LatinHärber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.
Aşatsa rtarta - 09
Süzlärneñ gomumi sanı 3313
Unikal süzlärneñ gomumi sanı 2219
0.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
işapxyts inarkny, atsyxtanti ixy axytslasa aqyndza,
xyxşa zmam, axaan ixymdzaaua agnaha datsoup.
Abyrjy abri ineidysxytslo zegy, iiasny phşa
lasşa itsaxou iaphyjatsti sxyçra agalaşa
raka rtsyrqaxaka roup. Syşlara aşta stagylany
aup, xnyrhyşa zmam sxyçra sşaxtsuo. Iaxati
sygtaxytsraka, usqan abjyşxak rytsaqaş auapa
xylda iknahaz, agyrdza ialaz alyrxuan. Uaj iaxa
sajra aşta itasyphso ajaka, usqan zyndza ryzxytsxa
symadzamyzt. Aphşalas agra atçatsany saktan, dgyli –
joani srybjan. Iaxati saja tynxaka, sxyçrei
sajrei eiphyzşua, Aşatsa rtarta amoaxasta sangylany aup işysho…
…Haxat gaş alyk anaasgalaşa aup, haşta
syştalaxaz angastaz. Amra taşara eixagyşarak
akyn iagyz. Sa sanixdzaz aaxys, sabdu iaphsua şak
atyhta itatsany, esymşa ixatçy iknahan.
– Ari, Ajeiphş phyxaşa manşala zyltaşa, «Sxaazaagy» atçy ztsajom akymzar, sara seiphş, iargy aşxa gxaanagagyşoit! – iheit, tçnak şybjyştaxk,
sabdu iaphsua şak şaxala arytskara daxatçyz. Sara
oumaşa isymbadzeit, sabdu «xaa-zaa» axihaz. Ibziany izdyruan, iara bnazara ha danytsytsuaz, aşarytsara
adzbax ala dantsajoz, iabdjar axdzi, aşarax ryhdzi
ihadzomyzt. «xaa-zaa» ha akyn iabdjar dşaştaz.
– Mşy ssirk atçny, axra agy aaxany syşneiuaz,
snaxyphşit, aşyjti aşaxaka zgytsyrşo, axra
tstsaşra ikgylaz, aşxaka rynasyph «tyoa xaxak».
Eixaxxaa iskyz «Sxaa-zaagy» iaphxylnadart iqan.
Axa snakatsar, syphba kny atsa intadzydzymkny, axra
atçaphara inatçqany, anaosti atsaqa atçaphara, atyoa
atçanarşyr ha sşan, axah saxavataz syphsy dzany
saxaphşuan. Saxaphşuan abyrjada aşarax axra
iatçysymbaatsyzşa, tçytsbarax ibany! – abri ajabj
ihon sabdu şybjyştaxk, amş mşyk ianeiphşymyz,
şybjon şybjonk ianeiphşymyz. Sara abjaaphny
eiphş, sxy-syphsy zegy sabdu itany sizydzyrouan. Axaan
idsymbalatsyz, uajy-uaj dtseitsyphsuan. Uaha ilax
neitsymxdzaka, iajabj inatsitseit: – Uiaaxys bjroaşk, bj-xahk arxtxeit. Sara usqan suaoybjara
snaphyntsaxaxan. Saxaphşuan abri aşxa aphsabara
iagarphxany iaşaz ajeiphş irax. Atyoa, izbaxazisahaxaz şarax tyoak eiphşmyzt. Razny şaxatsşa
iaxaphxon. Abza lasa eilaartsyruan. Ikgylan akasab
ahatsaqa. Iphşuan ui aşxa joan akaltax, djara.
Aphşyşagy, şaraxk aphşyşa aphşyşamyzt. Imşaimyrha, agy karş, aphsy karş, aurazourou ixantçany
aşxa myrxaga ialaphsan.
Uştoup, sara ui akasab ilnakaauaz alak saxa,
eihagy syblaka xyrkua sanalaga. Uştoup sara ui
aphşdzarei atynçrei rdouha, eihagy srytsşo sanala145
ga. Aşxa raş eiphş ikgylan akasab atsaqa şygratç,
oyzada-phyzada, axala. Ajada, bjyda-ştada zeg ahon
akasab, axa sara usqan sxy itaz, sgy itaz, ajeiphş
syzryhoz, «sphyxaşa» axy iszatçaşk ha akyn.
Sabdjar ao-tsaqaşk rybjara ibjakny, ajoaşa
qei axajoabji reilasarta sşak aphyntsa nadyzbaleit. Axa akasab atsaqa ikxahxazşa aşxa aşana eiphş
ikgylan, ikatsadzomyzt. Nas, uaha saamhalaxadzaka,
akasab ajoaşaqei, sşak aphyntsei eitaneidbalany,
sxysga matsa syrtsysit. Sxysbjy aşxaka reibarkyra neimyrqany, axraka inartçaoit. Aloa anxçylaxa
amradzaka, snaphşit akasab axykgylaz axah haqax.
Sxy-sjy kakadza ioeibargylt. Atyph iaaxymtsysdzaka,
atsaqa aşygra işykgylats ikgylan akasab. Aleiaphsi rybjara, iaaphsaxny sşak eitaneitsastsan, inkylkaany seitaxysit. Akasab mtsysdzaka, iaxyphşyts
– iphşua, axah tsaqaş işykgylats ikgylan. Aşak
loagy şeimyggara eimyggeit. Aşxa joan dz-tynçra
iaatynçraxeit. Sara szykşaz, szyniaz szymdyrua, adgylgy sataxymka, ajoangy sataxymka, ao-xrak rybjara srybjagylazşa zbeit.
Oaphxa hamtak atsaqa ikgylany iphşuan akasab. Nas,
iaadzydzymkyn, abta nkaqany aşşyha imytstsakdzaka,
aşxa şarax rah ateityphş nylkaany, idzsa-dzso şatçakak
neixnaxyn, eiha iharakyz datça tsaqaş şantsak
axytskatsqa inykgyleit. Ubri aştax aamtatskgy
mtsyka, şxa-phşak, neilagej-neilaxynhyn, akasab
anaaştnaphaauaz aamtazy, akyr -kyrha axty tstseiphş
phhyzbak dşyççoz, alak phşalas dnalyzbaait. Sytrysny
saaxaphşit. Akasab atsaqaş ikgyladzamyzt. Szeixsyz
ajeiphşaa rtyphha lakyn.
«Antsa iaxakym ala sumyroaşan!» – shan, xynt
sylaxi-sydjymşi aazdzatit. Ubri inarkny, syntagylany
touba zuit, sabdjar aaknyxny iaxarnaxys ajeiphş
ryrax syşrylamkysua ha. Ubri aaxys abri aphsua
şak iubo, zny-zynla şaxala iaasrytskoit, abjarak, atyhta itatsany esymşa, sxatçy iknahaup. – Atsandza
daakyphsyçhait Temraz.
– Uaha şarytsara aşxa sşatçamlo ha touba uuzar,
ari uşak asqak uatsklaphşny izurytskoi, baba? – shan,
stçaarzajşa siztsaait, sabdu Temraz.
– Ari saphsua şak uajy datçadjaroup axy axxou, ubri azoup izysrytskogy! – iheit, işak ilaphş
naxmyrşadzaka.
– Baba, şarytsara umtsozar, uaha iabyku uaxtso?shan, eita şatçak sizaaigany saangyleit.
– Ahy, uşta adzymlaga eiphş, utso-uaaua, uaqytsdzom
byldy surhaandza! Sabatso umboi, karduag aagara htsoit
aşxaqa. Uara iudyruama akarduag zaxdzu?- dsyztsaait
atsyxtan.
– Map, isyzdyrdzom! – sheit.
– Akarduag zaxdzu, xahjloup. Axa ui aphşaara uada
oup. Aşxa tstsaşka rykyşkyşratçy iamiaaueit.
Iara adj ratsa aqara eikatsoup, axa ui atsaqa iagylou,
akarduag ha izyştou axah eikatsa axyknahau, auao
iakym, atsysgy zneiuam! – iheit sabdu.
– Nas, ui axyqou şara şyzlaneiuei? Atsystsqa
zymneiuazar?- syztsaaraka atlareiphş iamatson.
– Ia şiu, şiu, Şandzaa raşa, Aun-ipha Uaç Kadyr!
Ari izbo iaxa sxy axa alaphsany, eixagyla imsar
iuam! – ihan, igarphxangy daaççeit sabdu. –Ajakala,
usgy-usgy, uatsy haxtso iaxyu-iatsyxou, zegy-zegy uka-umagra intasymhatsar uuam. – Işyshaxou
eiphş, akarduag aşxa tstsaşka rykyşkyşraka
rtçy iamiaaueit. Ubri atsaqa iamiaaua axah eikatsa,
axyknahau, ega dşarytsao eibagazargy, tçyşaphxyts
axakua, axalara ilşozargy, akarduag axyknahau
atsaqa aphyntsatçy dyzneidzom. Ubri aqynt, aphyşa du
zmou aşarytsatsa tsany, axra axytska iamyhho
axah eikatsa, axyzats ztou, aphsyua şakla eixsny,
itçyrççany ilaryştueit! – iheit, Temraz ratsak ixyigy alaqamka.
– Izyştaxuzei, baba, ui axah eikatsa? – Sabdu
atsaa- phşaara bzia işimboz şyzdyruazgy, igygny, sgy
neikhalany seitaiaztsaait.
– Akarduag yrdzytny auapaka alarşueit. Akarduag
xyrşadzla irşua auapa, axaangy aphşty tsadzom.
Işyrho eiphş, ab-iab ixaangy, mşatçny akarduag
axyrşadz işnatsyrxyz iqoup, eitsakdzom!- iheit.
– Auapa zyrşuei, usgy eikatsoupei?- seitaneiaz
tsaait sneiphyolan.
– Auapa şkaka yqoup, auapa eikatsa yqoup, auapa xylda yqoup, akoukou uapa ha zyştou yqoup. Imaç
zargy iqoup auapa tsyşgy. Eiueiphşym alasaka:
alasa şkaka, alasa eikatsa, alasa xyşlaphsa. Abart
phsardla ibzaky-bzaştny irykyrhueit. Ubri aştax,
alasa drapoit, auapa raparei adzaxrei iryzqazou ahsei
axatsei. Axa auapa drapoit eiharak axatsa. Iqoup auapa
arapara iatsyrho aşagy. Auapa rapany «axyrtaga»
ityrgoit. Ubri aştax, alasa şkaka ialxny, auapa
xylda eikatsa zdzaxyrts ztaxu auapa şydrapara-ianydrapalak, akarduag xyrşadz atsyrxueit. Ubri aştax
asy aqara işkakou alasalyx uapa, adj atsa samsal
aqara eikatsaxoit. Raphxa ilnakaaz aikatsaragy, abiab iphara iaklaxoit, aphşty eitsakdzom! – iheit sabdu,
işak akyphşyga dkylphşua…
Sabdu auapei alasei şydrapo aty daxalatsajoz,
isgalazyrşaz syzdyram, ahaçaha iaasgalaşeit,
uajy aaiga, daara seilahany szyphxaz, Bagrat Şynkba
ioymta «Iairuma». Atsahaka slymha intaoit:
Kaha-bgala qar-tçar,
Rapa –rapa qatsala!
Datça phytrak haakaşar,
Nas uztsozargy utsala!
Sabdu aja «arapara» itçytseimyrşaztgy, auapa şydrapo aty dalamtsajaztgy, «Iairuma» sgalamşargy
qalaryn. Nas uaha sabdu syztsaaraka dyrtamkka, ahara
gy şystsuadaozgy, iaazgagyn:
– Baba, uatsy uaxtso sargy sugarauei, iaxa? – shan,
stçynkarşdzany aboat daç eiphş stçyneixasyrhit.
Ishaz atak qamtsadzaka, zyndza imahadzazşa,işak
arytskara dşatçyts datçyn. Ilymhakagy xyçyk irygyn. Op! Ari ishaz imahazar qalap! – shan, datçaznykgy
seitaiaşapkyp ha sytçşazyqastsoz, znykyr, sabdu
dneima-oeimhan, işaxa aphtçyxagy naivaitsan:
– Uzgap, uzgap! «Bla iabo, axy iaphsoup!» Uklass usgy mzy
naqak uouştup! – iheit, uaha stitsaaua, egiua akymka.
Sara oumaşa izbeit sabdu, Temraz, tçphnyhada, abas iaarmariany, stçy phymtçka daxszyxaşaz!
***
Adyroatçny Temraz iaphxagy saaphşit. Ui tamçyt
dgylany amtsa şeikitsoz zdyruan. Uajy – uaştan, ieixa aştybj anbasahariş ha, alaştsara saladzyroua
syştan. Ajoan inalpyqqaz aetsaka zkybla-xybla
eibarlatsqua sphendjyr axyş rytçnylarphseit. Ubyrt
aetsaka ryşxyts irylyskaait, zeg reiha işpaz,
zeg reiha ilaşoz, aşaetsa iaadoyloz etsak. Ubri
aetsa azyhan sgy intysxytsyz, abyrjytsqa
iahazşa, saxyştaz suada sphendjyr axyş inkylşan
ijjadza sxatçy atuan iaatsateit. Axa ui latsardzasrak
akxeit. Sylatsa neixysşaandza, atsykbar eiphş,
atuan inatsabeit. Idjasşeit – ilaksşeit. Labtçabazu,
laphştsaşarazu stseilaoaşo, oaphxa, naxxi, ajoan
agatsagara inkydyzbaaleit.
Ahaçaha iaasgalaşeit Sasryqa aetsa ajoan
«iştçixyz» zaxdzyz, uaxyk zny adzyn tsxy iagyleihoz
sabdu ilak.
«Abziarazy, abziara aiştsa rybjaragy iqazar aup!»
– iheit, sabdu ilak axi-atsyxei aneikihala, ilax
neikitsan. «Sasryqa iaştsa phşynoaji zejoyk
ryphsy eikirxeit!» – sxytsuan sara. Axra agatçy atsaa
itsaaryççoz eitsa itsaaryççeit. Xdzyda-tsada aşxa
gysakaratç atsaa itsyntsalon, raşeitsyb Sasryqa
iakymzar. Ryphsy daxdzeit Sasryqa. Ixtçala ajoan
aetsa ryzkydixit. Ubri ala axta ryphsy alahamxeit,
eikirxeit iaştsa.
Sasryqa Nartaa aiştsa ireigyz, Nartaa reitsby,
şak eitsaltsyz iaştsa rnapala phsyşa tsga irteit.
Izban? Iara, Sasryqa ixata eiphştsqa irytshasşoit,
alagyrdz akaaşa, Sasryqa ixaa zyzxymgaz aqarasa.
Sybla iaaxgyloit aphxydz tsgeiphş, Sasryqa işa iaşyz
aqarsa aşapka, Sasryqa iuaz.
Nartaa raqara iqyşdaz, Nartaa raqara irazydaz,
iphşdzadaz, Nartaa raqara fyrxatsarala, xydzratsarala
idzryjdaz, axa..
«Işin, syçkyn, urtgy. Urtgy rlaxyntsa şyşyn!»
– alaştsara ialony, abas bjyk aasydyşşyleit. Uahagy
aneiphxxytsaaxa samradzaka, sabdu ieixa aştybjgy
aşyj şara artçyxeit. Sxytsraka dzşaxtsas inytsabeit.
Makanagy atsylaşara ady ikymlatsyzt. Alei-aphsi
rybjara stçeilahany, amatsurtax albaara sgy iştaz,
sangy daaonaleit. San iltaxdzamyzt saxtsoz, axa sabdu
itçy lyzphymtçit.
– Moamyş şyklaait! Alaphşytsga-atçaphşytsga
dyşxaramxaait, srytshaup! – lhan, uaha mhadzaka hgan
oyn du ax dylbaait. Ratsak myrtsyka, sargy stçeibytany
hmatsurtatçy sanaai, sabdu, abjaaphny eiphş, akastxara
amtsa eitçaşua, «abarbandjia» eikitsaxan. Sabdu Xy150
şaş ha dzyştaz itçyxa kadyrny itçxyrphartatçy
itçahan.
– Raphxadza akarduag aşxa iatçuxyrts, aşyj şara
uatsagylany, amş uaphyleit. Amşrazy, myştabziala,
uşxatsamoa uşta anutsalaait! Ukarduag iaşua, ukard
uag axyrşadz ztsuxua ukoukou oupa tatsaagagaxaait, mah
ratsagaxaait! Aşxa auei baaphs uqnakaait! – ihan, iats
axylbytçxa, san iqaltsaz atsatsaş xxa-xxo iarkny,
aşxyms snylargylany, xynt sxy inakixşan, aşyj
şara snaleinyheit sabdu.
Makana zşaphş yvtsnamgatsyz mragylara dnatsagylan,
ibjy nytsagdzany itsi-işi dnaryktsajan, ineixyşeitsyşny, ilaxi – idjymşi aaidzatit, xynt
idjarit. Nas, san lax daaxaphşit… San sabdu itçy usgy
dtsajadzomyzt. Deikaha – eikaphsa, deikyphsasa dgylan. Atçtçyşkyl sşapy nanyrslany, axştha sabdu
sneitçxnyleit. Agaş hantytsit. Makana zyphşty zxymyggatsyz aşaetsa, laşa-laşo, mragylarax, ajoan akalt
ikydşanxalon!
***
Amoan iahzyphşyz Enyzba Şaraxgy, sabdugy, sargy
Aşbaarxa axaphalartatçy, Anyştshax ha iaxaştou
hanaai, haatçyjtsit. Aşxa itsoz – iaauaz ryphsy axynei
tarkuaz, oba – xpha tçy ztytsuaz aphsa axaoadzara amtsa sabdui
Şaraxi rabdjarka nkydyrgylany, rxatraka aphsa amtsa
adarypharatçy inyştartseit. Aoada axy rxany açxyndj
gylan. Ui açxyndj, tçyts aixaphsyx itsyrxyz akakyn.
– Abyrjy aaiga xştsakak aşxa işxnyleit.
Iumboi açxyndj aşxaqa atçy narxoup! – iheit, Şarax,
itytynjga inatsxyph du ala ineitseitsan.
– Daara zxy iakgygua bçarahk iakymka dyqam.
Uşta aşxa joan asfoy alyşşo ialagaxeit. Aşxa du adzyn agyjara zegy nasyphs Antsa iritom. Phşdzala
dşyşxnylaz eiphş, dybzahny dyşxytsaait! – iheit
sabdu.
– Temraz, ixyçy – idu ihatsyrtsaz, Antsa hazximbaaz
açeidjyka htçynaxahaphxalar şphoubari? «Aşxa itsa
ny,amla iakny ixynhyz, iphsata tsgaxeit!» «Azoei açysi eisueit!» – hagy rhoit. Aky axyrho, akyqoup. «Abga
axtou aup ala axtaşua!» – ihan, adarypharatçy iştaz
axatra daaxeit Şarax. – Ixşany dgastazargy, asasgy dhamoanyzazaap! Uphsyntsry Antsa iumyrqaşqaşan,
dad! Ari umata iakxap, Temraz? – ihan, Şarax ilaphş
xaa saatsigeit.
– Aiei, Şarax, ari Antsa du isateişaz smata aihab
ioup. Antsa raadzaxa seiradzozar, eixymqa-eiphymqo,
datça oydjagy yqoup. Rab dabiphazatsgyşoup, axa, asoup, aibaşra du qaleit anyrha, hagou axmydzg datsalaait
ihan, ioyztsa axtsoz iargy dtseit. Akyrgy aatsueit
ixabargy hmahaijtei… – ihan, sabdu inytsakny
daakyphsyçhait.
– Iaarlasny iony içamoax Antsa iqaitsaait. Haras
iataxuzei, ioyztsa axtsoz dtseit. Iab diphami, rytsha, us
akymka, datçakala, qalaşas iamazi! «Amja agaphş,
amja agaphş avtsiaaueit!» – rymhoi! Baba, utsei
danyxdzyrhagaxa, ani abi rzy eihau nasyph qalaşa
amadzam. Antsa idjşoup, Temraz, uçkyn zatsy Irod,
jlary zegy ibzardzy axyrho. Ari naxysgy uajymta
Antsa adzaxaş axoumyrhyn! – Iuxdzuzei, dad, uara? –
Şarax ixy nasykikit.
– Umar syxdzup! – sheit, stsa syntadzytua.
– Uabdu ihaki, idouhai, imşrei Antsa iutsitsaait. Arax
uaaska, dad. Esymşa uxy afaxa Antsa iueiradzalaait.
Unapy arky hçeidjyka xyçy! – ihan, afat, atsarta
eiphş ixybgyşxa, axa bgy xyroaphşaany ikaphsaz ilaz
atsxa mgali, aş eilatsei, snarxiphxaleit.
Çan ştax inxaz axytsxaka aaştixyn, tsaxaşk
inagyleiphsan, inaharakny aşytslamt zkyşşy iqaz
axa – max inagany inykitseit. – Atsys yqoup, ahyh
yqoup, iztçatsaxu iamazaait! «Axaşa kaurşyr, adgyl abylueit!» – rhoit. Ahy, dad, iaanxaz uşta uara
rtyph iktsa. Imaşyryngy axaşa uagramgylan. Axaşa
iagragylaz iajabj uahaxouma, dad, Umar? – ihan,
dnasyztsaait Şarax.
– Mamou, ismahadzatst! – sheit, saaigyrgan.
– Udinanys, Şarax, haphsaaitakra inalagdzany işhau
hara ui ajabj. Açkyngy ajabjkei alakkei
rzy axra datçaloit! – ihan, sabdugy sargy Şarax
haaiztçlymhaxeit.
– Ui ajabj şyqalaz abas aup! – ihan, Şarax jlar
rtçaphyts hamta axy aairsaleit.
– Tçyuao xatsa eibagak, itçeika syosyo, aktag
agy aktsraaua, iezgag kadyr qynaşk anpyqqala,
itçykaşa itçphyrxa agytshany, itçgara qamçy eioyr
tçany, abri inys uzymho, amoadu agy aaxany dyşneiuaz, ala amga apha tyzşaauaz hhabjyk iahait,
«Phsdzxarymaş, anadjalbeit!» – ihan, itçy agra natçakny
daatgylan, ddzyroit. Axa eiha-eiha ahhabj eitsralon.
Izkitsara izymdyrua, dynkaxytsua atçyuao dyşgylaz, arphysk ikymj katç itsatçyrbo, apxah zyxşyz
eigyş ioytsyrşny, arxara daavtsyn, amoaxasta danylany itçaaixeit.
– Dad, abziaraz uao duztsaalaait! Abri ahhabj
axgo abykuş? Iqalaz arytshara zaku ha, xylqatçylqamka, ailkaa umazar isaoumgar staxyn! – ihan,
atçyuao iphylaz arphys diztsaait.
– Madina, razqy tsga, lmata zatsy, iaaikşan,
dkatagyşeit! – iheit, arphys ieigyş aaioytsryxny.
– Işpha, dad, xat bzazala diasu, maşyrla dymoasu? –
deitatsaait atçuao.
– Iaaikşan, dykraxymdzaxagyşeit! – iheit,
arphys dalamlatsaka.
– Antsa du idjşoup! Sara abasqak alamga apha tyz
şaauaz ahhabj ansaha, axaşa dagragylaz djysşan,
sşany syqan. Es-iqalazaalakgy, axaşa dagramgyla
zaait, djuşt! – ihan, atçuao itçyneixeit.
Açeidjyka adouha-douhak eiphşym.Ahakgy,hakk eiphşym!
Itsdzozei ui aaxys, usqan jox şyksa rakyn isxytsuaz.
Aa, uajy itsaarşxa syşlara qaşkkaradza, aş-gaş
sylaphşueit. Abri ajabj, sabdu Samphal djanat typhxyras
izauşa ihamtany, Bidatç iştikaait. Bidatç iqynti, sab
Adjyr iqyndza iaadzeit. Sab iqynti, ajabj iatsydzkaz aky
yqazargy, işeibgaz, Umar uka-umagra itasheit. Uargy
ari ajabj xyçy umatatsa iryznyj, dad! Abri zegy
zxyshaaz, aphsua jlar rqyşrei, rxatslamhei, aamtagy
iazydzoom, anyşgy iazyfom. Iqoup, ab-iab ixaangy, dzraphsragy akladzom. Abipharaka, abas, joaxyrla eimyrdaloit! – Şarax iajabj neikihaleit.
Iara Şarax ixata ihan eiphş, itsdzozei ui aaxys, axa
ui ajabj aşyşyksaka agytsakny, iaxagy, mşatçny
eiphş, axaça-xaça ha rydş eimxytsşa eixyşşoit. Iaxagy ui ajabj xyrşag sytsup, Şaraxgy mşatçny
eiphş syblaka dyşryxgylats, dryxgyloup!
…Adyroatçny, Antsa imçala, kahada-phtçyda, aşxa
agnyjoangy hzyxaşan, haibga-haizoyda, «Noi igba
aphtçyxa axyku» ha izyştou, Lamkyts axra tstsaşra
hnatsagyleit.
Adzygta haxtagylazynti, Antsa amts sumyrhan, axra
akatratsra aqyndza, ibjazar qalaryn, sabdu izleihaz
ala, oajaqa, oajeixbaqa tçyşaxar. Axra oaşra
taknaha akyş-kyşratsqa iatçarxany, iamiaany
iknahan, haqak aşagaa zşagaaz, ariabjarak akarduag
ha habz ztçaxaz axah eikatsa.
– Xyntup abrax uarei sarei haitsaaueijtei, Şarax!
Axyntgy Antsa dhatsnyqeit, Antsa dahxylaphşit! –
iheit, Temraz iaphsua şak atsxaara ztyrşaz atyxta
ityxua.
– Iaxagy başa hxyzats Antsa ikaumyrşyn! –
ihan, ixda iaxşyz işak aaiqnixit Şaraxgy.
– Aşxanylatsagy aphxagyla drymoup. Aphxagylara
Antsa uaximbaait. Esymşa-şara uabdu iaphsua şak aha
dak iaphxylnadalaait! Aphxa axysra uara iutup, Tem
raz! – iheit Şarax, aragaphş iansalaz iabdjar
agytsy ijoaxyr inytsarggany.
Ao-xra tçqarak irbjqany iaaiuaz aroaş axykatç,
naq-aaq iştaz o-xah şkakak rytçnykyrkit Temrazgy
Şaraxgy.
Axraka irtçyxaşany ileiuaz aroaşka rybjy
zatsyk akyn, aşxa joan atynçra eilazgoz. Nyrtsiaartsi haphi-haoei dzyrouan. Naxxiti aşxa joan
agatsagara itsagylaz abaxka reibarkyratçy şyjyk,
ma şybjonk, mamzargy şybjymra axaşymtazy,
o-bgabk atsaqa iatçadzso, rtyoaka xyrşany, atçax-saxha,
ineitçagylany ineitçasxeit ha ugy iaanagarymyzt.
Ikaxxaa itatsyz axraka ryjoaxyrka irykyxmaruan
aşxa myrxaga. Tynçran, ubysqak itynçran, ulymhaka
ryhhabyj uxlaxats argejuan.
– Ahy, Temraz, htaşa-haphsyşoup. Uaphsua şak
unapy inykyrs, axysra iatsi-iaxei iumbeit. Uxymta
manşalxaait! – ihan, işak atslamha aankylany
doagyleit Şarax.
– Ari hazlysny haauaz abgy-şyb ztçaçyz abna eilaçyra, adzadzaş iryxşyz, sşak alatsa, adzy atsykbar
stsatçatargy qalon! – ihan, iaphsua şak alatsa dna
tçaphşit. Axa ari aşak axatagy, iatçaz aşantsagy, iaxagylaz aktyts sampalgy, amhastagy, atçphyxş ztytsuaz
amimagy ibaxtsadza iqan. Ui akyr igy aaqanatseit Temraz.
Ui iaanagoz, aşarytsatsa rkabz ala, iaxati amş uxioit ha akyn. Ganyla ilaxi-idjamşi aaidzatyn, axah
şantsa işapy nykyrgylany, phş-boa uadyxk tsyrtsyrua izxaphsaz iaphsua şak inapy inykyrsny, atsykha
dxysit. Alei-aphsi rybjara aşak tqabjy, aşxa
ryphxraka iaamtsadyrsyn, haphi-haoei neignyoit.
– Aait, sjyt abçarah udyroatgy-udyrxatgy eig
xaait! – Tçaangy tsoxgy, tsabjgy, iukua-iuştua um
pytsamanşalaxo, uaaga-uaatsa Antsa iazirhalaait! Axy
itamşaz, agy itaşaait! Ukakra zgaait, Temraz Mkan
ba! – igyrgara aatsoadaxeit Şarax, Temraz «Tyoa
xaxak» gardzgan rtsyla iphaxny, axi aşapi eilaphsany,
iazkantsa akaoha aergaşa ho diphylazşa.
Phxnygak, phxnygak iaqaraz, akarduag samsalxa, eilaartsyrua, raphxatsqa aqaraşra inylaphseit
– Aobati axysra, bzia atsyxala, mşta tska xiala
uatça ianup, Şarax! – iheit Temraz, içkynra xahyzşa
igy itsphraaua.
Sara tçymtdzaka axah haqa syktan, syla iaboz,
slymha iahauaz zegy djaşo- ilakşo. Naq aşxaka
rxaxy: «Gşiu, gşiu, gşiu» ha akaphkaphka rybjy
aaouan.
– Akaphkaphka aneiktçyrtua aşarax irxybaaueit,
aşartara raaiga işyqou adyrra ryrtoit! – iheit sabdu, akaphkaphka rybjy gxaagany dyrzydzyroua.
Sabdu isirkyz akarduag tsyrtsyrua iskyn. «Idjouşoiakdjouşo», – ha, ari sabdu axra atsaqa iamirçaz
axah eikatsa, egyrt ara aşxa tylatç iaazbaxaz
aky iszeiphşymxeit. Abyrjada snapatçy isymkytsyzt.
Şaetsak joangy ikydxny sabdu isyrkyzşa, sgyrgara nxyşxytseit. Abri aamtazy, atsykha Şarax dxysit. Aloatsgy atçaaizgany, atçeikarhua atçynanaxeit.
Ktagk-ktagk iaqaraz akarduag qyrçaxaka, atsaqa
aphyntsa iatçyşşany aqara inylaphseit.
– Baba, art akarduagka uşta işyzxoma? – sheit,
itseg ixysyr şystaxyz dyrdyrua.
– Phşdzala, art zaqa utaxu axydzratsatsa ruapaka
alouşueit. Uimou, uara uxatagy, phşdzala, uapa xyldak
uzaşueit! – iheit Şarax, daasxyxmarşa.
– Moa mşyla, haşxnyleit, uaşta moa mşyla haş
xytsaait. Hphyxaşagy manşalaxeit. Haşxa gnyj
oangy hatsnyqeit. Izboit, Temraz uxyçra iaklou
uşxaka ugy şyuzyrqymgo, axa hamoagy aaiga-sigam,
Antsa dyşhatsu hdyklar eigup! – iheit Şarax.
– Naxxi ao-xrak inaryvşan, phta tçyrtlaxakgy
atçaanaxeit. Aşxa joan kaxxaa işyqou, phta xatçrak
anaatsyrts, agnyjoan eilasueit aup iaanago. Us, axanat
aaxysgy aşxa qazşas iamoup. Abni iaatsyrtsyz aphta
tsryş, iuzgamtadzaka, aşymtak atçaartlany ajoan
tanasueit! – iheit, sabdu iabdjar iqaqa inkyditsan.
– Utçeibyt, Umar! «Bla iabaz, xy iaphsaxeit!» –
usytçxnyl! – ihan, işkyl işapy nanixit. Sargy
itairtsyz işkyl sarma şapy nansyrslan, axyştha
sneitçxnyleit. Xaşdyklara hdykleit, iaxati amş
izbaz-isaha zegy axaanazy sgalaşaratçy iaanxeit!
***
Iaxadagy ismahatsyz «Abgab ataxarta» ha iaxaş
taz hanaai, haphsgy aaitahkyp, Antsa iahphyxairşazgy
aky hnatshap rhan, Temrazi Şaraxi adzyxka ytsxraany
iaxaaiuaz, xrak aşapatçy itçyjtsit. Ubri atyph axaangy isxaştrany syqadzam. Aşats kaşşy, eixyk- eitsykny
aşxaka irtçaphsaz adhyphşka, uara utçy iambaz, ula
iambaz, axa xytsra tsatardzydzagakak uztsyryrgon. Argama iubart-iuahart iqan, abra myşkyzny, abart aşxa
eibarkyraka zgakaz, izzaaigaz auaaphsyra, adhyphşka
rgy neioyxny, ryzkatyph şylyrxxaz. Myşkyzny ztça
şamxka axraka irtçyzgoz aphsua xatsa inasyph, abart axra
eioytsraka irtçaxaşo aroaşka rephş, ixyşxytson.
Usqan syzxymdzaz, usqan isyzgamtaz uajy sgalaşaraka
raşta aqynti zegy zbartoup, isahartoup.
– Anadjalbeit, arazra atsyxa dzra-phsra akdzamzaap!
Jlar rlaxyntsa iaxylaphşxu Antsa du, uxyşargytsa
sakyxşoup! – iheit sabdu.
– Izxuhaai, Temraz? – dtsaait Şarax.
– Ani umboi, Şarax, adgyl ahak dzi-mtsei irylsny,
iaxa uajraandzagy axy şeiknarxaz! – ihan, xbaqafbaqa tçyşaxar nabjamka Temraz ivaratçytsqa
igylaz akama eixajaa inatsa nakikit! – Axaşabga,
xymphada, abratsqa akzar qalaryn, akyr şyksaka
ryştax, amhadjyr phhys lutra axlymaz. Zaqa gyrga
labjyş talyphsaxaaz, zaqant auaz eikatsa talha
xaaz, iaxa abri akama zatsy ada şahati tsharajha
oi dyzmam aphsua phhys lutra aşana! – ihan, lounat
daakyphsyçhait sabdu.
– Iuhaz phsata djykatsup, Temraz! Urt amhadjyrka
rkaphtaka, eixala-eixytsua, naxxi, naxxidza aşxaka
irgytsargga iştou adgylka irxylaphşua duohakgy
yqamkan iqadzam. «Zeg akoup, iaxa ixtsa -xyphsaau ari
aşxa dgyl aphşma danyktsuaz, iişarkytsyz, aphsra
iaxşu adzyx azyrkyz ixata daxymdzargy, ipha daxdzoit,
ipha iaairtueit. Ipha daxymdzar, imata iaairtueit. Ubri
aup, ztçy mtsajo, amhadjyrtsa rşadjhao akama
iahogy. Ubri azoup, aşyşyksaka agytsyxny, adzyn
axy nyktsany, es- aaphynra, itçytshharadza izgylo akama,
amhadjyrtsa rdouha! – igamtadzaka Şarax iblaka
inarxyşşaz, igyroei-igyrgei rylabjyş iphatsaşla
inalahhit.
– Şarax, uabdutsa rgaqaşei, uabdutsa ryxraşei,
reirgaşei şeişyksa iaxeitsraloz, uabipharaka
ryjoaxyr anatsagylaxa uazradzaz, aphsua jlar rdouhai
rhaki eitatçyxarts iqoup. Uarei sarei haxymdzargy, agra
gany uqaz Şarax, iaxa ikaphtaj-tsutajxa, aşyş
bjy axykoua uaştsa rkaphtajka, ajytdza eiphş,
abart aşxa ahaoaka zegy tyrlaşaaua, oaphxa iaarlasny rymtsaxara şeibakua. Oaphxa eixaxxaa aşarax
rtamha eitçyxxaa işyknarhaua. Oaphxa abka rphyza axra
tstsaşka ryjoaxyr işykyrxua. Aphxan uara iuhan
eiphş, ubysqan ixyrtlaxoit, amhadjyr dantsoz iairkyz,
aphsra iaxşu aşyşyksaka rymadza aşxa dzyxgy! –
iheit Temraz.
– Halalrei kiarei yqazar, aphşyrta iktou Antsa
du utçahaty qaitsaait iahxylaphşxu, auaoytyosa dyzşaz! – inapka oyştixyn, ajoan sarka dnamataneiit
Şarax.
Sara syphxydz makana ialamşats lak duneik sykna
galazşa, akyn staslamxany sabdui Şaraxi rajabj
ka aphxydz ssir eiphş syroyşny syşrylaz.
«Gşiu, gşiu, gşiu!» ha, sgystçandzamka, oaph
ha axraşka aaimdyrqeit akaphkaphka rybjy. Ina
kyrtstsakny atsyr-tsyrha iaamatsysyn, eixyş-eitsyş
joangy inytsalakit amatsys aşaxaka.
– Aşxa Rah hgahtçanitsoit, agnyjoan eilasyr qa
loit, Temraz! Moa manşala Antsa haktsa! Haphxa
uajaangy, adzy axyştrax Antsa du irgyj! – ha
Şarax daanyha-nyphxany amoa hnykleit.
Aşxanti halbaaijtei mçybjyk ineigny itsuan.
Ui auyxa sara zaa syştaleit. Hkaska azal atçy akyn
esymşa saxyştaloz. Ui auyxa alakhatsagy maadzeit.
Bida içarax tsxyraara itseit rheit. Sgalaqaragy
ratsak itçeimyzt. Saxyştaloz san zaa ialyrkxaz
hlampa xyçy auadjaq axy ikgylan. Ui hlampa xyçy
ha saştan, izbanzar,esymşa iaharkuan. Hlampa du
tsangy-mtsyngy iahmyrkuaz, hzala agta iaxeizeiqa
raz atuan iatsaknahan. Ui hlampa du ha iaştan. Daara iztsyphxaşoz sas daxk danaaiuaz akymzar ia
dyrkdzomyzt.
«Abri hlampei hkaskei eiklatsoup. Zytçny hkas
ka eixaxxaa iansyrgylaz adyroatçny, abri alampagy,
Adjam Iahia ha Tyrktylati tudjark imysxaait xmaatk aphara-oa ha. Usqan aphara –oa ha iaştan, x-maatk
itsoz axphara. Ubri aaxys myşta bziala, iaxagy hatuan
iatsaknahaup!» – ihon sabdu. Iara alampagy ssirşa
iqatsan. Litrak agaz zkuaz atyrk lampa, aknahagakagy
nalatsany, djyr-djouhar daç eixarhyla iqatsan. Ijjadza
iarkny azal ianaaonaphxalak, zegy idjarşon! Ui aoyza
alampa hatsubjara hara hada adzgy imadzamyzt.
Uaxa, aphxan ishan eiphş, hlampa xyçy akyn iarkny auadjaq axy ikgylaz. Sara uaxa matsara akym,
sanyştalalak, sabdu ilakka syşryzxytsuaz, ak
raamta atsa saaiga iaasyştdzomyzt. Alakkei sarei
haneibarkaralak, nas akyn, znykyr ismyrdyrdzaka,
tsamta xaa aşta santaloz. Axa uaxati atsx, slakka
ryştaxgy atsa sagomyzt. Alampa hyçy şarkyts iarkyn.
Alak rhozargy – irymhozargy, sabdu dyştalargy
san akyraamta dyştaladzomyzt.
Atsx uaşta agy aaionaxyrts egagmyzt. Ui us
şakyz zlazdyruaz, harbag xamzam hşymha iktaz
ala akyn. Iara asaat iaoyzan. Atsx agy anaaonaşoz,
ahda ntyrxxany: «Kyky-kyk-y-y, Sant-ax-a-a» ha
iaaphymtsadzaka atuan iatsyony isahauan. Sxala sanyqazi,
dzyndza iantynçrazi akyn, «tsiiy» ha iaaixmyrsygdzo,
atuan iatsony abjy angoz. «Atynçragy hara haiphş aphsy
tazar qalap. Hara haiphş, iargy axat bjy axazar qalap.
Hara haiphş, iara atala itsajozar qalap!», – sheit
ganyla, uaha izkystsara anyszymdyr.
Atuan satsaphşuan. Uaxa zyndza tçytsbarax izbon, hatuan
zlatsqaz axat lampaka. Azala axy inarkny atsyxa
aqyndza, djara iaaiphymşdzaka itsqan. Ra-gydyk ragydyk itbaan alampaka zegy. Alampaka rygtatsqa
arşiaka raarxan. Abas matsara hatuan zlatsqaz axat
lampaka zegy neibaneiphşny «xyrtagak» ityxyn.
Idjasşeit, eitadjasşeit uaxada isymbatsyzşa! «Izak
xatsla aadzakaaz anadjalbeit, abna eixiaa, ajoan xyla
itszyphssoz!» – sgy syntaxytsit…
Izzaku syzdyram, uaj abni sabdu Adjam Iahia
imixaaz hlampa du arkyzar staxxeit. «Amzaşa eiphş, ega
ikaxxaa ilaşaryn!» – aasgaxit.
Ikystsargy-ikysxyrgy,
sxytsraka
şaqo
atsx ialan. Ega shargy, uaxa alakhara Bida içara
iaxeiphnaqaz, sagakuamyzt, sagaştuamyzt. Esyuaxa
szyştsylaz alakka, uaxagy isyzxomyzt uimou, zegy
iriaaiua atsa xaatsqagy amç amyrxeit. Atsx naskatsyph
xadza eihagy skaxxaa atsa saltsuan.
«Aqdjal şbylgoz, axoa axaşeit» xa, atsxi sarei
hşekşoz, ahaçaha iaasgalaşeit, itseg saneitsaz zny,
san isalhaz lak hyçyk. «Aphsyrşaga ian dikyxşoup!»
– ha, ui aky eiphşymka saaigyrgeit. Alak «Atsysi
aphsydzi» axdzyn. «Xyxa dantsajo, aphsy dlyrtçyxoit!»
rhon san ilzydzyrouaz. Ui ilhoz ajabj axata atskysgy,
izlalhoz lbyzşa eiha uxnaxuan. Ubriaqara lajaka
ryphsy rxaltson. Sabdu ineirkny, alakharazy atsadza
phyztsoz alakhatsa alak anyrhoz aasta san ianylhoz
eiha eigysşon, ubas lajaka ryphsy rxalthon.
Ubri auyxagy atsx naskaxan. Ubri auyxagy, ab
jaaphny eiphş, akastxara amtsa eitçaşuan. Adzyn tsxy
şşylahaua, atsgy şatça eixnaxuan. San llak dnalageit abas:
– Lak-lak, sşyneiuaz, iqazaaryn atsaraka irylam
xyxşa zmam, axaan ixymdzaaua agnaha datsoup.
Abyrjy abri ineidysxytslo zegy, iiasny phşa
lasşa itsaxou iaphyjatsti sxyçra agalaşa
raka rtsyrqaxaka roup. Syşlara aşta stagylany
aup, xnyrhyşa zmam sxyçra sşaxtsuo. Iaxati
sygtaxytsraka, usqan abjyşxak rytsaqaş auapa
xylda iknahaz, agyrdza ialaz alyrxuan. Uaj iaxa
sajra aşta itasyphso ajaka, usqan zyndza ryzxytsxa
symadzamyzt. Aphşalas agra atçatsany saktan, dgyli –
joani srybjan. Iaxati saja tynxaka, sxyçrei
sajrei eiphyzşua, Aşatsa rtarta amoaxasta sangylany aup işysho…
…Haxat gaş alyk anaasgalaşa aup, haşta
syştalaxaz angastaz. Amra taşara eixagyşarak
akyn iagyz. Sa sanixdzaz aaxys, sabdu iaphsua şak
atyhta itatsany, esymşa ixatçy iknahan.
– Ari, Ajeiphş phyxaşa manşala zyltaşa, «Sxaazaagy» atçy ztsajom akymzar, sara seiphş, iargy aşxa gxaanagagyşoit! – iheit, tçnak şybjyştaxk,
sabdu iaphsua şak şaxala arytskara daxatçyz. Sara
oumaşa isymbadzeit, sabdu «xaa-zaa» axihaz. Ibziany izdyruan, iara bnazara ha danytsytsuaz, aşarytsara
adzbax ala dantsajoz, iabdjar axdzi, aşarax ryhdzi
ihadzomyzt. «xaa-zaa» ha akyn iabdjar dşaştaz.
– Mşy ssirk atçny, axra agy aaxany syşneiuaz,
snaxyphşit, aşyjti aşaxaka zgytsyrşo, axra
tstsaşra ikgylaz, aşxaka rynasyph «tyoa xaxak».
Eixaxxaa iskyz «Sxaa-zaagy» iaphxylnadart iqan.
Axa snakatsar, syphba kny atsa intadzydzymkny, axra
atçaphara inatçqany, anaosti atsaqa atçaphara, atyoa
atçanarşyr ha sşan, axah saxavataz syphsy dzany
saxaphşuan. Saxaphşuan abyrjada aşarax axra
iatçysymbaatsyzşa, tçytsbarax ibany! – abri ajabj
ihon sabdu şybjyştaxk, amş mşyk ianeiphşymyz,
şybjon şybjonk ianeiphşymyz. Sara abjaaphny
eiphş, sxy-syphsy zegy sabdu itany sizydzyrouan. Axaan
idsymbalatsyz, uajy-uaj dtseitsyphsuan. Uaha ilax
neitsymxdzaka, iajabj inatsitseit: – Uiaaxys bjroaşk, bj-xahk arxtxeit. Sara usqan suaoybjara
snaphyntsaxaxan. Saxaphşuan abri aşxa aphsabara
iagarphxany iaşaz ajeiphş irax. Atyoa, izbaxazisahaxaz şarax tyoak eiphşmyzt. Razny şaxatsşa
iaxaphxon. Abza lasa eilaartsyruan. Ikgylan akasab
ahatsaqa. Iphşuan ui aşxa joan akaltax, djara.
Aphşyşagy, şaraxk aphşyşa aphşyşamyzt. Imşaimyrha, agy karş, aphsy karş, aurazourou ixantçany
aşxa myrxaga ialaphsan.
Uştoup, sara ui akasab ilnakaauaz alak saxa,
eihagy syblaka xyrkua sanalaga. Uştoup sara ui
aphşdzarei atynçrei rdouha, eihagy srytsşo sanala145
ga. Aşxa raş eiphş ikgylan akasab atsaqa şygratç,
oyzada-phyzada, axala. Ajada, bjyda-ştada zeg ahon
akasab, axa sara usqan sxy itaz, sgy itaz, ajeiphş
syzryhoz, «sphyxaşa» axy iszatçaşk ha akyn.
Sabdjar ao-tsaqaşk rybjara ibjakny, ajoaşa
qei axajoabji reilasarta sşak aphyntsa nadyzbaleit. Axa akasab atsaqa ikxahxazşa aşxa aşana eiphş
ikgylan, ikatsadzomyzt. Nas, uaha saamhalaxadzaka,
akasab ajoaşaqei, sşak aphyntsei eitaneidbalany,
sxysga matsa syrtsysit. Sxysbjy aşxaka reibarkyra neimyrqany, axraka inartçaoit. Aloa anxçylaxa
amradzaka, snaphşit akasab axykgylaz axah haqax.
Sxy-sjy kakadza ioeibargylt. Atyph iaaxymtsysdzaka,
atsaqa aşygra işykgylats ikgylan akasab. Aleiaphsi rybjara, iaaphsaxny sşak eitaneitsastsan, inkylkaany seitaxysit. Akasab mtsysdzaka, iaxyphşyts
– iphşua, axah tsaqaş işykgylats ikgylan. Aşak
loagy şeimyggara eimyggeit. Aşxa joan dz-tynçra
iaatynçraxeit. Sara szykşaz, szyniaz szymdyrua, adgylgy sataxymka, ajoangy sataxymka, ao-xrak rybjara srybjagylazşa zbeit.
Oaphxa hamtak atsaqa ikgylany iphşuan akasab. Nas,
iaadzydzymkyn, abta nkaqany aşşyha imytstsakdzaka,
aşxa şarax rah ateityphş nylkaany, idzsa-dzso şatçakak
neixnaxyn, eiha iharakyz datça tsaqaş şantsak
axytskatsqa inykgyleit. Ubri aştax aamtatskgy
mtsyka, şxa-phşak, neilagej-neilaxynhyn, akasab
anaaştnaphaauaz aamtazy, akyr -kyrha axty tstseiphş
phhyzbak dşyççoz, alak phşalas dnalyzbaait. Sytrysny
saaxaphşit. Akasab atsaqaş ikgyladzamyzt. Szeixsyz
ajeiphşaa rtyphha lakyn.
«Antsa iaxakym ala sumyroaşan!» – shan, xynt
sylaxi-sydjymşi aazdzatit. Ubri inarkny, syntagylany
touba zuit, sabdjar aaknyxny iaxarnaxys ajeiphş
ryrax syşrylamkysua ha. Ubri aaxys abri aphsua
şak iubo, zny-zynla şaxala iaasrytskoit, abjarak, atyhta itatsany esymşa, sxatçy iknahaup. – Atsandza
daakyphsyçhait Temraz.
– Uaha şarytsara aşxa sşatçamlo ha touba uuzar,
ari uşak asqak uatsklaphşny izurytskoi, baba? – shan,
stçaarzajşa siztsaait, sabdu Temraz.
– Ari saphsua şak uajy datçadjaroup axy axxou, ubri azoup izysrytskogy! – iheit, işak ilaphş
naxmyrşadzaka.
– Baba, şarytsara umtsozar, uaha iabyku uaxtso?shan, eita şatçak sizaaigany saangyleit.
– Ahy, uşta adzymlaga eiphş, utso-uaaua, uaqytsdzom
byldy surhaandza! Sabatso umboi, karduag aagara htsoit
aşxaqa. Uara iudyruama akarduag zaxdzu?- dsyztsaait
atsyxtan.
– Map, isyzdyrdzom! – sheit.
– Akarduag zaxdzu, xahjloup. Axa ui aphşaara uada
oup. Aşxa tstsaşka rykyşkyşratçy iamiaaueit.
Iara adj ratsa aqara eikatsoup, axa ui atsaqa iagylou,
akarduag ha izyştou axah eikatsa axyknahau, auao
iakym, atsysgy zneiuam! – iheit sabdu.
– Nas, ui axyqou şara şyzlaneiuei? Atsystsqa
zymneiuazar?- syztsaaraka atlareiphş iamatson.
– Ia şiu, şiu, Şandzaa raşa, Aun-ipha Uaç Kadyr!
Ari izbo iaxa sxy axa alaphsany, eixagyla imsar
iuam! – ihan, igarphxangy daaççeit sabdu. –Ajakala,
usgy-usgy, uatsy haxtso iaxyu-iatsyxou, zegy-zegy uka-umagra intasymhatsar uuam. – Işyshaxou
eiphş, akarduag aşxa tstsaşka rykyşkyşraka
rtçy iamiaaueit. Ubri atsaqa iamiaaua axah eikatsa,
axyknahau, ega dşarytsao eibagazargy, tçyşaphxyts
axakua, axalara ilşozargy, akarduag axyknahau
atsaqa aphyntsatçy dyzneidzom. Ubri aqynt, aphyşa du
zmou aşarytsatsa tsany, axra axytska iamyhho
axah eikatsa, axyzats ztou, aphsyua şakla eixsny,
itçyrççany ilaryştueit! – iheit, Temraz ratsak ixyigy alaqamka.
– Izyştaxuzei, baba, ui axah eikatsa? – Sabdu
atsaa- phşaara bzia işimboz şyzdyruazgy, igygny, sgy
neikhalany seitaiaztsaait.
– Akarduag yrdzytny auapaka alarşueit. Akarduag
xyrşadzla irşua auapa, axaangy aphşty tsadzom.
Işyrho eiphş, ab-iab ixaangy, mşatçny akarduag
axyrşadz işnatsyrxyz iqoup, eitsakdzom!- iheit.
– Auapa zyrşuei, usgy eikatsoupei?- seitaneiaz
tsaait sneiphyolan.
– Auapa şkaka yqoup, auapa eikatsa yqoup, auapa xylda yqoup, akoukou uapa ha zyştou yqoup. Imaç
zargy iqoup auapa tsyşgy. Eiueiphşym alasaka:
alasa şkaka, alasa eikatsa, alasa xyşlaphsa. Abart
phsardla ibzaky-bzaştny irykyrhueit. Ubri aştax,
alasa drapoit, auapa raparei adzaxrei iryzqazou ahsei
axatsei. Axa auapa drapoit eiharak axatsa. Iqoup auapa
arapara iatsyrho aşagy. Auapa rapany «axyrtaga»
ityrgoit. Ubri aştax, alasa şkaka ialxny, auapa
xylda eikatsa zdzaxyrts ztaxu auapa şydrapara-ianydrapalak, akarduag xyrşadz atsyrxueit. Ubri aştax
asy aqara işkakou alasalyx uapa, adj atsa samsal
aqara eikatsaxoit. Raphxa ilnakaaz aikatsaragy, abiab iphara iaklaxoit, aphşty eitsakdzom! – iheit sabdu,
işak akyphşyga dkylphşua…
Sabdu auapei alasei şydrapo aty daxalatsajoz,
isgalazyrşaz syzdyram, ahaçaha iaasgalaşeit,
uajy aaiga, daara seilahany szyphxaz, Bagrat Şynkba
ioymta «Iairuma». Atsahaka slymha intaoit:
Kaha-bgala qar-tçar,
Rapa –rapa qatsala!
Datça phytrak haakaşar,
Nas uztsozargy utsala!
Sabdu aja «arapara» itçytseimyrşaztgy, auapa şydrapo aty dalamtsajaztgy, «Iairuma» sgalamşargy
qalaryn. Nas uaha sabdu syztsaaraka dyrtamkka, ahara
gy şystsuadaozgy, iaazgagyn:
– Baba, uatsy uaxtso sargy sugarauei, iaxa? – shan,
stçynkarşdzany aboat daç eiphş stçyneixasyrhit.
Ishaz atak qamtsadzaka, zyndza imahadzazşa,işak
arytskara dşatçyts datçyn. Ilymhakagy xyçyk irygyn. Op! Ari ishaz imahazar qalap! – shan, datçaznykgy
seitaiaşapkyp ha sytçşazyqastsoz, znykyr, sabdu
dneima-oeimhan, işaxa aphtçyxagy naivaitsan:
– Uzgap, uzgap! «Bla iabo, axy iaphsoup!» Uklass usgy mzy
naqak uouştup! – iheit, uaha stitsaaua, egiua akymka.
Sara oumaşa izbeit sabdu, Temraz, tçphnyhada, abas iaarmariany, stçy phymtçka daxszyxaşaz!
***
Adyroatçny Temraz iaphxagy saaphşit. Ui tamçyt
dgylany amtsa şeikitsoz zdyruan. Uajy – uaştan, ieixa aştybj anbasahariş ha, alaştsara saladzyroua
syştan. Ajoan inalpyqqaz aetsaka zkybla-xybla
eibarlatsqua sphendjyr axyş rytçnylarphseit. Ubyrt
aetsaka ryşxyts irylyskaait, zeg reiha işpaz,
zeg reiha ilaşoz, aşaetsa iaadoyloz etsak. Ubri
aetsa azyhan sgy intysxytsyz, abyrjytsqa
iahazşa, saxyştaz suada sphendjyr axyş inkylşan
ijjadza sxatçy atuan iaatsateit. Axa ui latsardzasrak
akxeit. Sylatsa neixysşaandza, atsykbar eiphş,
atuan inatsabeit. Idjasşeit – ilaksşeit. Labtçabazu,
laphştsaşarazu stseilaoaşo, oaphxa, naxxi, ajoan
agatsagara inkydyzbaaleit.
Ahaçaha iaasgalaşeit Sasryqa aetsa ajoan
«iştçixyz» zaxdzyz, uaxyk zny adzyn tsxy iagyleihoz
sabdu ilak.
«Abziarazy, abziara aiştsa rybjaragy iqazar aup!»
– iheit, sabdu ilak axi-atsyxei aneikihala, ilax
neikitsan. «Sasryqa iaştsa phşynoaji zejoyk
ryphsy eikirxeit!» – sxytsuan sara. Axra agatçy atsaa
itsaaryççoz eitsa itsaaryççeit. Xdzyda-tsada aşxa
gysakaratç atsaa itsyntsalon, raşeitsyb Sasryqa
iakymzar. Ryphsy daxdzeit Sasryqa. Ixtçala ajoan
aetsa ryzkydixit. Ubri ala axta ryphsy alahamxeit,
eikirxeit iaştsa.
Sasryqa Nartaa aiştsa ireigyz, Nartaa reitsby,
şak eitsaltsyz iaştsa rnapala phsyşa tsga irteit.
Izban? Iara, Sasryqa ixata eiphştsqa irytshasşoit,
alagyrdz akaaşa, Sasryqa ixaa zyzxymgaz aqarasa.
Sybla iaaxgyloit aphxydz tsgeiphş, Sasryqa işa iaşyz
aqarsa aşapka, Sasryqa iuaz.
Nartaa raqara iqyşdaz, Nartaa raqara irazydaz,
iphşdzadaz, Nartaa raqara fyrxatsarala, xydzratsarala
idzryjdaz, axa..
«Işin, syçkyn, urtgy. Urtgy rlaxyntsa şyşyn!»
– alaştsara ialony, abas bjyk aasydyşşyleit. Uahagy
aneiphxxytsaaxa samradzaka, sabdu ieixa aştybjgy
aşyj şara artçyxeit. Sxytsraka dzşaxtsas inytsabeit.
Makanagy atsylaşara ady ikymlatsyzt. Alei-aphsi
rybjara stçeilahany, amatsurtax albaara sgy iştaz,
sangy daaonaleit. San iltaxdzamyzt saxtsoz, axa sabdu
itçy lyzphymtçit.
– Moamyş şyklaait! Alaphşytsga-atçaphşytsga
dyşxaramxaait, srytshaup! – lhan, uaha mhadzaka hgan
oyn du ax dylbaait. Ratsak myrtsyka, sargy stçeibytany
hmatsurtatçy sanaai, sabdu, abjaaphny eiphş, akastxara
amtsa eitçaşua, «abarbandjia» eikitsaxan. Sabdu Xy150
şaş ha dzyştaz itçyxa kadyrny itçxyrphartatçy
itçahan.
– Raphxadza akarduag aşxa iatçuxyrts, aşyj şara
uatsagylany, amş uaphyleit. Amşrazy, myştabziala,
uşxatsamoa uşta anutsalaait! Ukarduag iaşua, ukard
uag axyrşadz ztsuxua ukoukou oupa tatsaagagaxaait, mah
ratsagaxaait! Aşxa auei baaphs uqnakaait! – ihan, iats
axylbytçxa, san iqaltsaz atsatsaş xxa-xxo iarkny,
aşxyms snylargylany, xynt sxy inakixşan, aşyj
şara snaleinyheit sabdu.
Makana zşaphş yvtsnamgatsyz mragylara dnatsagylan,
ibjy nytsagdzany itsi-işi dnaryktsajan, ineixyşeitsyşny, ilaxi – idjymşi aaidzatit, xynt
idjarit. Nas, san lax daaxaphşit… San sabdu itçy usgy
dtsajadzomyzt. Deikaha – eikaphsa, deikyphsasa dgylan. Atçtçyşkyl sşapy nanyrslany, axştha sabdu
sneitçxnyleit. Agaş hantytsit. Makana zyphşty zxymyggatsyz aşaetsa, laşa-laşo, mragylarax, ajoan akalt
ikydşanxalon!
***
Amoan iahzyphşyz Enyzba Şaraxgy, sabdugy, sargy
Aşbaarxa axaphalartatçy, Anyştshax ha iaxaştou
hanaai, haatçyjtsit. Aşxa itsoz – iaauaz ryphsy axynei
tarkuaz, oba – xpha tçy ztytsuaz aphsa axaoadzara amtsa sabdui
Şaraxi rabdjarka nkydyrgylany, rxatraka aphsa amtsa
adarypharatçy inyştartseit. Aoada axy rxany açxyndj
gylan. Ui açxyndj, tçyts aixaphsyx itsyrxyz akakyn.
– Abyrjy aaiga xştsakak aşxa işxnyleit.
Iumboi açxyndj aşxaqa atçy narxoup! – iheit, Şarax,
itytynjga inatsxyph du ala ineitseitsan.
– Daara zxy iakgygua bçarahk iakymka dyqam.
Uşta aşxa joan asfoy alyşşo ialagaxeit. Aşxa du adzyn agyjara zegy nasyphs Antsa iritom. Phşdzala
dşyşxnylaz eiphş, dybzahny dyşxytsaait! – iheit
sabdu.
– Temraz, ixyçy – idu ihatsyrtsaz, Antsa hazximbaaz
açeidjyka htçynaxahaphxalar şphoubari? «Aşxa itsa
ny,amla iakny ixynhyz, iphsata tsgaxeit!» «Azoei açysi eisueit!» – hagy rhoit. Aky axyrho, akyqoup. «Abga
axtou aup ala axtaşua!» – ihan, adarypharatçy iştaz
axatra daaxeit Şarax. – Ixşany dgastazargy, asasgy dhamoanyzazaap! Uphsyntsry Antsa iumyrqaşqaşan,
dad! Ari umata iakxap, Temraz? – ihan, Şarax ilaphş
xaa saatsigeit.
– Aiei, Şarax, ari Antsa du isateişaz smata aihab
ioup. Antsa raadzaxa seiradzozar, eixymqa-eiphymqo,
datça oydjagy yqoup. Rab dabiphazatsgyşoup, axa, asoup, aibaşra du qaleit anyrha, hagou axmydzg datsalaait
ihan, ioyztsa axtsoz iargy dtseit. Akyrgy aatsueit
ixabargy hmahaijtei… – ihan, sabdu inytsakny
daakyphsyçhait.
– Iaarlasny iony içamoax Antsa iqaitsaait. Haras
iataxuzei, ioyztsa axtsoz dtseit. Iab diphami, rytsha, us
akymka, datçakala, qalaşas iamazi! «Amja agaphş,
amja agaphş avtsiaaueit!» – rymhoi! Baba, utsei
danyxdzyrhagaxa, ani abi rzy eihau nasyph qalaşa
amadzam. Antsa idjşoup, Temraz, uçkyn zatsy Irod,
jlary zegy ibzardzy axyrho. Ari naxysgy uajymta
Antsa adzaxaş axoumyrhyn! – Iuxdzuzei, dad, uara? –
Şarax ixy nasykikit.
– Umar syxdzup! – sheit, stsa syntadzytua.
– Uabdu ihaki, idouhai, imşrei Antsa iutsitsaait. Arax
uaaska, dad. Esymşa uxy afaxa Antsa iueiradzalaait.
Unapy arky hçeidjyka xyçy! – ihan, afat, atsarta
eiphş ixybgyşxa, axa bgy xyroaphşaany ikaphsaz ilaz
atsxa mgali, aş eilatsei, snarxiphxaleit.
Çan ştax inxaz axytsxaka aaştixyn, tsaxaşk
inagyleiphsan, inaharakny aşytslamt zkyşşy iqaz
axa – max inagany inykitseit. – Atsys yqoup, ahyh
yqoup, iztçatsaxu iamazaait! «Axaşa kaurşyr, adgyl abylueit!» – rhoit. Ahy, dad, iaanxaz uşta uara
rtyph iktsa. Imaşyryngy axaşa uagramgylan. Axaşa
iagragylaz iajabj uahaxouma, dad, Umar? – ihan,
dnasyztsaait Şarax.
– Mamou, ismahadzatst! – sheit, saaigyrgan.
– Udinanys, Şarax, haphsaaitakra inalagdzany işhau
hara ui ajabj. Açkyngy ajabjkei alakkei
rzy axra datçaloit! – ihan, sabdugy sargy Şarax
haaiztçlymhaxeit.
– Ui ajabj şyqalaz abas aup! – ihan, Şarax jlar
rtçaphyts hamta axy aairsaleit.
– Tçyuao xatsa eibagak, itçeika syosyo, aktag
agy aktsraaua, iezgag kadyr qynaşk anpyqqala,
itçykaşa itçphyrxa agytshany, itçgara qamçy eioyr
tçany, abri inys uzymho, amoadu agy aaxany dyşneiuaz, ala amga apha tyzşaauaz hhabjyk iahait,
«Phsdzxarymaş, anadjalbeit!» – ihan, itçy agra natçakny
daatgylan, ddzyroit. Axa eiha-eiha ahhabj eitsralon.
Izkitsara izymdyrua, dynkaxytsua atçyuao dyşgylaz, arphysk ikymj katç itsatçyrbo, apxah zyxşyz
eigyş ioytsyrşny, arxara daavtsyn, amoaxasta danylany itçaaixeit.
– Dad, abziaraz uao duztsaalaait! Abri ahhabj
axgo abykuş? Iqalaz arytshara zaku ha, xylqatçylqamka, ailkaa umazar isaoumgar staxyn! – ihan,
atçyuao iphylaz arphys diztsaait.
– Madina, razqy tsga, lmata zatsy, iaaikşan,
dkatagyşeit! – iheit, arphys ieigyş aaioytsryxny.
– Işpha, dad, xat bzazala diasu, maşyrla dymoasu? –
deitatsaait atçuao.
– Iaaikşan, dykraxymdzaxagyşeit! – iheit,
arphys dalamlatsaka.
– Antsa du idjşoup! Sara abasqak alamga apha tyz
şaauaz ahhabj ansaha, axaşa dagragylaz djysşan,
sşany syqan. Es-iqalazaalakgy, axaşa dagramgyla
zaait, djuşt! – ihan, atçuao itçyneixeit.
Açeidjyka adouha-douhak eiphşym.Ahakgy,hakk eiphşym!
Itsdzozei ui aaxys, usqan jox şyksa rakyn isxytsuaz.
Aa, uajy itsaarşxa syşlara qaşkkaradza, aş-gaş
sylaphşueit. Abri ajabj, sabdu Samphal djanat typhxyras
izauşa ihamtany, Bidatç iştikaait. Bidatç iqynti, sab
Adjyr iqyndza iaadzeit. Sab iqynti, ajabj iatsydzkaz aky
yqazargy, işeibgaz, Umar uka-umagra itasheit. Uargy
ari ajabj xyçy umatatsa iryznyj, dad! Abri zegy
zxyshaaz, aphsua jlar rqyşrei, rxatslamhei, aamtagy
iazydzoom, anyşgy iazyfom. Iqoup, ab-iab ixaangy, dzraphsragy akladzom. Abipharaka, abas, joaxyrla eimyrdaloit! – Şarax iajabj neikihaleit.
Iara Şarax ixata ihan eiphş, itsdzozei ui aaxys, axa
ui ajabj aşyşyksaka agytsakny, iaxagy, mşatçny
eiphş, axaça-xaça ha rydş eimxytsşa eixyşşoit. Iaxagy ui ajabj xyrşag sytsup, Şaraxgy mşatçny
eiphş syblaka dyşryxgylats, dryxgyloup!
…Adyroatçny, Antsa imçala, kahada-phtçyda, aşxa
agnyjoangy hzyxaşan, haibga-haizoyda, «Noi igba
aphtçyxa axyku» ha izyştou, Lamkyts axra tstsaşra
hnatsagyleit.
Adzygta haxtagylazynti, Antsa amts sumyrhan, axra
akatratsra aqyndza, ibjazar qalaryn, sabdu izleihaz
ala, oajaqa, oajeixbaqa tçyşaxar. Axra oaşra
taknaha akyş-kyşratsqa iatçarxany, iamiaany
iknahan, haqak aşagaa zşagaaz, ariabjarak akarduag
ha habz ztçaxaz axah eikatsa.
– Xyntup abrax uarei sarei haitsaaueijtei, Şarax!
Axyntgy Antsa dhatsnyqeit, Antsa dahxylaphşit! –
iheit, Temraz iaphsua şak atsxaara ztyrşaz atyxta
ityxua.
– Iaxagy başa hxyzats Antsa ikaumyrşyn! –
ihan, ixda iaxşyz işak aaiqnixit Şaraxgy.
– Aşxanylatsagy aphxagyla drymoup. Aphxagylara
Antsa uaximbaait. Esymşa-şara uabdu iaphsua şak aha
dak iaphxylnadalaait! Aphxa axysra uara iutup, Tem
raz! – iheit Şarax, aragaphş iansalaz iabdjar
agytsy ijoaxyr inytsarggany.
Ao-xra tçqarak irbjqany iaaiuaz aroaş axykatç,
naq-aaq iştaz o-xah şkakak rytçnykyrkit Temrazgy
Şaraxgy.
Axraka irtçyxaşany ileiuaz aroaşka rybjy
zatsyk akyn, aşxa joan atynçra eilazgoz. Nyrtsiaartsi haphi-haoei dzyrouan. Naxxiti aşxa joan
agatsagara itsagylaz abaxka reibarkyratçy şyjyk,
ma şybjonk, mamzargy şybjymra axaşymtazy,
o-bgabk atsaqa iatçadzso, rtyoaka xyrşany, atçax-saxha,
ineitçagylany ineitçasxeit ha ugy iaanagarymyzt.
Ikaxxaa itatsyz axraka ryjoaxyrka irykyxmaruan
aşxa myrxaga. Tynçran, ubysqak itynçran, ulymhaka
ryhhabyj uxlaxats argejuan.
– Ahy, Temraz, htaşa-haphsyşoup. Uaphsua şak
unapy inykyrs, axysra iatsi-iaxei iumbeit. Uxymta
manşalxaait! – ihan, işak atslamha aankylany
doagyleit Şarax.
– Ari hazlysny haauaz abgy-şyb ztçaçyz abna eilaçyra, adzadzaş iryxşyz, sşak alatsa, adzy atsykbar
stsatçatargy qalon! – ihan, iaphsua şak alatsa dna
tçaphşit. Axa ari aşak axatagy, iatçaz aşantsagy, iaxagylaz aktyts sampalgy, amhastagy, atçphyxş ztytsuaz
amimagy ibaxtsadza iqan. Ui akyr igy aaqanatseit Temraz.
Ui iaanagoz, aşarytsatsa rkabz ala, iaxati amş uxioit ha akyn. Ganyla ilaxi-idjamşi aaidzatyn, axah
şantsa işapy nykyrgylany, phş-boa uadyxk tsyrtsyrua izxaphsaz iaphsua şak inapy inykyrsny, atsykha
dxysit. Alei-aphsi rybjara aşak tqabjy, aşxa
ryphxraka iaamtsadyrsyn, haphi-haoei neignyoit.
– Aait, sjyt abçarah udyroatgy-udyrxatgy eig
xaait! – Tçaangy tsoxgy, tsabjgy, iukua-iuştua um
pytsamanşalaxo, uaaga-uaatsa Antsa iazirhalaait! Axy
itamşaz, agy itaşaait! Ukakra zgaait, Temraz Mkan
ba! – igyrgara aatsoadaxeit Şarax, Temraz «Tyoa
xaxak» gardzgan rtsyla iphaxny, axi aşapi eilaphsany,
iazkantsa akaoha aergaşa ho diphylazşa.
Phxnygak, phxnygak iaqaraz, akarduag samsalxa, eilaartsyrua, raphxatsqa aqaraşra inylaphseit
– Aobati axysra, bzia atsyxala, mşta tska xiala
uatça ianup, Şarax! – iheit Temraz, içkynra xahyzşa
igy itsphraaua.
Sara tçymtdzaka axah haqa syktan, syla iaboz,
slymha iahauaz zegy djaşo- ilakşo. Naq aşxaka
rxaxy: «Gşiu, gşiu, gşiu» ha akaphkaphka rybjy
aaouan.
– Akaphkaphka aneiktçyrtua aşarax irxybaaueit,
aşartara raaiga işyqou adyrra ryrtoit! – iheit sabdu, akaphkaphka rybjy gxaagany dyrzydzyroua.
Sabdu isirkyz akarduag tsyrtsyrua iskyn. «Idjouşoiakdjouşo», – ha, ari sabdu axra atsaqa iamirçaz
axah eikatsa, egyrt ara aşxa tylatç iaazbaxaz
aky iszeiphşymxeit. Abyrjada snapatçy isymkytsyzt.
Şaetsak joangy ikydxny sabdu isyrkyzşa, sgyrgara nxyşxytseit. Abri aamtazy, atsykha Şarax dxysit. Aloatsgy atçaaizgany, atçeikarhua atçynanaxeit.
Ktagk-ktagk iaqaraz akarduag qyrçaxaka, atsaqa
aphyntsa iatçyşşany aqara inylaphseit.
– Baba, art akarduagka uşta işyzxoma? – sheit,
itseg ixysyr şystaxyz dyrdyrua.
– Phşdzala, art zaqa utaxu axydzratsatsa ruapaka
alouşueit. Uimou, uara uxatagy, phşdzala, uapa xyldak
uzaşueit! – iheit Şarax, daasxyxmarşa.
– Moa mşyla, haşxnyleit, uaşta moa mşyla haş
xytsaait. Hphyxaşagy manşalaxeit. Haşxa gnyj
oangy hatsnyqeit. Izboit, Temraz uxyçra iaklou
uşxaka ugy şyuzyrqymgo, axa hamoagy aaiga-sigam,
Antsa dyşhatsu hdyklar eigup! – iheit Şarax.
– Naxxi ao-xrak inaryvşan, phta tçyrtlaxakgy
atçaanaxeit. Aşxa joan kaxxaa işyqou, phta xatçrak
anaatsyrts, agnyjoan eilasueit aup iaanago. Us, axanat
aaxysgy aşxa qazşas iamoup. Abni iaatsyrtsyz aphta
tsryş, iuzgamtadzaka, aşymtak atçaartlany ajoan
tanasueit! – iheit, sabdu iabdjar iqaqa inkyditsan.
– Utçeibyt, Umar! «Bla iabaz, xy iaphsaxeit!» –
usytçxnyl! – ihan, işkyl işapy nanixit. Sargy
itairtsyz işkyl sarma şapy nansyrslan, axyştha
sneitçxnyleit. Xaşdyklara hdykleit, iaxati amş
izbaz-isaha zegy axaanazy sgalaşaratçy iaanxeit!
***
Iaxadagy ismahatsyz «Abgab ataxarta» ha iaxaş
taz hanaai, haphsgy aaitahkyp, Antsa iahphyxairşazgy
aky hnatshap rhan, Temrazi Şaraxi adzyxka ytsxraany
iaxaaiuaz, xrak aşapatçy itçyjtsit. Ubri atyph axaangy isxaştrany syqadzam. Aşats kaşşy, eixyk- eitsykny
aşxaka irtçaphsaz adhyphşka, uara utçy iambaz, ula
iambaz, axa xytsra tsatardzydzagakak uztsyryrgon. Argama iubart-iuahart iqan, abra myşkyzny, abart aşxa
eibarkyraka zgakaz, izzaaigaz auaaphsyra, adhyphşka
rgy neioyxny, ryzkatyph şylyrxxaz. Myşkyzny ztça
şamxka axraka irtçyzgoz aphsua xatsa inasyph, abart axra
eioytsraka irtçaxaşo aroaşka rephş, ixyşxytson.
Usqan syzxymdzaz, usqan isyzgamtaz uajy sgalaşaraka
raşta aqynti zegy zbartoup, isahartoup.
– Anadjalbeit, arazra atsyxa dzra-phsra akdzamzaap!
Jlar rlaxyntsa iaxylaphşxu Antsa du, uxyşargytsa
sakyxşoup! – iheit sabdu.
– Izxuhaai, Temraz? – dtsaait Şarax.
– Ani umboi, Şarax, adgyl ahak dzi-mtsei irylsny,
iaxa uajraandzagy axy şeiknarxaz! – ihan, xbaqafbaqa tçyşaxar nabjamka Temraz ivaratçytsqa
igylaz akama eixajaa inatsa nakikit! – Axaşabga,
xymphada, abratsqa akzar qalaryn, akyr şyksaka
ryştax, amhadjyr phhys lutra axlymaz. Zaqa gyrga
labjyş talyphsaxaaz, zaqant auaz eikatsa talha
xaaz, iaxa abri akama zatsy ada şahati tsharajha
oi dyzmam aphsua phhys lutra aşana! – ihan, lounat
daakyphsyçhait sabdu.
– Iuhaz phsata djykatsup, Temraz! Urt amhadjyrka
rkaphtaka, eixala-eixytsua, naxxi, naxxidza aşxaka
irgytsargga iştou adgylka irxylaphşua duohakgy
yqamkan iqadzam. «Zeg akoup, iaxa ixtsa -xyphsaau ari
aşxa dgyl aphşma danyktsuaz, iişarkytsyz, aphsra
iaxşu adzyx azyrkyz ixata daxymdzargy, ipha daxdzoit,
ipha iaairtueit. Ipha daxymdzar, imata iaairtueit. Ubri
aup, ztçy mtsajo, amhadjyrtsa rşadjhao akama
iahogy. Ubri azoup, aşyşyksaka agytsyxny, adzyn
axy nyktsany, es- aaphynra, itçytshharadza izgylo akama,
amhadjyrtsa rdouha! – igamtadzaka Şarax iblaka
inarxyşşaz, igyroei-igyrgei rylabjyş iphatsaşla
inalahhit.
– Şarax, uabdutsa rgaqaşei, uabdutsa ryxraşei,
reirgaşei şeişyksa iaxeitsraloz, uabipharaka
ryjoaxyr anatsagylaxa uazradzaz, aphsua jlar rdouhai
rhaki eitatçyxarts iqoup. Uarei sarei haxymdzargy, agra
gany uqaz Şarax, iaxa ikaphtaj-tsutajxa, aşyş
bjy axykoua uaştsa rkaphtajka, ajytdza eiphş,
abart aşxa ahaoaka zegy tyrlaşaaua, oaphxa iaarlasny rymtsaxara şeibakua. Oaphxa eixaxxaa aşarax
rtamha eitçyxxaa işyknarhaua. Oaphxa abka rphyza axra
tstsaşka ryjoaxyr işykyrxua. Aphxan uara iuhan
eiphş, ubysqan ixyrtlaxoit, amhadjyr dantsoz iairkyz,
aphsra iaxşu aşyşyksaka rymadza aşxa dzyxgy! –
iheit Temraz.
– Halalrei kiarei yqazar, aphşyrta iktou Antsa
du utçahaty qaitsaait iahxylaphşxu, auaoytyosa dyzşaz! – inapka oyştixyn, ajoan sarka dnamataneiit
Şarax.
Sara syphxydz makana ialamşats lak duneik sykna
galazşa, akyn staslamxany sabdui Şaraxi rajabj
ka aphxydz ssir eiphş syroyşny syşrylaz.
«Gşiu, gşiu, gşiu!» ha, sgystçandzamka, oaph
ha axraşka aaimdyrqeit akaphkaphka rybjy. Ina
kyrtstsakny atsyr-tsyrha iaamatsysyn, eixyş-eitsyş
joangy inytsalakit amatsys aşaxaka.
– Aşxa Rah hgahtçanitsoit, agnyjoan eilasyr qa
loit, Temraz! Moa manşala Antsa haktsa! Haphxa
uajaangy, adzy axyştrax Antsa du irgyj! – ha
Şarax daanyha-nyphxany amoa hnykleit.
Aşxanti halbaaijtei mçybjyk ineigny itsuan.
Ui auyxa sara zaa syştaleit. Hkaska azal atçy akyn
esymşa saxyştaloz. Ui auyxa alakhatsagy maadzeit.
Bida içarax tsxyraara itseit rheit. Sgalaqaragy
ratsak itçeimyzt. Saxyştaloz san zaa ialyrkxaz
hlampa xyçy auadjaq axy ikgylan. Ui hlampa xyçy
ha saştan, izbanzar,esymşa iaharkuan. Hlampa du
tsangy-mtsyngy iahmyrkuaz, hzala agta iaxeizeiqa
raz atuan iatsaknahan. Ui hlampa du ha iaştan. Daara iztsyphxaşoz sas daxk danaaiuaz akymzar ia
dyrkdzomyzt.
«Abri hlampei hkaskei eiklatsoup. Zytçny hkas
ka eixaxxaa iansyrgylaz adyroatçny, abri alampagy,
Adjam Iahia ha Tyrktylati tudjark imysxaait xmaatk aphara-oa ha. Usqan aphara –oa ha iaştan, x-maatk
itsoz axphara. Ubri aaxys myşta bziala, iaxagy hatuan
iatsaknahaup!» – ihon sabdu. Iara alampagy ssirşa
iqatsan. Litrak agaz zkuaz atyrk lampa, aknahagakagy
nalatsany, djyr-djouhar daç eixarhyla iqatsan. Ijjadza
iarkny azal ianaaonaphxalak, zegy idjarşon! Ui aoyza
alampa hatsubjara hara hada adzgy imadzamyzt.
Uaxa, aphxan ishan eiphş, hlampa xyçy akyn iarkny auadjaq axy ikgylaz. Sara uaxa matsara akym,
sanyştalalak, sabdu ilakka syşryzxytsuaz, ak
raamta atsa saaiga iaasyştdzomyzt. Alakkei sarei
haneibarkaralak, nas akyn, znykyr ismyrdyrdzaka,
tsamta xaa aşta santaloz. Axa uaxati atsx, slakka
ryştaxgy atsa sagomyzt. Alampa hyçy şarkyts iarkyn.
Alak rhozargy – irymhozargy, sabdu dyştalargy
san akyraamta dyştaladzomyzt.
Atsx uaşta agy aaionaxyrts egagmyzt. Ui us
şakyz zlazdyruaz, harbag xamzam hşymha iktaz
ala akyn. Iara asaat iaoyzan. Atsx agy anaaonaşoz,
ahda ntyrxxany: «Kyky-kyk-y-y, Sant-ax-a-a» ha
iaaphymtsadzaka atuan iatsyony isahauan. Sxala sanyqazi,
dzyndza iantynçrazi akyn, «tsiiy» ha iaaixmyrsygdzo,
atuan iatsony abjy angoz. «Atynçragy hara haiphş aphsy
tazar qalap. Hara haiphş, iargy axat bjy axazar qalap.
Hara haiphş, iara atala itsajozar qalap!», – sheit
ganyla, uaha izkystsara anyszymdyr.
Atuan satsaphşuan. Uaxa zyndza tçytsbarax izbon, hatuan
zlatsqaz axat lampaka. Azala axy inarkny atsyxa
aqyndza, djara iaaiphymşdzaka itsqan. Ra-gydyk ragydyk itbaan alampaka zegy. Alampaka rygtatsqa
arşiaka raarxan. Abas matsara hatuan zlatsqaz axat
lampaka zegy neibaneiphşny «xyrtagak» ityxyn.
Idjasşeit, eitadjasşeit uaxada isymbatsyzşa! «Izak
xatsla aadzakaaz anadjalbeit, abna eixiaa, ajoan xyla
itszyphssoz!» – sgy syntaxytsit…
Izzaku syzdyram, uaj abni sabdu Adjam Iahia
imixaaz hlampa du arkyzar staxxeit. «Amzaşa eiphş, ega
ikaxxaa ilaşaryn!» – aasgaxit.
Ikystsargy-ikysxyrgy,
sxytsraka
şaqo
atsx ialan. Ega shargy, uaxa alakhara Bida içara
iaxeiphnaqaz, sagakuamyzt, sagaştuamyzt. Esyuaxa
szyştsylaz alakka, uaxagy isyzxomyzt uimou, zegy
iriaaiua atsa xaatsqagy amç amyrxeit. Atsx naskatsyph
xadza eihagy skaxxaa atsa saltsuan.
«Aqdjal şbylgoz, axoa axaşeit» xa, atsxi sarei
hşekşoz, ahaçaha iaasgalaşeit, itseg saneitsaz zny,
san isalhaz lak hyçyk. «Aphsyrşaga ian dikyxşoup!»
– ha, ui aky eiphşymka saaigyrgeit. Alak «Atsysi
aphsydzi» axdzyn. «Xyxa dantsajo, aphsy dlyrtçyxoit!»
rhon san ilzydzyrouaz. Ui ilhoz ajabj axata atskysgy,
izlalhoz lbyzşa eiha uxnaxuan. Ubriaqara lajaka
ryphsy rxaltson. Sabdu ineirkny, alakharazy atsadza
phyztsoz alakhatsa alak anyrhoz aasta san ianylhoz
eiha eigysşon, ubas lajaka ryphsy rxalthon.
Ubri auyxagy atsx naskaxan. Ubri auyxagy, ab
jaaphny eiphş, akastxara amtsa eitçaşuan. Adzyn tsxy
şşylahaua, atsgy şatça eixnaxuan. San llak dnalageit abas:
– Lak-lak, sşyneiuaz, iqazaaryn atsaraka irylam
Sez Abhaz-Abaza ädäbiyättän 1 tekst ukıdıgız.
Çirattagı - Aşatsa rtarta - 10
- Büleklär
- Aşatsa rtarta - 01Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3232Unikal süzlärneñ gomumi sanı 21310.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 02Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3273Unikal süzlärneñ gomumi sanı 21170.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 03Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3329Unikal süzlärneñ gomumi sanı 21920.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 04Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3299Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22520.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 05Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3315Unikal süzlärneñ gomumi sanı 21830.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 06Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3314Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22370.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 07Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3290Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22320.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 08Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3276Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22700.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 09Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3313Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22190.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 10Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3325Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22090.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 11Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3316Unikal süzlärneñ gomumi sanı 21430.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 12Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3283Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22010.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 13Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3269Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22170.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 14Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3300Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22570.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 15Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3307Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22140.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 16Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3134Unikal süzlärneñ gomumi sanı 21270.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 17Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3249Unikal süzlärneñ gomumi sanı 21780.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 18Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3223Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22740.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 19Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3199Unikal süzlärneñ gomumi sanı 20510.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 20Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3275Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22660.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 21Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3202Unikal süzlärneñ gomumi sanı 21990.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 22Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3231Unikal süzlärneñ gomumi sanı 21380.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 23Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3271Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22190.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 24Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3263Unikal süzlärneñ gomumi sanı 22220.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 25Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3268Unikal süzlärneñ gomumi sanı 21820.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 26Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 3269Unikal süzlärneñ gomumi sanı 21800.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.
- Aşatsa rtarta - 27Härber sızık iñ yış oçrıy torgan 1000 süzlärneñ protsentnı kürsätä.Süzlärneñ gomumi sanı 2599Unikal süzlärneñ gomumi sanı 18230.0 süzlär 2000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 5000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.0.0 süzlär 8000 iñ yış oçrıy torgan süzlärgä kerä.