Şiğırlär - Gölnur Ähmädullina-Arhipova

Ser 

Ütkänem – ul ide!!!
Bügengem – sin…
Kiläçägem – kem???
Belmim.

Üzem

Sin: "Koyaşım", – dideñ.
Işanmıym.
Küktä Koyaş bar bit inde.
Ä minem
İkençe bulasım kilmi.
Beräü genä bulıym –
Koyaş ta, Ay da tügel –
Barı Üzem!

***
Söyüneñ qadere kalmadı –
Zamana şaukımı
Keşene aldadı.
Nazlarnıñ qadere kalmadı –
Söyüsez yaratıp,
Yugalttık çamanı.
Namusnıñ qadere kalmadı –
Yavızlık yalkını
Vöcdannı yalmadı.
Onıttı zamana,
Onıttı Allanı...

Cırlar cıyam

Yazlar belän yazam –
Böre şıta.
Cäylär belän yazam –
Çäçäk atam.

Közlär belän yazam –
Yafrak koyam.
Kışlar belän yazam –
Yaz cılısın toyam,
Näfis kar börtegenä dä
Canım sıya...

Min tuyalmıym yäşäp –
Här börtektän cırlar cıyam...

Ber koçak söyü

Sine kötep zarıkkanmın,
Söyulärem ber koçak.
Par kulıma par bulmasañ,
Sünär kük yangan uçak,
Ul uçak – minem koçak.

Ötelü

Küzläreñ ötep aldı,
Kerfeklärem köyde.
Ällä yörägemä
Söyü kilde?
Küzeñ ötep aldı –
Canım köyräp yandı,
Min söyelep kaldım...

***
Ciremä işelep yaudı
Kışnıñ soñgı karı.
Ärnülärem äçe ärem bulıp
Şıtıp çıgar, ahrı.
Kümep kitä almadı kış
Açınuın küñelemneñ.
Kürdeñme ärnüläremneñ
Ak kar bulıp sibelüen?
Bu – soñgı yarsınuımdır.
Bu – soñgı tügelüem...

***
Min berni belmi idem –
Añlattıñ:
Sızılıp atuların tañnarnıñ,
Ap-ak ikänlegen karlarnıñ,
Tirän ikänlegen hislärneñ dä –
Minem sinle häzer kiçlärem.

Min berni kürmi idem –
Kürsätteñ:
Koyaş bayışınıñ kızıllıgın,
Aldagı yulnıñ ozınlıgın,
Yaktı buluın aysız tönnärneñ dä –
Minem sinle häzer könnärem…

Sin – min
Minem tähet –
Sineñ cılı koçak,
Min – alihä şul çak.

Minem bähet –
Sineñ nurlı yözeñ.
Sin – cırlanır süzem.

Minem yazmış –
Sinle-sinsez yöräk,
Sandugaçsız tiräk.

Söyüsez yaratu

– Kıyadan oçkan taşlarga
Abınmam,
Tiñ bulmagan yarlarga
Tabınmam, –
Digän idem.
– Ak hıyallarım bolganmas
Taşuday,
Üzem anıñ öçen kabat
Şaşınmam, –
Digän idem.
Kilep kerdeñ dä
Kinättän –
Uylarımnı tarattıñ…
Cannarıma ärnü alıp,
Söyulärsez yarattım.

Tabınu

Min siña tabınmadım,
Sin miña tabınmadıñ.
Sine kürgäç, abınmadım,
Sin dä bit abınmadıñ.

Ber sukmaktan atlamadık,
Tañnar da attırmadık.
Küktän yoldız çüplämädek,
Ayırılgaç, kaygırmadık.

Kisäk… Tönnär yaktırdı da
Ay nurın bergä eçtek.
Äyterseñ lä yöräklärgä
Aynıñ sagışı küçte.

İrennär tatlı ide dä,
Sagışlar açı ide.
Bu bezneñ yalgış söyüneñ
Äremdäy yäşe ide.

Sin miña tabınmadıñ,
Min siña tabınmadım.
Kar astında ezlär kaldı –
Alarga kagılmadım.

***
– Sin cir kızı tügel,
Sin – alihä, – dideñ bügen.
Küzläreñdä – söyü,
Süzläreñdä – saflık,
Al koyaşlı kügem.

– Sin – alihä! – şuşı süzeñ
Yäşel ülän, ap-ak çäçäk.
Yazga küçte salkın közem.
– Sin – alihä!
Küzläremdä kalsın küzeñ,
Ä yöräktä – şuşı süzeñ...

***
Köçle buldım gomer buyı,
İnde köçsez bulasımı?
Köçle iñnärgä tayanıp
Gomer yulın uzasımı?

– Köçleneke zamana, – dip
Äytälär, bu döres mikän?
Barı nahak, yalgan süzlär
Köçlelärne köçsez itkän.

Sineñ iñne köçle diyep
Kilä kayçak tayanasım.
Köçsez bulıp kılanmıyça,
Köçle bulıp baş kuyasım...

Adaştım sinsez genä
Min sine üzem yugalttım,
Barı tik üzem genä!
Kaldı bäğırne ärnetep
"Köt!" – digän süzeñ genä.

Min sine üzem yarattım,
Barı tik üzem genä!
Kaldı yöräkne sızlatıp
"Yuk!" – digän süzeñ genä.

Min barı üzem aşıktım,
Barı tik üzem genä.
Yalgıştım, üzem yalgıştım.
Adaştım sinsez genä.

***
Sin bütän kilmässeñ inde,
Canımnan kudım sine.
Yalgışlar ilendä bulgan
Yazmışım ideñ minem.

Sinsez genä kitärmender,
Basıp yöräk yarsuın.
…"Yartı bähet – bähet tügel!" –
Dide çal Çulman suı.

***

Yalgış oçraştı karaşlar,
Yalgış totaştı kullar,
Yalgışlı yazmışka iltte
Yalgış oçraşkan yullar.

Yazmış yomgagı sütelde –
Yalgış törelgän ide.
Yalkını uçaknıñ sünde –
Ul bit sürelgän ide.

Yalgışlı yazmışlar cile
İsmäsen ide kabat.
...Tañ aldınnan töşkä kerdeñ,
Töştä yalgışsız yarat!

***
Nigä kagıldıñ miña
Sin nazlı kulıñ belän?
Nigä kerdeñ cannarıma
Ber yotım söyü belän,
Osta uynıysıñ, beläm...

Sin bar...

Süz birdem bügen üzemä –
Sineñ hakta uylamaska,
Sine kürgäç söyenmäskä –
Yäş bala kük kuanmaska.

Süz birdem bügen üzemä –
Siña bütän kürenmäskä,
Almagaçtagı almaga
Häva kebek ürelmäskä.

Süz birdem bügen üzemä –
Sin genä dip yäşämäskä.
Yöräktä kük kükräsä dä
Sine kürgäç yäşnämäskä.
Süz birdem äle bügen...
Üzemä üzem..

***
Sarı sagışlar ilenä
Tagın kildem.
Külmägemneñ min sarısın
Alıp kidem.

Kara yañgırlar ilenä
Yalgız kerdem.
Küz yäşemneñ ut börtegen
– Mä, al! – didem.

Sarı tügel, kara sagış
Can uradı.
Söyüemne sarı közdä
Yat urladı.

Can ärnetep, közläremdä
Tagın kaldım.
Kara yañgırlar ilendä
Söyü yandı...

Yafrak mähäbbäte

Yafraklarnıñ cirgä oçkan çagı.
Küñellärneñ moñsulıkka törenep
Sarı sagışlarnı koçkan çagı.

Yafraklarnıñ cirgä yatkan çagı.
Sagınularga, ärnülärgä tüzmi
Yöräklärneñ uçak yakkan çagı.

Yafraklarnıñ cirne söygän çagı.
Parsızlarnıñ yalgızlıktan kaçıp,
Söygännären genä ezlär çagı.

Yafraklarnıñ cirne üpkän çagı.
İrennärneñ sine yuksınıp,
Siña susap, sine kötkän çagı…
Yafraklarnıñ cirgä oçkan çagı.

***
Ällä nigä tañ aldınnan
Yokılarım kaçtı küzemnän.
Uyım belän artlarıñnan kittem,
Uyım belän çaptım ezeñnän.

Ällä nigä tagın yar buyına
Kilep çıktım yalgız sukmaktan.
Allarımda çayrap Çulman yata,
Kay arada sızılıp tañ atkan.

Ällä nigä tagın sine uylap
Uyım oça bulıp kübäläk.
Ällä küzläremnän yäşem tamdı,
Çık koyıldı bugay tägäräp...