Kalevipoeg - 08

  Leidis närtsind hobunaha,
  Ruunarasva riismeida,
  Leidis laia vereloigu,
  Leidis maksa muru pealta,
  Leidis luida ligimailta,
  Kohtelt küljekontisida,
  Leidis ligi lepikuda
  Surnud ratsu sisikonnad,
  Põrnatükid põõsastikust.
  Sestap sai ta selget märki,
  Kuidas ruunakene koolnud,
  Hobu surmassa suikunud.
   Kalevite kange poega,
  Kui sai kahju kahetsenud,
  Õnnetusta ohke puhkel
  Tüki aega tuulutanud,
  Võttis kadund ratsu kuue
  Mättalt kaasa mälestuseks. -
  Suures vihas paisund süda
  Süttis mehel põlemaie;
  Siisap seadis täie suuga
  Sõnasida sõudevalle:
   "Seisa vaiki, tuulevuhin,
  Kuule vaiki, metsakohin!
  Seiske, ladvad, sõudemata,
  Kõrrekesed kõikumata,
  Lehekesed liikumata,
  Seni kui sõnu sajatan,
  Kurjemaida kukutelen,
  Vihasemaid veeretelen!
  Saagu, saagu, ma sajatan,
  Saagu te sugu surema,
  Mätta otsa mädanema,
  Nurme peale nälgimaie,
  Põõsa alla pendimaie,
  Rabastikku raipenema,
  Lagedalle läpastama;
  Saagu te sohu surema,
  Künka otsa kolletama!"
   Siis aga võttis sõjasaha,
  Võttis mõõga mõrtsukana,
  Tungis taha tammemetsa,
  Tungis läbi laanemetsa
  Paksustikku pimedasse
  Hundipesi otsimaie,
  Kiskujaida kiusamaie.
   Kalevite kange poega
  Kiskujate kihutusel
  Tegi teeda, tallas rada,
  Tegi teeda metsast läbi,
  Rada läbi rägastiku,
  Kust ei enne kukke käinud,
  Käinud kana kõõrutelles.
  Tõukas maha tammeoksad,
  Tallas maha toomeoksad,
  Murdis maha männioksad,
  Kitkus maha kuuseoksad,
  Katkus maha kaseoksad,
  Tuiskas maha kõrged tammed,
  Puistas maha pikad pärnad,
  Rabas maha remmelgaida,
  Lõhkus maha lõhmuspuida,
  Oksad ette, tüved taha,
  Tallas kännud tolmupõrmuks.
  Kus ta käinud, tänav taga,
  Kus ta läinud, lage taga.
   Mis tal metsas mässamisel
  Kiskujatest kätte juhtus,
  Leidis surma silmapilgul.
  Mõõk oli kuri möllamassa,
  Sõjasahka surmamassa,
  Meesi tugev tappemassa.
   Juba katsid karjakaupa
  Metsaliste raisad muru,
  Kiskjakehad künkaida;
  Veri värvis võsukesi,
  Surmahigi samblaida,
  Värvis muru verekarva,
  Taimekesed tõmmut karva,
  Pohlakalehed punaseks.
   Pääsend hundid ulgudessa,
  Metsakarud möiratessa
  Põgenesid paksustikku,
  Suurte soode keske′ elle,
  Redupaika rabadesse.
   Päike oli looja läinud,
  Valgus alla veerenud,
  Pime kattis kohtasida,
  Segas Kalevite silma,
  Et ei võinud kiskja jälgi
  Kauemini kihutada:
  Muidu oleks karukarja,
  Ulgujate hunte sugu
  Sootumaks otsa saanud.
   Kalevite kange poega,
  Töösta väga tülpinud,
  Vihastusest väsitatud,
  Ladus laanest lagedalle
  Ööaset otsimaie.
  Kui oli paiga parajama
  Lagedikult viimaks leidnud,
  Lahuteli hobu naha
  Vaibana maha murule;
  Siruteli selitie
  Keha ratsu naha peale
  Ööde vilul puhkamaie,
  Kurnat′ võimu karastama,
  Mis tal tööda toimetelles,
  Susilasi sugedessa
  Täna väga tülpinenud;
  Künd ja kiskja kiusamine
  Meesta väga väsitanud.
   Enne veel kui ehavalgel
  Kalevite poja silmad
  Une kattel uinusivad,
  Lauge alla langesivad,
  Kihuteli kiirusella,
  Lennuskäigil lõõtsutelles
  Sõjasõnumite kandja,
  Kurja loo kuulutaja
  Kalevipoja palvele.
   Viru ranna vanemalta
  Toodi käsku Kaleville,
  Kuulutusi kuningalle,
  Kuidas vaenu veeremaie,
  Sõda kipub sõitemaie.
   Sõjasõnumite sõitja
  Seadis sõnad sõudevalle,
  Kurjad kuulud kerkivalle:
  "Kuningas, Kalevipoega,
  Vägevvolil valitseja,
  Kange käega kaitseja!
  Viru ranna vanemalta
  Pean kurba kuulutama,
  Hädast lugu avaldama:
  Salakuulikute sammud
  Veerend Viru radadelle;
  Pärast päeva nähti paate,
  Lootsikuida lainte langul
  Põhja poolta purjetamas;
  Öö vaiba varju alla
  Kandsid paadid mehepoegi
  Meie maada nuuskimaie.
  Salamahti silmamaie;
  Sestap mõistsid meie mehed,
  Tähendasid meie targad,
  Arvasid poisid agarad:
  Sõda kipub sõudemaie,
  Vaenuvanker veeremaie,
  Kipub Virut kurnamaie,
  Rahu Järvas raiskamaie,
  Õnnepõlve pillutama,
  Viletsusta valmistama.
   Salasaadikute sammul
  Sõuab väge sadadena,
  Tuiskab teisi tuhandeida
  Vaeste virulaste kaela.
  Eit aga peret peitemaie,
  Pisukesi pillutama
  Uranguie, varanguie,
  Pae paksu murranguie;
  Taati tuge tegemaie,
  Vaenul′ vastust valmistama.
   Kitsik kasvab kibedamaks,
  Pidu ikka pahemaksi;
  Kallaspapid kuulutavad,
  Kuidas Kõrgesaarel laevad,
  Tütarsaarel teised laevad,
  Lavassaarel laiad lodjad
  Sõjamehi sõudemassa,
  Vahvamaida vedamassa,
  Kes need võõraid mere kaudu
  Viru randa veeretavad,
  Kangeid kaelalõikajaida,
  Rohke käega röövijaida,
  Kuidas tähti tunnistanud,
  Taevas vehkel teada andnud.
   Naised nutvad nurkadessa,
  Tütarlapsed tänavassa,
  Vanaraugad vainiulla,
  Lapsed laius lepikutes,
  Karjahoidjad kaasikutes,
  Tõurakaitsjad tammikutes:
  Viletsus üle Virumaa!
  Pisarpilul silmalauge
  Seisab murepaelus leski:
  Mure muljub meelekesta,
  Surmakartus südameida.
  Noored mehed seisvad norgus,
  Kartusessa kahvatanud.
  Naisemees ei tunne nalja,
  Laste isa ei lustisid,
  Kartus kurnab meeste kangust,
  Ehmatus emade poegi.
   Kes neist sõuab sõja ette,
  Kes see läheb lahingusse,
  Veereb vaenu vastaseksi
  Tapperite tapluselle?
  Kes see astub kaitsejaksi,
  Tõuseb toeksi teiste ette,
  Raudaseinaks raukadelle?
  Kas läeb venda, vennikene,
  Ehk kas sõsar sõstrasilma
  Vaeseidlapsi varjamaie,
  Raukadelle rahu hoidma?
  Kes see naisi kaitsemaie,
  Vaenuviha vaigistama?
   Mõõka murrab mõnusamad,
  Tapper tapab tulisemad,
  Oda hukkab suured hulgad,
  Ammunool ei anna armu.
  Mis ei lange lahingussa,
  Veere vaenuvälja peale,
  Tapab taga tulukene,
  Häviteleb näljahammas,
  Kooleteleb katkuküüsi,
  Viletsuse raske vitsa.
  Varga käsi jätab varna,
  Raske kivi vetevoolu;
  Tuli ei jäta kedagi,
  Viletsus teeb viimsel otsa."
   Kallis Kalevite poega
  Mõistis kohe, kostis vastu:
  "Ohjad hoidku, köied köitku,
  Ohjad hoidku hobu kinni,
  Kütked künnihärgasida,
  Lingupaelad metsalisi,
  Köied köitku koormaida,
  Taevas laia lumesadu,
  Pilved pikad vihmasida,
  Raskemada rahesadu!
  Mis on kõvem kinnitaja,
  Vägevam vastupidaja,
  Sulgegu su suuda lukku,
  Lõksutagu lõugasida
  Kurja kõne kuulutusel,
  Häbemata avaldusel!
  Kes see imet ilmas näinud,
  Kentsakamat enne kuulnud?
  Miks sa sõimad meie mehi,
  Laimad meie mehepoegi?
  Kas ehk naiste karistajad,
  Tütarlaste hirmutajad -
  Ehmatus ja ettekartus -
  Veerend Viru meeste peale?
   Las aga mõõka murdanekse,
  Tapper terav tappanekse,
  Oda hulgal hukkanekse,
  Vahva mees ei karda verda!
  Mehed seisku sõjamässul
  Raudaseina tugevusel,
  Seisku kui tammed tuulessa,
  Kaljumüürid marudessa;
  Seisku vaenus vankumata,
  Sõjas toeksi teiste eessa!
  Tehku lastel′ varjutuba,
  Raukadelle rahusauna,
  Naistesoole kaitsenurka,
  Peidukamber piigadelle,
  Leinapaika leskedelle!
   Kasvab kitsik kibedamaks,
  Vaenuviha verisemaks,
  Tappemine tulisemaks,
  Siisap tahan ise tulla,
  Abimeheks astuneda. -
  Võta leiba, väsind võõras,
  Märga keelekarastuseks!
  Mätta otsas seisab märssi,
  Lähker ripub lepaoksal;
  Täida kõhtu, külaline,
  Heida maha magamaie!
  Homme, vara enne valget,
  Väikse koidu veretusel
  Sea sa hobu sadulasse,
  Pane ruuna rakke′esse,
  Pane salaja sadula!
  Hakka sala sõitemaie,
  Peidus koju pagemaie,
  Et ei kuule Viru kuked,
  Viru kuked, Järva koerad
  Sinu hobuse sammusid,
  Ratsu kabja salakäiki!
   Sõida tasa üle silla,
  Tasaselt läbi tänava,
  Käi sa tasa külast läbi,
  Peidul taluperedesta,
  Veere sala üle vainu,
  Varjul läbi vaarikusta,
  Salamahti läbi soode,
  Peidul läbi põõsastiku
  Vanema õuevärava!
  Saatke mehed sõdimaie,
  Vahvad vaenuvälja peale,
  Tugevamad taplusesse!
  Ise keerita keske′ ella,
  Lipukandja ligidalla!
   Ära hoia sõja ette,
  Sõja ette, sõja taha,
  Hoia ei sõja serva peale!
  Esimesed heidetakse,
  Tagumised tapetakse,
  Servapealsed surmatakse,
  Keskmised koju tulevad."
   Kalevipoeg, kange meesi,
  Lahket juttu lõpetelles
  Keeras teise külje peale,
  Tahtis tööst tülpind keha
  Kaste vilul karastada,
  Lasta silmad lauge alla
  Unehõlma ummukselle.
  Enne kui uni silmale
  Varjuvaipa valmistanud,
  Astus juba teine võõras
  Kõik′val käigil ligemalle,
  Salasammul sängi ette,
  Kes kui tuulest tuisateldud,
  Pilvest maha paisateldud
  Kogemata siia kukkus.
   Kalevite kange poega
  Kurjal tujul küsimaie:
  "Kas ei täna lõpe tantsi,
  Käikidel ei kinnitusta?
  Kas on kõigil käikisida,
  Tühja tuule tallamisi?
  Kas kõik tuuled tuisatille,
  Vete sooned veeretille,
  Laiad lained langutille,
  Vihmapilved paisutille,
  Lumepilved puistatille,
  Rahepilved raksatille
  Kalevi kaela kukuvad?
   Kui oleks teadnud, võinud teada,
  Võinud ma unessa näha,
  Magadeski ette vaata,
  Arukorral arvaneda,
  Kuis on põlvi kuningalla,
  Siis ma oleks sada korda,
  Tuhat korda tuuletiivul
  Lindu, läinud lendamaie,
  Kotkas teiste kaljudelle,
  Läinud muile liivikuile,
  Ujund teiste allikaile,
  Võtnud teeda võõramaale,
  Käiki ette kauge′ elle.
  Ma oleks hüpand orgudesse,
  Karand merekallastesse,
  Langend merelainetesse,
  Uppund salaurgastesse,
  Kuhu poleks kuulnud kägu
  Ega linnulaulu häälta.
  Linnul rahu lepikussa,
  Pääsul pesas puhkepaika,
  Kägu uinub kuuse otsas,
  Lõokene kesaväljal,
  Künnilindu koppelissa,
  Laululindu lehtipuissa,
  Rästas paksus rägastikus,
  Kui on kukku kuulutanud,
  Laululugu lõpetanud.
   Küllalt keha vintsutasin,
  Võimu küllalt väsitasin:
  Kündsin maada kümme päeva,
  Kündsin õhtust hommikuni,
  Keeritasin kivisida,
  Kiskusin mäekinkusida,
  Sahkasin sulasoida,
  Lõik′ sin laiu lagedaida,
  Pöörasin pikki põldusid,
  Kuni hobu kogemata
  Kiskjaküüsil kägistati.
  Tule homme hommikulla
  Vara enne valge′eda
  Salajuttu sahkamaie,
  Kuulutusi külvamaie!"
   Võõras lahke vanarauka,
  Habe halli, hiuksed hallid,
  Mõistis kohe, kostis vastu:
  "Ei ole tuuled tuisatille,
  Vetesooned veeretille,
  Laiad lained langutille,
  Vihmapilved paisutille,
  Lumepilved puistatille,
  Rahepilved raksatille,
  Kõuekäigid kõpsatille
  Kukkund Kalevite kaela,
  Pojukese pihtadelle;
  Küllap võisid ette teada,
  Võisid unenäossa näha,
  Magadessa ette vaata,
  Arukorral arvaneda,
  Targal mõttel ette teada,
  Kuis on põlvi kuningalla,
  Lugu väe valitsejal.
   Kui sa alles kodu kasvid,
  Tammi, tõusid tugevamaks,
  Oli küllalt õnneaega,
  Mõistatusi mõtteleda,
  Aruasju arvaneda,
  Tulevada tunnistada.
  Isa õues laulsid linnud,
  Kukkusid käod koppelissa,
  Kuldanokad kuuseladvas,
  Hõiskas ööbik alla õue,
  Lõõritas lõoke lepikus,
  Vares hüüdis vainiulta,
  Musta lindu männikusta,
  Tarka lindu tammikusta:
  "Kuningal on kümme koormat,
  Sada vaeva valitsejal,
  Viissada küll vahvamal,
  Tuhat tegu tugevamal,
  Kümme tuhat Kalevipojal!"
   Et ma täna teile tulin
  Armu sunnil sammudega,
  Et ma kaugelt siia käisin
  Sõbra soovi sõudemisel,
  Sestap tõuseb sulle tulu,
  Kasvab sulle mitu kasu,
  Vägev Kalevite võsu.
  Ehk sa mind ei mäletanud,
  Tuttavaks ei tunnistanud,
  Siiski sinu sugu sõber.
  Eks ma enne käinud teilla,
  Kui sa murul mängidessa
  Vainul kurni kukutasid,
  Kaldal tamme kasvatasid,
  Õhtul kiigel õõtsutasid?
  Eks ma enne käinud teilla,
  Kui sa kätkis kiljatasid,
  Eide rinnalta imesid?
  Eks ma enne käinud teilla,
  Kui sul isa kosjakäigil
  Pidand pikka pulmailu?
  Eks ma, tuttav, tulnud teile
  Külalisena käima,
  Kui teile tubada tehti,
  Seinasida seadetie,
  Aluspalke alustati,
  Nurgakivi nööritie?
  Eks ma sala sõitnud teile
  Varemini vaatamaie,
  Kui sul isa ilmumata,
  Ema alles haudumata,
  Tedremunast tõusemata?
   Eks ma sala sõitnud teile,
  Kui oli Harju algamata,
  Järva piirid rajamata,
  Viru piirid viirumata?
  Eks ma sala sõitnud siia,
  Kui neid tähti alles tehti,
  Päikest paigale seati,
  Kuule koda korjatie,
  Pilvesida paigutati?
  Alt mina a′ asin halli ilma,
  Pealt mina a′ asin põuailma,
  Tagant taeva punasema,
  Keskelt kuldakeerulise,
  Vahelt viie vikerkaare,
  Kuue koidu keske′ elta,
  Üheksa eha hõlma alta,
  Sõitsin Sõela serva pealta,
  Vana Vankri vahedelta,
  Ehatähe õue alta,
  Päevapere väravalta
  Tuhat tuttava taluda.
  Alt mina a′ asin halli rauad,
  Musta kabjad murrutasin,
  Kõrvi kannuksed kaotin
  Libedalle linnuteele,
  Palavalle päevateele.
   Tuulilla sind teretasin,
  Õhulla sind õnnistasin,
  Kastella sind karastasin,
  Kuude valgel kosutasin,
  Päeva paistel paisutasin:
  Kuni kasvid kangeks meheks,
  Kasvid Kalevite pojaks.
   Mis sa künnil kergitasid,
  Sahalla läbi siblisid,
  Sest saab kasu siginema,
  Õnne rohkest′ õitsemaie,
  Sest saab Virus viljamaada,
  Järvas järsku leivamaada,
  Sealt saab rikkust rahva′ alle,
  Vara suurte valdadelle,
  Kasu mitmele külale;
  Sealt saab häida heinamaida,
  Kosutavaid karjamaida,
  Mõnusamaid metsamaida,
  Külalastel marjamaada,
  Külapoistel puiemaada,
  Külanaistel naerismaada,
  Tütarlastel tallermaada,
  Külameestel künnimaada;
  Lagedalle luhtasida,
  Arumaada, aasasida,
  Murumaada metsa alla,
  Sammalmaada soode peale.
   Kalevipoja künnitööda,
  Võimsa adra vagusida
  Saavad külad kiitemaie,
  Teised laialt tänamaie,
  Lapsed lustil laulemaie.
  Metsa kena, muru ilu,
  Õilmepuie puhkemine
  Saavad pärastpõlvedelle
  Kanget kündi kuulutama. -
   Kallis Kalevite poega!
  Pooleli jäänd põllutöö:
  Koht jäänd Harjus kündemata,
  Läänes teine lõikamata,
  Kolmas tükk jäänd kordamata,
  Põlluääred pööramata,
  Servad mitmed sahkamata,
  Aasad alles äestamata:
  Sealap aganiku abi,
  Kõlgastiku kerge kotti
  Pärastpõlve poegadelle
  Laenab leivale lisandust,
  Annab abi hädaajal."
   Kalevite poega kuulis,
  Mõistis kohe, kostis vastu:
  "Tegin tööda, nägin vaeva,
  Kündsin rohkem kümme päeva,
  Kündsin õhtust hommikuni,
  Kündsin kaste jälgedella,
  Pärast eha pikka aega,
  Lõuna päeva palavusel
  Pühkisin higi otsaeest,
  Palavama palge pealta,
  Väänasin vetta särgi seest,
  Venitin keha võimu väest:
  Et tööst tulu tõuseneksi,
  Kosu rohkelt kasvaneksi
  Pärastpõlve rahva′ alle."
   Võõras lahke vanarauka
  Mõistis kohe, kostis vastu:
  "Sellepärast tulin, sõber,
  Valmis tööda vaatamaie,
  Korralisi kohendama,
  Et sul vaevaväsimused,
  Palavuse higipiinad
  Jääks ei lesena leinama,
  Nurjatuna nuttemaie.
  Ilma jumaliku abi,
  Taevaliku toetuseta
  Saa ei inimeste sugu
  Töösta tulu toimetada.
  Tuulil tuleb tugev abi,
  Õhul Uku õnnistused,
  Vihmal vilja voodamine."
   Kalevite kallis poega
  Mõistis kohe, kostis vastu:
  "Kes sa enne meilla käinud,
  Kui ma murul mängidessa
  Vainul kurni kukutasin,
  Kaldal tamme kasvatasin,
  Õhtul kiigel õõtsutasin;
  Kes sa enne käinud meilla,
  Kui ma kätkis kiljatasin,
  Eide rinnalta imesin;
  Kes sa, tuttav, tulnud meile,
  Külalisel käidanessa,
  Kui mul isa kosjakäigil
  Pidand pikka pulmailu;
  Kes sa enne käinud meilla,
  Kui meile tubada tehti,
  Seinasida seadetie,
  Aluspalke alustati,
  Nurgakivi nööritie;
  Kes sa sala enne sõitnud,
  Kui mul isa ilmumata,
  Ema alles haudumata,
  Tedremunast tulemata;
  Kes sa sala sõitnud meile,
  Kui oli Harju algamata,
  Järva piirid rajamata,
  Viru piirid viirumata;
  Kes sa sala sõitnud siia,
  Kui neid tähti tehtanekse,
  Päikest paika pandanekse,
  Kuule koda korjatie,
  Pilvesida paigutati;
  A′asid alta halli ilma,
  Käisid pealta põuailma,
  Tagant taeva punasema,
  Keskelt kuldakeerulise,
  Vahelt viie vikerkaare,
  Kuue koidu keske′elta,
  Üheksa eha hõlmalta,
  Sõitsid Sõela serva pealta,
  Vana Vankri vahedelta,
  Ehatähe õue alta,
  Päevapere väravalta,
  Tuhat tuttava taluda. -
  Ütle mulle, vanarauka,
  Tunnistele, tarka taati,
  Kus sul kaugella koduda,
  Arvuline asupaika?"
   Võõras lahke vanarauka
  Mõistis kohe, kostis vastu:
  "Kallis Kalevite poega,
  Liisul liimitud kuningas!
  Mis on tuulilta tuisanud
  Kogemata õnnekäigil,
  Ära hakka arvamaie;
  Kodusid on Taara kojas
  Kuldseid kaljukamberida.
  Kuule kuldakuulutusi,
  Hõbedasi avaldusi
  Tuleva aja tulekust,
  Pärastpõlve päevadesta!
  Seni kui sina valitsed,
  Vahva käega varjad valda,
  Seni on Virus õnneaega,
  Järvas järjest rahuaega,
  Harjus kaunis armuaega,
  Läänes laia lustipidu
  Rahva keskel õitsemassa,
  Aga rikas iluaega,
  Päris õnnepõlvekene
  Saa ei kaua kestemaie.
  Nõdrad saavad nõdremaida,
  Väetid teisi valitsema.
   Kahju, Kalevite poega!
  Vaga vere valamine
  Mõistab kohut sinu kohta;
  Veri püüab vere palka,
  Surm on surma sünnitaja;
  Vaga vere vermeida,
  Soome sepa sajatusi,
  Hella eide pisaraida,
  Sõsarate silmavetta
  Või ei võtta mõõga küljest,
  Kurja miski kustutada.
  Ole valvas, vahva meesi,
  Et sul mõõgast mõrtsukada,
  Sõjasahast surmajada,
  Kättetasujat ei kasva!
  Veri ihkab vere hinda,
  Ülekohtul pole uinu,
  Kurjal tööl ei kinnitusta."
   Kurvalt kostis viimne kõne,
  Kurvalt ettekuulutused,
  Mis kui tuulekese tuhin,
  Leinakaeblik laintekohin,
  Vihmatuule vingumine
  Kaleville kõrvu kostis.
   Kui need paksud udupilved
  Kaovad päikese paistel,
  Ehk kui vaiksed õhtuvarjud
  Veerend päikesta peidavad:
  Nõnda sulas õhtu rüppe,
  Kadus kasteauru kaissu
  Võõra vanarauga vari.
  Väsind Kalevite poega
  Uinus rahul puhkamaie;
  Uni kukkus kulmudelle,
  Langes kulmult laugudelle.
  Unenägu kudus kuju,
  Tõelikke tähendusi
  Vaibakirjal valelikuks.
  Võõra vanarauga jutud,
  Targalt antud tähendused
  Tuiskasivad aina tuulde.
   Päevatõusul peada tõstes,
  Unepaelust pääsedessa
  Katsus Kalevite poega
  Mõnda meelde tuletada,
  Mis tal õhtul avalikult
  Kallis võõras kuulutanud;
  Aga öö ja uneukud,
  Pettelikud pildikesed
  Segasivad udusompu
  Eilsed kuuldud ilmutused.
   Kalevite kange poega
  Käskujalga kiirustama:
  "Käi sa kiiresti koduje,
  Rutta ratsul ranna poole
  Vanemalle käsku viima!
  Seadke vahid sihtimaie,
  Kallaspapid kalju peale,
  Nugissilmad nurmedelle
  Mereranda vahtimaie:
  Kas ju kaugelt vaenulaevad,
  Pealekippujate paadid
  Lainte langul liikumassa?
  Kallavad laevad kaldale,
  Lodjad ikka ligemalle:
  Siis aga vastu vahvad mehed,
  Tugevamad teiste toeksi,
  Sõjahiiud sõdimaie!
  Odamehed otsa peale,
  Tapperid tagarindaje,
  Nuiamehed nurga peale,
  Ahingid abiks äärele,
  Tuuramehed tuhingisse,
  Määrahiiud mässuselle,
  Võidumehed lagedalle,
  Nende varjud võsandikku,
  Metsasalka salamahti,
  Vardad varjuks vanemalle,
  Vikatid vilepuhujalle,
  Noolingid mäeküüru peale;
  Lingumehed libamisi
  Kahel poolel kalda peale;
  Ratsumehed rahe kombel
  Vaenuroogu roodamaie!
   Teised seisku teistel seinaks,
  Pangu rammu raua vastu!
  Laske siis mõõgad möllamaie,
  Odad osavalt orjama,
  Tapperid taga tantsima,
  Vikatid valjust niitema,
  Ammunooled nobedasti
  Sündsat surma sigitama:
  Küll siis suigub sõjakära,
  Vaikib kuri vaenuviha! -
  Olge vahvad, virulased,
  Võtke abiks vahvaid mehi,
  Järva poisse jänderikke,
  Alutaguselt toeksi,
  Abilisi Harjumaalta,
  Läänest mõnda lisanduseks!
  Veeretage vaenukoeri
  Kaldalt kohe kaugemalle!
   Saatke mulle sõnumida,
  Kiirel jalul käskusida!
  Läheb lahing laiemaksi,
  Kasvab kitsik kibedamaks,
  Siisap tahan ise tulla,
  Abimeheks astuneda.
   Lähen tuska tuulutama,
  Nukrat meelta meelitama."
  
   Sõitsin suisa Soome silda,
  Vesikaare vaskiteeda,
  Vikerkaare vihmateeda,
  Kuninga käsk kukkarus,
  Vanema käsk vammukses,
  Sõjasõnum suusopis.
  Mis mull′ vastu vankunekse,
  Jubedada juhtunekse?
  Vankus vastu vana vares,
  Vana vares, vaene meesi;
  Nokka nuusutas nurmesid,
  Sõõrmed puhusid pilvesid;
  Nina oli sõda nuusutanud,
  Sõõrmed udusta sõelunud,
  Kas ei salahaisu tunneks,
  Kiire käsu kirja oskaks.
  Juba oli sõda nuusutanud,
  Vereauru haisutanud.
   Sõitsin suisa Soome silda,
  Vesikaare vaskiteeda,
  Vikerkaare vihmateeda,
  Kihutes kiiruse käsku;
  Kuninga käsk mul kukkarus,
  Vanema käsud vammukses,
  Pealiku käsud kübara all,
  Salasõnum suusopis:
  Et juba lipud liikumassa,
  Odaokkad orjamassa,
  Mõõgaterad teenimassa.
  Mis mull′ vastu vankunekse,
  Jubedada juhtunekse?
  Vastu vankus kotkas kuri,
  Kotkas kuri, kõvernokka;
  Nokka nuusutas nurmesid,
  Sõõrmed uurisid ududa,
  Kas ehk asja haisu tunneks,
  Kiire käsu kirja oskaks.
  Sõge oli sõda nuusutanud,
  Vereauru haisutanud,
  Tõttas muile teadustama.
   Sõitsin suisa Soome silda,
  Vesikaare vaskiteeda,
  Vikerkaare vihmateeda,
  Kihutes kiiruse käsku;
  Kuninga käsk mul kukkarus,
  Vanema käsud vammukses,
  Salasõnum suusopis,
  Pealiku palved keelepaelul:
  Et juba lipud liikumassa,
  Odaokkad orjamassa,
  Tapriterad tahtemassa.
  Mis mull′ vastu vankunekse,
  Jubedada juhtunekse?
  Tuli vastu kaarnapoega,
  Kaarnapoega, raisarooga;
  Nokka nuusutas nurmesid,
  Sõõrmed puhusid pilvesid:
  Kas ei salahaisu sõeluks,
  Kiire käsu kirja oskaks.
  Sõge oli sõda nuusutanud,
  Vereauru haisutanud:
  Tõttas muile teadustama.
   Sõitsin suisa Soome silda,
  Vesikaare vaskiteeda,
  Kihutes kiiruse käsku;
  Kuninga käsud kukkarus,
  Vanema käsud vammukses,
  Salasõnum suusopis,
  Pealiku palved keelepaelul.
  Mis mull′ vastu vankunekse,
  Jubedada juhtunekse?
  Vastu vankus hundikene,
  Hundi kannul karukene.
  Ninad nuuskisid nurmesid,
  Sõõrmed ududa uurisid,
  Kas ei asja haisu arvaks,
  Salakirja käsku tunneks.
  Sõbrad olid sõda nuusutanud,
  Vereauru haisutanud,
  Tõtsid muile teadustama.
   Sõitsin suisa Soome silda,
  Vesikaare vaskiteeda,
  Vikerkaare vihmateeda
  Kihutes kiiruse käsku;
  Kuninga käsk mul kukkarus,
  Vanema käsud vammukses,
  Sõjasõnum suusopis,
  Pealiku käsud kübara all:
  Et juba lipud liikumassa,
  Odaokkad orjamassa,
  Tapriterad teenimassa,
  Mõõgal mõtted möllamassa.
  Mis mull′ vastu vankunekse,
  Jubedada juhtunekse?
  Vastu vankus nälga nõrka,
  Nälga nõrka, kõlkakokka,
  Nina nuusutas nurmesid,
  Sõõrmed sõelusid pilvesid,
  Kas ei salahaisu tunneks,
  Kiire käsu kirja oskaks.
  Sõge oli sõda nuusutanud,
  Vereauru haisutanud;
  Tõttas muile teadustama.
   Sõitsin suisa Soome silda,
  Vesikaare vaskiteeda,
  Vikerkaare vihmateeda,
  Kihutes kiiruse käsku;
  Kuninga käsud kukkarus,
  Vanema käsud vammukses,
  Salasõnum suusopis:
  Et juba lipud liikumassa,
  Odaokkad orjamassa,
  Ahingid asju ajamas,
  Taprid teisi taotamas.
  Mis mull′ vastu vankunekse
  Kogemata kiusatusta?
  Vastu vankus katku kaval,
  Katku kaval, rahva röövel,
  Sõja seitsmes selli kurjem;
  Nina nuusutas nurmesid,
  Sõõrmed sõelusid pilvesid,
  Kas ei salahaisu arvaks,
  Kiire käsu kirja oskaks.
  Sõge oli sõda nuusutanud,
  Vereauru haisutanud;
  Tõttas muile teadustama.
   Kinni kimli ma pidasin,
  Panin ruuna raudaikke,
  Kõrvi Kalevi kammitsa,
  Et ei saanud sammumaie
  Ega jooksu jõudemaie;
  Hakkasin asja arvama,
  Meelemõtteid meelitama:
  Kas mu käigist kasu kasvab,
  Sõidust suuremat sigineb?
  Verised on vaenuvermed,
  Sõjalla siu tigedus.
  Miks ma vaenuviletsusta,
  Mõrtsuka mõõga möllamist
  Rahupõlvele pillutan?
   Saagu, saagu, ma sajatan,
  Saagu sõnum sügavasse
  Mere marusse magama,
  Kalakudusse kaduma!
  Uinugu ummisurgastessa,
  Enne kui heliseb edasi,
  Enne kui kõliseb külaje!
  Kiskusin käsud kukkarust,
  Vanema käsud vammuksest,
  Paiskasin põhjatu meresse,
  Laintelangu laiemasse.
  Vesi veeretas vahussa,
  Kalad kohkessa kadusid.
   Nõnda vaikis vaenuvarin,
  Nõnda kadus sõjakärin.
  
  
  Kümnes lugu
  Kena ööde küünlakene,
  Valgussilmil taevavahti!
  Laena lusti laulikulle
  Radasida rändamaie,
  Salateida sammumaie,
  Kussa Kalev enne käinud,
  Poega enne ju puhanud,
  Sõpradega seltsitelles
  Mõnda tempu toimetanud,
  Imelista ilmutanud!
   Siravate tähte silmad
  Tunnistanud nende teida,
  Kaugel maadel käikisida;
  Näinud, mis seal nalja tehti
  V i r u kuuskede vilulla,
  H a r j u haabade vahella,
  L ä ä n e lepiku keskella;
  Näinud meeste naljatusi,
  Viie viletsuse vaeva,
  Kuue kiusatuse kütke,
  Seitsme sammude sideme
  Kogemata kinnitusta,
  Kuhu mehed kukkusivad,
  Lustipidul langesivad.
   Läki aga laanedesse,
  Põõsastikku paksudesse
  Laulusida lunastama,
  Kuldasida koristama,
  Hõbedasi otsimaie,
  Vaskesida võttemaie!
   Nii aga kuulin kuulutusi,
  Vana jutu juurdumisi,
  Muiste sõlmitud sõnuda,
  Kullal kedratud kõnesid:
   Kalevite kange poega
  Läinud hobu ostemaie,
  Künniruuna kauplemaie.
  Kui ta käinud tüki teeda,
  Tüki teeda, palju maada,
  Laulis lindu lepikusta,
  Tarka lindu tammikusta,
  Kägu kuldakuusikusta:
  "Hobu hirnub H i i u m a a l t a,
  Sälgu karjub suurest soosta,
  Varssa karjub kauge′elta:
  Hobu hirnub ostajada,
  Sälgu karjub sadulada,
  Varssa valgeid valjaida." -
  "Tänu teile, linnud targad,
  Tänu teedejuhtidelle!"
  Pajatab Kalevipoega,
  Tõstab jalga teise teele
  Kiirel käigil sammumaie.
  Viis oli V i r u s viibimisi,
  H a r j u s ajaviitemisi,
  J ä r v a s tühje talitusi,
  Kust ei saanud kaugemalle.
   Pahareti poegadelle
  Tõusnud tuulesta tülisid,
  Tühjast rahurikkumisi;
  Järveke, kus enne eland,
  Kaksipäini muidu käinud,
  Läinud kitsaks kadeduses,
  Väikseks vihasuse vaenus.
  Poistel enam polnud püsi,
  Mehikestel enam mahti,
  Pidid perest põgenema
  Uuta aset otsimaie.
  Kui nad kaugel kõndisivad,
  Tuuliskäigil tallasivad:
  Kas ei kuskilt leiaks kodu,
  Paremada asupaika,
  Kuhu rada kinnitada,
  Vahet võiksid valmistada, -
  Sealap leidsid õnne soovil
  Suures K i k e r p ä r a soossa
  Kogemata kohakese,
  Kuhu koer ei korjaks kodu,
  Penipoeg ei pesapaika.
  Pahareti poegadelle
  Paistis paika meelepärast;
  Siiski tõusis segadusi:
  Kumb neist pärisperemeheks
  Soole pidi säetama?
  Meel oli meestella mõlemal
  Saada soole sundijaksi.
   Kalevite kallis poega
  Juhtus kogemata käigil
  Seltsis armsa sõpradega
  Kikerpära piiridelle,
  Kus neil hambakiskumine
  Kannud kirge katukselle,
  Lõket laele laiemalle.
  Pahareti poisikesed
  Kiskusivad karvupidi
  Tuisatelles tutikesi.
  Kui nad Kalevida kaugelt
  Tulles juba tunnistanud,
  Vaigistati vaenuviha.
  Mehed hüüdsid ühel huulel:
  "Kallis Kalevite poega,
  Sammu, sõber, siiapoole,
  Meile õigust mõistemaie,
  Riiukära kustutama!"
   Kalevite kange poega
  Mõistis kohe, kostis vastu:
  "Tunnistage tüli tõusu,
  Riidlemise rajamista!
  Tuisku tõuseb tuule seesta,
  Pilvest vihmapisaraida,
  Vihastusest vaidlemine,
  Kiusamisest kohtukäiki;
  Sellepärast seletage
  Pikemalta tüli põhja!"
   Pahareti vanem poega
  Seadis sõnad sõudevalle:
  "Soosta sündis segadusi,
  Rabast meile riidlemisi,
  Kes meist kahest leidnud koha,
  Kes saab soole sundijaksi.
  Kodunt kõrvu kõndisime,
  Teeda ühes tallasime,
  Siia seltsis sammusime,
  Siiski mina ligem serva,
  Välispoolel kõndis veli:
  Sellepärast näitab selge,
  Et on kohta minu päralt."
   Kalevite poega kostis:
  "Pööraspeaga poisikesed,
  Meelest tölbid mehikesed!
  Kodunt ühes kõndisite,
  Soole ühes sammusite,
  Raba ääres rändasite,
  Kus veel kummalgi ei kodu,
  Päris pesimisepaika:
  Soo on alles sundijata,
  Paik veel ilma peremeheta.
  Kõlbamata tühja koha,
  Kust ei inimestel kasu
  Ega tulu elajatel -
  Tahan teile tulevaksi
  Varjuurkaks volitada,
  Kodupaigaks kinkineda,
  Kuhu kiskja kutsikate
  Pakku võite põgeneda;
  Suuerm pool saab suuremalle,
  Väiksem jälle vähemalle."
   Pahareti poisikesed
  Kalevipoega paluma:
  "Võta sooda, vennikene,
  Raba ise rajatada,
  Kahte jakku jaotada,
  Kust ei uuta kohtukäiki
  Ega tülitsemist tõuseks!
  Ahnus võiks ehk aegamööda
  Piirijooni pikendelles
  Vaod viia võõritie,
  Kui ei kive kinnituseks
  Servadelle üles seata,
  Nööril iga nurga peale."
   Kalevite kallis poega
  Seadis sõnad sõudevalle:
  "Kes see küla kohtukäiki
  Korra läinud kohendama,
  Peab ka lugu lõpetama,
  Asja selgeks ajamaie.
  Armas A l e v i t e poega,
  Nõuta mõõdunöörisida,