Bez Unberäü İdek

(şiğırlär)
Bez unberäü idek

Min töşemdä unber yoldız kürdem,

Barısı da yaktı üzençä...

Şäl yabıngan Ay şularnı yua

İneş suı alıp çümeçkä;

Ä ineşe – bezneñ şul Sölçä.

***

Äni bezne sanaganda, kayçak

Yalgışıplar betä, butala:

Välit, Färit, Şäü... äy... Şärif, Şäükät...

Barısıda bala şul, bala.

Üskän bersen yulga ozatkan sayın,

Kalgannarın sanap yuana:

Färğat, Räğat... tagın biş imgäk bit,

Unber malay – unber divana;

Unber ir-egetkä ber ana.

Üze ukıy, üze oyık bäyli,

Ayaklarda bişek tirbätä:

Uñ ayakta – igez Ölfät-Tälğat,

İkençese – Ähät-Cäüdättä.

Unberençe olan – töpçek bala,

Un äzile berdänber Näühat,

Kay arada olıgaygan digen,

Öç balalı bala, nihayät?!

***

Berçak sanıy – çıkmıy: Tälğat kaya?

Gürgä yattı, äti yanına...

Barıber sanıy, unber isem atap,

Unber çagıbıznı sagına.

***

Äni däşä: “Välit, sinme soñ ul?

Kaysıgız bar anda, keregez!”

“Un enele äziyebez kitte...

Ahirättä tagın berebez”.

***

Künegälmi küñele bez kimügä,

Aña haman unber kürenä...

Şäükät isemen dä, yäşkä törep,

Yaşerep kuydı küñel türenä.

***

Min töşemdä unber yoldız kürdem,

Şäl yabıngan Aynıñ yäş çagın;

Anıñ kömeş yaktısına ürelep,

İşäyälär yoldızlar tagın.

Bu töşkä ber tagın keräm äle,

Unber bulıp kalırbız anda;

Bezne cıyıp, äni tabın yasar,

Baş iyärbez äni uzganda.

Unber yoldız bez bulırbız ul:

Välit, Färit, Şärif, Şäükät tä,

Färğat, Räğat bulır, Tälğat, Ölfät,

Ähät, Cäüdät, Näühat, älbättä.

Beläm, “ÄNİ” digän ber süz bulır,

Ber süz bulır unber yöräktä.

"Beznekelär bit ul!" kitabınnan






ÇEÇNYaDAN HAT
(şiğırlär)
Çeçnyadan hat
Okop – öyem. Payık – aşım.
Pulyalarga mişen – başım.
Tirä-yagım – timerçıbık,
Bulmıy şunnan tışka çıgıp.
Çäneçkele timerçıbık –
Yäşlegemnän ber kıypılçık:
Bez yatabız, okop kazıp,
Cide soldat – betkä azık.

Bez ütkän yul: Kazan – Nazran,
Üze ozın, üze arzan.
Ber çişendek, ber kiyendek,
Soldat gomere – ber tiyenlek.
Nasıyp rizık yörtä, dilär,
Sugışlarga kertä, dilär;
Sugışlarda yazmışlarnı
Yazgan täñre, belmim, barmı?!.

Simez mayor kölä tıştan:
«Sin burıçlı, - di, - tumıştan:
Räsäy – anañ, Mäskäü – atañ,
Siña alar – izge Vatan!»
Çäneçkele timerçıbık,
Yatam «kalaşnik»nı koçıp,
Mayor kuşsa – tözim, atam,
Boyıra dip şulay Vatan.

İrtägä vzvod utka kerer,
Çeçen aulı yuk iteler,
Şunnan Mozdok yulı, beläm,
Tulıp agar tabut belän.
Çäneçkele timerçıbık
Ozatalmas, yäsin çıgıp,
Alsalar da kara häbär,
Äti, kilep, mine ezlär.

Bezne kötä, di, Groznıyda
Ak kiyemle märgän kızlar.
Soldat belmi üz yazmışın,
Kızlarga bez – tere – mişen.
Kaf kızları – çibär kızlar –
Mäyet sayın sızık sızar,
Urıs mayor anıñ sayın
Sıypar haman pogonkayın.

Öyem – okop. Ğailäm – vzvod.
Alda – ülem. Artta – Mozdok.
Hatlar yazdım, tönnär çıgıp:
«Tirä yagım – timerçıbık...
Geroy bulmay – batırçılık!
Şım yatabız, okop kazıp,
Cide soldat – etkä azık...»
1995 yıl

Timä, söyeklem, şomırtka!
Şomırt tälgäşläre täräzäm karşına
Salınıp-slaınıp töşkän – öz dä kap!
Kara, kara! Şomırtım bakçanı tarsına,
Yaşel yafrakları yaktılıknı kitkän kaplap.

Ä arada börtek kara küzçeklär,
Kızıktırıp , yaltırıylar, üçekläp.
Söyeklem, ürelmä, almasana,
Ul maturlık sıymas sineñ uçıña.

Şomırt özim dip kenä dä suzılsañ,
Yalangaç ak belägeñne kürep, kürşelär:
«Kara bu şaytan kızın, kahär sukkan,
Tagın monda kungan ikän», - diyeşerlär.

Könçe kübälägem minem
Eltır çäç tolımnarıñnı übäm:
Siherldeder: kükrägeñä, bazmıy, sulışım örsäm,
Kükkä tiyä sıman baş tübäm.

Ber kız turında sorıysıñ. Nigä,
Küptän ütkän-betkän hälne avır alıp küñelgä,
Nigä inde şulay köyenergä?

Yalgan süzgä tügel, miña ışan!
Telem añlatalmasa da yöräktäge utımnı ,
Añla, zinhar, küz karaşımnan!

Cılı rähät ezlim kuyınıñnan,
Ä uyıña kersä şiklär, yanam min, gazaplanam.
Taşla şigeñ, koç muyınımnan!

Sin yuk inde...
Sin yuk inde... Ä min yanam haman;
Küpkä mikän citär sulışım?
Yörägemneñ pıskıp yatkan utın
Dörlätmäkçe bulam tırışıp.

Ä bit ul çäçäklär, tönge nurlar
Dörlägännär ide küklärgä;
May ayınıñ yäşennäre bulıp,
Äy, telägän idem kükrärgä...
Küzläreñä kerep kükrärgä...

Ul küzlär...
Ul küzlärne käfennärgä tördem...
Käfennärgä kündem ahırısı.
Süngän tañnar töşläremä kersä,
Yannarıña kilä barası...
1996