Kotadgu Belek

Tel turında

...Ukuşka, belegkä bu telmäçi tel,
Yarutgaçı irne yoruk telen, bel.
[Ukuga, belemgä tılmaç ul bu tel,
Keşene nurlagan närsä tel ul – bel.]

Keşeg tel agırlar, bulır kot keşe,
Keşeg tel oçızlar, yarır ir başı.
[Keşene tel hörmätle, bähetle itär,
Keşene tel oçsızlar, başın yarır.]

Tel arslan torır, kür, işekdä yatar,
Äya evlüg arsık-başıñnı yiyär.
[Tel işektä (çitlektä) yatkan arslan kebek ul,
Anıñ belän beraz gına saksızlık başıñnı aşar.]

Telen imgämeş ir nikü tär, işit,
Bu süz eşkä totgıl, üzeñä iş it:
[Naçar telle ir ni dip äytä, işet,
Bu süzne ğamäl kıl, üzeñä iş it:]

"Mäne imgäter tel idi ük tälim,
Başım kismäsene kisäyen telem".
["Mine tel küp bälalärgä sala,
Başım kiselgänçe, (min) telemne kisäm".]

Süzeñne küdäzgel, başıñ barmasın,
Teleñne küdäzgel, teşeñ sınmasın.
[Süzeñne küzät, başıñ kitmäsen,
Teleñne tıy, teşeñ sınmasın.]

Budun tele yaulak – sine süzlägän,
Keşe kılkı kirtüç – iteñne yiygäy.
[Halıknıñ tele yaman – sine süzlägäy (gaybäteñne),
Keşeneñ holkı kirtle (naçar) – iteñne aşar...]

İsänlek teläsä sineñ bu üzeñ,
Telendä çıkarma yaragsız süzeñ.
[Sin üzeñä isänlek teläsäñ,
Teleñnän yaraksız süz çıgarma.]

Beleb süzläsä, süz belegkä sanır,
Belegsez süze üz başını yiyır.
[Belep süzläsä, süz akıllıga (belemlegä) sanalır,
Nadannıñ süze üz başına citär.]

Ükeş süzdä artık asiğ kürmädem,
Yänä süzlämeşendä asiğ bulmadım.
[Küp süzdä artık fayda kürmädem,
Yänä (küp) söyläşüdän fayda almadım.]

Ükeş süzlämä süz, berär süzlä az,
Tömän süz tögenen bu ber süzdä yaz.
[Küp söylämä süz, beraz (gına) söylä,
Un meñ süz töyenen ber süz belän yaz (çiş).]

Keşe süz belä kuptı, buldı mälik,
Ükeş süz başıg yirgä kıldı külik.
[Keşe süz belän kütärelde, hökemdar buldı,
Küp süz başnı cirgä iderde (başnı cirneñ külägäse itte).]

Ükeş süzläsä, "yañşadı, – tir, – tele",
Yänä süzlämäsä, "agın", – tir keşe.
[Küp söyläsä, äyterlär: «tele yomşardı (buşka äylände)",
Yänä söylämäsä, "telsez", – dip äyterlär.]

Kali mondag irsä, yorık utru or,
Yorık utru orsa, keşeg yököter.
[Ägär alay ikän, urtalıknı tot,
Urtalıknı totsa, keşe kütäreler.]

Teleg käd küdäzgel, küdäzelde baş,
Süzeñne kısırgıl, oza(y)tıldı yäş.
[Teleñne kıska tot, baş(ıñ) saklanır,
Süzeñne az söyläsäñ, gomereñ ozınayır.]

...Näçä mondag irsä, beleb süzlä süz,
Süzeñ bulsı(n) kürsü karagına küz.
[Ägär şulay ikän, süzeñne belep söylä,
Süzeñ küzsezgä küz kebek bulsın.]

Belegsez karagı torır, bilgelüg,
Yöre, äy belegsez, beleg al ölüg.
[Belemsez sukır torır, hiçşiksez,
Kil, äy nadan, belemnän öleş al.]

Tuguglı üler, kür, kalır bilgesez,
Süzeñ idgü süzlä, üzeñ ülgesez.
[Tugan (keşe) ülär, kür, kalır bilgesez,
İzge süz söyläsäñ, ülmässeñ üzeñ.]

İke näñ belä ir karımaz üze,
Ber – idgü kılınıçı, ber – idgü süze.
[İke närsä belän keşe üze kartaymas,
Bere – kürkäm holkı, bere – izge süz.]

Keşe tugdı, ülde, süze kaldı, kür,
Üze bardı yañluk, atı kaldı, kür.
[Keşe tudı, ülde, süz kaldı, kür,
Üze kitkäç tä (yahşı) iseme kaldı, kür.]

Teregleg teläsä üzeñ ülmägü,
Kılınçıñ, süzeñ idgü tot, äy bägü...
[Üzeñä betmi torgan tereklek teläsäñ,
Holkıñnı, süzeñne izge tot, äy akıl iyäse...]

Belem turında

...Beleg birde yañluk bedüde bu kön,
Ukuş birde ötrü yazıldı tögen.
[Belem birde, (şunıñ belän keşe) bu kön böyeklekkä ireşte,
Uku arkasında küp töyennär çişelde...]

...Belegne bädüg bel, ukuşnı olug,
Bu ikke bädüter ödürmeş kolug.
[Belemne böyek, ukunı olug bel,
Bu ikegä kollık kılgan böyek bulır...]

...Belek mäğnäse, bel, nikü tir beleg:
Belek belsä ötrü yırar irdä ig.
[Belem mäğnäsen bel, ni dip äyter belem:
Belem belgän keşedän bäla-kazalar yıraklaşa.]

Beleksez keşe barça iglig bulır,
İgig imlämäsä, keşe tärk üler.
[Nadan keşelärneñ barçası avıru bula,
Çiren dävalamasa, keşe bik tiz ülä. ]

Yöre, äy beleksez, igeñne uta,
Beleksez onıtsän, i bilgä kota.
[Kil, äy nadan, avıruıñnı dävala,
Belemsez (ikänseñ)-tübän sin, belemle (ikän)-bähetle.]

Ukuş ul borındık, anı yitsä ir,
Teläkkä tigär ul tömän arzu yir.
[Belem ul (güyä) tezgen (yögän; iyär), ägär dä keşe anı eläktersä,
Telägenä ireşep, küp maksatların ğamälgä aşırır.]

Ukuş bulsa irgä, kür, ayıgı ükeş,
Belek belsä, ötrü bulır ir köşeş.
[Belem bulsa keşedä, kür, (ul) küp faydalıdır,
Belem belsä, keşe qaderle buladır.]

Ukuş berlä eşlär kamug eş ködüg,
Belek berlä biklär bu bulmış ödüg.
[Belem belän barlık eşlär ğamälgä aşar,
Gıylem belän biklär maksatlarına ireşä.]

Şağıyrlär belän aralaşu turında

...Basa kilde şağıyr – bu süz tergüçe,
Keşeg üggüçelär yämä yärgüçe.
[Yänä kilde şağıyr – ul süz tezüçe,
Keşene maktauçı häm dä sügüçe.]

Kılıçta yetigräk bolarnıñ tele,
Yänä kılda yinçkä bu hatıyr yulı.
[Kılıçtan ütkenräk bolarnıñ tele,
Yänä kıldan neçkäräk häter yulları.]

Tatıg, yinçkä süzlär ukayın tisä,
Bolardin işet süz, ukılgay basa.
[Tatlı, ütken süzlär belim disäñ,
Bolarnı tıñla, alarnıñ süzläre ciñel töşenelä.]

Tiñizgä kerer kürsä küñlen tögäl,
Gühär, yencü, yakut çıkarır mäsäl.
[Kürsäñ: alar küñel diñgezenä tämam kererlär,
(Annan) gäühär, ence, yakutlarnı çıgarırlar.]

Ular üksälär, ükde ilkä barır,
Kalı süksälär, atı artıb kalır.
[Alar maktasalar, maktauları ilgä taralır,
Ägär süksälär, (keşeneñ) yamanatı kalır.]

Usa, idgü totgıl bolarnı, kadaş,
Bolarnıñ telengä elenmä, adaş.
[Uyla, yahşı tot bolarnı, kardäş,
Bolarnıñ telenä eläkmä, adaş.]

Kalı idgü ügde teläsä üzeñ,
Bolarnı sevender, kiselde süzeñ.
[Ägär yahşı maktau süzläre teläsäñ üzeñ,
Bolarnı söyender, bette-kitte süzem.]

Nikü kılsa, birgel bolarka tögäl,
Bolarnıñ telendin üzeñ satgın al.
[Ni sorasalar, bir alarga tögäl,
Bolarnıñ telennän üzeñne kotkarıp kal.]

Hönärçelär belän mögamälä kılu turında

...Täkıy ber kotısı bu uzlar torır,
Terelgü teläb üzgä uzluk kılır.
[Yänä ber törkeme bu hönär iyäläre torır,
Yäşär öçen (alar) ostalık kılır.]

Kiräklek keşelär yämä bu siña,
Yakın tot bolarıg, tosulgay toña.
[Bolar siña şulay uk kiräkle keşelär,
Alarnı yakın tot, (alar siña) fayda kitererlär.]

Timerçe, itekçe yänä kırmaçı,
Yä sırçı, bidezçe, yä ukçı, yaçı.
[Timerçe, itekçe häm dä kıruçı (stolyar).
Yä buyauçı, bizäüçe, yäisä uk-cäyä yasau ostası.]

Bu dönya yitege bolardin torır,
Acunda tañ eşlär bolardin torır.
[Bu dönya baylıgı alardan torır,
Ğalämdä tañ (kalırday) eşlär bolardan bulır.]

Bolarnıñ belä ma katıl häm karıl,
Sevender ularıg seveneçen terel.
[Bolar belän katış häm aralaş,
Alarnı söyender – (üzeñ dä) söyeneç belän yäşärseñ.]

Eşeñ kılsalar, tärk tiren tigrü bir,
Yiydırgıl, eçergel aşıñ kiñrü bir.
[Eşeñne başkarsalar, bik tiz tiyeşle hakın bir,
Aşat, eçert, aşların mul itep bir.]

Äyeñlämäsenlär sine halık ara,
Atıñ artmasın monı käd kürä.
[Söylämäsennär sineñ hakta (gaybät) halık,
Yamanatıñ çıkmasın, monı yahşı bel.]

Yämä yakşı äymeş beleklek süzeg,
Budunga bagırsak, ni küñle tözek:
[Niçek yahşı äytkän belek iyäse süzne,
Halıknı yaratuçı vä küñele tözek keşe:]

"Tereklek telämä, at ädgü telä,
At ädgü kiräk bu terekle, belä.
["Tereklek tügel, ä izge at (isem) telä,
Bu tereklekkä izge at kiräk.]

Üzeñ ülgü, ahır bu atıñ kalır,
Atıñ ädgü bulsa, tereglek tatır.
[Üzeñ ülärseñ, ahırda izge isemeñ kalır,
Atıñ izge bulsa, tereklek tatlıdır.]

Kemeñ atı äsiz bulıb artasa,
Añar yegräke ul terek tormasa.
[Kemneñ atı yaman bulıp kalgançı,
Anıñ öçen tere tormavı yahşıraktır.]

Mün – ul tereklek, telä ädgü at,
Esiz kılma, ädgü kılın mäñü at".
[Bu tereklek – bozıklık, telä izge at,
Üzeñne pıçratma, izgelek kıl, (şunda siña) – yahşı isem!"]

Yäşlekne sagınu häm kartlık turında

Yöregle bolıt tik, yegetlekne idtem,
Töbi yil kiçär tik, tereklek tögättem.
[Akkan bolıt kebek, yäşlekne ütkärdem,
İskän cil-davıl kebek, gomerne uzdırdım.]

Esizem yegetlek, esizem yegetlek, –
Tota belmädem min sine, tärk kaçıttım.
[Yäşlegem ükeneçle, yäşlegem ükeneçle, –
Tota belmädem min sine, – tiz kaçırdım.]

Yänä kilgel imdi, yegetlek, mäña sin,
Ayada totayın, agı, cöz tüşättem.
[Yänä kayt inde, yäşlegem, miña sin,
Qaderläp totarmın, yıfäk-parçalarga gına salıp.]

Esiz bu yegetlek kanı, kança bardı? –
Teläb bulmadım män niçä ma telättem.
[Bu yäşlek ezsez genä (sizdermiçä) kaya, kayçan kitte?-
Ezläp taba almadım, – nikadär teläsäm dä.]

Tereklekkä tatgı söçek, can sävençe,
Yegetlek tik ädgü yuk irmeş äyettem.
[Yäşäeşkä tatlı eçemlek, can söyeneçe
Yäşlektän başka närsä yuk ikänen beldem inde.]

Keçeklek tatıgı, yegetlek eräce
Yitterdem män im di totarda kürättem...
[Sabıylık tatısın, yäşlekneñ rähäten
Min inde yugalttım, totar mäldä kaçırdım...]

...Äsirgäb açırmän säña, äy yegetlek,
Kamug kürkeme sän yırattıñ, yırattım.
[Ükenäm, açınam siña, äy yäşlegem,
Hämmä kürkemne sin üzläşterep kaçtıñ, (ä min) yugalttım.]

Tämam arguvan tik kızıl miñzem irde,
Bu kön zäğfäran orgın iñdä tarıttım.
[Tämam alsu töstä ide minem yözem.
Bu kön aña inde sarı tösne siptem.]

Yıparsıg kara başka kafur eşedem,
Tulun tik talu yöz kayuka ilättem?
[Cöfarday kara başıma (ak) kafur börkedem,
Tulgan ayday matur yözemne kayda kaldırdım?]

Yaruk yaz tik irdem tömän tü çäçäklek,
Häzanmı tüşättem, – kamugnı korıttım.
[Küp çäçäkle nurlı yaz kebek idem,
Köz cileme iste, – barısın korıttı.]

Kayın tik budım, uk tik köni, töz,
Yä tik igri buldı, igeldem, töñettem.
[Kayınday buyım uk tik turı töz (ide),
(Häzer ul) cäyä kebek bökräyde – iyeldem, hälsezländem...]

...Keçeklek kiçerdem, yegetlek yiterdem,
Könem çalpaladım, üzemne çökettem.
[Balaçaknı uzdırdım, yäşlekne kaldırdım,
Könnäremne (buşka) ütkärdem, üzemne çükterdem.]

Yimäk, eçmäk irsä – yiydem, eçtem ud tik,
Teläk sörmäk irsä, tömän tug tuzıttım.
[Aşarga, eçärgä bulsa, sıyır kebek aşadım, eçtem,
Teläkne ütäü öçen, küp vakıt uzdırdım (tuzan tuzdırdım)...]

...Teläk arzu berlä yögerdem niçä män,
Kotırmış büre tik acunnı ulıttım.
[Telägemne ütäü öçen küpme yögerdem min,
Kotırgan büre kebek dönyanı şaulattım.]

Keşeg tottım, aldım köçen yarmakın män,
Kemeg sördem irdem, keme ma açıttım...
[Keşelärne totkın kıldım, köç belän akçasın aldım,
Beräülärne sördem, ikençelären gazap kıldım...]

Nikü ayıgı? Ahır yäneş yirgä buldı,
Toru kaldı, dönya ike bäz elättem.
[Ni fayda? Ahırda cirgä kaytası bulgaç,
Dönya torıp kaldı, (min) ike bäz (käfenlek) alıp kitäçäkmen.]

Yalıñ kildem irde, yalıñ kirü yirgä,
Nilüg dönyaka üzñe monça isetdem.
[Yalangaç kildem inde, cirgä dä (kabat) yalangaç kerermen, –
Ni öçen dönyaga isem kitte!]

Kiçär dönya kiçte tübi yil kiçär tik,
Kiçär dönyaka üz osalın basıttım.
[Kiçär dönya iskän cil-davıl kebek kitte,
Fani dönyaga üzemne bastırdım...]

...Nikü iktem irsä, anı urgu ahır,
Nikü urdım irsä, anıñ üz söçettem.
[Ni çäçkän bulsam, anı (häzer) uram,
Ni urgan bulsam, anıñ (belän) üzemne (häzer) yuatam...]