Töhfäi Märdan

Küñel belän söyläşü

Ber kön ultırıp üz katımda nahuş[2]

Eçep gam badäsen nuşa-nuş[3].

Küñlem utı yanmak ilä iztıyrab[4],

Kıyldı män biçaranı äsri[5] härab.

"Näçä ürtärsän, – didem, – sän, i küñel,

Kuy mäne üz halemä, mändin tüñel"[6].

Dide küñlem: "Kuymazam ta min säne,

Säna irken yaratıbdır hak mäne".

Torıp utadin[7] näsıyhät kıylıram,

Gakıyl ir, tıñla, näsıyhät kıylıram:

Yarmöhämmäd, säña birmeş hak tele, –

Bu fäläk bagstanınıñ bılbılı[8].

Zähmät täkıy näçä kıytga süzläsäñ[9],

İrm(e) ulırsän sän garzı-halen gizläsäñ[[1]0]?

Näçälär süzläp cihandin käçtelär,

Süzlämäkdin parça dörlär[11] saçtelär.

Näçälär süzlämäyen süz gölene kistelär,

Süzlägänne kürä belmäy, tän tişep kan eçtelär.

Gakıyl irsäñ, kuy cihanda süz digyar[12],

Ukıgannar doga kıylgay ruzgyar[13].

Didem: "İ küñlem, icazät[14] bir mäña,

Män täkıy garzım itäyem (häm) säña:[15]

Män irermän bu şähärdä ber fäqıyr,

İl küzendä gaciz vä hur, vä häkıyr[16]...

...Ber gacib bu kem şähär eçe tulug:

Şağıyr ulmış barça keçek häm olug.

Kuy mäne, üz halem ilä bulayın[17],-

Möddägıylar süzedin kortılayın"[18].

Dide: "İ ahmak, näsıyhät kıyl kabul,

Bu tabiğat hakına kıylma fozul[19].

Süzlägel sän berniçä şäkär saçep,

Bu tabiğat milkeneñ agzın açıp.

Bu eşidä yöräkeñni daglagıl,

Märdanälär dik[20] bileñne baglagıl"...


Üz hale turında

Can koşıga meskin adämder kafäs[21],

Gaqlıña kilgel, fäqıyr, sän ber näfäs[22].

Yatma, torgıl, ütte, kürgel kafilä[23],

Birmägäylär hissa härgiz gafilä[24].

Näfseñ atını sıylama sän, i yar,

Ul (säne) yıkmasın menärdä, zinhar...

...Zärräçä[25] olug kürsäñ sän üzeñ,

Käzzab[26] sän, cömlä yalgandır süzeñ[27]...

...Basmagıl yulıga rähbärsez kadäm[28],

Başsız yulı, üze bulgay köl-gadäm[29].

Rähmäteñ däryasıdin birgel öleş,

Tugrı yulga birgel (imdi) huş yöreş...


Üget-näsıyhät

Mänmänlek kıylıp, mänmänlek satmañız,

Onga-kibäk, serkägä su katmañız...

...Här keşegä izge kıylgıl, diyanät[30],

Säña kıylmasın ul härgiz hıyanät.

Yamanlık kıylguçıga kıylma yaman,

Yahşılık kıyl, gär bul(dır)sañ, här zaman.

Keşe sändin küñel özsä, sän özmägel,

Yahşılık salıp, yamanlık tezmägel...

...Yiyder ütmäk keşegä, i nikü zat[31],

Bakıy[32] kalır bu cihanda yahşı at.

Bakma küz ul sariga – bakmak käräkmäs,

Bulmaçı süzgä kolak totmak käräkmäs[33].

Tel vä küñleñ igri[34] kıylma keşegä,

Yözeñ ber kıyl käräk irkäk, teşigä...[35]

...Gıyzzät ilä hurlık[nı] kürmägäy sän,

Söfrä[36] başındin keşene sörmägäy sän.

Hörmät itkel üzeñdin yäş, olugnı,

Gıyzzät itkel keçek berlä olugnı.

Olugnı olugdır tib gıyzzät itkel,

Keçekkä rähim itep, hörmät itkel.

Katıglık kilsä nagyah[37], sabır kıylgıl,

Sabır täğamıdin[38] sän läzzät algıl.

Ägär kilsä eveñä märdi mihman[39],

Täñre birgän niğmäteñ kıylgıl arzan.

Täkällef kıylma[40], (säna) mihman kilsä,

Ävendä bulganın kilter, gär bulsa.

Yahşılık berlä sän märd[41] küñlene al,

Näsıyhät yahşısı budır, kolak sal.

Hoda yar bulgay säneñ här du ğaläm[42],

Näsıyhät sal kolakka ibne adäm[43].

Näsıyhät tıñlagan bulır märdivar[44],

Näsıyhät berlä eş kılmas – bulır har[45]

Hak bizär näsıyhät tıñlamagandin,

Birep üget här zaman almagandin.

Bel, näsıyhät tıñlamagannıñ eşi:

İksük[46] ulmas käçä-köndez täşvişi.

Bel, soñını bakmayın eş itkännär[47],-

Nadanlıkdin üz başına yitkännär.


NURI SODUR[48]

"Gadel kıylmak süzläre..."

Gadel babını bu däm bäyän itep,

Şahi ğaläm, ğadel süzen yad itep[49],

Äytäyem ğadel fäzılını rävan[50]

Tıñlañız anı, i pir-ü cävan[51].

Kem cihanda barça tağätdin ziyad[52]

Gadel irer, kıyl bu süzgä iğtikad[53].

İrtä-käçä härkem ul kıylsa anı,

Äsiğ itär54 üzengä ul kıylganı.

Üzgälärgä tikmäs[55] andin hiç öleş,

Näçä kem kıylsa gıybadät ul ükeş[56].

Gadel kıylsa padişah ber däm[57], işet,

İl-ulus ğadel berlä tapsa mäşiyät[58],

Barçaga tikär[59] öleş andin tämam,

Kıylır anıñ ilä rähät hass-u gam[60].

Gadel berlä il kamug bulır äman[61],

Kalmaz ildä fetnä vä zolım haman...

...Ber säğat ğadel kıylmak yahşırak,

Kem gıybadät altmış yeldin ozakrak.

Gadel berlä bu cihan mäğmur irer[62],

Gadel berlä uş cihan pör[63] nur irer...

Gadel berlä il gıymarät bulır uş,

Barça eşlär tabar anıñ berlä huş.

Gadel bulır barça eş başı, beleñ,

Gadel berlä daimän bäs eş kıylıñ[64]...

...Köfer berlä mämläkät bulmas härab,

Zolım berlä yıkılır ulus yödäb.

Köfer vä kyafir näfsenä kıylır ziyan,

Zolım berlä bulır il hale yaman.


Hämmal[65] hikayate

...Kem säha[66] irer irgä olug hönär,

Ul hönär irer keşegä taci sär[67]...

...Cihan eçendäge gaiblär kamug[68]

Ber keşedä bulsa barça, i olug,

Barça gaiblärne sähavät[69] yabar,

Härkem iksä, daim gıyvazın[70] tabar.

Hak ziyadä kıylır[71] anıñ malını,

Ahirätdä huş kıylır ähvalene.

* * *

Ber hikayät kıylayım uş, tıñlañız,

Kem sähi vasfını[72] huş añlañız.

Ul borıngı ruzgyarda[73], i yiget,

Ber hämmal bar irde, huş işet.

Vaktı irde üzeneñ äsrü[74] fäqıyr

Hiç nämärsäse yuk irde, i ämir.

Kıyaga barıp, kilterer irde utın,

Arkası berlä kütärep tigmä kön[75].

Satar irde ike dankägä[76] anı,

Ul täsäddık kıylır irde berene[77].

Yanä ber dankäsene üze alıp,

Härc itä[78] irde ävengä[79] barıp.

Ber kön utın satıp, üze nagyahan[80],

Barır irde, yulda kürde ber cävan[81]:

Ber keşe anı totıp katıyg orır,

Ul yiget mesken oyalıp tik torır.

Hämmal äyter aña: kem bu, ni torır

Nä säbäbdin säne bu keşe orır?

Ul yiget äyde, kem äytäyem säña,

İke dankä burıçlıg irermän aña.

İşetep hämmal bu yiget süzene,

Aldı ul burıçlıg kulındin üzene.

Satkan utın bähasın birde aña,

Uglı, kızı kaldı aç barça yänä.

İrtäse hämmal mägär tagga barıp,

Utın alıp kilterep, irkän[82] arıp.

Ber keşene kürde kem balık satar,

Hiç keşe almaz balıkın, gaib itär.

Mäshärä totıp anı tigmä bere,

"Ul izelmeş balıkıñ kilter bire"! –

Tiyü aña, köleşer irde kamug

Ul bazar eçendäge keçek-olug.

Ul balıkçı baradi irsä rävan[83],

Kilde ul hämmal katına, ul zaman.

Äyde: "İ utınçı, tıñyaagıl süzem,

Bu balık berlä karardi[84] bu yözem.

Satsam anı hiç keşe algusı[85] yuk,

İmdi mändin algıl anı uş sän uk.

Balık alıp, birgel sän mäña utın,

Öygä barıp aşagıl anı böten.

Sändin üzgä hiç keşe almaz anı,

Lotıf itep, andin hälas it[86] mäne".

Kıyldı hämmal anıñ süzene kabul,

Utının birep, balıknı aldı ul.

Ul balıkçı sävenep barır rävan,

İmdi, işetkel hikayat, i cävan.

Kilde hämmal ävengä äsrü[87] arıp,

Äyde kem oşbu balık karnın yarıp,

Kıylayım uglanlarım öçen täğam.

Kürgel imdi täñreneñ lotfın[88] tämam:

Yardı irsä ul balıknıñ karnıni,

Ber danä[89] çıktı, kem buldı gani[90]...

...Yöz meñ altın irde anıñ kıymmäte,

Yatmış irde, kuptı hämmal däüläte.

Az nämärsä berlä kıyldı ul säha,

Hak gıyvaz birde aña ükeş gata[91].


"Sıydık[92] süzläre..."

İ cihan ğaşıyqlarınıñ sadıykı[93],

İ zaman Sadıyklarınıñ ğaşıyqı!..

Gıyşık berlä sıydık süzen tıñlañız,

Täqrir itäyem[94] anı – huş añlañız.

Sıydık babın kıylayım sezgä bäyän,

Ul bäyän berlä anı küreñ gayan[95].

Törki telençä sıydık, mäğnäsen beleñ-

Künilük[96] berlä hämişä[97] eş kıylıñ.

Sıyddiq, yağni küni süzlämäk bulır,

Küni süzlägän keşe däülät bulır.

Kayu keşe teläsä däülät tämam,

Küni bulsın süzläre anıñ mödam[98].

Künilek berlä tabar däülät kamug[99],

Küni süz berlä bulır keçek-olug.

Kem oluglık teläsä daim üze –

Barça berlä huş, küni bulsın süze.

Künilärne barça il-ulus sävär[100],

Küni süzlägä keşene hak ügär[101].

Adäm uglınıñ vöcüde eçrä[102] bel,

Ber tılsım, ber älgacib[103] irer bu tel.

Kem cihan eçendä, i din olugı,

Gänc, däülät, ränc, mihnät – kamugı[104]

Ul tılsım açkıçı berlä eçeler,

Ni ki teldyn çıktı-ul başka kiler.

Tel küni bulsa, künülür äl-azak[105],

Küni bulır barçası-bu küz, kolak.

İgri bulsa tel – kamugı igeler[106],

Ul säbäbdin abruyı[107] tügeler...

...İgri bulsañ, sän tözälmäsdin, i tel,

Barçamız igri bulırmız, anı bel.

Bäs ni kilsä başka, bel, teldyn kiler,

Adämigä nä ki kıylsa, tel kıylır.

Keşe yalgan süz belä tapmas näcat[108],

Tugrı süz berlä tabar daim häyät[109]

...Här ki tottı telene – kotıldı ul,

Telene totmagan uş totıldı ul...


"Gafu kıylmak süzläre..."

Gafu, bostanınıñ[110] i tazä[111] göle,

Karşıñızda sayrap uş tel bılbılı,

Gafu babın[112] imdi huş rauşan itär[113],

Süzläre küñellärne gölşan[114] itär.

Gafu kıylmak berlä bulır ir gaziz,

Gafu kıyl barçadin, i gaqlı tämiz[115].

...Gafu kıylmak täñre boyrıkı irer,

Boyrıkın totkanga ul cännät birer...


_____________________

[1] Töhfäi märdan – yegetlär büläge.

[2] Nahuş (nähuş) – küñelsez.

[3] "Eçep kaygı eçemlegen ber-ber artlı".

[4] İztıyrab – borçılu.

[5] Äsri – küp.

[6] Tüñel (tün) – baş tart; kire kit.

[7] Utadin – dävadin.

[8] "Bu yazmış bakçasınıñ bılbılı".

[9] "Kıyın bulırmı tagın berniçä özek söyläsäñ".

[10] "İr bulırsıñmı üteneç – häleñne yäşersäñ".

[11] Dörlär – encelär.

[12] Digyar – yänä; tagın da.

[13] Ruzgyar – (ber) vakıt.

[14] İcazät – röhsät.

[15] "Min dä üteneçemne (hälemne) äytäm siña".

[16] Häkıyr – kimsetelgän.

[17] Bulayın (bulayım) – bulamın.

[18] "Däğvaçılar (gaybätçelär) süzennän kotılayım".

[19] Kıylma fozul – östenlek kıylma; (üz-üzeñne) östen kuyma.

[20] Märdanälär dik – yegetlär (ir-atlar) kebek.

[21] Kafäs – çitlek.

[22] Näfäs – mizgel; sulış.

[23] Kafilä – kärvan.

[24] "Birmäslär öleş hiç tä gamsezlärgä".

[25] Zärräçä – bik vak kisäklär sanınça.

[26] Käzzab – bik yalgançı (aldakçı).

[27] "...barlık süzeñ yalgandır".

[28] "Yulga citäkçesez ayak basma".

[29] "...üze bötenläy yukka çıgar".

[30] Diyanät – dinle (keşe).

[31] "Keşegä ikmäk aşat, i izge zat".

[32] Bakıy – mäñge.

[33] "Kararga yaramagan yakka küzeñne bakma, Buş süzgä kolagıñnı totma".

[34] İgri – yalgan; ikeyözle.

[35] "İr-atka häm hatın-kızga ber törle bak".

[36] Söfrä – tabın.

[37] Nagyah – kinät; berçak.

[38] Täğamıdin – azıgınnan.

[39] "Ägär dä öyeñä kunak kilsä".

[40] Täkällef kıylma – borgalanıp torma, kılanıp torma.

[41] Märd – keşe; ir-at.

[42] Du ğaläm – ike dönya.

[43] İbne adäm – adäm ugılı.

[44] Märdivar – gayrät iyäse; çın keşe.

[45] Bulır har – tübän bulır.

[46] İksük – kim; az.

[47] "Bel, soñına karamıyça eş itkännär".

[48] Nurı sodur – küñellär (kükräklär) nurı.

[49] "Gadellek bülegen häzer citkerep, Ğaläm şahı, ğadellek süzen iskä töşerep".

[50] "Äytim ğadellekneñ östenlegen biredä (kıskaça)".

[51] Pir-ü cävan – kart häm yäşlär.

[52] Tağätdin ziyad – barlık tiyeşle ğamällärdän artık.

[53] İğtikad – ışanu.

[54] Äsiğ itär – fayda itär.

[55] Üzgälärgä tikmäs – başkalarga timäs (citmäs).

[56] Ükeş – küp.

[57] Ber däm – ber mizgel.

[58] "İl – mämläkät ğadellek belän tapsa irek".

[59] Tikär (tiyär) – citär.

[60] Hass-u gam – barlık halık.

[61] "Gadellek belän böten il bulır – imin".

[62] Mäğmur irer – tözek bulır.

[63] Pör – tulı.

[64] "Gadellek belän härçak citärlek eş kıyl".

[65] Hämmal – yökçe, yök taşuçı.

[66] Säha – yumartlık.

[67] Taci sär – baştagı tac.

[68] Kamug – hämmäse, barısı.

[69] Sähavät(säha) – yumartlık.

[70] Gıyvaz – büläk; uñış; näticä.

[71] Ziyadä kıylır – küp itär.

[72] Sähi vasfını – yumartnıñ (yumart keşeneñ) sıyfatların.

[73] Ruzgyarda – könnärdä, zamanda.

[74] Äsrü – bik.

[75] Tigmä kön – här kön.

[76] Dankä – täñkä.

[77] “Ul häyergä (sadakaga) birer ide beren”.

[78] Härc itä – tota, çıgımga tota.

[79] Evengä – öyenä.

[80] Nagyahan – kötmägändä; berçak.

[81] Cävan – yäş yeget.

[82] İrkän – bik.

[83] "Ul balıkçı bara ide üz köyenä".

[84] Karardi – karaldı.

[85] Algusı – aluçı.

[86] Hälas it – kotkar.

[87] Äsrü – bik; nık.

[88] Lotfın – yahşılıgın, igelegen.

[89] Ber danä – ber kisäk ence.

[90] Gani – bay.

[91] "Hoday täğalä kaytardı aña küp büläk".

[92] Sıydık – döreslek, çınlık.

[93] Sadıykı – (tugrılıklı) dustı.

[94] Täqrir itäyem – añlatıp birämen.

[95] Gayan – açık.

[96] Künilük – döreslek.

[97] Hämişä – härçak.

[98] Mödam – härçak; dävamlı räveştä.

[99] Kamug – barça, hämmä.

[100] Sävär – söyär.

[101] Ügär – yaratır.

[102] Vöcüde eçrä – yäşäeşendä.

[103] Älgacib – gacäyep.

[104] "Häzinä, däülät, ränec, mihnät – hämmäse".

[105] "Tel döres bulsa, dörester kul-ayak".

[106] "Yalgan bulsa tel – hämmäse yalgışır".

[107] Abruyı – yöz suı, däräcäse.

[108] Näcat – kotılu.

[109] Häyät – tereklek, yäşäeş.

[110] Bostan – bakça.

[111] Tazä – yäş.

[112] Babın – bülegen.

[113] Rauşan itär – nurlı itär.

[114] Gölşan – küñelle, kuanıçlı; göl bakçası (kebek).

[115] Tämiz – paq; citeş.

Click or select a word or words to search the definition