Latin

Myk adzias axytxytbjy - 05

Süzlärneñ gomumi sanı 3558
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2352
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
jaharada, ajabj saxarkyrat oymtany iqaz­
tso, avtor inapqazara aazyrphşua afaktorka iruakup. Iara ubas aoada iazgastaz axşyotsak iaçydany,
araqa iqoup aphxao ilaphş itsaşo ixadarou datçakgy.
Ui atgy mhaka uzavsuam, izbanzar, ajabj aphsy
axtou, agy axeisua uoup. Ui arbanu ha aphxao utsaa­
uazar, abar atak: Aoymta afyrxatsa xada Taraş daar­
phşup aphsua axatsa igytbaara, iuaoyşara, iarban
tagylazaaşazaalak atçgy iaphsuara, iuaora nabytsrak amamka işixço, iabatsa, urt rabatsa ryqnyt
kaleimadarala iaaua aphsuara şatas iamou, alamys
bzantsyk işylaimyrqua, iharakny işiku. Aai, zegy raphxadzagy Taraş us ixatrou aphsua xatçsaxany
daabart, dahgaphxart dqaztsaz aphsabara inataz, iaba­
tsa rqnyt iaaigo auaoyşara bziei aamystaşarei
roup. Amala, ui ixatara inagdzany aarphşratçy içydou
arol nanagdzoit iara afyrxatsa iaaikyrşany iqou
aphstazaaratçy dyztsynxo, dzytçtsaaua, iaxei uaxei
zytsgei zybziei eilaxu, itseioyzşo axata­ra­ka­
gy. Urti iarei eitsyrxtynxaaua qyba-dzyba zgym aphs­
tazaara iztanargalo auadaoraka, eilaşa-eily­tsua

asituatsiaka eihagy dgyltaany, aphsabara axata
dşaşaz eiphş daadyrphşueit. Tsabyrgup, araqa avtor
inapqazara, isaxarkyrat xytsra, idunei­xaph­şra,
iin­tuitsia, aphstazaara adyrra, ifyrxatsa (itsou­rou­
gy itsouramgy) reilkaaratçy ialşaz ratsoup. Asa­
xa­rkyrat oymta zda ixartam adetalka rtçy aup avtor inapqazara aoadzara eihagy iubart, uarxy­tsyrt
isaxarkphsaraxa iaxaaphşua.
Htsarauao du Şalua Inal-ipha iaja hxy iarxany
iahhozar, ajabj ialanxo auaa, zegytsqa rakym­
zargy, eikahaphxadzap ixadarakou: Taraş (aoymta
afyrxatsa xada), Nazi, Naur, Asmat, Daur, Volodia (asas
qala ha irdyrua), Astamyr, Lad, Madj, Djarnas, Daur
iphşmaphhys (lyxdz hazdyruam), uha eita adzykoydjak. Xyx zydzbax hhaz afyrxatsa xadei ui itsny
itsyrtsua apersonajkei ryla iaarphşup, rsaxa ty­
xup aoymtatçy itso, iphstazaaratu axtyska. Urt zegy
iry­lyhho irgylgany iqatsoup Taraş ixatçsaxa.
Abraqa, itsabyrgytsqany, avtor qaimatla ilşeit
agy­bylra du atsatsany ifyrxatsa xada ixatçsaxala
atipra zlou, naxxidza aaxys iaadyrua, zylamys aşxa
dzyxeiphş itskou aphsua nxaoy dnadzaadzany hablatçy daaiua, hmilat iamou atsaoa bziaka ixahkaaua harbara,
phsabarala dyzlaqaz ala iaarphşra.
Haras iataxuzei, asaxarkyrat oymtaka zegy
ryqny işuphylou eiphş, abri aus phşatçy, datçakala
iu­­­hozar, afyrxatsa xada ixatçsaxa açapharatçy, aş­
qyooy inapqazara iabzourou anaosangy, kyrdza ry­
tsa­rakueit aoymta ialou, eibarkny izku, egyrt aper­
sonajka (aepizodka rtçy itsyrtsuagy ubrax ina­ry­
latsany) irxtynxaauagy. Urti afyrxatsa xadei rei­
madarakiei, reimak-eitçakkei, rgaanagaraka rei­
tçagylarakei, rduneixaphşyşakei raan aup ei­ha­­­gy
igyltaany ianaaphşua afyrxatsa xada ixatç­saxa.

Abas eiphş iqou apsixologiat tagylazaaşa dagy­
liaany hara daaboit Valeri Kaslandzia iajabj «Asas
qala» afyrxatsa xada Taraşgy. Ari auaoy iphs­ta­
zaaratç eiosxoui dyztagyloui rxi-rtsyxei eila­
tsa­ny ulaphşhaa itsugar, imoaşo iuboit aphsuarala
ei­barku, alamys şatas izmou auaora ilou zaqa iha­
raku, itsoulou, nabytsrak akymka idgylt phstazaara
phsytskala iştalahau. Taraş iuaobziara, ixarany
ixytsra, imariam aphstazaara filosofiatla axa­ph­
şra, azneira zaqa datsklaphşua aphxao iboit ui itaa­
tsaratçy anaosangy dyzlou ijlar rqyn­gy im­­oa­şo.
Urt zegy harqatsny, tçyrphştys daah­gar hal­şoit isas
qala Volodia. Abri aqala ztaa­tsa ir­tsydzxaz, igyz
şyratsazgy, dnygnysua ia­xa­­nyr­tso, iaxanyrxua
ha dyşdykyzgy, iara ha­tyr­la dizyqan, izaqarazaa­
lak datambaka dlar­qny dima­tsajatsyzt, izbanzar,
iaga dqalany dyn­ky­dyg­galo ddykzargy, aky,
duaoyn, obagy, iara disa­syn, iaphsua kabzka ryphqara
dyknyqon. Avtor ifyrxatsa – Taraşi Volodiei zyn­
dza eişa­şa­­lamyz, eitstymyz rxatçsaxaka aphitseit,
aphsta­zaa­ratçy iqaz şouky şrakyz agra ugart eiphş
isaxarkny. Aliteraturat fyrxatsa aphstazaaratçy
iqa­tsqaz rakyn ha aphxao rygra aniga, us ianidikyla, usqan gyobara ztsam, axatçsaxa yqoup aup
iaanago. Sara saxaxaphşuala, ubas iqou literaturat
xatç­saxakoup Taraşi Volodiei. Iiaşoup, urt zyndza
eiphşym. Taraş izydzyrora, iaaiga aqazaara, inaalaşa, ixytsşa, aphstazaara şeilikaaua, iuaoyşarat
qazşa uha agaxara bzia uzto nxaoy aamystaşoup,
aphsua byrgtsa nagaka dyrxatarnak iaşoup. Volodia
nasyphda dqalaxeit, itaatsa dyrtsydzxeit, iphsytçra
– aryjt adzaaphsylara iaxqany. Egirax, dauxy­
daxu, ajatç işyrho eiphş, inapy axy aphssoit, duas­

toup, dqazoup, ui aganax inapkymta tskoup. Us şaku
ahoit Taraş itçy iqaitsaz atsa amatsaragy. Axa iz­
xar­touzei, ixy dzaiaaiuam, aryjt djbara iphsy
izaqgom, ibar ddzaaphsyloit.
Taraş ixatçsaxa aty hhozar, igylalany axtsa­
jara ataxdzam, deilkaaup dzak uaou, iua-ita­xy, ixy­
çka, iuaajlar uha dşyrzyqou alagy. Avtor ui daa­
irphşit, aoada işahhoxou eiphş, phsua xatsak iaha­
sabala ixatara nadzaadzany, ajakala, itsourou, atipra
zlou xatçsaxany. Iaga us akzargy, iahgalaharşap
avtor ifyrxatsa isaxa ştixua: «Taraş akytatçy uneiş-uaaiş ha zyrhoz xatsan, ixdzi ijlei eidkylan
akyn işyrhoz. Djara eilatsajarak, dzbatyk any­
qaz, iara dmaaika ialagomyzt. Dyzdyruaz, dyztaxyz
ratsan, akyta antytsgy. Iuaoyşa xyçi-dui xnaxuan. As iqaz auaoy idjabaagy ratsaxon, usk zlamyz
aamtak aphşaara izymariamyzt. Ega iuska eilaxazargy, adzy izy itçyphxeikuamyzt. Iara akyta iagylsny
itsoz amoadu azaaiga dynxon. Aaitsa ratsan. Ryphsy
aaitarkyrts, iaatsajarts imoaxytsuazgy ubaryn»
(ajurnal «Alaşara» №2, 2016. Ad. 53).
Abraqa daaphşueit ui dşyneibaku, ixataşat qaz­
şaka zaku, iaaikyrşany iqou auaa dşyrzyqou.
Axa Taraş uaoytyosak iahasabala ikiara, irazra,
iiaşara, itskara, iaartra, ajakala, ixatara eihagy
ixanartaaueit, ilou auaora haa şamam hnarboit
isas qala Volodia dşiznyqaz alagy. Taraş gykphsykala itaxny iaphşigeit Volodia itaatsei iarei
reibarbara, axa ilytsşadaxeit. Aphxao iudyrueit
urt amoan izykşaz arytshara, Volodia dtaxoit, Ta­
raş aarla iphsy eikxoit. Izxarada? Harada, Volodia ui amoan (adygba iaxtaz) maşyrşa akzargy,
dikşoit, atçyphxti-atçyphxti eibabgueit ha zylamy-

si zyuaorei aryjt djbara iaztaxaz uao gymxak,
ryxka phytçtçny eilaztsaz. Taraş, antsa iboit, abziara itaxyn, axa iznymaalougy dyqami, ui aup araqa
iqalaz. Volodiagy abziaraka znaaloz iakdzamzaa­
ryn, axa Taraş isas qala lamysla diznyqeit, iara
daphsamxeit umhozar.
Ajabj «Asas qala» aqny abart aoxatsak ryla
iaa­rphşup
­­
eitstymu, einymşo, esnag hatyxla, us
uzazhar auazar, eitçagylo, aphstazaara jyngy tçangy
iatsrymşadzo iaqynçablany iatsny iaaua atsgei
ab­ziei nyqyzgo, nasgy dara-dara naq-aaq eitçaphşua
rxatçsaxaka. Ans ars ha akymka, iaaxtsany iuho­
zar, aoymta afyrxatsa xada Taraş aphstazaaratçy ze­­gy
irytsku auaora dasimvolny isaxa tyxup naxxi­dza
aaxys dzyxdzydzaaua iaphsuara uasxyrs iazyştatsany.
Egi apersonaj – iara isas qala ixatçsaxala avtor
imyrhauhauka, axa işatarkny dakydzboit aua­oy
eiueiphşym amzyzka iryxqany itsyrigo, iphsytç­
ra­ka zegy rtçaxeizyrkua itsaqaşygou auaoymra.
Ui amyjda auaoy amyrkydjy eiphş ilaphsny dakueit aphsabara inataz, ionutsqa djara ztçytsaxny ita­
tou, aphsy axtou gatany anapatçy daanagarts, nas axy
dtarphany idykzarts. Aphstazaara uheit ha zaqa qy­
ba-dzybala ituzei!
Aai, qazaryla iaphtsou abart aoxatçsaxak (işei­
tstymugy) rtçoup ajabj zyrggo aideiagy axaa­
phşua. Egyrt axatçsaxaka zegy tsxyraagdzakoup aoym­
ta agylşaratçy. Iaga us akzargy, ajabj aper­
sonajka rqynti ialhkaar akxoit adzyk-oydjak.
Ubart raxt raphxa lydzbax hatup Taraş iphşma
phhys Nazi. Ui lxatarala avtor dakşany, aphstazaara
işatsasxu eiphş iaairphşit, aphsua literaturatçy uaj­
şta akyrgy akra zmou, xyphxadzaralagy ima­çym, an,

aphhys lxatçsaxa. Nazi iqygou, ataatsara bzia­barala
eibarkny izmou, iara usgy atsys aşapy axyph­tsou
zdyrua, auaoy – dtymuaoyz, aonata datyz – hatyr
iktsara iphşou usk eiphş iaxaphşua, eilyzkaaua adzy lakny daaboit aoymtatçy. Iaxyrqatsany
akym­ka, ignaalany, agybylra du atsany, nasgy
aph­sua kabz ahaa iaxymtsua avtor iaairphşit xatsei
phhysi reizyqazaaşagy. Ui adetalgy aoymta axa­
tabziara harazkua akoup. Art auaa rgy itou blala –
imtsajadzaka eibyrho aqyndza eizaaigoup.
Nazi, ubrandza duaophsyxşoup, rysas qala iqyn­
gy laamystaşara djara iagny iubom, datçakala iu­
ho­zar, hatyr iktsany, iara dşyqazaalakgy, ixa­
tara izaqarazaalak ilamyrqyka, ryony daxyph­xa­
dzalaşa aup imats şylua, dşygtsaralkua, uimou, ani
dyzdzaaphsylougy daxylbaauam, drytshaşany iz­tsy­
rylgoit. Ubrigy amilat tsaoa axany Nazi lxa­ta­
şat qazşa bziaka xazyrtaaua aky akny iaaboit
aoymtatçy.
Nazi lxatçsaxa uanalatsajo adzbax mhaka uzavsuam ui hatyr dula, bziabarala ityz lybla xaala esnag lyphşma Taraş işitsyz, iuhar auazar, dşaxçoz, dşixdzydzaauaz, axa atipra zlou aphsua phhys lmilat
kabz ahaa iaxytsuamyzt, datçakala iuhozar, arax
adaxy iaaphşua, iutçaphalo iqamyzt, abziabara tskei,
aixdzydzaarei ryla işoyçazgy, aphxaşaphxatsara atsny
iuboit rgy atsax itatany auaoytyosat phxara du
axyltsua. Urt adetalka avtor iaairphşueit ajabj
atçy itso axtyska irylarxny, epizod hasabla rxaty
xatçra rymany. Us şaku zyrtsabyrgua atçyrphştka
ratsoup, axa zegy harqatsny iaagap aky – Taraş
isas qala Volodia dimany amoa ianyklo aamtazti
xa­tsei-phhysi reitsajara, ui lyphşma Taraş ila

«aphyrra» – bziak işazhamyz idyrny inataz agy­­
namdzara lara lxatagy işyltsymygxazgy, imyr­dyr­
ka igalaqara bjymsyrts, ixairştyrts ixxarş­
şany daxiatsajo. Abar iargy: «Egaraan ula phyr­
xeit, xaas iumkyn, sara syphxydzka bzioup. Volodia
ity syzuahom, axa uara lyphxala uşygejua zdyrueit. Ugy işphaanagoi, us eiphş agragara symamka
syqaztgy, adunei atskarax uştra sakşahatny
sqalaryzu? – zyndzak xaas ilmouzşa akyn Nazi lxa­
tsa dşitçaphşuaz. Taraş ixy datsyphxaşeit.
– Bara biaşoup, syphşma xyçy, – ibjy aartatany, bla xaala iphhys dnaltçaphşit. Dtazlahaz aşşy
naixqan, ixatçy aalaşeit (iara ua, ad. 59).
Taraşi Naziei xatsei phhysi rahasabala patuei­
ktsarala reizyqazaaşei, reibataxrei ajabj atçy
axy inarkny atsyxandza abziabara iaşaxatsny ia­
gylççaaueit. Ui, jaharada, aphxaogy agaxara
ina­toit, ixat phstazaaratçy igalanarşakogy qalar
alşoit.
Taraş ipha Dauri phasati aibaşra du ialadzyz iaşa ipha Nauri rxatçsaxala avtor iaairphşueit auaoy
xaty djyndjda dyşxartam, iagadjara dagargy
ixaty xyştaara amtsa darphxozar aup, ui adagy dyş­
xartam, akapei kyltsa dşaphsam idyruazaroup. Izban
akzar, uaqa aup aphsadgyl abziabara – apatriotizmra ha izyştou axy axakua, adats-phaş axahaua, ui
axyştaara amtsa ixajjadza eiknatsy izdjyndjugy,
daxyqazaalakgy ibga ggoup. Daurgy Naurgy aky­
tatçy işyqamgy, akalak atçy rzanaat ala aus şyrua­
gy, akyta iadhaloup, bzia irboit, ryphsy aloup.
Haras iataxuzei, ui ibzouroup Taraş, işyrho
eiphş, dbagadza ikytatçy daxynxo, uax iaxadiphxa­
lo. Eil­kaaup, eiueiphşym aphstazaarat tagylazaaşa­

ka iryx­qany zkyta aanyjny itsogy ryştaxqa
ixa­­zyrphşua auaoy danyqou, akyr atsanakueit. Ubas
iqou nxaoup Naur iab iaşa Taraşgy. Uajy, hai­
zydzyroyp zydzbax hamou aztsaarazy avtor ixata:
«Uaxyk-oaxa drylaphxarts, abrax iab iaşa ionyqa
danaauaz Naur, dara xatsei phhysi, iryxşaz dnalatsa­
ny, nyha duk iaphylouşa rgalaqara ştytsuan, iargy ryony ionylaşaauşa ibo dalagon. Akalakka
eimazdo amoadu danytsny, kytamoala itçanaaixoz,
akytauaa rynxaraka igy azdyrhauan, dreigyrgon.
Igy tgyrgaauan iab iaşa igarph danaadgyloz,
deitarkyzşa abra iiboz, zyndzask atçakxon. Taraş
lym­kaala zeg dreigny dyşnymxozgy, igara dan­
taphşlak, amoan daxaauaz zeiphş ibla itsamşaz, içy­
dou phşdzarak daaştnaphaauan» (iara ua, ad. 49).
Ari axşyoztsara alada iaago eihagy işak­
dyrggoit Taraşi Nauri rajaka:
«– Taraş, egadjara sneixazargy, abri şaşta
aqa­ra iphşdzou ştak symbats, izbaphagy syqam, –
ihon, xmarrak atsamtsaka. Taraş dphyşyrçço ina­­
ia­­tei­kuan: – «Aphsuaa dosu ila tabaa – dila tadj­djoup»
rha­­xeit, ubri aup iuxua, Naur. Ari uargy iuaştoup.
Iu­­galaşou şaqant uşapy xyrqaqa aşats tata ulalany uoxaz, agylaxyçkei uarei «Djit» qaştsaxaz,
atsyrgyla şaxyphaxaz?» (iara ua, ad. 49).
Taraş iihoz auiaşaxymyz, axa Naur ui azy ma­
tsa­ra (akyrdza şatsanakuagy) akdzamyzt Naur abri
aphsua aş­ta tbaa iphsy alany izigaphxoz. Abar ui aty
aşqyooy asaxa ştixua: «Dara xatsei phhysi, rpha­
zats Daur dnalatsany işiphyloz aup. Imaşyna ab­
jy rahany, aş aaimphaany iphylarazy abartsa ianaa­
tsaxxuaz laşarak rxibaauan Naur. Ui, iara gyk-phsykala
dyztaxyz rygka irxyltsuaz laşaran. Ara iara ia-

ara iazyphşyzşa akyn zegy şiboz. Aphşmatsa
rla Xdyş akyn zeg raphxadza iaaiphyloz. Atsyxa
rş­şo, itçagybzygua, igydphalara iaqytsuamyzt
aphşmaphhys damytsaqaka.
– Ari hla, hara hatskysgy uaara eigyrgoit ha
syqoup, – lheit tçnak axybaara aalyrphşuaşa dax­
lafny. Aharakei abat tynçi rlymhaka kydyrxxa,
rxy rahany, ahra iaqytsny, işqa aaphşra ia­qy­tsua­
myzt, ryxka aaişyşaandza. Nas akyn iats­phyhan
ahra ianalagoz» (iara ua, ad. 49).
Işaabo eiphş, agybylra du atsany iaarphşup Naur
iab iaşei ui aonatei reizyqazaaşa, başa-maşa
inykyroşa akymka, psixologiat faktorla ag­
ra ugart eiphş. Ari aonatatçy aphşmatsa rakym,
rla Xdyştsqagy igyky-tsykua aup dşadnakylo. Uimou, abat tynçi aharakei danyrbalak, ahra
iaqytsny izyphşueit, daainy hxy anbeişyşuei
ha. Taraş iakzar, «Naur danaaiuaz, intakka itsaxou aşykska rax dagon. Iaşeihab dxynhyzşa
akyn igy şytgyrgaauaz. Dxyçxon. Ganyla iaşa
iqa­qa dyktany raşta axi atsyxei daxysuan» (iara
ua, ad. 49).
Aşqyooy ifyrxatsa (çydala Taraş itaatsara
iatsanakua) rxatçra aazyrphşua ryphstazaara anao­san­
gy, araqa aphxao ilaphş itsamşarts zalşom ui iagy­
libaaua, iaxa aktualra zmou xşyoztsarakgy. Ui ubri
aup, iaxati auaoy daxyqazaalakgy idjyndjdgyl,
datsla, phaşla dyzlarsu, atsxymqara, ada dyşxar­
tam ixatçy anagara, ailkaa iaşa imazaara. Ajakala,
uax ixo, dadzyphxalo douha mçyk labtçaba aqazaara.
Ari aztsaara ajabj atçy idzboup qaimatla. Ui hara
iaaboit Taraşi, itaatsei, Nauri ryjratsarat ei­
uara anaosangy, auaora harak aazyrphşua, amilat

akabz bziaka ryla ioyçou, akiarei, aiaşarei,
agy­bylrei tsatsgys izmou aizyqazaaşaka ryla.
Art royztsa apsixologiat faktorka aoymta afyr­
xatsa ryphstazaaratçy, itsabyrgyxatamyztgy, aua­oy
ixyltsua aphxara ialyxdaztgy, ixşaşadza iqaz­
tgy, haras iataxuzei, Naur iab iaşa iony, igara
darakatsla dşalaxugy, dzazaaigaxomyzt, ajakala,
abjaaphnyti sasyk dioyzaxon.
Abri adetal – axyştaarei azka typhi ryztsaara,
avtor iajabj atçy başa ialaimtseit, iatsşny dza­
zaatgylogy ubri aup, iaxati haphstazaara uadao
akyrdza iaktçnatueit, axatçra aanarphşueit, datçakala
iuhozar, iaxei-uaxei zygxara iatçu, eigu phstazaarak
hauazar ha akalakka rax akytauaa raara aprotsess
ax hxanarphşueit, us hannyqa, tçei şaxylymtsua
ha­nahoit, hkytaka şygtsaraktu labtçaba iag­ha­
nahoit, iagahnarboit.
Ari atema aphsua saxarkyrat literaturatçy itsyr­
tsijtei kyr tsueit. Işdyru eiphş, ui xatsirkit Aphsny
jlar rpoet, akademik Bagrat Şynkba ipovest «Çan­
ta daait» ala, nas egyrt ixatrou haşqyootsa zegy
ui aoymtaka azyzymkyts uao dyqadzam. Axa ari aztsaa­
ra iaxati haphstazaara uadao hantagylou aamtazy
eihagy işaktualtu, işgygtajtym hnardyrueit
Valeri Kaslandzia iajabj «Asas qala» afyrxatsa
rxatçsaxala.
Abri adetalgy saxarkyratlei ideiatlei aoym­
ta aphsy axaztso, izyrggo, igylyrtaany iqaz­tso,
aphxao dzyrxytsua afaktor xadaka iruakup. Urt ze­
gy, avtor ilşeit napqazaryla raarphşra ifyrxatsa
xada Taraş ixatçsaxei ui xaxa ixysua aoymta egyrt
apersonajkei reilaxrakei reitçtsaarakei iryb­
zourany.

Asas qala ha xdzys izauz Volodia iakzar, aoym­
tatçy iaanikylo atyph maçdzam, uimou, iara ixataşat
qazşakei ixymoaphgaşakei irybzourany, ixada­
rou afyrxatsa ixatçsaxa inadza-aadzany arphşratçy
iats­xraaueit, eitarsşa iuhozar, igylnarşoit,
ixa­­­nartaaueit. Ajabj atçy işaabo eiphş, ui dxy­
da­dzagyşamyzt, dustan, nasgy iqatsamta tskan, axa
izxartouzei, aryjt djbara iiaainy iatamyz ala
ixy moaphigon, itaatsa kajny, dqalany ddykyn
iaxanyrtso iaxanyrxua ha. Taraş isas qala itaa­
tsa rax dyszyrxynhuazar ha dimany amoa dyk­leit
Çeboksarqa, axa ilytsşadaxeit, bzia iazhaz aus Volodia ixata ixarany. Abraqagy uaoy iboit, aşqyo­
oy ifyrxatsa xada igytbaara, iaamystaşara zaqa
iharakyz, aphsuarala ioyçaz.
Aşqyooy Volodia ixatçsaxala iaairphşit ary­
j­ti ankydyggalarei irzymiaaiua, ztçamada­ny
idyku auaajlarrat phstazaaratçgy rtaatsaratçgy
iş­tsouram, xartara duk şrylam. Aphsuaa rdunei­xaph­
şyşa aty hhozar, urt axanat auaoy ixatara şagas,
zagas, kriterias iaman iryphxadzon iphsy, inapxy,
akalat. Abart axpha rtçy auaoy dytskazar akyn, ixy
daiaaiuazar akyn. Us akymka, urt rhaa danaxyts,
nas iuaora hatyr akymka ipatudaxoit, ixdz, iphşa
kahaueit, dyzlou ijlar rytçgy, itaatsaratçgy.
Abas iqou axşyoztsaraka ugaladyrşoit ajabj
itsouram apersonaj Volodiei egi dtazyrxaz imoalei
itsakydaz, ixaaradaz ryphstazaara uanazxytslak, uxa­
tçy ianaaugalak. Aryjt djbara ziaaiua auaa, ha­uaa­
jlarrat phstazaaratçy iqoup azoup Valeri Kas­landzia
iajabj atçy aphxao dazxaphşyrt, uimou, ixazgy
alkaa qaitsart asas qalei ui ioyzei rxatç­saxaka zaleigalaz.

Ajabj zlaou abyzşa aty hhozar, abraqagy
avtor, aja işalou eiphş, inarş xioup, datçakala iu­
hozar, itskoup, eilyxxoup iajaka, imariany ei­
tçartup ihouka, nasgy inaxykşa-aaxykşany,
mamzargy, şouky rtçy işuphylou eiphş, inavagylaaavagylany akymka, iaabats, itraditsiatu ajabj
eitahara aforma akal itarşny itsajoit aoymtatç
saxatoyrala. Nasgy, ajabj uanaphxo iumbarts zalşom avtor ihouka reitçkaaşa, rstil, aphsua jlar
rtçaphytst hamtaka işyrtsyxaram, rgeisybj şyr­
nyrua, datçakala iuhozar, urt rqazara tçiaratla axar­
xara şamou. Us şaku zho tçyrphştyzatsyk aaz­goit:
«Işşara işaxan, dkaxxaa daaphşit Taraş. Aphen­
djyr ikydyrşylaz apharda dnaxan, adaxy dna­­
phşit. Rharaka ruak axy agaş inkylnaxit, an aain,
axatçy arbzara iatçyn. «Ani axşarei...» igy in­ti­
haait Taraş. Volodia oydja idzgabtsei içkyni rei­
phylaşa dnazxytsit. Aamta şta azinrax işneixazgy, ajoan tskan, ahaua zoydan. Taraş doa­gy­lan,
ma­kana ionyt mataka neişitsan, asof dnyk­
gyleit» (iara ua, ad. 58 –59).
Haras iataxuzei, ajabj «Asas qala» egyrt aper­
sonajka ryzgy iqoup iuhaşa, axa hrylalarym,
hazzaatgylaz azharxap, izbanzar, urt ryla ilabtçabany
iaaboit aoymta aphsy axtaz, ui ala avtor iiharts
iitaxyz, aliteratura ajanr maç iatu asaxarkyrat
phtsamta şax şyqou. Ubri aup ixadarou.
Egirax, gxa-phxakak amazargy, iahhap, afyr­
xa­tsei apersonajkei iaxyjladaxazi, Taraş iaşa aibaşra du aan (1941 –1945) xabarda ibjadzyz
idzbax axigalairşo itsegy ihandaz ha aphxao
agynamdzara axiouei, asas qala dax-Çeboksartiu
iaagara (urt royztsa araqagy iqoup azy) ratsak

axam­houi, nasgy ajakak rtsaky aarphşratçy itse­
gy igylyrşandaz zzuhaşa (abartka irei­phşu:
«daa­harphsaryn», «auhtsa», «ahtartçylan») axu­phy­
la­uei, uha eita akyk-obak. Axa, eitashoit, uadaorak
rytsam, ajabj zyphsou ax rzylarquam, nasgy ui
aitatyjraan (ianyşqxo) imariany, ariaşara zua
roup. Us aqatsara işdyru eiphş, artçiarat protsess
axanat aaxys iatyştrany iaaua akoup. Atsyxtan
saja xyrkşo ishoit: «Asas qala» aphsua jabjka
reibarkyra du oaşarada inalalt axat xatçra amany,
nasgy aphxaogy işygtsareikua anyrua.
2020 ş.

Agygşygra
xtçyxşa
zmam

A

pollon Dumaa işq tçyts «Genotsid abxazskogo
naroda v Oçamçirskom rayone 1992–1993 gg.» ha
xdzys iamany Aqa 2021 şyksazy urysşala itytsyz
sanaphxa akyr aamta sşara szyklomyzt, sxatçy iszaagomyzt azkyşyksaka rdzyblaraka irgylsny iaaz
auaoytyosa ubri aqyndza dlaqueit, dgygşygxoit
ha. Nasgy auaora izaqarazaalakgy aky ilamka iz­
tsydzyz ui auao, hara haup iqou, hkulturei htouryxi
adu­nei zegy iadyrueit ha iatsatçyrbany izho ajlar
da­nyrxatarnaku, rdarakats danatu, danaxyltsyşt­
rou. Ari, jaharada, idjoumşar, ilakumşar auam.
Şymtak iadamxargy, hxatçy iaagany, hazxytspi
zak xlymdzaaxrou iqartsaz ztsaztym aphhys amoa danylany dşaaua, ahaiuan eiphş, mgartatçy inyqylgoz
zyphsy talaxaz lyphşka dlymxny, dyruuadza dyrşny
ady dykzyjyz, nas ui agnaha du atçy imaagylaka,
angy aqqaha inalgydtsany dyzşyz. Urt ainral
qamla Qarqaraşvili, «Garg atska» ha zxy iax­
dzyztsaz, iznatyz E. Şevardnadze, abandittsa Dj. Iose­
liani, T. Kitovani rmatsuarka rakyn. Aai, urt itsa­
byrgytsqany, aphhys ilyxşeit uzhomyzt, imlaşuaz gygşygkan!..

Apollon Dumaa işqy axtsajarax siasaandza is­
taxup isgalasyrşarts faktk, abgaxyçy şkakei ui
amatsuarkei rxatçsaxaka hzyrbo.
Sara, abart atsahaka zyouei syphşmaphhys Ma­ra
Ninuei aibaşra antsoz fymz naqak hakalak ga­ka
Aqa halaxany haqan. Hablaka irbon hagatsa iqar­­
tsoz axymgaraka zegy, hamçydan umhozar. Aş­­
tyts iaoyzaz Aqa eimgyts ikyrtseit. Araqa idyr­
hit axatnxartaka rnaosangy, anaplakka, ahyn­
tkarrat ushartaka, afabrikaka, azauadka iry­
onagylaz zegy… Atçnyşybjon imşa, imyrha, iph­
xamşa aidara moangaga amaşynaka rydyrgylany
eimyrtson zeg raphxadza aphsuaa rynxartaka, nas aer­
manka, auryska, ubas imariany iaxakşalakgy
aky iaosuamyzt.
Uamaşa iubaşa, ampytsaxalaotsa, arhtsa şy­
xym­gaz alakatsqa irdyruan, rtçatçşaaua aqyndza
ireişuan, irzytrysuan ianyrbalak. Zaqagy avtomat
xy iadyrgazei.
Alaka rtydzşa anyshax, abraqa iatsystsoit akyr­t­
ua mpytsaxalaotsa rgygşygrat xatçsaxa asar­­keiphş
ityzxua tçyrphştyk. Haxynxoz aony (E. Eşba im­oa,
№169) iadyphşylon, işyrho eiphş, tçadak iaqa­raz
laph­şk, Şarik axdzyn iara. Akyrtua gwardiaa «tetri
artsivi» («aşauardyn şkakaka») ha izyştaz
irei­uaz ravtomatka xarşalany, atsxara iazyxiany,
eiksabaxa, ryblaka amşydz ytsykko haatsraka
işaa­rytsalalak, mamzargy haşka şak şxala
asra ianalagalak, umaşa iubaşa, abra aphşmara
zuaz alaphş Şarik uax şneir qalom ahozşa,
itsaa­ny, irgydlon, irymtsasuan, iphan irgydphalon
axy mşata. Abri ala gymşa ada abraqa inxoz auaa
hzyx­çoz ha adzgy dyqamyzt. Ui adyruazşa iara

akratçaztsoz, izdyphşyloz auaa eiksyrxoit ha aşapy ikgylan, axa urt agygşygka ala eixsny irşit,
ui azmyrxaka, hyzbala axy xtsany ikaryjit.
Aştax, art «asastsa» antsa, agylatsa Şarik gany
gyblyla anyş iarteit. Ala iaxçon aphşmatsa, axgy ryknatseit. Abri afakt amatsaragy iahoit Aqa
zympytsaxalan iqaz auaa zeiphşraz, izusttsaz.
Gygşygkamzar, nas izusttsadaz, axyçka, ahsa,
abyrgtsa ryonka iryonakny amtsa koukad ryj­
tsany ialazbyluaz. Axşyo atakdzara uadaoup aphsua
phhys, Aphsny apatriot du Tsatsa Kazanba akyrtua fa­
şisttsa işlyznyqaz uanazxytslak. Aphsny anty­
tsynt eibarhazo iaaz, aryjt ztçatany iqaz arh­tsa,
akylaotsa Tsatsa Kazanba lyphsy ştaz atçtçaha abenzin
lyktany, Oçamçyra aixamoat vokzal aştatçy dyrblit, dytstsyşyrtit. Ari agygşygrat uageimşxara
akt ialaxyz irylan lgylatsa, dyzdyruaz. Uamaşa
iubaşa, dara zatsa ilmytsxraaryz, dyjbly, dyş­çy­
çy ada rtçy aky tşomyzt ahaiuanka reiphş iaxei­
lagylaz. Dj. Ioseliani T. Kitovani rmatsuar gym­­­
xa­ka iqartsaz atsgara atskysgy eitsoup Tsatsa Ka­­
zan­ba lgylatsa raxalarxrei rtçymtrei. Ui lab­tça­ba
ia­hnarboit amhadjyrra qalaz aaxys haşqa ijy­lany
iaa­uaz, hadgylka ztyztuaz, ity-iphxa, atsys xşy
ada aky zgymka ihalanxoz, zny-zynlagy iha­tsnym­
xozşa zxy moaphyzgoz, axa esnag hpara iazyph­şyz
akyr­ttsa, agyrtsa, aşantsa zaqa hartaxyz, haphsadgyl
zaqa haxyrbaauaz.
Hazxytsyp haxtsy-mtsy ykyrxyrts, nadzadza haph­
sadgylgy hargy Kyrttyla halardzoarts ihaklaz
XX aşyşyksa aphatsa apalaçtsa Stalini, Beriei,
Şe­vardnadzei rmatsuarka aiaaira rgaztgy (ui aoyza
qalaşa amam aphsyuak iphsy tany!) iahpheiphşxoz! Axa

azkyşyksaka rdzyblara iadzyrjxou aphsua iaga
aua­­daorakei, agaqrakei, azaalymdyrrakei dryk­
şargy, adunei atsa kylyztso amç eikatsaka rşa­
tshaka dyrtçaşargy, kyka xşyla dzaadzaz ian iph­
sadgyl ixy-iphsy akitsoit akymzar, impy­tsai­xalarts
iaklaz aga xymga ahra ua, işitaxu dşagua dirtom,
şak mtsala dykitsoit eiuan-iaşan aky izalamka.
Ari as şaku, navalartak amamka azkyşyksaka rdzy­­
blara ialsny iaaua htouryx adaqaka şahatra rueit.
Syzzaaiua, abas iqou, htouryx atsax ilbaaua axşyo­
ztsaraka rax uxazyrphşua, uagylazxalo, axy inarkny atsyxandza iuageimşxaratu faktlei xtyslei
itu, lounyt daqatsyphxadza uzyrkyphsyçhaua, uphsy
eilazxo, akylao, arhoy, ampytsaxalao xymga itsym­­
gra amtseiphş iutsraztso ireiuoup Apollon Dumaa iş­­­­
qy «Genotsid abxazskogo naroda v Oçamçirskom rayone
1992–1993 gg.». Ui iaabats saxarkyrat oym­­tak eiphş
ax­tsajara uadaoup, izbanzar, ubriaqara ixa­ntoup,
igytşaagoup uaqa hazlaphşua, zydzbax aho, ittsaany
iaar­­phşu afaktka, urt inagdzany uxatçy iaau­gart, iqaz
şy­­qatsqaz ignukylart, ixuxuua iutsralat azy,
axa­ta uaphxar aup. Usqan ibylgny iu­boit ihaklaz aga
xymga danhabaşuaz iaairphşyz igygşygt xatçra.
Zydzbax hamou aşqy avtor, iaazyrkatçdzany akzargy,
iphstazaarat nysmoa aqnyt eiha ixadarakou halaphş
itsaagap, aphxaotsa şaztçlymhau dyrny.
Apollon Nestor-ipha Dumaa diit, daadzeit itra­di­
tsiatu, naxxidza aaxys aphsuara akult ahra axaua,
adouha axamou ataatsaratçy. Ui, haras iataxuzei,
ianyphşit iphsadgyli ijlari rzy itsourou tseiny
işakgylaratçy. Apollon Dumaa drylgaxeit irei­
hau atsaraiurtaka oba: Aqati ahyntkarrat peda­
gogigat institut afilologiat fakultet, asubtro­

pikat nxamoa Kyrttylati ainstituti 20 şyksa
inarzynaphşua aus iuit axanat atseitsa nagaka zliaaua ikyta gaka Txyna, raphxa rtsaoys, nas akytsovet
axan­taoys dyqan, ui aştax, iara ua – Lenin ixdz
zxyz akolnxara axantaoys. Ubart aşykska raan
Oçamçyrati araiont Sovet phş-aaphxarak rdeputats
dalyrxxan.
Aphsua jlar rmilat-xakirat kphara aktiv­la
dalaxyn, nasgy jlar rforum «Aidgylara» ara­iont
qşa aitçkaaotsa dyruadzkyn. Aphsny jlar Rdjyn­
djtylat eibaşra (1992–1993 şş.) aan Mra­gy­la­
ra­ti afront aştab ailazaaratçy dyqan, ia­ta­­­şoup
Leon iorden.
1992–2004 şykska raan Apollon Dumaa Oçamçyra
araion atçy eiueiphşm atakphxykra ztsyz amatsuraka
dyrxagylan, iahhap, akytanxamoa araiont qşa ei­
habys, araion Axadara aihaby akti ixatyphuaoys,
nas – Oçamçyra araion axadas. Ui daxyqazaalakgy
inapy ianyz aus lamysla, takphxykrala inaigdzon, axa­
nat adja iatsagylaz auaoy dzyphsou idyruan, aamy­
staşaryla dizyqan. Ui atsaoa bzia – aphsabara ina­
taz – iara ixatagy iahatyr ştnaxuan, napxgaoyk
ia­hasabala darphşdzon. Ui lytsşa bzialati iusurazy
ia­naşoup «Axdz-aphşa» aorden III-ti aoadzara.
2002 şyksa raaxys Apollon Dumaa daloup Aphsny
abyrgtsa Rsovet. Ui 2015 şyksazy Oçamçyra araion abyrgtsa Rsovet xantaoys dalyrxit. Uajy, 2020
şyksa xajkyra aaxys Aphsny abyrgtsa Rsovet da­
xantaoup.
Abart eikahaphxadzakaz inaryvargylany, nasgy
iraphnagouma uho aqyndza iuboit çydala ialkaatu, phsa­
barala ityştrou datçakgy. Apollon Dumaa şqyo­
ok, publitsistk iahasabalagy dyrdyrueit, imoup bzia

dyzbo, irtçiamtaka hatyr rykyztso, iz­ta­xu, iazyphşu
aphxaotsa.
Iaşoup, ui ikyphşrat şykska raan ixatsimyrkit artçiarat us, axa ui akym aus zlou, ixadarou artçiaoy inapy itsytsyz aoymtaka rxatabziara
zeiphşrou aup. Abri aganaxala uaxaphşuazar, uaaiei­
gyrgart dyqoup Apollon Dumaa. Ui atsyxtanti
aşykska ryonytsqa iaphitsaz, adunei zbaz işqka
(«Axakitrax amoa», 2013 ş., «Aphsuei aphsuarei»,
2015 ş., «Auaoi auaorei», 2017 ş., «Txyna akyta atou­
ryx», 2019 ş.) eilffaçça irhoit aşqyooy iphsad­
gyli ijlari rtouryx, rjyt, rtçat, rkabzka,
rtsaska ibziany işidyrua, nasgy xatala dyzxaanyz, iibaxaz, dyzzydzyroxaz, eiharak iab ionata
tbaa itaxaz, igylaxaz auaa nagaka ratsaoyn. Ubart
ry­qnyt – aphsuei aphsuarei irydhalaz rty zhoz –
ig­nikylaz, iajabjka rtçy xytsxyrtak eiphş ixy
iairxaz maçdzam. Ubrig aqybao çyda iatyştrou
akoup, itsegy uazaaigany iuhozar, hmilat saxarky­
rat literatura gyk-phsykala iztaxu, iatsanakua zdyrua, iazaaphsou, zlagalagy uajşta iubart, iuahart
eiphş ianyphşua rtçiaoup. Ui aus atçy, aiaşa hhar ami,
Sez Abhaz-Abaza ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Myk adzias axytxytbjy - 06
  • Büleklär
  • Myk adzias axytxytbjy - 01
    Süzlärneñ gomumi sanı 3544
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2393
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Myk adzias axytxytbjy - 02
    Süzlärneñ gomumi sanı 3625
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2384
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Myk adzias axytxytbjy - 03
    Süzlärneñ gomumi sanı 3481
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2315
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Myk adzias axytxytbjy - 04
    Süzlärneñ gomumi sanı 3557
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2417
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Myk adzias axytxytbjy - 05
    Süzlärneñ gomumi sanı 3558
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2352
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Myk adzias axytxytbjy - 06
    Süzlärneñ gomumi sanı 3377
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2263
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Myk adzias axytxytbjy - 07
    Süzlärneñ gomumi sanı 3530
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2317
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Myk adzias axytxytbjy - 08
    Süzlärneñ gomumi sanı 3494
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2312
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Myk adzias axytxytbjy - 09
    Süzlärneñ gomumi sanı 3530
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2200
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Myk adzias axytxytbjy - 10
    Süzlärneñ gomumi sanı 3545
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2316
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
  • Myk adzias axytxytbjy - 11
    Süzlärneñ gomumi sanı 1346
    Unikal süzlärneñ gomumi sanı 1014
    0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
    Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.