Kalevipoeg - 01

  SOOVITUSEKS
  Laena mulle kannelt, Vanemuine!
  Kaunis lugu mõlgub meeles,
  Muistese põlve pärandusest
  Ihkan laulu ilmutada.
   Ärkage, hallid muistena healed!
  Sõudke salasõnumida,
  Parema päävade pajatust,
  Armsama aegade ilust.
   Tule sa, lauliku-targa tütar!
  Jõua Endla järve'esta;
  Pikalt ju hõbedases peeglis
  Siidihiuksid silitasid.
   Võtkem tõe voli, vanad varjud!
  Näitkem kadunud nägusi,
  Vahvama meeste ja nõidade
  Kalevide käikisida.
   Lendagem lustina lõune'ela,
  Paari sammu põhja poole,
  Kus neid kasusi kanarpikus,
  Võsu õitseb võõral väljal.
   Mis mina kodu nurmelt noppind,
  Kaugelt võõral väljal künnud,
  Mis mulle toonud tuulehoogu,
  Laened lustil veeretanud;
   Mis mina kaua kaisula kannud,
  Põues peidula pidanud,
  Mis mina kaljul kotka pesas
  Ammust aega hellast haudund:
   Seda ma lauluna lõksutelen
  Võõra kuulijate kõrva;
  Armsamad kevadised kaimud
  Varisenud mulla alla,
   Kuhu mu lustina lõõritusi,
  Kurvastuse kukutusi,
  Ihkava meele igatsusi
  Koolja kuulmesse ei kosta.
   Üksina lindu laulan ma lusti,
  Kukun üksi kurba kägu,
  Healitsen üksi igatsusi,
  Kunni närtsin nurmedela.
  
  
  SISSEJUHATUSEKS
  Lehvi muiste mälestusi,
  Kalevide kuulutusi
  Kalmu künkast kerkimaie,
  Udu-aurust paisumaie,
  Hämarikust ärkamaie,
  Kanarpikust kasvamaie,
  Samblasoosta suitsemaie!
  Kussa varjud vaikusela,
  Pikad piinad peitusela,
  Kurnatused kaane alla
  Põrmu põues põõnutavad,
  Uku hõlmas uinutavad,
  Maarja rüppessa magavad.
   Päike neid ei paistemaie,
  Kägu kuldne kukkumaie,
  Pesilindu pettemaie
  Enam pease mätta alla.
   Kuu aga kumab kõrge'elta,
  Täht'de silmad taeva sõrvast
  Valgust varju-valvajale,
  Kuma kuju kudujale;
  Kes neid rahurüüdidesse,
  Varjuvaipa mähkinesse –
  Koolja koja katavada,
  Magajaida matavada.
   Tuleb hoogult tuule tuhing,
  Kostab kaugelt laente kohin:
  Toogu tulles tervisida,
  Kuulutagu kallimaida
  Unustuse uinund asju,
  Mõttest läinud mälestusi,
  Mis ehk ehavalgel välgub,
  Videviku viiul vilgub,
  Kaste kergil keeritelles,
  Udu hõlmal hüpeldelles:
  Kuhu vaimu-äbarikud
  Hämarasse ärgutanud,
  Sagarasse seltsitanud,
  Parves eha palistusel
  Ööde viiul õilmekarva
  Mälestusi mängitavad,
  Kuldast kuulu keerutavad.
   Vaata mängi, vennikene,
  Näe sa keerdu, neitsikene,
  Nõua sõudeid, sõbrakene,
  Sõna sõudeid laulikule!
  Mis kui koidul kiirutelles,
  Pääva piiril pilutatud
  Usin unenägu kaub;
  Lõukene lõõritelles,
  Künnilindu lõksatelles,
  Kulla kägu kukutelles
  Öö ja õnned metsa viib.
   Kiirest kauvad meie päävad,
  Tuhatnelja elu tunnid
  Ruttes Kalmu küngastele,
  Lendes rahulepikusse,
  Kolletava koolja sängi.
  Kaduval ei kodupaika,
  Rändajal ei rahurünka
  Põrmu-põlvesta pärida.
  Tuule tuhing tuiskas vile
  Laane ladvil laulemaie,
  Piki puida puhumaie,
  Mööda metsi mõuramaie;
  Sundis suvel sõudevaida
  Lehekesi lehvimaie,
  Käskis kaske kahiseda,
  Haava lehti argelikult
  Varga küüsil vabiseda,
  Röövli kohkel kabiseda.
  Õhtul helid, õrnad healed,
  Panid parmu põrisema,
  Pihulase pirisema,
  Verevenna virisema,
  Sitika sirisemaie.
  Liblik üksi, lustilindu,
  Tallab tuulta salamahti.
   Kõigis kuuleb targa kõrva,
  Mõisteliku õrna meele
  Lustilugu, leinanuttu,
  Kiusatuse kiljatusi,
  Kuuleb kõigis muiste kõne,
  Märkab muiste mõistatusi,
  Salasõna sõlmitusi. –
   Rõõm ja mure kaksikvennad,
  Kaksiklapsed loomuskojas,
  Kõnnivad käsi käessa,
  Rändavad sammu sammussa;
  Üks neid isa sünnitanud,
  Ema üks neid imetanud,
  Ühes kätkis kiigutanud.
   Ehapuna kena palgeid
  Pilverünkad palistavad,
  Palistavad kullakarva,
  Silitavad siidinarma:
  Poeg! kas tunned pilve põues
  Sala peitelikku sisu?
  Pikse välgud, müristused,
  Rõhutavad raheterad,
  Lume paksud puistatused,
  Äikese ähvardused
  Magasivad pilve rüppes,
  Petteliku põue peidus.
   Kas sa tunned kulmu-kastet
  Langevada laugu-vetta?
  Rõõmu silmapilgu ilu,
  Viletsuse õhtu vilu
  Silmapisar sigitamas,
  Kulmu-kaste kosutamas.
  Kergib süda kõrgemale,
  Murrab mure meelekesta:
  Varmalt veereb silmavesi,
  Kiirest kukub kulmu-kaste
  Tõst- ja langmist tähändama.
   Laulik, luues lugusida,
  Veerevaida värssisida:
  Võtab pihu võlsi-vallast,
  Tüki teise tõsi-talust,
  Kolmandama kuulu-külast,
  Laenab lisa meele-laekast,
  Mõtte-mõisa magasista;
  Näitab kuju kulla nägu,
  Kõne kaunis tõe karva,
  Tõe karva, tarka arvu:
  Siis on laulik osav looja,
  Laitemata sõnaseadja.
   Kuulin Mardust kiljatama,
  Laane nurgas nuttemaie,
  Metsa kaisus kaebamaie.
  Mis ta kisa kihutanud,
  Nutuhealta ärgatanud,
  Kaebamista kasvatanud,
  Ohkamista oimutanud?
  Mardus leinab langu verda,
  Langu verda, häda härda,
  Piinatuse pisaraida,
  Kurnatuse kustutusi:
  Mis on taevas tarretanud,
  Pilveid pilul palistanud.
   Ohtu-kate katab kaugelt,
  Mure-vaipa matab musta,
  Peidab pilve pimedasse
  Lauliku pääva terada.
   Vaimu varjud udupilves,
  Kaste hõlma kergitusel,
  Argel sammul astunessa –
  Näitvad verist võitlemista,
  Mässamiste mõõga mängi,
  Tapja tapperi tantsisi,
  Sõa-aegse surma suitsu,
  Näljapõlve närtsimisi,
  Katku kurnatuse jälgi,
  Toovad kurbe teadusida,
  Ohtupäivist ohkamisi,
  Piinatuste pisaraida.
   Isamaa ilu hoieldes,
  Võõraste vasta võideldes
  Varisesid vaprad vallad,
  Kolletasid kihelkonnad
  Muiste põlve mulla alla;
  Nende piina pigistused,
  Nende vaeva väsimused,
  Muiste kallid mälestused
  Kostku meile kustumata.
   Taevas, vanataadi talus,
  Taaralaiste targas seltsis
  Istusivad kanged mehed,
  Võõrsil vahvad võidumehed
  Tulepaistel pajatelles
  Ennemuistest ilmumisi;
  Kalevipoeg, kangelane,
  Kuulus meesi kuninglikku,
  Istus nende keske'ela,
  Kuulas käsipõsakülle
  Laulikute lugusida,
  Kandlelööja kiitusida:
  Miska tema tegusida,
  Jumedaida juhtusida,
  Ilmas ilmund imedusi,
  Tugevaida toimetusi,
  Mis ta elupõlves teinud,
  Enne surma sobitanud –
  Mahajäänud jälgi mööda,
  Järeljäänud riisme rajal
  Tulepaistel pajatati,
  Kullakeelil kuulutati.
  Küll saan sõnu seadlemaie,
  Kuldalõnga kedramaie,
  Hõbeheideid korutama,
  Vaskevärtnaid veeretama,
  Kui hakkan kuuldu kuduma,
  Nägusida näitamaie,
  Tegusida tunnistama,
  Lugusida lahutama.
   Vaata! laanes puie peidus,
  Puie peidus, põõsa varjus,
  Lepa leina-hõlma alla,
  Kurbtuskase katte alla
  Seisab seitse kalmuküngast
  Seitse sammeldanud sängi,
  Seitse küngast, sõrvad lagund –
  Kel ei kasva kohendajat,
  Sõbralikku seadejada,
  Valval silmil vahtisida,
  Õrnal armul kaitsejaida.
  Üks on sängi häda ohtu,
  Teine sängi orjakütkes,
  Kolmas sängi sõakurnas,
  Neljas sängi näljapiinas,
  Viies sängi viletspõlves,
  Kuues sängi katkusurmas,
  Seitsmes Tautsi tappe-sängi.
   See'p see Eesti muiste põli
  Enne Vene valitsuse
  Armutiiva kaitsemista. –
  Juhtud õnne juhatusel,
  Hallijate healitsusel,
  Mardus' kutsu meelitusel
  Sina seitsme künka juure,
  Sammeldanud sängidele:
  Istuta, poeg! isa iluks,
  Isa iluks põõsakese,
  Ema iluks õnnelille,
  Orjavitsa õele iluks,
  Vislapuuda venna iluks,
  Toominga tuttava õnneks;
  Tipi taimed targal kombel,
  Pista juured mulla põue,
  Sibli hästi sügavale,
  Et nad kaunist' kasvamaie,
  Õigel ajal õitsemaie
  Läheksid rüngaste rõõmuks,
  Uinusängidele iluks,
  Murupinnale tugeksa,
  Magajate mälestuseks.
   Mis seal uinub muru hõlmas,
  Vaikses põrmu rüppes puhkab?
   Muru hõlma, mulla rüppe,
  Põrmu põue peitevale
  Maeti meie mälestused,
  Muiste põlve pärandused,
  Muiste õnne õilmekesed,
  Muiste sõna sünnitused,
  Muiste laulu lunastused.
   Aja emalikus kaisus
  Varjab unustuse vaipa,
  Katab kavaluse kuube,
  Sõgedate sõna-sõba!
  Mis seal katkud kooletanud,
  Piinapihid pigistanud,
  Möllav mõõka magatanud,
  Surmasängi suigutanud,
  Udu hõlma uinutanud.
   Ükskord, kui ma noor veel olin,
  Noor veel olin, norkus seisin,
  Kergel jalal karjas käisin,
  Vainul kurni veeretasin,
  Külakiigel õõtsutasin,
  Uinusin ma une ikkes,
  Öötseliste tulepaistel
  Põõsa varjul puhkamaie,
  Jaanilinna ligidale.
  Vaat! mis imelikud ilud,
  Kogemata kuldsed kujud
  Ärkasivad unenäuksa
  Suikuvale silma ette,
  Vaimu vaate-väravile.
   Vaprad mehed, vanad targad,
  Lustilised laululoojad,
  Kulla kandle kõlksutajad,
  Kenad kähärpääga piigad
  Kargasivad kesköö pidul –
  Kalmukünkilt kõpsatelles –
  Uduvarjus hüppamaie;
  Astusivad argsel sammul,
  Argsel sammul, kergel kannul
  Libisedes ligemale,
  Tähändasid salatähtil,
  Pilgutasid silmapilul:
  Uinuta meid magamaie!
   Uinuge, unustud loomad,
  Puhkage, kolletand kujud!
  Uinuge kuldasta unda,
  Kunni teid paremal pääval
  Kenama hommiku koitu
  Taara toas äratab uuest.
   Noored mehed, mehina pojad,
  Viru- ja Järvamaa võsud,
  Harju armsamad õed,
  Pärnu paremad piigad,
  Lääne lähämad langud,
  Kuulge, oh kuulge mu kõnet!
  Kaugema päävade kujud,
  Varema aegade varjud,
  Endine õnne ja ilu,
  Muistene kurbtus ja mure,
  Muistene kuldane kõne,
  Muistene lauliku lugu
  Meelta mulle mõlgutamas,
  Palgesida paisutamas.
  Kuulge juttusi jumedaid,
  Kalevide kuulutusi,
  Alevide avaldusi,
  Olevide ilmutusi,
  Sulevide sünnitusi!
  Mis mull' puistand pihlakasta,
  Tulnud teised toomingasta,
  Taara tamme tüvikusta,
  Vanast sõlmitud sõnasta,
  Vanast juurdunud jutusta,
  Vanemuinese vöösta,
  Juta hiukse-salgusta.
   Mis sealt riismeid riisusin,
  Jälgilt kokku koristasin –
  Laululõngaksa kedrasin,
  Lõuendiksa lõksutasin,
  Kalevi kangaksa kudusin.
  
  
  Esimene lugu
  Sõua, laulik, lausa suuga,
  Sõua laululaevakesta,
  Pajataja paadikesta —
  Sõua neid senna kaldale,
  Kuhu kotkad kuldasõnu,
  Kaarnad hõbekuulutusi,
  Luiked vaskseid lunastusi
  Vanast ajast varistanud,
  Muiste päivist pillutanud.
  Teadanege, linnud targad,
  Vilistage vete laened,
  Avaldage, tuuled, armsad:
  Kus see Kalevide kätki,
  Kangemeeste kodupaika,
  Vikerlaste varjuvalda?
  Laula, laulik, miks ei laula,
  Miks ei, kulla, kuulutele!
   Mis ma kukun, kurva lindu,
  Mis ma laulan, närtsind nokka?
  Noorus närtsinud nõmmessa,
  Kolletanud kanarpikku,
  Leinakase lehtedela.
   Enne, kui õnnes hõiskasin,
  Pääva paistel a'asin pilli,
  Hõbedasi laululõimeid
  Kuldakangaksa kudusin,
  Nägin mõnda naljakaida
  Salaliku sündimisi,
  Imeliku ilmutusi.
   Tuule-ema tõstis tiiba,
  Marumemme murdis metsa,
  Sundis laened sõitemaie,
  Merel laial mängimaie,
  Puistas pilved põgenema,
  Põgenema Pikse pakku.
   Vaataldes rõõmu-rünkalta
  Päikese palge peale
  Mõtlin muiste mälestusi,
  Vanal ajal sündind asju.
   Jooske jõudsamalt, jõgedad,
  Tulge, künkad, tunnistama,
  Metsad, märku andemaie,
  Salgud, sala sõnaldama!
   Lausa tõuseb laulu ilu
  Kui see päike pilve paisust,
  Ajab meele ärkamaie,
  Mõtted lustil mõlkumaie.
   Kaugelt nään koda kasvama,
  Kalevide kaljulinna,
  Tammed müüridel tugiksa,
  Kaljurahnud seina katteks,
  Toomingad toa tahaje.
   Minu kõrva kostab kohin
  Langeva mere laenesta,
  Kõikumata kaljukünkast,
  Mis jäid marust murdemata,
  Tuulehoost tuiskamata,
  Vihmaveesta veeremata.
   Sahkageme sõnasida
  Vanajutu jälgedele,
  Raudse põlve radadele!
   Muiste leiti Kalevalas
  Kangemeeste kasusida
  Mitmes külas kasvamaies,
  Mitmes talus tõusemaies,
  Mis kui taaralaiste taimed,
  Võidulaiste võsukesed
  Sureliku eide sülest
  Seie ilma siginenud.
   Vanaisa kuulsad pojad,
  Targa nõude nikutajad,
  Targa tööde toimetajad,
  Pidid sõbrust sobitama
  Närtsiliku neidudega,
  Kuni neid'de nõdrad rüpped
  Poja-kandjaks paisusivad.
  Sealtap tõusis kuulus sugu,
  Kange Kalevide seltsi,
  Mehed kui tammed tugevad.
  
  Põhja piirel seisis pere,
  Tugev talu kaljudele
  Taara tammemetsa ääres,
  Pool veel seisis metsa peidus,
  Teine pool lausa lagedal.
   Peres kasvis kolmi poega,
  Taaralaiste taimekesi.
  Üks neist veeres Venemaale,
  Teine tuiskas Turjamaale,
  Kolmas istus kotka selga,
  Põhjakotka tiiva peale.
   See, kes veeres Venemaale,
  Kasvis kauniks kaubameheks,
  Poe-poordide punujaks,
  See, kes tuiskas Turjamaale,
  Sirgus vapraks sõameheks,
  Tõusis tapperi tautajaks.
   See, kes sõitis kotka seljas,
  Põhjakotka tiiva peale,
  Lendas palju, liuges palju,
  Lendas tüki lõune poole,
  Teise tüki tõusu poole,
  Sõitis üle Soome mere,
  Liuges üle Lääne mere,
  Veeres üle Viru mere,
  Kunni õnne kohendusel,
  Jumalikul juhatusel
  Kotkas kõrge kalju peale
  Viskas mehe Viru randa.
   Meie maale tulnud meesi
  Riiki kohe rajatanud,
  Laia valda asutanud,
  Kena koja ehitanud,
  Kust ta vägev-volil käsi
  Laia valda valitsemas.
   Muud ei meie murudele,
  Meie laia luhadele
  Vanajutu jälgedessa
  Kalevi-taadist kuulutud,
  Tulemisest tähte antud.
   Kuida Kalev kosjas käinud
  Noorikuda nõudemaies,
  Sellest salasõnumida
  Pihkva piirelt pärisime,
  Kuida laulus lõksutame,
  Kuldakeelil kuulutame.
  
  Läänes elas noori leske,
  Naine üksina talunes,
  Kes kui tuba toeta,
  Hoone seinad katukseta.
   Läks ta karja saatemaie
  Pühapääva hommikula,
  Argipääva aegadele.
  Mis ta leidis karjateelta,
  Sõrge jälgilt tallermaalta,
  Küla kiige alt vainulta?
  Leidis kana karjateelta,
  Tedremuna tallermaalta,
  Vareksepoja vainulta.
   Leske võttis kana kaissu,
  Pistis tedremuna põue,
  Võttis leina lepituseks,
  Kurvastuse kustutuseks,
  Kodulapsiks kasvamaie;
  Viskas vareksepoegada
  Ripakülle põlle rüppe;
  Viis neid kolmina koduje,
  Kandis salakamberije,
  Kivist tehtud kelderije.
  Võttis kätte villa-vaka,
  Pani paari haudumaie,
  Muna alla, kana peale,
  Kaane alla kasvamaie.
  Seadis sigimise-vaka
  Salve sõrvale seisama;
  Viskas siis vareksepoja
  Kassinurka kerstu taha.
   Kasvis kana, haudus muna;
  Kana kasvis kaane alla,
  Tedremuna tiiva alla,
  Kasvis kuu, paisus kaksi,
  Kasvis kortel kolmat kuuda,
  Nädala ehk neljat kuuda,
  Peale paari päävakesta.
   Lesk läks aita vaatamaie,
  Kasulapsi katsumaie,
  Mis seal kasvis kaane alta?
  Kanast kasvis kena neitsi,
  Tedremunast teine tütar;
  Kanast sai Salme, sula neitsi,
  Tedrest Linda, libe neitsi.
   Mis sai vareksepojasta
  Kassinurgas kerstu taga?
  Vareksest sai vaenelapsi,
  Ohtupäine orjatüdruk,
  Tuletungla torgitava,
  Kaelakoogu konksitava.
   Salmel käisid kosilased,
  Viied, kuued viinakruusid,
  Seitse sala kuulajada,
  Kaheksa kaugelt vaatajat;
  Käisid kõrged kosilased:
  Üks oli kuu, teine pääva,
  Kolmas tähte poisikene.
   Tuli kuu poisikene,
  Kahva-palgil peiukene,
  Viiekümmenel hobusel,
  Kuuekümmenel kutsarila,
  Tahtis Salme kaasaks saada,
  Neidu kihlul kinnitada.
  Salme mõistis, kostis kohe,
  Hüüdis aga aidastana,
  Kõneles kivikojasta:
  "Ei mina, kuld, lähä kuule,
  Hõbe, ei ööde valgusele!
  Kuul on kolmi ammetida,
  Kuus veel ise toimetusi;
  Korra tõuseb koidikul,
  Vahel pääva veerangul,
  Korra pääva tõusengul;
  Vahest ta väsib varagi,
  Vahest enne valgeheida,
  Vahest peab vahti päävalgi,
  Luurib laia lõune'ela."
   Kuu läks kurvalte koduje,
  Paistis minnes nukral palgel.
   Tuli päike poisikene,
  Põlevsilmil peiukene,
  Viiekümmenel hobusel,
  Kuuekümmenel kutsarila;
  Tahtis Salme kaasaks saada,
  Neidu kihlul kinnitada.
   Salme mõistis, hüüdis vasta:
  "Ei mina, kuld, läinud kuule,
  Hõbepärga põlgab pääva!
  Pääval palju viisisida,
  Mitmel kombel muudemisi;
  Palavaste paistab pääva,
  Heledaste heidab ilma.
  Kui on hele heina-aega,
  Siis ta vihmada vihistab;
  Kui on kallis kaerakülvi,
  Siis ta põudada põristab,
  Kaerakülvije kautab,
  Odrad põllule põletab,
  Linad liitis liivikuie,
  Herned vagude vahele,
  Tatterad toa tahaje,
  Läätsed käänas kändärije;
  Kui on ruuge rukkileikus,
  Siis ta kasteta kahistab,
  Uduvihmada varistab."
   Pääv läks puhkedes koduje,
  Paistis minnes põua-palgel,
  Kõrvetuse kurjusela.
   Siis tuli kolmas kosilane,
  Tuli tähte poisikene,
  Põhjanaela vanem poega,
  Viiekümmenel hobusel,
  Kuuekümmenel kutsarila,
  Tahtis Salme kaasaks saada,
  Neidu kihlul kinnitada.
  Salme hüüdis aidastana,
  Pajatas poordi-kamberist:
  "Talli viige tähe hobune,
  Tähe lauku latterije,
  Tähe ruuna roka juure,
  Ette see ihutud seina,
  Taha see tahutud seina!
  Heitke ette heinasida,
  Kandke ette kaerasida,
  Ette sulpi suupäralta,
  Ette rokka rohkemasta,
  Ette vahtu valgemada!
  Peitke peenije linuje,
  Katke laia kanga alla,
  Varjage siidivaibala,
  Silmad sammeti magama,
  Kabjad kaeraje lebama!
  Tähele minagi lähän,
  Tähele, armas, annan kätta,
  Lähän kulda kaasakeseks.
  Tähel on sirevad silmad,
  Meelemõtted mõlkumata;
  Täht ei raiska viljategu,
  Ega riku rukkileikust.
   Tähte-poega istutage
  Ette see ihutud laua,
  Taha see tahutud seina,
  Alla pinki pihlakane,
  Ette laia söömalauda,
  Palakad peale katetud!
  Kandke kalad laua peale,
  Lihad peiu ligemale,
  Kandke magusamad maugud,
  Pulma-sepikud peiule,
  Meevaagnad mehe ette;
  Kandke lauale õllekannud,
  Mõdupeekerid magusad!"
   Tähte tuppa kutsutie,
  Söömalauale paluti.
  Eit aga leske pajateles:
  "Sööge, tähte, jooge, tähte,
  Elage, tähte, rõõmulan!"
   Tähte mõõkada teristas,
  Kuldahelkuda helistas,
  Kannuskardada käristas,
  Raudakandada raksatas:
  "Ei taha süüa, eidekene,
  Ei taha juua, eidekene,
  Ega ei rõõmulan elada;
  Tooge mu omane tubaje,
  Saatke Salme põrandale!"
   Salme kuulis peiu kutsu,
  Tähte-poisi tahtemista,
  Salme hüüdis aidastana,
  Üle õue hoone'esta:
   "Peiukene, poisikene,
  Kaugelt tulnud külaline,
  Annid aega kasvadessa,
  Salmel aega sirgudessa,
  Anna aega ehtidessa,
  Pulmariide pandanessa!"
   "Lippa, Linda, lendevjalga,
  Lenda, õdeda, kamberije,
  Karga ehtede kerstule!
  Too mulle kuued kalevised,
  Särgid udu-siidilised,
  Käiksed kullakirjalised,
  Vikelised villasukad,
  Litterissa linikud,
  Ruutulised kaelarätted!"
   Eite hüüdis nurgastana,
  Kasuema kamberista:
  "Sööge, tähte, jooge, tähte,
  Elage, tähte, rõõmulan
  Pikil pidude päivil."
   Tähte kuulis, kostis vasta,
  Tähte targaste kõneles:
  "Ma'p taha süüa, ma'p taha juua,
  Taha ei rõõmulan elada
  Pikil pidude päivil,
  Enne kui näha saan omada."
   Leske mõistis, kostis vasta:
  "Ehk tahad, marjuke, magada,
  Puhku pikemalt puhata?"
   Tähte varmalt vasta kostis,
  Tähte targaste kõneles:
  "Ma'p taha, marjuke, magada,
  Ega pikemalt puhata:
  Tähtesilm ei tunne suiku,
  Ei ka kulmu kattemista,
  Ega laugude langemist.
  Tooge mu oma tubaje,
  Saatke Salme põrandale,
  Kanast kas'nud kaetevale!"
   Siis toodi neidu tubaje,
  Saad'ti Salme põrandale.
  Leske eit ei tunnud tütart,
  Kasumemm ei kasvandikku,
  Keda sala kamberien
  Murueit oli ehitanud,
  Metsapiigad valmistanud.
  Leske küsis kahtelasta:
  "Kas see kuu on, ehk kas pääva,
  Ehk kas ehatütar noori?"
   Saaja kokku kutsutie,
  Pulmalisi palutie
  Lustipidu pidamaie:
  Sest et tamme Tartu rajalt,
  Leppa linna uulitsalta
  Juurtega ühte jooksenud,
  Ladvila kokku langenud.
   Ristitantsi tantsitie,
   Viru tantsi veeretie,
   Sõre-liiva sõtkutie,
   Murupinda piinatie!
  Tähte-peig ja Salme-neidu
  Pidasivad pulma-ilu!
   Tuli kuu teisel korral
  Pulma-ilu pilli peale
  Lääne talusse tagasi,
  Viiekümmenel hobusel,
  Kuuekümmenel kutsarila;
  Tahtis tedremunast tütre,
  Linda endal liivitseda.
   Vennad tahtsid kuude'ele,
  Õde ööde kuningale;
  Lind' ei tahtnud kuule minna,
  Linda hüüdis saunastana,
  Linda padjusta pajatas,
  Ebemesta heitis keelta:
   "Ei mina, kulda, lähä kuule,
  Hõbe, ei ööde kuningale!
  Kuul on kuusi ammetida,
  Viis veel isevalmistusi,
  Tosin teisi tallitusi;
  Vahest varagi tõuseb,
  Vahest tõuseb valgehela,
  Vahest uputab uduje,
  Katab palge kastenarma,
  Vahest peidab pilvetie,
  Korra tõuseb koidikula,
  Korra koidu keske'ela,
  Korra kaub ta koguniste,
  Jätab valda vahtimata."
   Kuu lääb koju kurval meelel,
  Pahandus paistab palgesta,
  Kurjus silma kulmulta.
   Ristitantsi tantsitie,
   Viru tantsi veeretie,
   Harju tantsi hakatie,
   Sõre-liiva sõtkutie,
   Murupinda piinatie.
  Tähte-peig ja Saime-neidu
  Pidasivad pulma-ilu!
   Seal tuli teine kosilane
  Pulma-ilu pilli peale
  Teist kord õnne katsumaie:
  Tuli päike pärganale
  Viiekümmenel hobusel,
  Kuuekümmenel kutsarila,
  Ise tuli täku seljas;
  Tahtis Linda liivitseda,
  Tedre tütre naiseks võtta;
  Vennad tahtsid päikesele,
  Õde pääva pealikule;
  Lind' ei tahtnud pääva-peigu,
  Linda hüüdis saunastana,
  Linda padjusta pajatas,
  Ebemesta heitis keelta:
  "Ei ma, kuld, lää päikesele,
  Hõbe, ei pääva pealikule!
  Pääv teeb pahada palju:
  Jätab linad liivikuie,
  Kaera seemeta kautab,
  Odrad põllule põletab,
  Nisud nurmele närtsitab,
  Rukkid vagude vahele;
  Paistab suvel pikka aega,
  Talvel ei tule tuppagi."
   Pääv lähäb puhkedes lävelta,
  Kõrvetab põua-palaval.
   Ristitantsi tantsitie,
   Viru tantsi veeretie,
   Harju tantsi hakatie,
   Lääne tantsi lõhutie,
   Sõre-liiva sõtkutie,
   Murupinda piinatie.
  Tähte-peig ja Salme-neidu
  Pidasivad pulma-ilu!
   Seal tuli kolmas kosilane
  Pulma-ilu pilli peale,
  Tuli vesi veerevala
  Viiekümmenel hobusel,
  Kuuekümmenel kutsarila,
  Ise vesihalli seljas,
  Tahtis Linda liivitseda,
  Tedre tütre naiseks võtta.
  Vennad tahtsid vettedele,
  Õde voode kuningale;
  Lind' ei tahtnud vettedele,
  Linda hüüdis saunastana,
  Linda padjusta pajatas,
  Ebemesta heitis keelta:
  "Ei ma, kuld, lää vettedele,
  Hõbe, ei voode kuningale!
  Vood on kurjad veeremaie,
  Laened pahad langemaie,
  Allikad harunemaie,
  Jõed jõledad jooksemaie."
   Vesi veeres pisarpillil,
  Laene leinates koduje,
  Voolas kurvaste väravast.
   Ristitantsi tantsitie,
   Viru tantsi veeretie,
   Harja tantsi hakatie,
   Lääne tantsi lõhutie,
   Järva tantsi jändatie,
   Sõre-liiva sõtkutie,
   Murupinda piinatie.
  Tähte-peig ja Salme-neidu
  Pidasivad pulma-ilu!
   Seal tuli neljas kosilane
  Pulma-ilu pilli peale,
  Tuli tuuli tuisateles
  Viiekümmenel hobusel,
  Kuuekümmenel kutsarila,
  Ise tuulis täku seljas,
  Tahtis Linda liivitseda,
  Tedre tütre naiseks võtta.
  Vennad tahtsid tuuledele,
  Õde soovis õhkudele;
  Lind' ei tahtnud tuuledele,
  Ega õhu ülemale.
  Linda hüüdis saunastana,
  Linda padjusta pajatas,
  Ebemesta heitis keelta:
  "Ei ma, kuld, lää tuuledele,
  Hõbe, ei õhu ülemale!
  Tuuled kurjad tuiskamaies,
  Marud hullud möllamaies,
  Õhud liiga õrnad peiud."
   Tuul lähäb tuisates koju,
  Ei pea pikka pahandusta,
  Ega tuska tunnikesta.
   Ristitantsi tantsitie,
   Viru tantsi veeretie,
   Harju tantsi hakatie,
   Lääne tantsi lõhutie,
   Järva tantsi tallatie,
   Tartu tantsi jändatie,
   Sõre-liiva sõtkutie,
   Murupinda piinatie!
  Tähte-peig ja Salme-neidu
  Pidasivad pulma-ilu!
   Seal tuli viies kosilane
  Pulma-ilu pilli peale,
  Lääne talu lävedele,
  Tuli Kungla kuninga poeg
  Viiekümmenel hobusel,
  Kuuekümmenel kutsarila,
  Ise kuldatäku seljas;
  Tahtis Linda liivitseda,
  Tedre tütre naiseks võtta;
  Vennad tahtsid Kungla peigu,
  Õde kuninga pojale;
  Lind' ei tahtnud Kungla peigu,
  Linda hüüdis saunastana,
  Linda padjusta pajatas,
  Ebemesta heitis keelta:
  "Ei ma, kuld, lää kuningale,
  Hõbe, ei Kungla poisile:
  Kuningal on tütred kurjad,
  Kes mind, võõrast, vihkaksivad."
   Kungla peig lääb kurjal tujul
  Vand'des välja väravasta.
   Ristitantsi tantsitie,
   Viru tantsi veeretie,
   Harju tantsi hakatie,
   Lääne tantsi lõhutie,
   Järva tantsi jändatie,
   Tartu tantsi tallatie,
   Oma tantsi õpitie,
   Sõre-liiva sõtkutie,
   Murupinda piinatie!
  Tähte-peig ja Salme-neidu
  pidasivad pulma-ilu!
   Seal tuli kuues kosilane
  Pulma-ilu pilli peale,
  Tuli Kalev, kange meesi
  Viiekümmenel hobusel,
  Kuuekümmenel kutsarila,
  Ise uhke täku seljas;
  Tahtis Linda liivitseda,
  Tedre tütre naiseks võtta.
  Vennad ei tahtnud Kalevile,
  Leske keelas kanget võtta.
  Lind' aga tahtis Kalevile,
  Linda hüüdis saunastana,
  Linda padjusta pajatas,
  Ebemesta heitis keelta:
   "See mul meesi meele pärast,
  Sellel' kihlad kinnitame."
   Kalev tuppa kutsutie,
  Laua taha. istutie;
  Ette see ihutud laua,
  Taha see tahutud seina,
  Kangad seina katte'eksa;
  Ette see hõbeda kannu,
  Kallis kuldane peeker,
  Sisse see mõdu magusa,
  All on meski, peal on vahtu,
  Keskel on õlut punane.
   Leske palus leiba võtta,
  Salme palus mokka kasta:
  " Sööge, Kalev, jooge, Kalev,
  Maitsege meie magusad,
  Kastke kurku pulmakannust,
  Vikelisest viinakruusist!
  Elage, Kalev, rõõmulan
  Pikil pidude päivil!"
   Kalev mõõkada teristas,
  Kuldahelkuda helistas,
  Kannuskardada käristas,
  Rahapungada raksatas,
  Targal keelila kõneles:
  "Ei taha süüa, eidekene,
  Ei taha juua, noorikukene,
  Maitseda ei teie magusad,
  Katsuda ei teie kibedad,
  Ega rõõmulan elada;
  Tooge mu oma tubaje,
  Laske Linda põrandale,
  Tedre tütar teiste sekka!"
   Linda mõistis, kostis vasta:
  "Peiukene, poisikene!
  Annid aega kasvadessa,
  [Piigal pikka paisudessa,]
  Sõstrasilmal sirgudessa:
  Anna aega ehtidessa!
  Kaua ehib see isata,
  Kaua ehib see emata,
  Kaua vaene vööda läksi,
  Kaua kroogib käikseida;
  Ei ole eite ehtimassa,
  Vanemad valmistamassa,
  Sugulasi soovitamas,
  Õdesi õnne andemas.
  Küla eided ehitavad,
  Vanad naised valmistavad,
  Küla annab külma nõu,
  Rahvas raudessa südame."
   Kalev ei võtnud kannust märga,
  Ega toitu tugevuseks,
  Ega maitsend pulma-ilu.
   Linda hüüdis aidastana,
  Palve keelil kivikeldrist:
  "Tule, vares, vaenelapsi,
  Põlgtud orjapiigakene,
  Kassinurgas kasv'nud tüdruk,
  Lenna kui liblikakene
  Kiirelt ehtekerstudele:
  "Too mulle uus udusärki
  Peale see ilusa ihu,
  Too mulle tohine särki
  Peale see keha kenama;
  Too mulle rukka roomekirja
  Peale see uduse särgi;
  Too mulle teine tähteline
  Üle tohise undruku;
  Too vöö vaherpuu kirja
  Ümber nirgu niudedie,
  Ümber luikena tühemeid;
  Too mulle kirjuvad käiksed
  Neiu kõrge rinna katteks;
  Too mulle rätik räime karva,
  Peale see kirjuva käikse,
  Valge kaelale varjuksa;
  Too mulle kuube kuldatoime,
  Poordist pärgina pähäda!"
   Eite hüüdis nurgastana,
  Kasuema kamberista:
  "Sööge, Kalev, jooge, Kalev,
  Elage, Kalev, rõõmulan
  Pikil pidude päivil;
  Tähte-peig ja Salme-neidu
  Peavad pikka pulma-ilu!"
   Kalev mõistis, kostis vasta,
  Kange mees targaste kõneles:
  "Ma'p taha süüa, ma'p taha juua,
  Taha ei rõõmulan elada
  Pikil pidude päivil.
  Tooge tuppa mu omada,
  Laske Linda põrandale,
  Tedre tütar teiste sekka!"
   Siis toodi neidu tubaje,
  Lasti Linda põrandale,
  Tedre tütar teiste hulka.
  Leske eit ei tunnud tütart,
  Kasumemm ei kasvandikku,
  Keda sala kamberien
  Murueit oli ehitanud,
  Metsapiigad valmistanud.
   Leske küsis kahtelasta:
  "Kas see kuu on, ehk kas pääva,
  Ehk kas ehatütar noori?"
   Linda mõistis, kostis vasta:
  "See'p ole kuu, ei ole pääva,
  Ega ehatütar noori;
  See on kodu kasv'nud lapsi,
  Tedremunast tõusnud tütar."
   Kalev kosis kulda neidu,
  Võttis Linda kodukanaks,
  Võttis kalliks kaisutavaks,
  Ajaviitvaks armukeseks.
   Saaja kokku kutsutie,
  Pulmalisi palutie
  Lustipidu pidamaie;
  Sest et tamme Tartu rajalt,
  Leppa linna uulitsalta
  Juurtega ühte jooksenud,
  Ladvila kokku langenud.
   Ristitantsi tantsigeme,
   Viru tantsi veeregeme,
   Harju tantsi astugeme,
   Lääne tantsi lendageme,
   Järva tantsi jättageme,
   Oma tantsi hoidageme:
   Senni kui tõuseb sõrga soosta,
   Sõrga soosta, märga maasta,
   Veerik varvaste vahelta
   Kerikanne keske'elta!
  Kalev-peig ja Linda-neidu
  Pidasivad pulma-ilu!
  Täht hakkab koju minema,
  Kutsub Salme saajasta,
  Kana lustikamberista,
  Kus see tuba toesta tehtud,