Vähşät

Alar... Alar cıynap analarnı,
Balalarnı kırga kudılar.
Kazıttılar çokır, ä üzläre
Çittän, kölep, karap tordılar...

Ä annan soñ çokır kırıyına
Tezdelär dä hälsez halıknı,
Zur borınlı, yämsez bakır küzle
İsrek mayor öskä kalıktı.

Kön yañgırlı ide... Bersen-berse
Etä-törtä kurgaş bolıtlar
İyeldelär cirgä...

Yuk, bu könne,
Bu könne min mäñge onıtmam!

Üzem kürdem, üz küzlärem belän,
Ükrep aktı niçek yılgalar;
Balalar kük niçek üksi-üksi
Yaşen tükte yarsıp cir-ana.

Üzem kürdem, niçek moñlı koyaş,
Bolıt aşa cirgä suzılıp,
Üksep üpte üksez balaların,
Soñgı kabat kısıp, suırıp.

Näfrätennän, yöräk açısınnan
Közge urman şaşıp şauladı.
İşetelde kalın ber imänneñ
Avır sulap cirgä auganı.

Yäş balalar, kurkıp, anaları
İtägenä yılap yabıştı.
Mıltık tauşı kiste kart ananıñ
Yörägennän çıkkan kargışnı.

Ber keçkenä bala, yafrak tösle
Kaltıranıp, töyelep yäşenä,
Anasınıñ itäk arasına
Bödrä çäçle başın yäşerä.

Ul sarıla şaşkan anasına,
Näni küñele sizä, küräseñ!

— Atalar bit, äniyem, yäşer mine,
Äniyem, bäğrem, kilmi üläsem!..

Ana, iyelep, ike kulı belän
Kütärde dä cirdän balasın,
Kükrägenä kıstı häm mıltıkka
Karşı tottı yöräk paräsen.

Bala kinät aña ırgıtıldı,
Açı tavış özde yöräkne:

— Min yäşisem kilä, äniyem, cibär,
Äniyem, canım, bäğrem... kiräkmi...

— Kurıkma, balam, häzer... häzer betä,
Yom küzeñne, küzeñ kürmäsen!

Tüz, tüz, balam... häzer... avırttırmas ta.
Palaç tereläy cirgä kümmäsen!..

Bala yomdı küzen...

Ak muyınınnan

Kızıl tasma töşte salınıp.
Audı cirgä bergä ike tormış,
Ber-bersenä yabışıp, sarılıp.

Kük kükräde kinät, cil sızgırdı,
Cir yıladı kısıp teşlären.
Nindi açı bu yäş, nindi kaynar!..
Nişlädeñ sin, cirem, nişlädeñ?

Äyt sin miña, million yıllar yäşäp,
Sin bakçalı, külle, çäçäkle,
Kürdeñme tik ber kat üz gomreñdä
Mondıy hurlık, mondıy vähşätne?!

Kütär, ilem, haklık bayragıñnı,
Buyap cirneñ kanlı yäşenä,
Ülem bulsın nurı, ana kanın,
Bala kanın eçkän vähşigä!