eikahaphxadzakaz inaryvargylany, nasgy
iraphnagouma uho aqyndza iuboit çydala ialkaatu, phsa
barala ityştrou datçakgy. Apollon Dumaa şqyo
ok, publitsistk iahasabalagy dyrdyrueit, imoup bzia
dyzbo, irtçiamtaka hatyr rykyztso, iztaxu, iazyphşu
aphxaotsa.
Iaşoup, ui ikyphşrat şykska raan ixatsimyrkit artçiarat us, axa ui akym aus zlou, ixadarou artçiaoy inapy itsytsyz aoymtaka rxatabziara
zeiphşrou aup. Abri aganaxala uaxaphşuazar, uaaiei
gyrgart dyqoup Apollon Dumaa. Ui atsyxtanti
aşykska ryonytsqa iaphitsaz, adunei zbaz işqka
(«Axakitrax amoa», 2013 ş., «Aphsuei aphsuarei»,
2015 ş., «Auaoi auaorei», 2017 ş., «Txyna akyta atou
ryx», 2019 ş.) eilffaçça irhoit aşqyooy iphsad
gyli ijlari rtouryx, rjyt, rtçat, rkabzka,
rtsaska ibziany işidyrua, nasgy xatala dyzxaanyz, iibaxaz, dyzzydzyroxaz, eiharak iab ionata
tbaa itaxaz, igylaxaz auaa nagaka ratsaoyn. Ubart
ryqnyt – aphsuei aphsuarei irydhalaz rty zhoz –
ignikylaz, iajabjka rtçy xytsxyrtak eiphş ixy
iairxaz maçdzam. Ubrig aqybao çyda iatyştrou
akoup, itsegy uazaaigany iuhozar, hmilat saxarky
rat literatura gyk-phsykala iztaxu, iatsanakua zdyrua, iazaaphsou, zlagalagy uajşta iubart, iuahart
eiphş ianyphşua rtçiaoup. Ui aus atçy, aiaşa hhar ami,
tso, avtor inapqazara aazyrphşua afaktorka iruakup. Iara ubas aoada iazgastaz axşyotsak iaçydany,
araqa iqoup aphxao ilaphş itsaşo ixadarou datçakgy.
Ui atgy mhaka uzavsuam, izbanzar, ajabj aphsy
axtou, agy axeisua uoup. Ui arbanu ha aphxao utsaa
uazar, abar atak: Aoymta afyrxatsa xada Taraş daar
phşup aphsua axatsa igytbaara, iuaoyşara, iarban
tagylazaaşazaalak atçgy iaphsuara, iuaora nabytsrak amamka işixço, iabatsa, urt rabatsa ryqnyt
kaleimadarala iaaua aphsuara şatas iamou, alamys
bzantsyk işylaimyrqua, iharakny işiku. Aai, zegy raphxadzagy Taraş us ixatrou aphsua xatçsaxany
daabart, dahgaphxart dqaztsaz aphsabara inataz, iaba
tsa rqnyt iaaigo auaoyşara bziei aamystaşarei
roup. Amala, ui ixatara inagdzany aarphşratçy içydou
arol nanagdzoit iara afyrxatsa iaaikyrşany iqou
aphstazaaratçy dyztsynxo, dzytçtsaaua, iaxei uaxei
zytsgei zybziei eilaxu, itseioyzşo axataraka
gy. Urti iarei eitsyrxtynxaaua qyba-dzyba zgym aphs
tazaara iztanargalo auadaoraka, eilaşa-eilytsua
asituatsiaka eihagy dgyltaany, aphsabara axata
dşaşaz eiphş daadyrphşueit. Tsabyrgup, araqa avtor
inapqazara, isaxarkyrat xytsra, iduneixaphşra,
iintuitsia, aphstazaara adyrra, ifyrxatsa (itsourou
gy itsouramgy) reilkaaratçy ialşaz ratsoup. Asa
xarkyrat oymta zda ixartam adetalka rtçy aup avtor inapqazara aoadzara eihagy iubart, uarxytsyrt
isaxarkphsaraxa iaxaaphşua.
Htsarauao du Şalua Inal-ipha iaja hxy iarxany
iahhozar, ajabj ialanxo auaa, zegytsqa rakym
zargy, eikahaphxadzap ixadarakou: Taraş (aoymta
afyrxatsa xada), Nazi, Naur, Asmat, Daur, Volodia (asas
qala ha irdyrua), Astamyr, Lad, Madj, Djarnas, Daur
iphşmaphhys (lyxdz hazdyruam), uha eita adzykoydjak. Xyx zydzbax hhaz afyrxatsa xadei ui itsny
itsyrtsua apersonajkei ryla iaarphşup, rsaxa ty
xup aoymtatçy itso, iphstazaaratu axtyska. Urt zegy
irylyhho irgylgany iqatsoup Taraş ixatçsaxa.
Abraqa, itsabyrgytsqany, avtor qaimatla ilşeit
agybylra du atsatsany ifyrxatsa xada ixatçsaxala
atipra zlou, naxxidza aaxys iaadyrua, zylamys aşxa
dzyxeiphş itskou aphsua nxaoy dnadzaadzany hablatçy daaiua, hmilat iamou atsaoa bziaka ixahkaaua harbara,
phsabarala dyzlaqaz ala iaarphşra.
Haras iataxuzei, asaxarkyrat oymtaka zegy
ryqny işuphylou eiphş, abri aus phşatçy, datçakala
iuhozar, afyrxatsa xada ixatçsaxa açapharatçy, aş
qyooy inapqazara iabzourou anaosangy, kyrdza ry
tsarakueit aoymta ialou, eibarkny izku, egyrt aper
sonajka (aepizodka rtçy itsyrtsuagy ubrax inary
latsany) irxtynxaauagy. Urti afyrxatsa xadei rei
madarakiei, reimak-eitçakkei, rgaanagaraka rei
tçagylarakei, rduneixaphşyşakei raan aup eihagy
igyltaany ianaaphşua afyrxatsa xada ixatçsaxa.
Abas eiphş iqou apsixologiat tagylazaaşa dagy
liaany hara daaboit Valeri Kaslandzia iajabj «Asas
qala» afyrxatsa xada Taraşgy. Ari auaoy iphsta
zaaratç eiosxoui dyztagyloui rxi-rtsyxei eila
tsany ulaphşhaa itsugar, imoaşo iuboit aphsuarala
eibarku, alamys şatas izmou auaora ilou zaqa iha
raku, itsoulou, nabytsrak akymka idgylt phstazaara
phsytskala iştalahau. Taraş iuaobziara, ixarany
ixytsra, imariam aphstazaara filosofiatla axaph
şra, azneira zaqa datsklaphşua aphxao iboit ui itaa
tsaratçy anaosangy dyzlou ijlar rqyngy imoaşo.
Urt zegy harqatsny, tçyrphştys daahgar halşoit isas
qala Volodia. Abri aqala ztaatsa irtsydzxaz, igyz
şyratsazgy, dnygnysua iaxanyrtso, iaxanyrxua
ha dyşdykyzgy, iara hatyrla dizyqan, izaqarazaa
lak datambaka dlarqny dimatsajatsyzt, izbanzar,
iaga dqalany dynkydyggalo ddykzargy, aky,
duaoyn, obagy, iara disasyn, iaphsua kabzka ryphqara
dyknyqon. Avtor ifyrxatsa – Taraşi Volodiei zyn
dza eişaşalamyz, eitstymyz rxatçsaxaka aphitseit,
aphstazaaratçy iqaz şouky şrakyz agra ugart eiphş
isaxarkny. Aliteraturat fyrxatsa aphstazaaratçy
iqatsqaz rakyn ha aphxao rygra aniga, us ianidikyla, usqan gyobara ztsam, axatçsaxa yqoup aup
iaanago. Sara saxaxaphşuala, ubas iqou literaturat
xatçsaxakoup Taraşi Volodiei. Iiaşoup, urt zyndza
eiphşym. Taraş izydzyrora, iaaiga aqazaara, inaalaşa, ixytsşa, aphstazaara şeilikaaua, iuaoyşarat
qazşa uha agaxara bzia uzto nxaoy aamystaşoup,
aphsua byrgtsa nagaka dyrxatarnak iaşoup. Volodia
nasyphda dqalaxeit, itaatsa dyrtsydzxeit, iphsytçra
– aryjt adzaaphsylara iaxqany. Egirax, dauxy
daxu, ajatç işyrho eiphş, inapy axy aphssoit, duas
toup, dqazoup, ui aganax inapkymta tskoup. Us şaku
ahoit Taraş itçy iqaitsaz atsa amatsaragy. Axa iz
xartouzei, ixy dzaiaaiuam, aryjt djbara iphsy
izaqgom, ibar ddzaaphsyloit.
Taraş ixatçsaxa aty hhozar, igylalany axtsa
jara ataxdzam, deilkaaup dzak uaou, iua-itaxy, ixy
çka, iuaajlar uha dşyrzyqou alagy. Avtor ui daa
irphşit, aoada işahhoxou eiphş, phsua xatsak iaha
sabala ixatara nadzaadzany, ajakala, itsourou, atipra
zlou xatçsaxany. Iaga us akzargy, iahgalaharşap
avtor ifyrxatsa isaxa ştixua: «Taraş akytatçy uneiş-uaaiş ha zyrhoz xatsan, ixdzi ijlei eidkylan
akyn işyrhoz. Djara eilatsajarak, dzbatyk any
qaz, iara dmaaika ialagomyzt. Dyzdyruaz, dyztaxyz
ratsan, akyta antytsgy. Iuaoyşa xyçi-dui xnaxuan. As iqaz auaoy idjabaagy ratsaxon, usk zlamyz
aamtak aphşaara izymariamyzt. Ega iuska eilaxazargy, adzy izy itçyphxeikuamyzt. Iara akyta iagylsny
itsoz amoadu azaaiga dynxon. Aaitsa ratsan. Ryphsy
aaitarkyrts, iaatsajarts imoaxytsuazgy ubaryn»
(ajurnal «Alaşara» №2, 2016. Ad. 53).
Abraqa daaphşueit ui dşyneibaku, ixataşat qaz
şaka zaku, iaaikyrşany iqou auaa dşyrzyqou.
Axa Taraş uaoytyosak iahasabala ikiara, irazra,
iiaşara, itskara, iaartra, ajakala, ixatara eihagy
ixanartaaueit, ilou auaora haa şamam hnarboit
isas qala Volodia dşiznyqaz alagy. Taraş gykphsykala itaxny iaphşigeit Volodia itaatsei iarei
reibarbara, axa ilytsşadaxeit. Aphxao iudyrueit
urt amoan izykşaz arytshara, Volodia dtaxoit, Ta
raş aarla iphsy eikxoit. Izxarada? Harada, Volodia ui amoan (adygba iaxtaz) maşyrşa akzargy,
dikşoit, atçyphxti-atçyphxti eibabgueit ha zylamy-
si zyuaorei aryjt djbara iaztaxaz uao gymxak,
ryxka phytçtçny eilaztsaz. Taraş, antsa iboit, abziara itaxyn, axa iznymaalougy dyqami, ui aup araqa
iqalaz. Volodiagy abziaraka znaaloz iakdzamzaa
ryn, axa Taraş isas qala lamysla diznyqeit, iara
daphsamxeit umhozar.
Ajabj «Asas qala» aqny abart aoxatsak ryla
iaarphşup
eitstymu, einymşo, esnag hatyxla, us
uzazhar auazar, eitçagylo, aphstazaara jyngy tçangy
iatsrymşadzo iaqynçablany iatsny iaaua atsgei
abziei nyqyzgo, nasgy dara-dara naq-aaq eitçaphşua
rxatçsaxaka. Ans ars ha akymka, iaaxtsany iuho
zar, aoymta afyrxatsa xada Taraş aphstazaaratçy zegy
irytsku auaora dasimvolny isaxa tyxup naxxidza
aaxys dzyxdzydzaaua iaphsuara uasxyrs iazyştatsany.
Egi apersonaj – iara isas qala ixatçsaxala avtor
imyrhauhauka, axa işatarkny dakydzboit auaoy
eiueiphşym amzyzka iryxqany itsyrigo, iphsytç
raka zegy rtçaxeizyrkua itsaqaşygou auaoymra.
Ui amyjda auaoy amyrkydjy eiphş ilaphsny dakueit aphsabara inataz, ionutsqa djara ztçytsaxny ita
tou, aphsy axtou gatany anapatçy daanagarts, nas axy
dtarphany idykzarts. Aphstazaara uheit ha zaqa qy
ba-dzybala ituzei!
Aai, qazaryla iaphtsou abart aoxatçsaxak (işei
tstymugy) rtçoup ajabj zyrggo aideiagy axaa
phşua. Egyrt axatçsaxaka zegy tsxyraagdzakoup aoym
ta agylşaratçy. Iaga us akzargy, ajabj aper
sonajka rqynti ialhkaar akxoit adzyk-oydjak.
Ubart raxt raphxa lydzbax hatup Taraş iphşma
phhys Nazi. Ui lxatarala avtor dakşany, aphstazaara
işatsasxu eiphş iaairphşit, aphsua literaturatçy uaj
şta akyrgy akra zmou, xyphxadzaralagy imaçym, an,
aphhys lxatçsaxa. Nazi iqygou, ataatsara bziabarala
eibarkny izmou, iara usgy atsys aşapy axyphtsou
zdyrua, auaoy – dtymuaoyz, aonata datyz – hatyr
iktsara iphşou usk eiphş iaxaphşua, eilyzkaaua adzy lakny daaboit aoymtatçy. Iaxyrqatsany
akymka, ignaalany, agybylra du atsany, nasgy
aphsua kabz ahaa iaxymtsua avtor iaairphşit xatsei
phhysi reizyqazaaşagy. Ui adetalgy aoymta axa
tabziara harazkua akoup. Art auaa rgy itou blala –
imtsajadzaka eibyrho aqyndza eizaaigoup.
Nazi, ubrandza duaophsyxşoup, rysas qala iqyn
gy laamystaşara djara iagny iubom, datçakala iu
hozar, hatyr iktsany, iara dşyqazaalakgy, ixa
tara izaqarazaalak ilamyrqyka, ryony daxyphxa
dzalaşa aup imats şylua, dşygtsaralkua, uimou, ani
dyzdzaaphsylougy daxylbaauam, drytshaşany iztsy
rylgoit. Ubrigy amilat tsaoa axany Nazi lxata
şat qazşa bziaka xazyrtaaua aky akny iaaboit
aoymtatçy.
Nazi lxatçsaxa uanalatsajo adzbax mhaka uzavsuam ui hatyr dula, bziabarala ityz lybla xaala esnag lyphşma Taraş işitsyz, iuhar auazar, dşaxçoz, dşixdzydzaauaz, axa atipra zlou aphsua phhys lmilat
kabz ahaa iaxytsuamyzt, datçakala iuhozar, arax
adaxy iaaphşua, iutçaphalo iqamyzt, abziabara tskei,
aixdzydzaarei ryla işoyçazgy, aphxaşaphxatsara atsny
iuboit rgy atsax itatany auaoytyosat phxara du
axyltsua. Urt adetalka avtor iaairphşueit ajabj
atçy itso axtyska irylarxny, epizod hasabla rxaty
xatçra rymany. Us şaku zyrtsabyrgua atçyrphştka
ratsoup, axa zegy harqatsny iaagap aky – Taraş
isas qala Volodia dimany amoa ianyklo aamtazti
xatsei-phhysi reitsajara, ui lyphşma Taraş ila
«aphyrra» – bziak işazhamyz idyrny inataz agy
namdzara lara lxatagy işyltsymygxazgy, imyrdyr
ka igalaqara bjymsyrts, ixairştyrts ixxarş
şany daxiatsajo. Abar iargy: «Egaraan ula phyr
xeit, xaas iumkyn, sara syphxydzka bzioup. Volodia
ity syzuahom, axa uara lyphxala uşygejua zdyrueit. Ugy işphaanagoi, us eiphş agragara symamka
syqaztgy, adunei atskarax uştra sakşahatny
sqalaryzu? – zyndzak xaas ilmouzşa akyn Nazi lxa
tsa dşitçaphşuaz. Taraş ixy datsyphxaşeit.
– Bara biaşoup, syphşma xyçy, – ibjy aartatany, bla xaala iphhys dnaltçaphşit. Dtazlahaz aşşy
naixqan, ixatçy aalaşeit (iara ua, ad. 59).
Taraşi Naziei xatsei phhysi rahasabala patuei
ktsarala reizyqazaaşei, reibataxrei ajabj atçy
axy inarkny atsyxandza abziabara iaşaxatsny ia
gylççaaueit. Ui, jaharada, aphxaogy agaxara
inatoit, ixat phstazaaratçy igalanarşakogy qalar
alşoit.
Taraş ipha Dauri phasati aibaşra du ialadzyz iaşa ipha Nauri rxatçsaxala avtor iaairphşueit auaoy
xaty djyndjda dyşxartam, iagadjara dagargy
ixaty xyştaara amtsa darphxozar aup, ui adagy dyş
xartam, akapei kyltsa dşaphsam idyruazaroup. Izban
akzar, uaqa aup aphsadgyl abziabara – apatriotizmra ha izyştou axy axakua, adats-phaş axahaua, ui
axyştaara amtsa ixajjadza eiknatsy izdjyndjugy,
daxyqazaalakgy ibga ggoup. Daurgy Naurgy aky
tatçy işyqamgy, akalak atçy rzanaat ala aus şyrua
gy, akyta iadhaloup, bzia irboit, ryphsy aloup.
Haras iataxuzei, ui ibzouroup Taraş, işyrho
eiphş, dbagadza ikytatçy daxynxo, uax iaxadiphxa
lo. Eilkaaup, eiueiphşym aphstazaarat tagylazaaşa
ka iryxqany zkyta aanyjny itsogy ryştaxqa
ixazyrphşua auaoy danyqou, akyr atsanakueit. Ubas
iqou nxaoup Naur iab iaşa Taraşgy. Uajy, hai
zydzyroyp zydzbax hamou aztsaarazy avtor ixata:
«Uaxyk-oaxa drylaphxarts, abrax iab iaşa ionyqa
danaauaz Naur, dara xatsei phhysi, iryxşaz dnalatsa
ny, nyha duk iaphylouşa rgalaqara ştytsuan, iargy ryony ionylaşaauşa ibo dalagon. Akalakka
eimazdo amoadu danytsny, kytamoala itçanaaixoz,
akytauaa rynxaraka igy azdyrhauan, dreigyrgon.
Igy tgyrgaauan iab iaşa igarph danaadgyloz,
deitarkyzşa abra iiboz, zyndzask atçakxon. Taraş
lymkaala zeg dreigny dyşnymxozgy, igara dan
taphşlak, amoan daxaauaz zeiphş ibla itsamşaz, içy
dou phşdzarak daaştnaphaauan» (iara ua, ad. 49).
Ari axşyoztsara alada iaago eihagy işak
dyrggoit Taraşi Nauri rajaka:
«– Taraş, egadjara sneixazargy, abri şaşta
aqara iphşdzou ştak symbats, izbaphagy syqam, –
ihon, xmarrak atsamtsaka. Taraş dphyşyrçço ina
iateikuan: – «Aphsuaa dosu ila tabaa – dila tadjdjoup»
rhaxeit, ubri aup iuxua, Naur. Ari uargy iuaştoup.
Iugalaşou şaqant uşapy xyrqaqa aşats tata ulalany uoxaz, agylaxyçkei uarei «Djit» qaştsaxaz,
atsyrgyla şaxyphaxaz?» (iara ua, ad. 49).
Taraş iihoz auiaşaxymyz, axa Naur ui azy ma
tsara (akyrdza şatsanakuagy) akdzamyzt Naur abri
aphsua aşta tbaa iphsy alany izigaphxoz. Abar ui aty
aşqyooy asaxa ştixua: «Dara xatsei phhysi, rpha
zats Daur dnalatsany işiphyloz aup. Imaşyna ab
jy rahany, aş aaimphaany iphylarazy abartsa ianaa
tsaxxuaz laşarak rxibaauan Naur. Ui, iara gyk-phsykala
dyztaxyz rygka irxyltsuaz laşaran. Ara iara ia-
ara iazyphşyzşa akyn zegy şiboz. Aphşmatsa
rla Xdyş akyn zeg raphxadza iaaiphyloz. Atsyxa
rşşo, itçagybzygua, igydphalara iaqytsuamyzt
aphşmaphhys damytsaqaka.
– Ari hla, hara hatskysgy uaara eigyrgoit ha
syqoup, – lheit tçnak axybaara aalyrphşuaşa dax
lafny. Aharakei abat tynçi rlymhaka kydyrxxa,
rxy rahany, ahra iaqytsny, işqa aaphşra iaqytsua
myzt, ryxka aaişyşaandza. Nas akyn iatsphyhan
ahra ianalagoz» (iara ua, ad. 49).
Işaabo eiphş, agybylra du atsany iaarphşup Naur
iab iaşei ui aonatei reizyqazaaşa, başa-maşa
inykyroşa akymka, psixologiat faktorla ag
ra ugart eiphş. Ari aonatatçy aphşmatsa rakym,
rla Xdyştsqagy igyky-tsykua aup dşadnakylo. Uimou, abat tynçi aharakei danyrbalak, ahra
iaqytsny izyphşueit, daainy hxy anbeişyşuei
ha. Taraş iakzar, «Naur danaaiuaz, intakka itsaxou aşykska rax dagon. Iaşeihab dxynhyzşa
akyn igy şytgyrgaauaz. Dxyçxon. Ganyla iaşa
iqaqa dyktany raşta axi atsyxei daxysuan» (iara
ua, ad. 49).
Aşqyooy ifyrxatsa (çydala Taraş itaatsara
iatsanakua) rxatçra aazyrphşua ryphstazaara anaosan
gy, araqa aphxao ilaphş itsamşarts zalşom ui iagy
libaaua, iaxa aktualra zmou xşyoztsarakgy. Ui ubri
aup, iaxati auaoy daxyqazaalakgy idjyndjdgyl,
datsla, phaşla dyzlarsu, atsxymqara, ada dyşxar
tam ixatçy anagara, ailkaa iaşa imazaara. Ajakala,
uax ixo, dadzyphxalo douha mçyk labtçaba aqazaara.
Ari aztsaara ajabj atçy idzboup qaimatla. Ui hara
iaaboit Taraşi, itaatsei, Nauri ryjratsarat ei
uara anaosangy, auaora harak aazyrphşua, amilat
akabz bziaka ryla ioyçou, akiarei, aiaşarei,
agybylrei tsatsgys izmou aizyqazaaşaka ryla.
Art royztsa apsixologiat faktorka aoymta afyr
xatsa ryphstazaaratçy, itsabyrgyxatamyztgy, auaoy
ixyltsua aphxara ialyxdaztgy, ixşaşadza iqaz
tgy, haras iataxuzei, Naur iab iaşa iony, igara
darakatsla dşalaxugy, dzazaaigaxomyzt, ajakala,
abjaaphnyti sasyk dioyzaxon.
Abri adetal – axyştaarei azka typhi ryztsaara,
avtor iajabj atçy başa ialaimtseit, iatsşny dza
zaatgylogy ubri aup, iaxati haphstazaara uadao
akyrdza iaktçnatueit, axatçra aanarphşueit, datçakala
iuhozar, iaxei-uaxei zygxara iatçu, eigu phstazaarak
hauazar ha akalakka rax akytauaa raara aprotsess
ax hxanarphşueit, us hannyqa, tçei şaxylymtsua
hanahoit, hkytaka şygtsaraktu labtçaba iagha
nahoit, iagahnarboit.
Ari atema aphsua saxarkyrat literaturatçy itsyr
tsijtei kyr tsueit. Işdyru eiphş, ui xatsirkit Aphsny
jlar rpoet, akademik Bagrat Şynkba ipovest «Çan
ta daait» ala, nas egyrt ixatrou haşqyootsa zegy
ui aoymtaka azyzymkyts uao dyqadzam. Axa ari aztsaa
ra iaxati haphstazaara uadao hantagylou aamtazy
eihagy işaktualtu, işgygtajtym hnardyrueit
Valeri Kaslandzia iajabj «Asas qala» afyrxatsa
rxatçsaxala.
Abri adetalgy saxarkyratlei ideiatlei aoym
ta aphsy axaztso, izyrggo, igylyrtaany iqaztso,
aphxao dzyrxytsua afaktor xadaka iruakup. Urt ze
gy, avtor ilşeit napqazaryla raarphşra ifyrxatsa
xada Taraş ixatçsaxei ui xaxa ixysua aoymta egyrt
apersonajkei reilaxrakei reitçtsaarakei iryb
zourany.
Asas qala ha xdzys izauz Volodia iakzar, aoym
tatçy iaanikylo atyph maçdzam, uimou, iara ixataşat
qazşakei ixymoaphgaşakei irybzourany, ixada
rou afyrxatsa ixatçsaxa inadza-aadzany arphşratçy
iatsxraaueit, eitarsşa iuhozar, igylnarşoit,
ixanartaaueit. Ajabj atçy işaabo eiphş, ui dxy
dadzagyşamyzt, dustan, nasgy iqatsamta tskan, axa
izxartouzei, aryjt djbara iiaainy iatamyz ala
ixy moaphigon, itaatsa kajny, dqalany ddykyn
iaxanyrtso iaxanyrxua ha. Taraş isas qala itaa
tsa rax dyszyrxynhuazar ha dimany amoa dykleit
Çeboksarqa, axa ilytsşadaxeit, bzia iazhaz aus Volodia ixata ixarany. Abraqagy uaoy iboit, aşqyo
oy ifyrxatsa xada igytbaara, iaamystaşara zaqa
iharakyz, aphsuarala ioyçaz.
Aşqyooy Volodia ixatçsaxala iaairphşit ary
jti ankydyggalarei irzymiaaiua, ztçamadany
idyku auaajlarrat phstazaaratçgy rtaatsaratçgy
iştsouram, xartara duk şrylam. Aphsuaa rduneixaph
şyşa aty hhozar, urt axanat auaoy ixatara şagas,
zagas, kriterias iaman iryphxadzon iphsy, inapxy,
akalat. Abart axpha rtçy auaoy dytskazar akyn, ixy
daiaaiuazar akyn. Us akymka, urt rhaa danaxyts,
nas iuaora hatyr akymka ipatudaxoit, ixdz, iphşa
kahaueit, dyzlou ijlar rytçgy, itaatsaratçgy.
Abas iqou axşyoztsaraka ugaladyrşoit ajabj
itsouram apersonaj Volodiei egi dtazyrxaz imoalei
itsakydaz, ixaaradaz ryphstazaara uanazxytslak, uxa
tçy ianaaugalak. Aryjt djbara ziaaiua auaa, hauaa
jlarrat phstazaaratçy iqoup azoup Valeri Kaslandzia
iajabj atçy aphxao dazxaphşyrt, uimou, ixazgy
alkaa qaitsart asas qalei ui ioyzei rxatçsaxaka zaleigalaz.
Ajabj zlaou abyzşa aty hhozar, abraqagy
avtor, aja işalou eiphş, inarş xioup, datçakala iu
hozar, itskoup, eilyxxoup iajaka, imariany ei
tçartup ihouka, nasgy inaxykşa-aaxykşany,
mamzargy, şouky rtçy işuphylou eiphş, inavagylaaavagylany akymka, iaabats, itraditsiatu ajabj
eitahara aforma akal itarşny itsajoit aoymtatç
saxatoyrala. Nasgy, ajabj uanaphxo iumbarts zalşom avtor ihouka reitçkaaşa, rstil, aphsua jlar
rtçaphytst hamtaka işyrtsyxaram, rgeisybj şyr
nyrua, datçakala iuhozar, urt rqazara tçiaratla axar
xara şamou. Us şaku zho tçyrphştyzatsyk aazgoit:
«Işşara işaxan, dkaxxaa daaphşit Taraş. Aphen
djyr ikydyrşylaz apharda dnaxan, adaxy dna
phşit. Rharaka ruak axy agaş inkylnaxit, an aain,
axatçy arbzara iatçyn. «Ani axşarei...» igy inti
haait Taraş. Volodia oydja idzgabtsei içkyni rei
phylaşa dnazxytsit. Aamta şta azinrax işneixazgy, ajoan tskan, ahaua zoydan. Taraş doagylan,
makana ionyt mataka neişitsan, asof dnyk
gyleit» (iara ua, ad. 58 –59).
Haras iataxuzei, ajabj «Asas qala» egyrt aper
sonajka ryzgy iqoup iuhaşa, axa hrylalarym,
hazzaatgylaz azharxap, izbanzar, urt ryla ilabtçabany
iaaboit aoymta aphsy axtaz, ui ala avtor iiharts
iitaxyz, aliteratura ajanr maç iatu asaxarkyrat
phtsamta şax şyqou. Ubri aup ixadarou.
Egirax, gxa-phxakak amazargy, iahhap, afyr
xatsei apersonajkei iaxyjladaxazi, Taraş iaşa aibaşra du aan (1941 –1945) xabarda ibjadzyz
idzbax axigalairşo itsegy ihandaz ha aphxao
agynamdzara axiouei, asas qala dax-Çeboksartiu
iaagara (urt royztsa araqagy iqoup azy) ratsak
axamhoui, nasgy ajakak rtsaky aarphşratçy itse
gy igylyrşandaz zzuhaşa (abartka ireiphşu:
«daaharphsaryn», «auhtsa», «ahtartçylan») axuphy
lauei, uha eita akyk-obak. Axa, eitashoit, uadaorak
rytsam, ajabj zyphsou ax rzylarquam, nasgy ui
aitatyjraan (ianyşqxo) imariany, ariaşara zua
roup. Us aqatsara işdyru eiphş, artçiarat protsess
axanat aaxys iatyştrany iaaua akoup. Atsyxtan
saja xyrkşo ishoit: «Asas qala» aphsua jabjka
reibarkyra du oaşarada inalalt axat xatçra amany,
nasgy aphxaogy işygtsareikua anyrua.
2020 ş.
Agygşygra
xtçyxşa
zmam
A
pollon Dumaa işq tçyts «Genotsid abxazskogo
naroda v Oçamçirskom rayone 1992–1993 gg.» ha
xdzys iamany Aqa 2021 şyksazy urysşala itytsyz
sanaphxa akyr aamta sşara szyklomyzt, sxatçy iszaagomyzt azkyşyksaka rdzyblaraka irgylsny iaaz
auaoytyosa ubri aqyndza dlaqueit, dgygşygxoit
ha. Nasgy auaora izaqarazaalakgy aky ilamka iz
tsydzyz ui auao, hara haup iqou, hkulturei htouryxi
adunei zegy iadyrueit ha iatsatçyrbany izho ajlar
danyrxatarnaku, rdarakats danatu, danaxyltsyşt
rou. Ari, jaharada, idjoumşar, ilakumşar auam.
Şymtak iadamxargy, hxatçy iaagany, hazxytspi
zak xlymdzaaxrou iqartsaz ztsaztym aphhys amoa danylany dşaaua, ahaiuan eiphş, mgartatçy inyqylgoz
zyphsy talaxaz lyphşka dlymxny, dyruuadza dyrşny
ady dykzyjyz, nas ui agnaha du atçy imaagylaka,
angy aqqaha inalgydtsany dyzşyz. Urt ainral
qamla Qarqaraşvili, «Garg atska» ha zxy iax
dzyztsaz, iznatyz E. Şevardnadze, abandittsa Dj. Iose
liani, T. Kitovani rmatsuarka rakyn. Aai, urt itsa
byrgytsqany, aphhys ilyxşeit uzhomyzt, imlaşuaz gygşygkan!..
Apollon Dumaa işqy axtsajarax siasaandza is
taxup isgalasyrşarts faktk, abgaxyçy şkakei ui
amatsuarkei rxatçsaxaka hzyrbo.
Sara, abart atsahaka zyouei syphşmaphhys Mara
Ninuei aibaşra antsoz fymz naqak hakalak gaka
Aqa halaxany haqan. Hablaka irbon hagatsa iqar
tsoz axymgaraka zegy, hamçydan umhozar. Aş
tyts iaoyzaz Aqa eimgyts ikyrtseit. Araqa idyr
hit axatnxartaka rnaosangy, anaplakka, ahyn
tkarrat ushartaka, afabrikaka, azauadka iry
onagylaz zegy… Atçnyşybjon imşa, imyrha, iph
xamşa aidara moangaga amaşynaka rydyrgylany
eimyrtson zeg raphxadza aphsuaa rynxartaka, nas aer
manka, auryska, ubas imariany iaxakşalakgy
aky iaosuamyzt.
Uamaşa iubaşa, ampytsaxalaotsa, arhtsa şy
xymgaz alakatsqa irdyruan, rtçatçşaaua aqyndza
ireişuan, irzytrysuan ianyrbalak. Zaqagy avtomat
xy iadyrgazei.
Alaka rtydzşa anyshax, abraqa iatsystsoit akyrt
ua mpytsaxalaotsa rgygşygrat xatçsaxa asarkeiphş
ityzxua tçyrphştyk. Haxynxoz aony (E. Eşba imoa,
№169) iadyphşylon, işyrho eiphş, tçadak iaqaraz
laphşk, Şarik axdzyn iara. Akyrtua gwardiaa «tetri
artsivi» («aşauardyn şkakaka») ha izyştaz
ireiuaz ravtomatka xarşalany, atsxara iazyxiany,
eiksabaxa, ryblaka amşydz ytsykko haatsraka
işaarytsalalak, mamzargy haşka şak şxala
asra ianalagalak, umaşa iubaşa, abra aphşmara
zuaz alaphş Şarik uax şneir qalom ahozşa,
itsaany, irgydlon, irymtsasuan, iphan irgydphalon
axy mşata. Abri ala gymşa ada abraqa inxoz auaa
hzyxçoz ha adzgy dyqamyzt. Ui adyruazşa iara
akratçaztsoz, izdyphşyloz auaa eiksyrxoit ha aşapy ikgylan, axa urt agygşygka ala eixsny irşit,
ui azmyrxaka, hyzbala axy xtsany ikaryjit.
Aştax, art «asastsa» antsa, agylatsa Şarik gany
gyblyla anyş iarteit. Ala iaxçon aphşmatsa, axgy ryknatseit. Abri afakt amatsaragy iahoit Aqa
zympytsaxalan iqaz auaa zeiphşraz, izusttsaz.
Gygşygkamzar, nas izusttsadaz, axyçka, ahsa,
abyrgtsa ryonka iryonakny amtsa koukad ryj
tsany ialazbyluaz. Axşyo atakdzara uadaoup aphsua
phhys, Aphsny apatriot du Tsatsa Kazanba akyrtua fa
şisttsa işlyznyqaz uanazxytslak. Aphsny anty
tsynt eibarhazo iaaz, aryjt ztçatany iqaz arhtsa,
akylaotsa Tsatsa Kazanba lyphsy ştaz atçtçaha abenzin
lyktany, Oçamçyra aixamoat vokzal aştatçy dyrblit, dytstsyşyrtit. Ari agygşygrat uageimşxara
akt ialaxyz irylan lgylatsa, dyzdyruaz. Uamaşa
iubaşa, dara zatsa ilmytsxraaryz, dyjbly, dyşçy
çy ada rtçy aky tşomyzt ahaiuanka reiphş iaxei
lagylaz. Dj. Ioseliani T. Kitovani rmatsuar gym
xaka iqartsaz atsgara atskysgy eitsoup Tsatsa Ka
zanba lgylatsa raxalarxrei rtçymtrei. Ui labtçaba
iahnarboit amhadjyrra qalaz aaxys haşqa ijylany
iaauaz, hadgylka ztyztuaz, ity-iphxa, atsys xşy
ada aky zgymka ihalanxoz, zny-zynlagy ihatsnym
xozşa zxy moaphyzgoz, axa esnag hpara iazyphşyz
akyrttsa, agyrtsa, aşantsa zaqa hartaxyz, haphsadgyl
zaqa haxyrbaauaz.
Hazxytsyp haxtsy-mtsy ykyrxyrts, nadzadza haph
sadgylgy hargy Kyrttyla halardzoarts ihaklaz
XX aşyşyksa aphatsa apalaçtsa Stalini, Beriei,
Şevardnadzei rmatsuarka aiaaira rgaztgy (ui aoyza
qalaşa amam aphsyuak iphsy tany!) iahpheiphşxoz! Axa
azkyşyksaka rdzyblara iadzyrjxou aphsua iaga
auadaorakei, agaqrakei, azaalymdyrrakei dryk
şargy, adunei atsa kylyztso amç eikatsaka rşa
tshaka dyrtçaşargy, kyka xşyla dzaadzaz ian iph
sadgyl ixy-iphsy akitsoit akymzar, impytsaixalarts
iaklaz aga xymga ahra ua, işitaxu dşagua dirtom,
şak mtsala dykitsoit eiuan-iaşan aky izalamka.
Ari as şaku, navalartak amamka azkyşyksaka rdzy
blara ialsny iaaua htouryx adaqaka şahatra rueit.
Syzzaaiua, abas iqou, htouryx atsax ilbaaua axşyo
ztsaraka rax uxazyrphşua, uagylazxalo, axy inarkny atsyxandza iuageimşxaratu faktlei xtyslei
itu, lounyt daqatsyphxadza uzyrkyphsyçhaua, uphsy
eilazxo, akylao, arhoy, ampytsaxalao xymga itsym
gra amtseiphş iutsraztso ireiuoup Apollon Dumaa iş
qy «Genotsid abxazskogo naroda v Oçamçirskom rayone
1992–1993 gg.». Ui iaabats saxarkyrat oymtak eiphş
axtsajara uadaoup, izbanzar, ubriaqara ixantoup,
igytşaagoup uaqa hazlaphşua, zydzbax aho, ittsaany
iaarphşu afaktka, urt inagdzany uxatçy iaaugart, iqaz
şyqatsqaz ignukylart, ixuxuua iutsralat azy,
axata uaphxar aup. Usqan ibylgny iuboit ihaklaz aga
xymga danhabaşuaz iaairphşyz igygşygt xatçra.
Zydzbax hamou aşqy avtor, iaazyrkatçdzany akzargy,
iphstazaarat nysmoa aqnyt eiha ixadarakou halaphş
itsaagap, aphxaotsa şaztçlymhau dyrny.
Apollon Nestor-ipha Dumaa diit, daadzeit itradi
tsiatu, naxxidza aaxys aphsuara akult ahra axaua,
adouha axamou ataatsaratçy. Ui, haras iataxuzei,
ianyphşit iphsadgyli ijlari rzy itsourou tseiny
işakgylaratçy. Apollon Dumaa drylgaxeit irei
hau atsaraiurtaka oba: Aqati ahyntkarrat peda
gogigat institut afilologiat fakultet, asubtro
pikat nxamoa Kyrttylati ainstituti 20 şyksa
inarzynaphşua aus iuit axanat atseitsa nagaka zliaaua ikyta gaka Txyna, raphxa rtsaoys, nas akytsovet
axantaoys dyqan, ui aştax, iara ua – Lenin ixdz
zxyz akolnxara axantaoys. Ubart aşykska raan
Oçamçyrati araiont Sovet phş-aaphxarak rdeputats
dalyrxxan.
Aphsua jlar rmilat-xakirat kphara aktivla
dalaxyn, nasgy jlar rforum «Aidgylara» araiont
qşa aitçkaaotsa dyruadzkyn. Aphsny jlar Rdjyn
djtylat eibaşra (1992–1993 şş.) aan Mragyla
rati afront aştab ailazaaratçy dyqan, iataşoup
Leon iorden.
1992–2004 şykska raan Apollon Dumaa Oçamçyra
araion atçy eiueiphşm atakphxykra ztsyz amatsuraka
dyrxagylan, iahhap, akytanxamoa araiont qşa ei
habys, araion Axadara aihaby akti ixatyphuaoys,
nas – Oçamçyra araion axadas. Ui daxyqazaalakgy
inapy ianyz aus lamysla, takphxykrala inaigdzon, axa
nat adja iatsagylaz auaoy dzyphsou idyruan, aamy
staşaryla dizyqan. Ui atsaoa bzia – aphsabara ina
taz – iara ixatagy iahatyr ştnaxuan, napxgaoyk
iahasabala darphşdzon. Ui lytsşa bzialati iusurazy
ianaşoup «Axdz-aphşa» aorden III-ti aoadzara.
2002 şyksa raaxys Apollon Dumaa daloup Aphsny
abyrgtsa Rsovet. Ui 2015 şyksazy Oçamçyra araion abyrgtsa Rsovet xantaoys dalyrxit. Uajy, 2020
şyksa xajkyra aaxys Aphsny abyrgtsa Rsovet da
xantaoup.
Abart eikahaphxadzakaz inaryvargylany, nasgy
iraphnagouma uho aqyndza iuboit çydala ialkaatu, phsa
barala ityştrou datçakgy. Apollon Dumaa şqyo
ok, publitsistk iahasabalagy dyrdyrueit, imoup bzia
dyzbo, irtçiamtaka hatyr rykyztso, iztaxu, iazyphşu
aphxaotsa.
Iaşoup, ui ikyphşrat şykska raan ixatsimyrkit artçiarat us, axa ui akym aus zlou, ixadarou artçiaoy inapy itsytsyz aoymtaka rxatabziara
zeiphşrou aup. Abri aganaxala uaxaphşuazar, uaaiei
gyrgart dyqoup Apollon Dumaa. Ui atsyxtanti
aşykska ryonytsqa iaphitsaz, adunei zbaz işqka
(«Axakitrax amoa», 2013 ş., «Aphsuei aphsuarei»,
2015 ş., «Auaoi auaorei», 2017 ş., «Txyna akyta atou
ryx», 2019 ş.) eilffaçça irhoit aşqyooy iphsad
gyli ijlari rtouryx, rjyt, rtçat, rkabzka,
rtsaska ibziany işidyrua, nasgy xatala dyzxaanyz, iibaxaz, dyzzydzyroxaz, eiharak iab ionata
tbaa itaxaz, igylaxaz auaa nagaka ratsaoyn. Ubart
ryqnyt – aphsuei aphsuarei irydhalaz rty zhoz –
ignikylaz, iajabjka rtçy xytsxyrtak eiphş ixy
iairxaz maçdzam. Ubrig aqybao çyda iatyştrou
akoup, itsegy uazaaigany iuhozar, hmilat saxarky
rat literatura gyk-phsykala iztaxu, iatsanakua zdyrua, iazaaphsou, zlagalagy uajşta iubart, iuahart
eiphş ianyphşua rtçiaoup. Ui aus atçy, aiaşa hhar ami,
Sez Abhaz-Abaza ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Myk adzias axytxytbjy - 06
- Büleklär
- Myk adzias axytxytbjy - 01Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3544Unikal süzlärneñ gomumi sanı 23930.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Myk adzias axytxytbjy - 02Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3625Unikal süzlärneñ gomumi sanı 23840.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Myk adzias axytxytbjy - 03Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3481Unikal süzlärneñ gomumi sanı 23150.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Myk adzias axytxytbjy - 04Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3557Unikal süzlärneñ gomumi sanı 24170.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Myk adzias axytxytbjy - 05Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3558Unikal süzlärneñ gomumi sanı 23520.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Myk adzias axytxytbjy - 06Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3377Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22630.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Myk adzias axytxytbjy - 07Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3530Unikal süzlärneñ gomumi sanı 23170.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Myk adzias axytxytbjy - 08Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3494Unikal süzlärneñ gomumi sanı 23120.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Myk adzias axytxytbjy - 09Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3530Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22000.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Myk adzias axytxytbjy - 10Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3545Unikal süzlärneñ gomumi sanı 23160.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Myk adzias axytxytbjy - 11Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 1346Unikal süzlärneñ gomumi sanı 10140.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.