Hıyal

(yumoreska)
Kiram Kärimoviç podezd işegen açıp, aşıkmıy gına tışka çıktı. Şoferı anıñ çıguın kürep, baskıç töbenä ük kilep tuktadı. Ul kiñ itep işegen açıp «Volga»nıñ algı utırgıçına utırdı, möhim käğazlär salıngan kalın papkasın artkı utırgıçka taşladı. Zatlı sigaret kabızıp, açık täräzädän tötenen tışka örde. Maşina kuzgalıp kitte.

Kiram Kärimoviçnıñ küze balalar mäydançıgındagı ber törkem irlärgä töşte. Alar düşämbe kön irtän säğat sigezdä (!) cıyılışıp sıra eçep utıralar ide. «Eh, eşkä barası bulmıyça, alar kebek rähätlänep sıra çömerergä! Miña kön dä eşkä şul. Kön sayın diyärlek kiñäşmä-cıyılışlar, ya citäkçelek çakıra – sıra, alkogolle eçemlek ise kilsä bette baş... Menä şul räveşle könnär, aylar ütä. Cäyelep utırıp, irkenläp ber krucka sıra eçälmiçä gomer uza. Ul bik kiräkle keşe– yal köne dip tormıylar yugarıdagılar çakırıp kına tora. Barmıy çarañ yuk. Kötep algan otpuskı vakıtında da tıngı birmilär. Eh-h-h, ber genä krucka sıra eçärgä...» dip tatlı uylarga birelde ul. Bu anıñ berençe genä uftanuı tügel ide.

Kiram Kärimoviç ofista eş bülmäsenä barıp ğadättägeçä yomşak känäfiyenä çumıp diyärlek utırdı, hezmätkärlären cıyıp tiz genä biş minutlık kiñäşmä ütkärde. Annarı eşlekle tös çıgarıp küptänge ğadät buyınça kompyuter ekranına töbälde. Tege yäki bu yomış belän kergän urınbasarları, hezmätkärläre belän kıska gına söyläşte, boyırık birde. Tegeläre «boss»larınıñ ekranga töbälep ihlas eşläp utıruın kürep artık bimazalamaska, vakıtın almaska, tizräk çıgıp kitärgä aşıktı. Ä ul kompyuterda... köne buyı kärt suktı. Töşkä qadär sekretarennan çäy, töştän soñ kofe kertterä. Uynap küzläre talgaç, telefonnan ozaklap başta hatını, annarı tugannarı, dus-işläre belän irkenläp söyläşä. Karıysıñ – inde eş köne dä tämam. Eş barda vakıt bik tiz ütä bit ul...

Şulay Kiram Kärimoviç menä unsigez yıldan artık «Timer-beton konstruktsiyälär häm izdeliyelärne tutıgudan saklau baş idaräseneñ cidençe filialınıñ proyıktlau institutına karagan makulaturaga tapşırılası dokumentlar, möher sugılmagan blanklar, eş häm eşkä bötenläy kagılışı bulmagan vak-töyäk başka käğazlärne berençel eşkärtügä tapşırunı oyıştıru» açık aktsionerlar cämgıyate kollektivına «citäkçelek» itä. Eş köyle bara, SSSR zamanında uk cayga salıngan bit ul. İl tarkalgaç iseme genä üzgärde, döreseräge – zamança süzlär östälde. Ul häzer oyışma citäkçese tügel – prezident; utız yıl gruzçik bulıp eşlägän mäñge iserek Väli – yöklärne transportlau bülege menedcerı (ul utız yıl niçek käğazlärne kapçıkka tutırıp, cilkäsenä salıp taşısa, äle dä şulay eşli); idän yuuuçı, cıyıştıruçı Sälimä apa – ofisnı tärtiptä totu häm kärzinnärdäge çüpne sortlarga ayıru buyınça menedcer... Täk ıştu häzer, siñaäytim, ber gadi kara eşçe kalmadı.

Läkin uylamagan cirdän nindider buş başlar arkasında dönyada iqtisadi krizis başlandı. Bu körçek tizdän Kiram Kärimoviç yäşägän şähärgä dä kilep citte. Ber könne onıtılıp kitep kompyuterda kärt sukkanda elektron poçtadan hat kilde. Hat baş idarädän häm bik kıska, läkin tirän eçtälekle ide: « Finans krizisı säbäple sezneñ cämgıyät irtägädän beterelä. Binanıñ işegen bikläp, açkıçın bügen kiçke säğat sigezgä miña kiteregez. Korroziyev.» Şulay itep Kiram Kärimoviç häm anıñ dürt yöz keşelek berdäm, uñgan kollektivı eşsez kaldı. Aktsionerlar cämgıyateneñ prezidentı öçen «dolçevita» yağni tatlı tormış bette, bötenese sabın kuıgı kebek şartlap yukka çıktı. İdarädän başka törle eş tä täqdim itmädelär, üze citäkçelek itkän cämgıyätkä böten gomeren bagışladı bit.

Ul bügen irtän ğadättägeçä tordı, yuındı, kırındı, huş isle kıymmätle huşbuyın sörtte. Aş bülmäsenä kergäç aptırap kaldı–östäl buş ide, irtänge aş yuk. Şul vakıt avızın zur açıp isnäp hatını kürende.

– Sin närsä, kayda cıyındıñ? Siña bit eşkä tügel!– Hatınınıñ bu süzläre anı küktän cirgä töşerde. Kiram Kärimoviçka moñsu bulıp kitte. Ul täräzädän karap tışnı küzätte: irtä tañnan keşelär, maşinalar kaydadır barısı da aşıga. Anıñ küze tege balalar mäydançıgına töşte. Anda ber törkem irlär cıyılgan. Kiram Kärimoviç hatını sizgänçe tiz genä kiyenep alar yanına yögerde.

Dürt ir zur «balon»nan sıra çömerälär ide.

– Sezneñ yanga mömkinme?– dide Kiram Kärimoviç kıyusız gına.

– Älbättä, mömkin, – dip irlär şaulaşıp, ber-bersenä karaşıp aldı. Kırınmagan, kıska buylısı yakınrak kilde. – Bezneñ sıra häm başka katırak eçemleklär söyüçelär kollektivına kuşılu öçen berençe , kabul itü vznosıñ barmı soñ?

– Gafu itegez, añlamadım...

– Şkaf kebek taza keşeseñ, ä antrisoleñ buş... – Anıñ bu süzennän örkemdägelär eçlären totıp şarkıldap kölergä totındı. – Bezgä kuşılırga akçañ barmı dim?

Kiram Kärimoviç kesäsendäge akçasın birde. Kırınmagan keşe akçanı sanagaç: «Çto-to sin, brat kollektivka bik slabo kuşılasıñ, minemçä. Berençe küreşü, berençe mäcles ul yäşen atkandagı kebek istä kalırlık bulırga tiyeş»,– dip soraulı karaşın taşladı. Hatınınnan yäşerep cıygannı çıgarırga turı kilde.

Tege ir berniçä minuttan kibettän arkı, sıra şeşäläre kütärep kilep tä citte. Stakannarga sıra, anıñ östenä arakı saldılar. Kiram Kärimoviç eçep cibärde, eçemlek bik tiz başına bärde. Arakı kuşılgan sıra tämsez, äçe ide. Şul vakıt ul «şulay irtän irtük sıra eçärgä» dip tatlı uylarga birelüen isenä töşerde. Eh, kayvakıt teläklärneñ kabul buluı, hıyalnıñ çınga aşuı turında uy başına kilmägän bit... Ul küñele tulıp yılap cibärde: şatlıktanmı, ällä kaygıdanmı – sıra eçüçe irlär monı añlamadı.

Click or select a word or words to search the definition