Köşpendiler - III - Qahar

Esirkegen kelgende Kümis üide joq i̇eken. Altynşaş i̇ekeui jetim balalardy i̇ertip qala şetindegi ormanğa seruenge ketipti. Jas jigitti generaldyŋ özi qarsy aldy. Būnyŋ Peterburgke oquğa bara jatqanyn i̇estip, tipti i̇erkin, aşyq söilesti.
— Oqy. Bilim alyp tezirek qait, — dedi ol bir sözinde İesirkegenge, — senderdei közi aşyq azamatyn kütip otyrğan i̇elderiŋ bar.
— Peterburg bizdi kim i̇etip daiyndaitynyna kimniŋ közi jetken, — dedi İesirkegen generaldyŋ jyly sözi köŋilin tebirentip, — mümkin menen de voiskovoi starşina Lebedev sekildi orystyŋ bir qanşelek ofitserin ister...
— Joq, sen ondai jolğa tüspe, — dedi şyn oiymen general Gens, — Peterburgte demokratşyl, aqyl oi iesi kisiler köp. Solarğa jaqyndai bil. Olar seni qandy jolğa salmaidy...
Esirkegen aŋ-taŋ. Orys generaly. Aityp otyrğany patşa generalyna jat oilar. Onyŋ i̇esine bağanağy jigittiŋ «būl janaraldyŋ özi qyzyq adam...» degen sözi tüsti. «Ras qyzyq adam boluy kerek... Bir rette şyn aq jürek jan... Älde menimen jai qaljyŋdasyp otyr ma? Solai sekildi... Aq jürek adam bolsa, Käribai şaldyŋ aulyn nege şaptyrdy? Sondağy jazyqsyz tögilgen qanda mūnyŋ da ülesi bar i̇emes pe?!»
Käribai şaldyŋ aulyndağy körinis köz aldyna i̇elestep ketkende İesirkegen özin özi ūstai almady. Bolğan uaqiğany generalğa tegis aityp berip, «būğan kim aiypty?» degendei Genstiŋ betine qarady.
General ün-tünsiz ūzaq otyrdy da, älden uaqytta baryp:
— Meksika, Peru jerlerin ispandyqtardyŋ qalai bilep alğanyn i̇estigeniŋ bar ma? — dedi. Konkistadorlar jergilikti jūrttyŋ birin qaldyrmai qyrmaq bolğan. Tipti qazirgi Amerika, Angliiä otarşyldarynyŋ saiasatyn alsaq onda da sol qiiänat. Būlar da bir indeets, bir negr qaldyrmai dünieden joq i̇etuge daiyn... İndeets pen negrdi birjolata qūrtyp jiberuge tek qara jūmysqa, plantatsiiälarğa tegin paidalanatyn küş kerek... sondyqtan ğana olardy qūl retinde rezervatsiiälarda amalsyz ūstauda... İeger orystyŋ Gorçakov, Skoblev sekildi generaldaryna salsaŋ osynau keŋ dalada birde-bir qazaq qaldyrmauğa bar. Biraq būlar orys halqy i̇emes, orys halqy tügil sanaly oqyğandaryna da jatpaidy, būlar Nikolai Palkin sekildi otarşyl patşanyŋ auyr kürjileri. Qazaq basyna töngen osyndai auyr kürjilerdi biz şamamyz kelgenşe jeŋildetuge tyrysudamyz. Biraq birden bar oiyŋdy iske asyra almaisyŋ, — ol säl toqtap qaita söiledi. — äzirge biz azbyz, olar köp. Halyq äli ūianbai jatyr. Sondyqtan mūndai ülken küreste jaŋağy sen aitqandai uaqiğalar bolyp tūrady. Biraq qazaqta maqal bar ğoi: «Bitke ökpelep, tonyŋdy otqa salma» degen, aq patşağa ökpeleimin dep orystyŋ demokratşyl adamdarynan bezuge bolmaidy. Sen de bezbe, öitkeni olar qazaq sekildi kişkentai ūlttyŋ ülken qaiğysyna ortaq.
Esirkegen general sözinen ülken äser alsa da ündemedi, auyr jarasyna şipa tapqandai, tyŋdağan üstine tyŋdai bergisi keldi.
— Tübi, — dedi general Gens, — qazaq halqy orys halqymen dostasady... Al oğan deiin patşa ağzamnyŋ degeni bolady. Qazaq jerinde onyŋ otarşylyq saiasaty äri ketkende i̇endi bir jiyrma jyldyŋ işinde aiaqtalady. Küş qazir Rossiiä patşasynyŋ jağynda. Rossiiä otarşylyq saiasaty degenine jetpei toqtamaidy. Al öz maqsatyna jetu üşin aq patşa aianbai qan töguge bar. Sondyqtan osy jiyrma jyldyŋ işinde qan neğūrlym az tögilse, soğūrlym būl qiiänat qazaq halqyna jeŋil tüsedi. Biraq mūny basy Kenesary bop ūqpaidy. Olardyŋ qimyly pilge ürgen qanden küşikpen teŋ...
Däl osy kezde Altynşaş pen Kümis kelip söz bölinip ketti, biraq Genstiŋ aitqandary İesirkegenniŋ jüreginde qūran sözindei jattalyp qaldy.
Kümis İesirkegendi tuğan ağasyn körgendei közinen jasy parlap, qūşağyn jaia amandasty.
Amal ne, ūzaq söilesuge mümkinşilikteri bolmady. İesirkegen i̇erteŋine Peteburgke jedel baratyn jämşiktermen birge jürip ketti. Til ūşynda aitylmağan syr, köŋilde şeşilmegen jūmbaqtar kete bardy.

III

Bir myŋ segiz jüz qyryq birinşi, qazaqşa Siyr jyly, qyrküiektiŋ jetisi küni, Alaşahannyŋ beiitiniŋ basynda üş jüzdiŋ aqsaqal, bileri jinalyp Kenesaryny aq kigizge salyp, han köterdi. Būl kezde İosif Gerburt-Jüsip Tor-
ğaida i̇edi. Kenesary han boldy degendi i̇estigennen-aq Jüsip qatty renjidi. Qazaq i̇eliniŋ patşa otarşylyq saiasatyna qarsy küresin Kenesary öz armanyna jetuge paidalanğanyn i̇endi tüsinip, köterilistiŋ keleşegine qauiptene qarady. «Kenesarynyŋ han boluy, onyŋ öz armanyna jetken jeri, biraq būl halyq i̇ereuiliniŋ bitken jeri. İendi jūrt öziniŋ bostandyğy, jeri üşin i̇emes, Kenesary kötergen jasyl tuly handyqty qorğaimyn dep alysuğa mäjbür bolady. Būdan äri soŋynan i̇ergen i̇el künnen-künge azaia tüsedi. Aqyrynda kökeikesti tilegine jete almaitynyn ūqqan halyq odan birjolata bezedi. Būqara jūrtqa būdan bylai qarai Kenesaryğa i̇erip qyrylğanşa, jan saqtau üşin Rossiiä imperiiäsynyŋ qol astyna kirgen jön. Bäribir Rossiiä imperiiäsy Kenesaryny han i̇etip qoimaidy. İerteŋ qalyŋ qolmen şabady. Halyq mūny neğūrlym tez tüsinse, oğan Rossiiä patşalyğyna soğūrlym bağynu tiımdi. Biraq osyny halyq tez tüsiner me». Halyq köterilisiniŋ tübi baryp feodaldyq, handyq tartysqa ainalğanyn körgen İosif Gerburt-Jüsip i̇endi Kenesary ordasynan ketpek boldy. Biraq on jyl ömiri ötken, janyndai jaqsy körgen qazaq i̇elin basyna qaterli kün tuğan kezde tastap ketudiŋ retin taba almady. «Han bolyp şyqqan biıgi — qūlağan qūzy i̇ekenin Kenesarynyŋ özi tüsinbegen künde de onyŋ janynda Taimas, Sidaq qoja sekildi aqyldy adamdar bar i̇emes pe, olar nege tüsinbeidi? İeŋ bolmasa solarmen söileseiin, soŋdarynan i̇elin, jerin qorğap i̇ergen qalyŋ būqara Kenesarynyŋ aldağanyna közi jetkende būlardan qol üzetinin aitaiyn. Mümkin aqyl aitar törege», — dedi ol işinen.
Biraq Jüsip i̇eki jağdaidy i̇eske almady. Biri Kenesary bes jyl ūrys-aiqastyŋ işinde, öz maŋyna tar jol, taiğaq keşu kün tusa tastap ketpeitin, äigili batyrlardan, töre tūqymy tuğan-tuysqandarynan tabandy serikter jinap, olardy jūmylğan jūmyryqtai, tastai i̇etip ūstai bildi, Būl batyr, sūltan, bilerdiŋ ärqaisysynyŋ soŋynda az bolsyn, köp bolsyn jeke auyly, ruy bar. Ruşylyq äbden qanyna siŋgen qazaq batyry, biı qaida bastasa sonda barady. Kenesarynyŋ qasynda mūndai serikteri bar degen söz — i̇eli bar degen sözben teŋdes. Handyqqa, mansapqa, baqqa talasatyn adamdardyŋ i̇eŋ aldymen maŋaiyna özin satpaityn tabandy kisilerdi jinap aluy i̇ejelgi ädetteri. Mūndai tirektersiz qandai aqyldy qairatker bolsa da oilağan maqsatyna jete almaidy. Kenesary da būl ädisti jaqsy paidalana bilgen adam. Onyŋ bir myqtylyğynyŋ özi de osynda i̇edi. «Tek Baitabyn batyr ğana şi şyğarğaly jür me, qalai deidi işinen sūltan, i̇eger közim şyn jetse...» İekinşisi: būryn basqa ülgide memleket bolyp körmegen, äli de feodaldyq, ruşylyq satyda jürgen qazaq i̇eline handyq degen ūğym — jeke i̇el bolyp, öziniŋ jerin, i̇erkinşiligin saqtau degen ūğymmen bir. Qalyŋ būqarağa han sailau degen ūğym, onyŋ jeke i̇el bolyp kösemimizdi sailadyq degen ūğymmen ūştasyp jatady. Osyndai tüsiniktegi qalyŋ būqara, alğaşqy kezde öziniŋ Rossiiä patşasynyŋ otarşylyq saiasatyna qarsy bas kötergen qimylyn aqyrynda kep bostandyqtary üşin i̇emes, Kenesarynyŋ handyğy üşin küresine ainalyp ketkenin aŋğarmady. Şynynda da Rossiiä patşalyğyna bağyndym dep bitim istei tūryp Kenesarynyŋ özin han kötertui, i̇el qamyn i̇emes, öz qamyn oilauy i̇edi. Būl baqqūmar sūltannyŋ ğana tragediiäsy i̇emes, bostandyqty köksep aldanğan halyqtyŋ da tragediiäsy i̇edi. Osy tragediiäsyn tüsinbegen i̇el Kenesarynyŋ soŋyna i̇erip tağy da bes jyl küresti, aqyrynda qanğa batyp qyryldy...
Kenesary qozğalysynyŋ i̇endi halyqqa qanşalyq qauipti i̇ekenin tüsingen Gerburt-Jüsip Qasym balasynyŋ qandai küşti adam i̇ekenin de i̇endi ğana ūqty. «Tarihtyŋ är satysynda, halyq armanynyŋ bir toğysqan tüiindi kezderinde osyndai adamdar tuady. Olar özderiniŋ maqsattaryna jetu üşin halyqty da, tarihty da, bärin de paidalana biledi. Būlarda da qūr ğana qanypezerlik, adamdy aiamastyq qana i̇emes, aqyl da, amal da mol keledi. Kenesary da sonyŋ biri. İeger osyndai adam milliondağan halqy bar ülken i̇elge jaratylsa qaiter i̇edi? Azğantai qazaq halqyn qanşa qanğa batyrsa, ülken i̇eldi de sonşa qanğa batyrar i̇edi. Onda Kenesary qozğalysy kişkentai i̇el i̇emes, ülken i̇el tragediiäsy bolar i̇edi. Halqynyŋ kişkentailyğynan būl i̇eldiŋ ülken tragediiäsy özge jūrttyŋ közine kişkentai tragediiä bolyp körinedi. Sondyqtan da keide «Evropa habarşysynda» ğana qazaq qozğalysy turaly qysqa-qysqa habarlar şyğady. Rossiiänyŋ şyğys būryşynda qandai aiqastar bolyp jatqanyn İevropa i̇elderi tipti bilmeidi. Al tüsingen adamğa būl — kişkentai i̇eldiŋ tragediiäsy. Qazaq jerine i̇endi būrynğydan da ülken qaiğy keldi. Ol qaiğy közden jas, jürekten qan bop ağady. Kenesary jūrtty Rossiiä otarşyldyq saiasatyna qarsy köterip, aqyrynda özi han boldy. İendi sol tağymnan tüspeimin dep halyqty ajalğa qarsy aidap salady. Al ony äli künge deiin i̇eliniŋ qamyn oilağan kemeŋger dep tüsinetin jūrt mūnyŋ soŋynan tağy i̇ere tüsedi. Mūndai jağdaidy tarihta jalğyz Kenesary paidalana bilgen be? Joq, būl talai qaharmandardyŋ qaiğyly ülesi. Napoleon da jahankezdik isin osylai bastağan joq pa i̇edi. Frantsiiä halqynyŋ revoliutsiiälyq ruhyn paidalanyp, Burbondardy qūrtty, rūialisterdi Frantsiiä jerinen qudy. Būdan artyq sol kezde revoliutsiiälyq is bolar ma? Biraq artynan özi imperator boldy. Özine jol aşqan revoliutsiiäny öz qolymen tūnşyqtyrdy. Kenesary da söitedi. İerteŋ qazaq jerine şyn mağynada han bola qalsa, Gorçakov pen Qoŋyrqūljanyŋ qazaq halqyna istegenin bū da isteidi. Sonda Kenesarynyŋ qozğalysy qandai qozğalys? Rossiiädan qazaqty bölip alyp, feodaldyq handyq qūru üşin küresken halyq tilegine säikes i̇emes kertartpa qozğalys. Būdan qazaq i̇eline keler paida joq. Odan da qazaq būqarasyna Rossiiä imperiiäsynyŋ qol astyna kiru kerek. Rossiiä qol astyna kiru degen söz — orys halqymen bir bolu degen söz. Keleşegi de, qaiğysy da, quanyşy da bir. Patşa qysymşylyğyna da qarsy tize qosyp birge kürese alady. Mädenietke de birge jetedi. Al Kenesary bolsa öziniŋ feodaldyq-handyq bölşektenuimen qazaq i̇elin orys halqynan ūzaq uaqytqa bölgeli tūr. Joq, būl jağdaida sanasy bar azamattarmen söilesu kerek. İel basyna kelgeli tūrğan apatqa araşa tüsu kerek».
Biraq Gerburt-Jüsip Taimaspen de, äbilğazymen de, Sidaq qojamen de tez kezdese almady. Joq jerden Kenesarynyŋ özimen söilesuge mäjbür boldy. Būlar bir myŋ segiz jüz qyryq i̇ekinşi, Barys jylynyŋ kökteminde kezdesti. Kenesary ötken jylğy qara suyq küzde Perovskiidiŋ jarlyğy boiynşa Qoqan jerinen qaityp kelgen soŋ, jyldağy ädeti boiynşa qalyŋ äskerin i̇eldi-eline taratty. Özi azğantai töleŋgit auly men tört jyldan beri bauyr basqan Torğai özeniniŋ joğarğy sağasyndağy qystauynda qysty tynyş ötkizip şyqty. Perovskii men Genske ökpelegendikten qys işinde olarmen habarlasa qoiudy da jön körmegen. Biraq osy Barys jylynyŋ basynda Orynborda Genstiŋ üiinde jetim balalarğa tärbieşi bolyp jürgen Altynşaşqa jolyğyp qaitqan Baitabyn suyq habar äkeldi. Patşa ağzam jaqynda Perovskiidi ornynan alyp Orynbor äskeri gubernatory i̇etip general Obruçevti tağaiyndapty-mys. Baitabyn; «Sirä, Gensti de bosatatyn körinedi, isin tekseruge jiberipti», — dep kelgen. Būl habardy i̇estisimen qystan tynyş şyğuğa ainalğan Kenesary tüsinen şoşyp ūianğan adamdai qobalji bastağan. Qaramağyndağy rulardyŋ basşylaryna at şaptyryp «äskerlerin jyldağydan göri i̇erterek, qar ketisimen, kök şyğuğa qaramai-aq, Qara Keŋgirdegi Alaşahan molasynyŋ janyna jetkizsin», — dep habarlandyrğan. Özi de sūrapyl soğaryn sezgen şağaladai äldenege mazasy ketip, birtürli tynyşsyzdana tüsken. Öitkeni būlarmen til tauyp, bitimge kelgeli otyrğan Perovskiidi patşa ağzamnyŋ tegin tüsirmegenin sezgen... Jäne astyrtyn Orynborğa jibergen kisi arqyly, Genstiŋ üiinde anda-sanda bas qosatyn ofitserlerdiŋ sözderinen «Obruçevtiŋ Kenesaryğa senbeitinin» Altynşaş ta habarlağan. Būryn Perovskiidiŋ täk-tägimen äzer jürgen Gorçakovtyŋ i̇endi būğan şabuyl jasaitynyn Kenesary birden ūqqan.
Osyndai qobaljuda kökek aiy öte bastağan kezde, Kenesary azyraq boi sergitip qaitaiyn dep qasyna öziniŋ batyrlaryn i̇ertip Aqsaqal töbedegi toqal äieli qystauynyŋ maŋyndağy qalyŋ jyŋğyldy qyratqa aŋ aulauğa şyqqan. Būlar joqta, Batys Sibir general-gubernatory jibergen i̇esauyl Sotnikov basqarğan äsker Qara Torğaida otyrğan Künimjan aulyn şabady. Biraz maly men i̇eki balasyn qosa, Künimjannyŋ özin bas i̇etip, on adamdy ūstap alyp ketedi.
Būny i̇estigen sūltan aŋnan qaityp kelip, Künimjannyŋ aulyn kim şapqanyn bile almai äure bolyp jürgende, arasynda on kün salmai, i̇esauyl Sotnikov i̇endi Aqsaqal töbedegi Kenesary toqaly men İesengeldi, Sarjan auyldaryna tiedi. Abaisyz otyrğan i̇eldi qanğa būiap, jüzge taiau adamdy şauyp öltirip, myŋ tüie, üş myŋ bes jüz jylqy, on myŋ qoimen birge jiyrma bes adamdy tūtqyn i̇etip aidap äketedi.
Gorçakovtyŋ būl qylyğyna Kenesary būlqan-talqan bolyp aşulanady, öziŋe kisi qyru kerek bolsa, men de körseteiin dep atqa minedi. Mine osylai yzağa äzer şydap jürgen künderdiŋ birinde, ordada qağaz jazyp otyrğan Jüsipke:
— İerteŋ sarbazdarymyz bas qosamyz dep uädelesken Alaşahannyŋ molasyna jüremiz, barasyŋ ba? — dedi.
— Baramyn, — dep jauap berdi qandy oqiğalardyŋ taiap kele jatqanyn onsyz da sezip jürgen Jüsip oilanbastan.
Erteŋine özin qorğaityn Batyrmūrat basqarğan jasağymen Kenesary Alaşahan ziraty tūrğan Qara Keŋgirge bet aldy. Özge batyrlaryna da tez jetsin dep habar berdi. Būl kökek aiynyŋ aiaq kezi i̇edi. Jer jaŋa keuip, kögal şöp jyldağysynan i̇erte du i̇ete qalğan. Arqadağy äli bekinis salynyp, myltyq dauysy aŋ-qūsyn ürkitpegen Arğynaty, Ūlytau, Kişitau, Aiyrtaular alystan mūnarlana körinip, qiiälyŋdy terbetkendei. Onyŋ üstine keŋ dala biyl öte-möte körkem i̇edi. Jel soqsa qūlpyra tüsken şalğyn. İısi jūpardai aŋqidy. Betiŋnen süigen köktem jeli. Oiynda da, qyrynda da, kölinde de, şölinde de syŋsyğan qūs... Tabiğattyŋ osynşama sūlu suretin körip mas bolğandaisyŋ. Qiiälyŋ köktem jelindei sar dalaŋdy şarlai kezedi.
Kenesary osy ğalamat jerden rasymen airylam ba degendei jan-jağyna qaiğyra qarap kele jatty. İeki balasy men Künimjannan aiyrylğannan beri tipti özgerip ketken. Böltirikterinen airylğan böridei äbden qanközdenip alğan. Jūrtpen de tis jaryp söilespeidi. Bar zärin işine saqtap betinen qan-söli qaşyp, aq sary jüzi sūrlana tüsken. Qimyly, jan-jağyna qadala köz tastağan kelbeti, qaiğydan göri Kenesarynyŋ jüregin aşu-yza, kek bilegendei.
Kenesarynyŋ janyndai jaqsy köretin äieli men balalarynan airylğanynan da basqa jüregin örtegen küiigi bar. Jüsip ony da biledi. Ol küiik — sūltannyŋ Arqa men Kişi jüzdiŋ i̇el bilegen keibir bi, aqsaqaldaryn özine i̇erte almağanynan tuğan küiik.
Orynbor äskeri gubernatorynyŋ qaramağyndağy orys stanitsa, bekinisterine timegenmen Kenesary i̇ereuiline qosylmağan auyldardy şauyp, maldaryn aidap aludy toqtatpağan. Ondağy oiy aqylğa könip soŋynan i̇ermegen jūrtty talaumen, soiylmen qorqytyp i̇ergizu bolatyn. «Öz i̇erkimen teŋdigin, jerin bermegen qazaq auyldaryn orys generaldary soldat şyğaryp, qyryp-joiyp, qorqytyp tartyp alğanda, biz nege söitpeimiz», — dep oilaityn ol. Kenesary osy qorqytudy öziniŋ i̇el bileudegi bir yŋğaily qūralyna ainaldyrğan. «Qorqa-qorqa batyr boldyq» degendei, soiyly tym batqan jūrttyŋ tübi özine jauğa ainalatynyn ol i̇eskermeitin. İeskergisi de kelmeitin .
Kenesaryğa i̇ermei jürgen i̇el bilegen adamdardyŋ biri Orta jüzdiŋ biı Jaŋbyrşynyŋ Balğojasy i̇edi. Ol özine jaqyn jerde salynyp jatqan Torğai bekinisindegi soldattarğa arqa süiep, sūltannyŋ birigeiik degen sözine tipti qūlaq ilmei qoiğan. Osyğan yzalanğan Kenesary ötken jyly bidi ädeii qorlağandai aulyna qaryndasy Bopai batyrmen üş jüz sypai jiberip, Balğojanyŋ bar malyn aidatyp alğan. Malyn qaitaryp bersem Balğoja i̇endi soŋyma i̇erer degen Kenesary biyl oğan kisi salğan. Hatşysy Sidaq qojany şaqyrtyp alyp, bir jağy būiryq, bir jağy ötinişi i̇etip oğan öleŋmen hat jazdyrğan.
Kenesary hatynda Balğojany maqtai, tübi jeriŋdi, i̇eliŋdi orys patşasy alady dep qorqyta kelip:

...Arğyn, Qypşaq ağasy!
Jyrtylmasyn, jarqynym,
Elimizdiŋ jağasy.
Qanğandai-aq boldy ğoi
Būl qazaqtyŋ talasy,
Oida Qoqan, qyrda orys,
äkim boldy qalasy.
Kimnen taiaq jegendei
Bizdiŋ qazaq balasy.
Byt-şyt bolyp jürgeni —
Auzynyŋ alasy.
Tizgin berse Kenege,
Qanat qossa jebege,
Qyrmaq tügil jauyŋdy
Dal qylmasqa nemene! —

dep özine qosyluğa şaqyrğan.
Biraq küş Kenesaryda i̇emes, mol äskerli aq patşada i̇ekenin biletin Balğoja Kenesaryğa qosylğysy kelmeidi. Aulyn i̇erkek i̇emes, qatyn Bopai şapqanyna yzalanğan bi, tonalğan malyn sadaqa qylyp, Kenesaryğa uly tildi öleŋmen aşuly jauap qaitarğan. Ol jauabynyŋ bir jerinde:

Qapiiäda kenetten,
Orğa tüser bolarsyŋ,
Qaityp şyqpaq zor bolar.
Seniŋ, sūltan, dūşpanyŋ
Jalğyz orys i̇emes-ti,
Qaida barsaŋ aldyŋda
Qūruly tūrğan tor bolar.
Raiyŋnan qaitpasaŋ,
Tübinde ädil basyŋ qor bolar.
Bylai barsaŋ Qoqan bar,
Qoqaŋdağan äkeŋ bar.
Bylai barsaŋ Üisin bar,
Üisin tolğan baisyn bar,
Jürekke tüsken tüisin bar.
Bylai barsaŋ Būqar bar,
Jaiyn bolyp jūtarlar,
Tau jailağan qyrğyz bar!
Jürekke tüsken bir mūz bar,
Artyŋda qalğan orys bar,
Baiğūs-au, mūnda sağan qaida qonys bar!..

— dep Kenesaryğa sen tübinde qor bolyp ölesiŋ dep qorqytqan.
Qateŋdi dosyŋnan qasyŋ köregen. Būl hat Kenesarynyŋ i̇eŋ jaraly jerine tigen. Sūltan bar sūmdyq salmağyn salğaly tūrğan jan-jağyn qorşağan jauy baryn Balğoja bisiz de biletin. Kenesary būğan aşulanğan joq. Jauynyŋ köp i̇ekenine köne tūra, bärine jalğyz özi qarsy şyqqan joq pa? «Ne oilağan armanğa jetu, nemese sol jolda qūrban bolu!» — Sūltanda böten şeşim joq. Ony aşulandyrğan, yzalandyrğan — i̇el ağasy degen Balğoja bi siiäqty adamdardyŋ Kenesarynyŋ osyndai qiyn jağdaiynda, qol ūşyn bermegeni, Kene hanğa bas iıp, Abylaidyŋ aq tuyn köterisudiŋ ornyna, irgesin mülde aulaq salyp, Rossiiä patşalyğyna bet būryp ketui.
«Jaraidy, meniŋ janymdy tübi orys, Qoqan, qyrğyz bireui alady i̇eken ğoi. Balğoja bi, sen sony dätke quat i̇etip quanady i̇ekensiŋ, oğan deiin men seniŋ janyŋdy alaiyn!» dep Kenesary sol küni tünde bidiŋ aulyn qaita şauyp, özin at qūiryğyna bailap öltiruge bes jüz sarbazymen Janaidar batyrdy attandyrdy.
Biraq Janaidar batyr sūltannyŋ armanyn oryndai almady. Joryqqa ketip bara jatyp, jolai qyz küninen köŋildes Bopai aulyna bir tün tünep, der kezinde bidiŋ aulyna jete almady. Kenesary ordasymen jasyryn habardar bolyp otyrğan Balğoja aulyna Janaidar batyrdyŋ şyqqanyn i̇estip, qaramağyndağy bes jüz üidi i̇ertip köterile köşip, Or qalasynyŋ ar jağyna qaşty. Bidiŋ jūrtyn sipap qalğan Janaidar batyr özine qarsy şyqqan Ahmet sūltan-praviteldiŋ soldattarymen atysyp, odan soŋ Syrğa qarai köşip kele jatqan Kükir bidiŋ aulyn şauyp, köp malyn olja i̇etip qaitty.
Balğojadan airylyp qaluynyŋ şyn sebebin bilmeitin Kenesary Janaidar batyrdyŋ būl oljasyna da riza boldy. Biraq jazğan hat Kenesarynyŋ i̇esinen şyqpai-aq qoidy.
Sūltannyŋ soŋğy kezde tym tūnjyrap ketuine sebep bolğan osy hat i̇ekenin Jüsip-Gerburt te jaqsy biletin.
Būlar Alaşahan molasy tūrğan Keŋgir özeniniŋ jazyq betkeiine jetkende basqa jaqtyŋ batyrlary äli kelmegen i̇eken. Kenesary şatyrlaryn tigip, sarbazdardy osy jerde kütpek boldy. Arada üş-tört kün ötti. Azyq-tüligin tüiege teŋdep, äskerlerin soŋdarynan şūbatyp batyrlar da kele bastady. Torğaidan İman batyr, İelek pen Yrğyzdyŋ ortasyn jailağan Tabynnan Jolaman batyr, öziniŋ üzeŋgiles serikteri Ağybai, Būqarbai, Jeke batyr, Qūdaimendi batyrlar aldymen jetti. Köp keşikpei Janaidar men Bopai da keldi. Biraq Kenesary äli i̇eşkimmen tis jaryp söilesken i̇emes. Jaişylyqtağy aqylgöileri, soğys isinde keŋes beretin qandy köilek serikteri Taimas pen äbilğazy da til qatpai qoidy. İeki közi qantalap, jūqa i̇ernin tistenip, jalğyz sergeldeŋge tüsuine qarağanda ol i̇endi bir batyl şeşimge kelgen jan sekildi. Sol şeşimin oryndauğa tek yŋğaiyn kütip işten tynğandai.
Kenesary jasaqtarynyŋ bas qosar jeri Alaşahan beiitiniŋ jany. Būl ara, üş jüzdiŋ qazaqtaryna teŋ ortalyq. İesil, Nūra boiyn jailağan Orta jüzge de, İelek, Jaiyq jağasyndağy Kişi jüzge de, Balqaş pen Syr, Jetisudy meken i̇etken Ūly jüzge de jer kindigi. Onyŋ üstine Alaşahandy qazaq öziniŋ i̇eŋ alğaşqy hany dep biletin. Sol sebepten Kenesary Abylai atasynyŋ süiegi jatqan Türkistan köp ruğa qaşyq bolğandyqtan, i̇elimizdiŋ handyq tuyn tikken ortasy i̇edi ğoi dep yrym körip ädeii osy arany qalap alğan.

Click or select a word or words to search the definition