Restoranda

(yumoreska)
– İsänmesez, häyerle kön! Yakınlaşıp kilgän bäyräm belän...

– İsänmesez! Märfuga, kara äle nindi kulturnıy restoranga alıp kildem min sine, ofitsiantına qadär iğtibarlı.

– Yegerme yılga ber alıp kildeñ inde...

– Zato ber kildek – berägäyle bulsın, rähätlänep aşap-eçep, küñelle itep utırıyk äle.

– Sezgä närsä täqdim itärgä, – ofitsiant kıyusız gına alarnıñ süzlären bülep üzeneñ barlıgın belderde. – Çäy alıp kilimme, ällä kofemı?

– Çäy...

– Karanımı, ällä yäşelneme?

– Karanı!

– Söt belänme, ällä sötsezme?

– Söt belän.

– Şikär salıymmı?

– Äye, tülke şikär tügel, ä öç bal kalagı şikär komı salıgız...

– Bolgatıymmı?

– Üzebez bolgatırbız... Ä sez çäyne nindi suda peşeräsez?

– Añlamadım...

– Çişmä suındamı, ällä krannan gına agızıp algan sudamı?

– Bezneñ direktor bu mäsälägä bik citdi karıy, sunıñ sıyfatın şähsän üze daimi tikşerep tora. Gomumän, yugarı kategoriyäle restoranda utırasız sez, nindi süz ul, älbättä çişmä suında...

– Ä sez nindi çäylär täqdim itäsez?

– Hindstan, Şri-Lanka, Yaponiyä, Gruziyä, Kıtay, Krasnodar krayı häm başka çäylär...

– Takta çäyme, ällä börtekleme?

– Canıgız nindine teli...

– Artık essene kiteräsezme, ällä beraz suıngannımı?

– Älbättä, beraz suıngannı. Esse çäyne eçep bula meni anı.

– Ä bez esse çäy yaratabız şul. Kofe eçärbezder alaysa, äye bit, Märfuga?..

– Nindine alıp kilim?..

– Kolumbiyä, Meksika kofesı, yuk... Ruanda, Keniyä, yuk, yuk, tuktagız äle...Salvador, Efiopiyä, Yavanıkın, yuk... äydägez Perunıñ “Nort” sortlı, ere itep tarttırılgan kofesın alıp kilegez. Söt öste, yuk... artık maylı bulmagan söt, ike bal kalagı şikär komı, yuk... ike şakmak şikär, tülke çögenderneke bulmasın yäme, ä şikär kamışınnan eşlängänen salıgız. Bolgatmagız, minem çınayakka ber-ike bal kalagı biş yoldızlı ärmän konyagı salıgız. Yuk, salmagız, sötle kofega anı salmıylar... Ber zur bällür ryumkaga ikeyöz gramm salıp kiterersez. Tä-ä-äk, kara häm kızıl uıldık belän buterbrod, kazılık, pekinça kızdırılgan ürdäk, şokoladlı tuñdırma, çebeş itennän paprikaş, desertka-a...ispança “Patşabikä” pudingı, frantsuzça bulka-brioş... Katalonça tutırılgan käbestä, Andalussça apelsin salatı, ike “Meri” kokteyle alıp kilegez. Ä kokteylğä sez nindi arakı salasız?

– “Smirnov” inde... iñ sıyfatlısın salabız. İlle gramm arakıga yöz gramm tomat sutı, kara borıç, toz, ike tamçı “Tabasko”, öç tamçı “Vusterşir” sousı salabız, petruşka belän bizibez...

– Alıp kilegez.

Ofitsiant zakaznı ütäü öçen kuhnyaga yünälde.

– Ä sin bu qadäre yat çit il aşamlıkların, eçemleklären kaydan beläseñ? Ällä minäytäm söyärkäñ bulıp, restorannarga yış yöriseñme, ä?..

– Iştu sin Märfuga, ni eşläp sinnän başka yörim di! Restoranga barabız digäç ber atna sineñ aş-su kitaplarıñnı yatladım...

– Şulay dip kotıl!

– Gafu itegez, – Yannarına yänä tege ofitsiant kilep bastı. – Kokteyldän başkaların öç minuttan alıp kiläm.

– När-r-s-sä-ä-ä?! Ä kokteyl?..

– Tagın ber märtäbä gafu ütenäm, petruşka betkän ide, anıñ urınına ukrop belän bizäsäk yaramasmı?

– Märfügä, äyttemme min siña, ul restorannarda ber yünle-rätle närsä dä yuk, dip, äyttem. Kürdeñme üz küzläreñ belän, ışandıñmı inde häzer! Äyttem bit vakıt uzdırıp, akça tuzdırıp yörmik dip. Başka ber närsägez dä kiräkmi – yöz, yuk... ikeyöz gramm ärmän konyagı häm tozlı kıyar alıp kilegez!

– Ä sezgä, hanım närsä alıp kilergä?

– Miña su... saf, çista çişmä suı alıp kilegez.

Berazdan mölderämä konyak salıngan bällür fucer, tozlı kıyarlı tälinkä totıp ofitsiant kilde, niğmätlären östälgä kuydı. Väli ber hatınına, ber bällür fucerga, ber ofitsiantka karap aldı da, konyaknı kütärep eçte, tozlı kıyarnı beraz isnäp tordı da keterdätep aşıy başladı. Ofitsiant huşı kitep, başın çaykap aña karap tordı. Ul tiz genä yögerep ber şeşä konyak, zur tälinkägä tutırıp tozlı kıyar alıp kilde. Välineñ fucerın tutırıp eçemlek saldı, kıyarların aldına kuydı.

– Äfändem, tagın berne kütärep, kıyar aşap kuyıgız äle, tülärgä kiräkmi, minem isäptän bulır...

Sıylaganda su eç dilär, ä monda zatlı konyak, citmäsä buşka di. Väli cif-f-färep, kıyar kaptı. Şul vakıt bu märäkäne kararga zalda utıruçılar, başka ofitsiantlar da alar yanına kilep bastı. Barısı da tagın kıstıy başladılar. Väli dä, Märfuga da restoranga berençe kilgän keşene şulay buşka kıstap eçerü ğadäte bardır dip uyladılar. Şulay itep ul yänä ike fucernıñ töbenä töşte. Beraz kandala täme kilsä dä, konyak zatlı, şäp ide – irneñ böten tänenä cılılık yögerde.

– Kart, bolar sine isertergä çamalıy ahırı, – dide aptırauga töşkän Märfuga.

– Çınlap ta äytegez äle zinhar öçen, närsä dip mine buşka zatlı, biş yoldızlı konyak belän sıylıysız? – Väli soraulı karaşın ofitsiantka töbäde.

– Äfände, min bu restoranda yegerme yıl ofitsiant bulıp eşlim, şul vakıt eçendä sez konyaknı tozlı kıyar belän eçüçe berençe keşe...

– Äydä, Väli bulmasa öygä kaytıyk. Kaytışlıy kibettän ber yartı alırmın, tozlı kıyar üzebezneke bar, – Märfuga kaytırga cıyına başladı.

– Märfuga, kaytıp yarıp kına “çikmänle” bäräñge peşerik, peşkäç bäyräm hörmätenä anı üzem ärçermen.


Click or select a word or words to search the definition