🕙 26-minute read
Eesti sõnaraamat : 1600 uut ja wõerast sõna - 4
Total number of words is 3345
Total number of unique words is 2135
0.0 of words are in the 2000 most common words
0.0 of words are in the 5000 most common words
0.0 of words are in the 8000 most common words
nägunema (sich gestalten), nägu, kuju saama; kiwi näguneb nikerdaja käes.
nähtus (Erscheinung), kõik see, mis nähtawale tuleb, mis näha on. Kell kukur, sell kohus; tõsi tõuseb, wale waub; sõa järele tuleb sagedaste katk.
nähtustik (Perspective), kunst, mille abil asju nii maalitakse, joonestatakse, kuida nad ühes kindlas kohas silmale paistuwad; selle kunsti õpetus.
näidend (dramatische Poesie), see jagu mõlgendit, luuletust, mis meile juhtumised, sündmused etc. elawalt näitepõrmandul ette toob, näitemäng, nagu „Saaremaa onupoeg“, Säärane Mu’lk“, „Preciosa“; neli jagu: kurbmäng, naljamäng, tõemäng, laulumäng.
näidendik (Dramaturgik), näidendi, näitemängu õpetus, mille järele näidend luuletada tuleb.
näitawad asesõnad 1 (Demonstrativpronomen), asesõnad, mis räägitawa asja pääle tähendawad: see, need, säärane, seesama.
näitejuht (Regisseur), näitluse juhataja.
näitelaul (Couplet), naljakas laul, mida näidates, kätega wehkeldes, näuga moonutates etc. ette lauletakse, enamiste klaweri, muusika etc. kaasmänguga.
näitelawa (Bühne), põrmand, mille pääl näideldakse, näitemängu mängitakse.
näitelawalik (dramatisch), näitlemiseks kõlbulik, näitelawa tarwituste järele.
näitemäng = näidend.
näitemüük (Bazar), iluasjade kaubamaja, asjade wäljamüümine; näitemüügid Aleksandri-kooli hääks, raamatukogude asutamiseks.
näiteosa (Rolle), see jagu näitemängu, mis ühel näitlejal on mängida.
näitepõrmand = näitelawa.
näiteseinad (Coulissen), need seinad, mis kahel pool näitelawa on.
näitleja (Schauspieler), näitemängu mängija; näitlejanna.
näitlema (Theater spielen), näitemängu mängima.
näitlikult (anschaulich), näitamise waral, nägemise najal; koolmeister õpetab n., kui ta õpetatawaid asju näitab.
näitus (Beispiel), mingi olewus, mis tõiste sarnaste olewuste kergemaks arusaamiseks ette tuuakse, nagu: Sõnad saawad muudetud, näituseks: wakk, waka, wakka, üks, ühe, üht etc.
neidus (Jungfräulichkeit), neiulik olek, karsk, häbelik, puhas wiis, neiu kaunid omadused.
neiukõne (Jungfernrede), esimene kõne, mida keegi parlamendis peab.
nihilismus (Nihilismus), nihilistide püüdmised.
nihilist (Nihilist), Ladina k. sõnast nihil, ühtki, mitte midagi; ühe mässaja partei liige, kes olewast riigi- ja elukorrast ühtki ei taha järele jätta, waid kõik ära häwitada.
nihilistlik (nihilistisch), nihilismust awaldaw.
nimesõna (Substantiv), sõna, mis üht asja, olewust nimetab: Eestimaa, keel, wili, suurus; „pääsõna“.
nimetaw kääne 1 (Nominativ), esimene kääne, mis küsimuse pääle kes? ja mis? kostab: jalg, jalad, meri, mered.
nimetaw kõnewiis 1 (modus substantivus), ajasõna kuju, milles ajasõnast kesksõna saab, milles ajasõna kohtolulisi ja määrolulisi muuteid awaldab ning milles ta aegnimesõnaks saab: paluw, palunud, paluma, palumas, palumast, palumata, paluda, paluja, palumine etc.
nomaadid (Nomaden), rändawad inimesed, kes oma eluaset ajuti wahetawad, „kolijad“, näit. Mustlased.
noodijoonestik (Notensystem), noodi wiis joont ühtekokku.
noorestama (verjüngen), nooreks tegema, uueks looma; noorestus.
notarius (Notarius), ülema kohtu kirjutaja; kontraktide, testamentide ja muude dokumentide ammetlik kinnitaja suurtes linnades Wenemaal.
nowella = uudisjutt.
nõuukoda (Rathhaus), maja, koda, milles nõuukogu oma koosolekuid peab ja asju tallitab.
nõuukogu (Rath), seltskond mehi, kes mingi ühiskonna, nagu linna, riigi etc. asjadest nõuu peab ja neid toimetab.
nulliteet (Nullität), otsus, millel seaduse ees mingit mõjumist ei ole, mis midagi ei maksa, nulli wääriline asi.
nurk (Winkel), winkel, ühest punktist kahe tõmmatud joone laiali-minek; rööpuse wastand; sirgenurk, täisnurk, terawnurk, kõrwasnurk.
nürinurk (stumpfer Winkel), nurk, mis täisnurgast suurem on; terawnurga wastand.
o.
oaas (Oase), rohiline saar liiwakõrbes; kõrbesaar.
obelisk (Obelisk), neljakandiline, teraw sammas, ühest kiwist raiutud, Egiptuses 50—150 jalga kõrge.
oblaat (Oblate), hapnemata leiwataignast tehtud õhukene liblukene, mis p. armulaual antakse.
obligatsion (Obligation), kohtulik paber, mille läbi wõlauskujale mingi pant, kinnitus antakse, nagu mõni maja, maatükk.
odawus (Billigkeit), odaw olek, odaw hind.
okean (Ocean), suur meri, ilmameri.
oklad (Oklad), selts, seisus, maksuseisus.
oksima (verauctioniren), oksjoni wiisil ära müüma.
oksjon (Auction), enampakkumise teel äramüümine, enamiste wõlgade pärast kohtulisel sundusel.
olemus (Wesen), Soome k. olento; kõik tundemärgid, mis mitmel asjal ühtlasi on; puu o. on juured, tüwi, oksad; raamatu o. köidetud lehed, kaaned ja neljakanti kuju.
olewik (Gegenwart), olew aeg, see aeg, mis praegu käes on.
olewiku kesksõna 1 (participium praesentis), kesksõna kuju olewas ajas: tegew, olew, tulew.
olew kääne 1 (Essiv), wiistõistkümnes kääne, kostab küsimuse pääle kellena? millena? jalana, jalgadena, merena, meredena, s. o. kui jalg, jalast pärast etc.
olewuma (existiren), olemas olema, elama, olema.
olewus (Existenz), olemas olemine, elu, olu.
ollus (Stoff), asjade materjaal, sisu, see, millest asjad on, mateerie.
olukäänded , seesütlewa ja alalütlewa käände ühine nimi.
olukoht (Domicil, Aufenthaltsort), see koht, ase, kus ollakse, eluase; meie kodumaa ülikooli olukoht on Tartus.
olukord (Aggregatzustand), kehade wedeluse ja paksuse seisukord; kolme sugune: kõwa, wedel, gaasikujune.
olulised ajasõnad 1 (intransitive Zeitwörter), ajasõnad, millede mõte mingisuguse olu, oleku, asja pääle ei lähe, mis sihitust ei nõua: surema, olema, elama, kaswama.
omadus (Eigenschaft), iseloomuline olek, see, mis ühel asjal isepäinis on; omandus = warandus.
omadusesõna (Adjektiv), sõna, mis omadust, iseloomu, laadi tähendab: kena, ilus, rumal, rikas etc.
omakasu (Eigennutz), püüdmine, iseenesele kasu saata ilma tõiste kahjust hoolimata, see kasu ise, mis nii saadakse; üleüldise, tõiste, rahwakasu wastand.
omastaw kääne 1 (Genitiv), neljas kääne, kostab küsimuse pääle kelle? ja mille? jala, jalgade, mere, merede.
omnibus (Omnibus), suur sõiduwanker, mis enamiste üht ja sedasama teed käib.
onkel (Onkel), onu.
opium (Opium), kukelilli (Mohn) sahwtist kuiwatatud rohi; teeb uniseks, sünnitab ka surma, kui teda palju wõetakse.
oratorium (Oratorium), waimulik näitemäng muusikaga, waimulik laulumäng; tuuakse ilma näitlemiseta ainult muusika ja laulu waral ette.
ordaal (Ordal), keskajal kohtu juures pruugitud Jumalalt saadud otsus kellegi süü ehk süütamuse üle: tuleproow ja weeproow.
orient (Orient), hommikumaa.
orden (Orden), auumärk, mis mingi teenistuse eest riigiwalitsuse poolt antakse; kannetakse rinnas ja kaelas.
orgaan (Organ), „tööriist“, loodusteates mingi loomalik ehk taimelik kehajagu, millel oma tegewus sees, nagu silm, süda, kops, õis.
organist (Organist), orelimängija.
orkaan (Orkan), kange torm.
orkester (Orchester), muusikakoor, milles puhumise- ja wiburiistad mängiwad; selle koori mängupaik.
osa, w. selts.
osakond w. selts.
osastaw kääne 1 (Partitiv), tõine kääne, mis küsimuste pääle keda? ja mida? kostab: jalga, jalgu, merd, meresid.
ostuhind (Kaufpreis), see hind, mille eest midagi ostetakse.
otsatus (Unendlichkeit), ilma otsata, lõputa olek, otsata asi; arwude rida läheb otsatuseni, s. o. arwureal ei ole piiri, lõppu.
otsekohene kõnewiis 2 (direkte Redeweise), ajasõna kuju, milles kõnewiis kindel, käskiw, soowiw, kahtlane on: palun, paluksin, palu, palugu; ebakohese kõnewiisi wastand: tema olla, nemad rääkida.
otsekohene sugulane 1 (direkter Verwandter), kõige ligem, lähem sugulane.
otstarwe, otstarbe, otstarwet (Endzweck), see, mida mingi tegewus wiimaks peab tooma; kraawitamise tarwe on maa kuiwatamine, maa kuiwatamise tarwe on parem wiljakasw, parema wiljakaswu tarwe on suurem sissetulek, selle tarwe on parem elu etc., nii on siin parem elu kraawitamise otstarbe, kuna maa kuiwamine ja suurem põllusaak wahetarbed on.
õ.
õhkamisemärk (Ausrufzeichen), kirjamärk !, seisab õhkamise sõna ja lause taga.
õiguskond (Rechtsbefugnisse), õiguse suurus, laius.
õigustama (berechtigen), õigust andma mingi asja pääle.
õigustus (Berechtigung), kuidagi saadud õigus mingi asja tarwis.
õigusteade (Jurisprudenz), õiguste, seaduste tundmine, õpetus, teadus õigustest, seadustest.
õigusteadlane (Jurist), see, kes õigusteadet studeerinud, kes teda tunneb, adwokaat.
õlakate (Epaulette), riigi ammetnikkude teenistuse, seisuse märk õlade pääl.
õnnemäng (Hazardspiel), üks mäng, milles ainult juhtumine wõidu ehk kautamise toob; seaduslikult keelatud.
õnnestama (beglücken), õnneliseks tegema, õnneks minema; õnnistama = õnnistust soowima, paluma, andma.
õpe- ja õpi- (Lehr- u. Lern-), sõnadest õpetama ja õppima; õpekeel: see keel, milles õpetatakse, õpikeel: õpitaw keel; õpetuba, õpituba.
õpekeel (Unterrichtssprache), see keel, milles õpetatakse, õpetuse keel, kuna õpikeel õpitaw keel on.
õpekond (Kursus), mingi õpeasja läbiwõtmine, läbiõppimine, õpetuse osa, mis mingis koolis etc. läbi wõetakse.
õpelause (Lehrsatz), mingi lause, ütelus, mis mingi teaduse põhjusõpetustega wõib tõdestatud saada, mida paljude nähtustega wõib tõendada; näitusi w. geomeetria raamatutest.
õpemeister (Lehrmeister), osaw õpetaja, meisterlik juhataja.
õpeplaan (Lehrplan), plaan, mille järele kooliõpetajad õpetawad, mille pääl kõik õpematerjaal lühidelt ülesse tähendatud.
õpetajanna (Lehrerin), õpetaja abikaasa, naestesugust õpetaja.
õpetlane (Gelehrter), õpetatud mees, inimene, kes palju õppinud; (wastand?)
õpikeel (die zu lernende Sprache), see keel, mis õppida on, õpitaw keel.
õpikond (Pensum), kõik see, mis õppijale ühekorraga käes on õppida, enamiste ühe päewa tarwis.
õpilane (Lehrling, Schüler), õpetataw inimene, koolilaps, kaswandik.
õpp, õpu (Lehre, Unterricht), õpule wõtma: õpetuse, seletuse alla wõtma, seletama hakkama.
ö.
ökonomii = ekonomii, w. rahwamajandus.
ökonoom , ekonoom (Ökonom), majapidaja, seltsimaja jookide ja söökide muretseja, põllupidaja.
öötama (nächtigen), ööd pidama.
p.
paastu-kuu (März), kolmas kuu aastas, küünlakuu ja jürikuu wahel, 31 päewa.
paigamees = asunik.
paigutama (placiren), paika, olukohta andma.
paine , painde (Mutationsform), sõna painutamise kuju, muude: koobas koopa, jälje jälge, kallas kalda etc.; kaks painet.
painutamine , sõna, (Mutation), sõna tüwe muutmine: paiga paika, jala jalga, pärja pärga etc.; wiit seltsi: pikendus, kõwendus, pehmendus, sarnandus, wähendus.
paiuk (Pension), armuleib, abi, mis wäljateeninud ammetnikkudele antakse.
palat (палата), suur kiwihoone, keiserlik maja, sõjariistade maja; kõrgem walitsuse ehk kohtu koht; haigete saal hospidalites.
palawik (Fieber), haiguslik olek, milles kehasoojus tõuseb ja enamiste ka süda rutemine tuksuma hakkab, külma ehk soojuse tundmine; ei ole mitte ise haigus, waid mõne haiguse märk, tagajärg.
paledus = aade.
palei (Palais), kuninglik eluhoone, tore maja.
palet = õlakate.
paljudus (Vielheit), paljude asjade olewus, asjade paljus; wäheduse wastand.
paljus = mitmus.
pallee = palei.
pankrott (Bankrott), wõlgade sisse kimpujäämine; petlik p., niisugune p., mis wõlausaldajate kahjuks meelega tehakse, mille trahw mitme aastane wangipõlw on.
pankrotteerima (bankrottiren), pankrotti jääma, tegema.
pankrottlane (Bankrottirer), see, kes pankrotti jääb ehk teeb.
pantomiim (Pantomime), kunst, mille abil palega, näuga tõiste näud järele tehakse.
paraad (Parade), sõawäe näitemarsimine kõrgete ülemate ees.
paremus (Bessersein, Vorzug), parem olek, omandus, mis tõistest ees on.
parlament (Parlament), riigipäew, saadikute kogu riigi tallituste tarwis.
paron (Baron), mõisnikkude seisus krahwi ja lihtmõisniku wahel.
partei (Partei), inimesed, kes protsessis ükstõise wastu waidlewad.
parteilik = erapoolik.
partitur (Partitur), noodiraamat, milles laulu, muusikatüki etc. hääled täieste sees, neljahääleline noodiraamat.
pascha (ütle pàschaa; Pascha), Türgi kõrgete ammetnikkude auunimi, nagu kindral, minister, kuberneer.
pastor (Pastor), kirikõpetaja, „karjane“.
patent (Patent), walitsuse poolt wälja antud kiri, mille läbi mingi asi seadusliseks tehakse; p. läbi antakse näit. keisri walitsuse hakatusi teada; p. läbi antakse ülesleidjale õigus, et ta mõni aasta oma ülesleidust üksi wõib pruukida, et sellest kasu saada.
patenteerima (patentiren), patendi läbi midagi järelwabritsemise eest hoidma.
patrimonialgrund (Patrimonialgrund), pärismõis, wanematest päritud mõis.
patrioot (Patriot), isamaa armastaja.
patriotismus (Patriotismus), isamaa armastus.
patronaadi õigus (Patronatsrecht), kirikõpetaja walimise õigus.
patrulje (Patrouille), seltskond soldatid, kes wahi pääl ümber käiwad.
pääajad (Hauptzeiten in der Conjugation), ajasõna kujud: olewik, tulewik, minewik; kaasaja wastand.
päälsikaudsus (Oberflächlichkeit), päälsikaudne olek, mis mitte asja põhja ei tungi.
pääpööritus (Schwindel), haiguslik olek pääajus, mille juures selge nägemine ja mõistus segaseks läheb.
päärõhk , w. rõhk.
pääsetäht (Billet), wäikene lehekene, mille eest raha maksetakse, et tema ettenäitamise läbi kontserdile, näitemängule, raudtee sõidule wõiks pääseda; pilet.
pääsõna = nimesõna.
päästepaat (Rettungsboot), wähikene laew uppujate päästmiseks.
päätipp (Zenith), otse pää kohal ülewel seisaw tipp, punkt.
päewakord (Tagesordnung), koosolekute nõuupidamise alla wõetawate asjade järestik, ükstõise järele tulemine, selle järestiku üleskirjutus.
pärgament (Pergament), nahast tehtud paber tähtsate dokumentide tarwis.
pärisnimi (Eigenname), nimi, mis ühele olewusele eralde antud: Linda, Kalewipoeg, Jaan, Wiljandi, Ameerika.
pedagog (Pädagog), lastekaswataja, kaswatusteate tundja.
pedagogik (Pädagogik), kaswatusteadus, õpetus, kuida lapsi tuleb kaswatada ja koolitada.
pedell (Pedell), ülikooli teener, üliõpilaste järelwaataja.
peegeldama (spiegeln, bespiegeln), peegle päält mingit kuju näitama.
peenendus (Dilution), häälikute tillendatud, pehmendatud, i-hääle moodu wäljarääkimine, nagu: lillenu’tt, laulu noot, ööwaht etc.
peetripenning (Peterspfennig), wabatahtlik anne paawsti hääks.
pehmendama (erweichen), pehmeks tegema.
pehmendus (Emollition), sõna painutamise kuju: sada saja, rada raja, pärja pärga.
perekond (Familie), üks jagu suguwõsast, mille liikmed õige ligidalt sugulased on, iseäranis wanemad oma lastega ja lastelastega ühtekokku.
peridus (Zustimmung, Genehmigung, Geneigtsein), peri olek, poolt olek, ühes nõuus olek, mingi asja poole hoidmine.
perpetuum mobile 3 (perpetuum mobile), masin, mis iseennast peaks ümber ajama, ilma et ta mujalt jõudu saaks; niisugust masinat ei ole wõimalik teha.
pidustama (feiern), pidu pidama, pidulikult toimetama; pidustus, pidustaja.
piimatallitus (Milchwirthschaft), piimalehmade pidamine ja nende piimast wõi, juustu etc. tegemine, müümine etc.
pikendus (Illongation), sõna painutamise kuju: liiwa (sees), liiwa (kühweldama), auru (katel), auru (tegema).
pikkusmõõde (Longimetrie), see jagu ruumimõõtest, mis pikkusi õpetab mõõtma.
pilet = pääsetäht.
pilgelaul (Spottgedicht), pilkamiseks tehtud laul.
pind (Fläche), kahe ulatusega (pikkusega ja laiusega) ruumisuurus, joontega rajatud ja ise keha raja; kahte seltsi: 1. labapind, 2. kumerpind; wiimne mitmet seltsi: a) ümarpind, b) loikpind, d) segapind, e) torupind, g) kuulipind etc.
pistol (Pistole), lühikene käsipüss.
piston , kornet à piston (Cornet à Piston), trompeedi sarnane walgest wasest tehtud puhumiseriist, sarw, esimese hääle mängimiseks.
plaanisglob (Planiglob), joonestus tasase asja (paberi) pääl maa- ja taewa-pool-kuulist.
planeet (Planet), päikese ümber rändawad ilmakehad: Vulcan, Mercur, Venus (koidutäht), maakera, Mars etc.
platina (Platin), kallismetall, leitakse Uraalist etc. puhastes terakestes, halli karwa, raske sulama (1480°).
plebeejer (Plebejer), waene, õiguseta inimene Rooma riigis; madala meelega inimene.
poleemik (Polemik), waidluskunst.
poleerima (poliren), puud, metalli etc. lakkidega etc. tasaseks, läikima tegema.
politehnikum (Polytechnikum), ülikool ehituste, käsitööde, kaubitsemise, põllutöö etc. tarwis.
politeismus (Polytheismus), mitme jumala-usk; monoteismuse wastand.
politeist (Polytheist), keegi, kes palju jumalaid usub.
politik (Politik), teadus, õpetus riigi juhatamisest, ülespidamisest, elust; tegeline p., see p., mis tegewate meeste, nagu ministrite käes pruugitaw on, nägelik p., õpetus politikast; sisimine p., see p., mille järele riigi sisimine elu juhatatakse, wälimine p., mille abil tõiste riikide asju oma riigi wastu seatakse, kõrge p.; asjaline p., p., mis end olewate asjade pääle põhjendab, aateline p., p., mis end kõrgete etc. mõtete pääle üles ehitab; erakonnalik, luulelik p.
politikaline (politisch), politikasse puutuw, politikast tulew, politika otstarbeline.
politika ringwaatus (politische Rundschau), teadustused suurte riikide politikalisest seisukorrast.
politikus (Politiker), politikamees, see, kes politikalist tööd teeb, kes politika pääle osaw on.
politsei (Polizei), see riigiwalitsuse tegewus, mille läbi riigis hää awalik kord jalal hoitakse; laadapolitsei, terwise p.
polituur (Politur), hiilgus, siledus; wälimine osawus.
polk (Polk), sõawäe jagu, neljas jagu diwiisiast, kokku pandud kolmest liinia bataljonist ja ühest roodust = rügement.
pookstaw = täht.
poolitaja (Äquator), see maakera ringjoon, mis maakera telje pääl püsti seisab ja maakera lõune ja põhja poolkeraks jautab.
poolroot (halbe Rotte), umbes 60 meest sõawäge, kahest wswoodast koos.
portsion (Portion), kõhutäis, söök, mis korraga ärasöömiseks ette antakse.
poslin (пошлина, Gebühr), maks kirjalikkude lepingute eest.
postriim (männlicher Reim), ühe järgune riim: kaar saar, wõi lõi, waew laew.
põhiarw (Kardinalzahl), arw, mis üht hulka esialgusel seisul tähendab: üks, kaks, kolm etc.
põhjendawad sidesõnad 1 (conjunctiones causales), sidesõnad põhjendamise tarwis: sest, sellepärast, sest et.
põhjus (Grund), mingi asja, mõtte, olewuse alus, mille pääle ta on toetatud.
põhjuskiri (Statut), mingi seltsi seaduste kogu, mille järele selts oma elu juhatab.
põhjuslause = algõpetus.
põikpää (Querkopf), jõleda arwamistega inimene, narr.
põikseis (Querstand), asjade halb kokkusündimine, nõudmiste segiminek, mille juures üks nõudmine tõise wastu käib.
põiktee , w. malelaud.
põlg (Verachtung), põlgdus, ärapõlgamine.
põlisus (Dauerhaftigkeit), põline, jäädaw olek.
põrmitsema (glupen, ein kümmerliches Leben fristen), „kõõrdi“ waatama, kõõristama; wiletsaste elama, oma eluga waewlema; põrmitseja.
pööratus (Conjugation), osakond ajasõnu, mis ühe põhjusaeaduae järele muutuwad; seitse pööratust.
pööre , pöörde (Personalendung des Zeitwortes), ajasõna lõpp isikute tähendamiseks; kolm pööret: 1. p. palun, wõitlen; 2. p. palud, wõitled; 3. p. palub, wõitleb.
pööre , pöörde (Krisis), raske tõbe raskem silmapilk, pöörmine kas paranemise ehk surma poole.
puhend (Roman), luulelik jutustus westandi põllul, suurem kui uudisjutt, annab täielise pildi inimese elust; „Marion ja Malwiine“, „Jumalate kants“, „Juhan ja Salme“.
puhumänguriist (Blasinstrument), sarw, pasun, trompet, mänguriist, mis puhumise abil häält annab.
puiestik (Park), puude salk, metsasalk lageda pääl, aias etc.
punkt (Punkt), kirjamärk ., tarwitatakse lause lõpul.
pühandama, pühendama (heiligen, feiern, einweihen, widmen), pühaks pidama, sisse pühitsema; iseäraliseks tarwitamiseks pühalikult kinnitama, soowima. Raamatuid pühandatakse ühele ehk tõisele. Pühandus, pühendus.
püüdekond (Strebziel), püüete eesmärk, suurus, kõik see ühtekokku, mis püütakse.
prerii (Prairie), niit, sööt, aru; Põhja-Ameerika rohulagendik, rohtlaan.
prints (Prinz), riigiwalitseja perekonna liikmete auunimi meesterahwale, printsess naesterahwale.
pristaw (Приставъ), kohtu ehk politsei ülem, ka järelewaataja ja kohtu käskude täitja.
produkt (Produkt), põllusaak, mis wabrikutes kaubaks tehakse, see, mis mingist tööst wälja tuleb.
professor (Professor), ülikooli õpetaja.
prokuröör (Prokureur), seaduste ja kohtute ülewalwaja kubermangus.
prokuröörlik (prokuratorisch), prokuröörisse puutuw, tema poolt tulew.
prorektor (Prorektor), ülikooli rektori abi, rektori asemele astuja professor.
protest (Protest), wastuseismise awaldus.
Protestant (Protestant), kristliku kiriku liige, kelle usk 16. aastasajas reformatsioni läbi Katoliku usust ära lahkus, kes ainult piibli põhja pääl usub; protestantismus.
protesteerima (protestiren), mingi asja wastu oma wastuseismist awaldada.
protokoll (Protokoll), kiri, mis ühe koosoleku, järeluurimise, kohtutallituse etc. üle kirjutatakse.
protsent (Procent), lühendatud kirjawiisil %, „saja päält“; 5% tähendab: aastas rubla päält wiis kop., 100 rbl. päält 5 rbl. etc. Ekslikult tarwitatakse seda sõna, kui näit. üteldakse: „Protsendid on makstud“; peab üteldama: „Intressid on makstud.“
protsess (Proceß), kohtulik tüli, waidluse, teutuse etc. õiendus.
protsessima (processen), kohtu läbi asju õiendama, õigust taga otsima.
prowision (Provision), toidu tagawara; maks, mis mingi töö küllest wõetakse, nagu möldri „ma’tt“.
pruut = mõrsja.
pudusoon (Nerv), walged, läikiwad sooned, kiud, mis pääajust ja selgrooüdist kõige keha sisse laiali jooksewad ja millede abil meie waim wälimisest ilmast teadust saab; pudusoonte waral näeme, kuuleme, tunneme haisu, maitseme ja tunneme meie.
puffet , buffet (Buffet, ütle büfä), waatekapp kalliste jooginõuude tarwis; joogilaud.
puhastustuli (Fegfeuer), Rooma Katoliku kiriku-õpetuse järele üks nuhtlustuli, milles surnute waimud enne taewasse saamist puhastatud saawat.
puiestee (Allee), tee, millel kahelpool ääres puurida kaswab.
r.
raamatukogu (Bibliothek), hulk raamatuid üheskoos; laenur.
raekoda = nõuukoda.
rahakorjandus (Collecte), rahakorjamine mingi asja hääks, see raha ise.
rahukohus (Friedensgericht), kohus, mis leplikult katsub protsessi lõpetada.
rahwakool (Volksschule), kool, milles rahwa lapsed õpiwad, et pärast jälle rahwa sekka elama jääda, nagu walla- (küla-) ja kihelkonna kool.
rahwakoolmeister (Volksschulmeister), koolmeister, kes rahwakoolis õpetust annab, walla- ja kihelkonnakooli õpetaja.
rahwamajandus (Volkswirthschaft), õpetus rahwa seisukorrast, kuida ta on ja kuida ta peaks olema, iseäranis rahwa tegewusest, saagist ja ärapruukimisest, rahwa majapidamine, töö, tallitus etc. ise.
rahwamees (Volksmann), mees, kes rahwa eest seisab, tööd teeb, waewa näeb, wõitleb, rahwale palju hääd teeb, rahwast armastab.
rahwariik (Republik), niisugune riigi walitsemise kuju, milles walitsemise asjad rahwa saadikute, kõigi riigialamate poolt seks walitud inimeste käes seisawad, niisugune riik ise; monarhii wastand, milles walitsus ühe würsti käes on.
rahwasaadik (Abgeordneter), rahwa poolt walitud mees riigipäewale.
rahwus (Nation, Nationalität), üks jagukond inimesi, kes sugu ja sündimise, keele ja elukombete (ka elukoha) poolest ühendatud on, kuna rahwas kõiki rahwaid ühes riigis tähendab; mitte „rahwaus“.
rahwuslik (national), rahwusesse puutuw, rahwusest tulew, wäljakaswaw.
rajaw kääne 1 (Terminativ), kolmtõistkümnes kääne, kostab küsimuse pääle kelleni? milleni? jalani, jalgadeni, mereni, meredeni.
raket (Rakete), püssirohuga etc. täidetud toru, mis põledes ülesse tõuseb ja kaugele paistub.
rakk (Thier- u. Pflanzenzelle), wäikene põie-, mullisarnane kotikene, millest kõik looma ja taime keha on kokku pandud; kaswab eluwedelikust; rakunahk, rakusisu, rakusüda.
rakunahk (Zellmembran), õrn, kokkutõmbaw nahakene raku iimber, millest wedelikud wõiwad läbi pääseda.
rakusisu (Zellinhalt), wedel, enamiste wärwita, osalt ka kollakas ehk punakas materjaal, mis rakunahka täidab ja mille sees wäikesed terakesed, rakusüdamed, ujuwad.
rakustik = narmastik.
rakusüda (Zellkern), keset rakku seisaw terakene.
ratsutama (reiten), ratsa hobusega sõitma; ratsutaja.
raudwara (Inventarium), raudene, liikumata wara, nagu hooned.
rawitsus (Pflege, Auswartung), hoolekandmine, tallitamine, harjutus, harimine; haige r., kehaliigete r.
reaalkool (Realschule), kool, milles uuemaid, elawaid keeli, suurusteadust, loomusteadust etc. õpitakse; klassika kooli wastand.
reekwiem (Requiem), waimulik toonitükk surnute mälestuseks.
reform (Reform), uus worm, kuju, seaduse muutmine.
reformator (Reformator), keegi, kes ühe reformatsioni jalale seab, nagu Lutherus.
reformatsion (Reformation), uue kuju andmine, uuendus, iseäranis Lutheruse usupuhastus.
reformeerima (reformiren), uut kuju andma, parandama, puhastama.
reglemang (Reglement), teenistuse eeskiri, seadus.
rektor (Rektor), ülikooli direktor, juhataja, esimees.
relatiiwene (relativ), tõise järeline, muu najaline, absoluutese wastand; r. mäe kõrgus on ta kõrgus ligiolewast maa- ehk weepinnast mõõdetud kõrgus, kuna ta absoluutene kõrgus ilmamerepinnast tuleb mõõta.
religion (Religion), inimese osadus Jumalaga.
reliikwia (Reliquie), pühalik mälestus, kallis mälestusasi.
renditamine (Reihen), turnimise harjutus, milles mõnesugust seisu õpetatakse.
rent (Reihe), turnijate seis, milles kõik turnijad ühe (kõwera ehk õige) joone pääl seisawad; kahesugune: rind ja rong, pääle selle weel segarent.
renteerima (rentiren), kasu saatma, maksma, renti andma.
renterei (Renterei), kohtukoht, kus kroonu maksusi sisse maksetakse.
rentkond (mehrere Reihen zusammen), kaks ehk enam renti ühtekokku.
retsept (Recept), tohtri täht, mille järele apteegis rohtu walmistatakse.
rentteed , w. malelaud.
rewideerima (revidiren), läbi katsuma, waatama, läbi uurima, et parandamist wõiks ette wõtta.
rewident (Revident), rewideerija, läbiwaataja, järelkatsuja; kooli r., kubermangu r., posti r.
rewision (Revision), läbikatsumine, tagauurimine, olewa seisukorra järelwaade asja parandamiseks.
rewolwer (Revolver), wäikene (6 laenguga) püss, täidetakse tagaotsast, pöörab lastes ise uue laengu ette.
rheuma (Rheumatismus); walutaw haigus lihas ja luunahkades; tuleb enamiste külmetamisest.
ridaarw : esiteks, tõiseks, kolmandaks etc.
ridastik (Reihen), ridade kogu, hulk ridasid üheskoos.
riidetuba (Garderobe), tuba, kuhu üliriided seljast ära pannakse, nagu näitemajas, kontserdil etc.
riigikantsler (Reichskanzler), riigi kõige ülem ammetnik, pääminister.
riiginõunik (Staatsrath), auunimi kroonuteenistuses; tõsine r. nimi tõstab oma kandja pärandawa mõisnikuseisuse sisse, kuna teda eluaega ekstsellentsiks kutsutakse.
riim (Reim), sõnade sarnane kõla wärsirea lõpul, milles ainult algustäht erane on: laew waew, kuu puu, sõitlema wõitlema; neli jagu: postriim, kõlaw, libisew, sarnane r.
riiwaja (Tangente), joon, mis ringjoont ühes punktis riiwab, puudutab ja ise wäljaspool ringpinda seisab, joon, mis ringi poolmõõtja wälimise otsa pääl ristloodis seisab.
rikastama (bereichern), rikkaks tegema, jõuukaks minema; rikastus, rikastaja.
rind (Frontreihe, Stirnreihe), turnijate seis, milles õla õla wastu ju paled ühel pool seisawad.
rindkond (Mehrere Reihen zusammengenommen), mitu rinda ühtekokku.
ringkiri (Zirkular), kiri, mis mitmes eksemplaaris korraga mitmetele saadetakse.
ringwaatus (Rundschau), waatamine ümber ringi, ringkonna läbiwaatamine; politika r., kirjanduslik r.
rinnakorw (Brustkorb), selgroo päälmine pool ühes külleluudega ja rinnalaastuga.
rohtlaan (Steppe), maa, mille pääl suur rohi kaswab, kuna puud puuduwad, nagu Wolga kallastel, mõnes kohas Ameerikas ja mujal.
rohukunst (Pharmacie), kunst, mille abil rohtusid arsti eeskirja järele walmistatakse ja wälja antakse.
rohukunstlane (Pharmaceut), rohuwalmistaja, apteeker.
rohuteade (Arzneiwissenschaft), teade, teadus terwest ja haigest inimesest ja see kunst, mille waral haigusi eemale hoitakse ja parandatakse.
rohuteadlane (Mediciner), rohuteate tundja, arst, tohter, kes rohuteadet studeerinud.
nähtus (Erscheinung), kõik see, mis nähtawale tuleb, mis näha on. Kell kukur, sell kohus; tõsi tõuseb, wale waub; sõa järele tuleb sagedaste katk.
nähtustik (Perspective), kunst, mille abil asju nii maalitakse, joonestatakse, kuida nad ühes kindlas kohas silmale paistuwad; selle kunsti õpetus.
näidend (dramatische Poesie), see jagu mõlgendit, luuletust, mis meile juhtumised, sündmused etc. elawalt näitepõrmandul ette toob, näitemäng, nagu „Saaremaa onupoeg“, Säärane Mu’lk“, „Preciosa“; neli jagu: kurbmäng, naljamäng, tõemäng, laulumäng.
näidendik (Dramaturgik), näidendi, näitemängu õpetus, mille järele näidend luuletada tuleb.
näitawad asesõnad 1 (Demonstrativpronomen), asesõnad, mis räägitawa asja pääle tähendawad: see, need, säärane, seesama.
näitejuht (Regisseur), näitluse juhataja.
näitelaul (Couplet), naljakas laul, mida näidates, kätega wehkeldes, näuga moonutates etc. ette lauletakse, enamiste klaweri, muusika etc. kaasmänguga.
näitelawa (Bühne), põrmand, mille pääl näideldakse, näitemängu mängitakse.
näitelawalik (dramatisch), näitlemiseks kõlbulik, näitelawa tarwituste järele.
näitemäng = näidend.
näitemüük (Bazar), iluasjade kaubamaja, asjade wäljamüümine; näitemüügid Aleksandri-kooli hääks, raamatukogude asutamiseks.
näiteosa (Rolle), see jagu näitemängu, mis ühel näitlejal on mängida.
näitepõrmand = näitelawa.
näiteseinad (Coulissen), need seinad, mis kahel pool näitelawa on.
näitleja (Schauspieler), näitemängu mängija; näitlejanna.
näitlema (Theater spielen), näitemängu mängima.
näitlikult (anschaulich), näitamise waral, nägemise najal; koolmeister õpetab n., kui ta õpetatawaid asju näitab.
näitus (Beispiel), mingi olewus, mis tõiste sarnaste olewuste kergemaks arusaamiseks ette tuuakse, nagu: Sõnad saawad muudetud, näituseks: wakk, waka, wakka, üks, ühe, üht etc.
neidus (Jungfräulichkeit), neiulik olek, karsk, häbelik, puhas wiis, neiu kaunid omadused.
neiukõne (Jungfernrede), esimene kõne, mida keegi parlamendis peab.
nihilismus (Nihilismus), nihilistide püüdmised.
nihilist (Nihilist), Ladina k. sõnast nihil, ühtki, mitte midagi; ühe mässaja partei liige, kes olewast riigi- ja elukorrast ühtki ei taha järele jätta, waid kõik ära häwitada.
nihilistlik (nihilistisch), nihilismust awaldaw.
nimesõna (Substantiv), sõna, mis üht asja, olewust nimetab: Eestimaa, keel, wili, suurus; „pääsõna“.
nimetaw kääne 1 (Nominativ), esimene kääne, mis küsimuse pääle kes? ja mis? kostab: jalg, jalad, meri, mered.
nimetaw kõnewiis 1 (modus substantivus), ajasõna kuju, milles ajasõnast kesksõna saab, milles ajasõna kohtolulisi ja määrolulisi muuteid awaldab ning milles ta aegnimesõnaks saab: paluw, palunud, paluma, palumas, palumast, palumata, paluda, paluja, palumine etc.
nomaadid (Nomaden), rändawad inimesed, kes oma eluaset ajuti wahetawad, „kolijad“, näit. Mustlased.
noodijoonestik (Notensystem), noodi wiis joont ühtekokku.
noorestama (verjüngen), nooreks tegema, uueks looma; noorestus.
notarius (Notarius), ülema kohtu kirjutaja; kontraktide, testamentide ja muude dokumentide ammetlik kinnitaja suurtes linnades Wenemaal.
nowella = uudisjutt.
nõuukoda (Rathhaus), maja, koda, milles nõuukogu oma koosolekuid peab ja asju tallitab.
nõuukogu (Rath), seltskond mehi, kes mingi ühiskonna, nagu linna, riigi etc. asjadest nõuu peab ja neid toimetab.
nulliteet (Nullität), otsus, millel seaduse ees mingit mõjumist ei ole, mis midagi ei maksa, nulli wääriline asi.
nurk (Winkel), winkel, ühest punktist kahe tõmmatud joone laiali-minek; rööpuse wastand; sirgenurk, täisnurk, terawnurk, kõrwasnurk.
nürinurk (stumpfer Winkel), nurk, mis täisnurgast suurem on; terawnurga wastand.
o.
oaas (Oase), rohiline saar liiwakõrbes; kõrbesaar.
obelisk (Obelisk), neljakandiline, teraw sammas, ühest kiwist raiutud, Egiptuses 50—150 jalga kõrge.
oblaat (Oblate), hapnemata leiwataignast tehtud õhukene liblukene, mis p. armulaual antakse.
obligatsion (Obligation), kohtulik paber, mille läbi wõlauskujale mingi pant, kinnitus antakse, nagu mõni maja, maatükk.
odawus (Billigkeit), odaw olek, odaw hind.
okean (Ocean), suur meri, ilmameri.
oklad (Oklad), selts, seisus, maksuseisus.
oksima (verauctioniren), oksjoni wiisil ära müüma.
oksjon (Auction), enampakkumise teel äramüümine, enamiste wõlgade pärast kohtulisel sundusel.
olemus (Wesen), Soome k. olento; kõik tundemärgid, mis mitmel asjal ühtlasi on; puu o. on juured, tüwi, oksad; raamatu o. köidetud lehed, kaaned ja neljakanti kuju.
olewik (Gegenwart), olew aeg, see aeg, mis praegu käes on.
olewiku kesksõna 1 (participium praesentis), kesksõna kuju olewas ajas: tegew, olew, tulew.
olew kääne 1 (Essiv), wiistõistkümnes kääne, kostab küsimuse pääle kellena? millena? jalana, jalgadena, merena, meredena, s. o. kui jalg, jalast pärast etc.
olewuma (existiren), olemas olema, elama, olema.
olewus (Existenz), olemas olemine, elu, olu.
ollus (Stoff), asjade materjaal, sisu, see, millest asjad on, mateerie.
olukäänded , seesütlewa ja alalütlewa käände ühine nimi.
olukoht (Domicil, Aufenthaltsort), see koht, ase, kus ollakse, eluase; meie kodumaa ülikooli olukoht on Tartus.
olukord (Aggregatzustand), kehade wedeluse ja paksuse seisukord; kolme sugune: kõwa, wedel, gaasikujune.
olulised ajasõnad 1 (intransitive Zeitwörter), ajasõnad, millede mõte mingisuguse olu, oleku, asja pääle ei lähe, mis sihitust ei nõua: surema, olema, elama, kaswama.
omadus (Eigenschaft), iseloomuline olek, see, mis ühel asjal isepäinis on; omandus = warandus.
omadusesõna (Adjektiv), sõna, mis omadust, iseloomu, laadi tähendab: kena, ilus, rumal, rikas etc.
omakasu (Eigennutz), püüdmine, iseenesele kasu saata ilma tõiste kahjust hoolimata, see kasu ise, mis nii saadakse; üleüldise, tõiste, rahwakasu wastand.
omastaw kääne 1 (Genitiv), neljas kääne, kostab küsimuse pääle kelle? ja mille? jala, jalgade, mere, merede.
omnibus (Omnibus), suur sõiduwanker, mis enamiste üht ja sedasama teed käib.
onkel (Onkel), onu.
opium (Opium), kukelilli (Mohn) sahwtist kuiwatatud rohi; teeb uniseks, sünnitab ka surma, kui teda palju wõetakse.
oratorium (Oratorium), waimulik näitemäng muusikaga, waimulik laulumäng; tuuakse ilma näitlemiseta ainult muusika ja laulu waral ette.
ordaal (Ordal), keskajal kohtu juures pruugitud Jumalalt saadud otsus kellegi süü ehk süütamuse üle: tuleproow ja weeproow.
orient (Orient), hommikumaa.
orden (Orden), auumärk, mis mingi teenistuse eest riigiwalitsuse poolt antakse; kannetakse rinnas ja kaelas.
orgaan (Organ), „tööriist“, loodusteates mingi loomalik ehk taimelik kehajagu, millel oma tegewus sees, nagu silm, süda, kops, õis.
organist (Organist), orelimängija.
orkaan (Orkan), kange torm.
orkester (Orchester), muusikakoor, milles puhumise- ja wiburiistad mängiwad; selle koori mängupaik.
osa, w. selts.
osakond w. selts.
osastaw kääne 1 (Partitiv), tõine kääne, mis küsimuste pääle keda? ja mida? kostab: jalga, jalgu, merd, meresid.
ostuhind (Kaufpreis), see hind, mille eest midagi ostetakse.
otsatus (Unendlichkeit), ilma otsata, lõputa olek, otsata asi; arwude rida läheb otsatuseni, s. o. arwureal ei ole piiri, lõppu.
otsekohene kõnewiis 2 (direkte Redeweise), ajasõna kuju, milles kõnewiis kindel, käskiw, soowiw, kahtlane on: palun, paluksin, palu, palugu; ebakohese kõnewiisi wastand: tema olla, nemad rääkida.
otsekohene sugulane 1 (direkter Verwandter), kõige ligem, lähem sugulane.
otstarwe, otstarbe, otstarwet (Endzweck), see, mida mingi tegewus wiimaks peab tooma; kraawitamise tarwe on maa kuiwatamine, maa kuiwatamise tarwe on parem wiljakasw, parema wiljakaswu tarwe on suurem sissetulek, selle tarwe on parem elu etc., nii on siin parem elu kraawitamise otstarbe, kuna maa kuiwamine ja suurem põllusaak wahetarbed on.
õ.
õhkamisemärk (Ausrufzeichen), kirjamärk !, seisab õhkamise sõna ja lause taga.
õiguskond (Rechtsbefugnisse), õiguse suurus, laius.
õigustama (berechtigen), õigust andma mingi asja pääle.
õigustus (Berechtigung), kuidagi saadud õigus mingi asja tarwis.
õigusteade (Jurisprudenz), õiguste, seaduste tundmine, õpetus, teadus õigustest, seadustest.
õigusteadlane (Jurist), see, kes õigusteadet studeerinud, kes teda tunneb, adwokaat.
õlakate (Epaulette), riigi ammetnikkude teenistuse, seisuse märk õlade pääl.
õnnemäng (Hazardspiel), üks mäng, milles ainult juhtumine wõidu ehk kautamise toob; seaduslikult keelatud.
õnnestama (beglücken), õnneliseks tegema, õnneks minema; õnnistama = õnnistust soowima, paluma, andma.
õpe- ja õpi- (Lehr- u. Lern-), sõnadest õpetama ja õppima; õpekeel: see keel, milles õpetatakse, õpikeel: õpitaw keel; õpetuba, õpituba.
õpekeel (Unterrichtssprache), see keel, milles õpetatakse, õpetuse keel, kuna õpikeel õpitaw keel on.
õpekond (Kursus), mingi õpeasja läbiwõtmine, läbiõppimine, õpetuse osa, mis mingis koolis etc. läbi wõetakse.
õpelause (Lehrsatz), mingi lause, ütelus, mis mingi teaduse põhjusõpetustega wõib tõdestatud saada, mida paljude nähtustega wõib tõendada; näitusi w. geomeetria raamatutest.
õpemeister (Lehrmeister), osaw õpetaja, meisterlik juhataja.
õpeplaan (Lehrplan), plaan, mille järele kooliõpetajad õpetawad, mille pääl kõik õpematerjaal lühidelt ülesse tähendatud.
õpetajanna (Lehrerin), õpetaja abikaasa, naestesugust õpetaja.
õpetlane (Gelehrter), õpetatud mees, inimene, kes palju õppinud; (wastand?)
õpikeel (die zu lernende Sprache), see keel, mis õppida on, õpitaw keel.
õpikond (Pensum), kõik see, mis õppijale ühekorraga käes on õppida, enamiste ühe päewa tarwis.
õpilane (Lehrling, Schüler), õpetataw inimene, koolilaps, kaswandik.
õpp, õpu (Lehre, Unterricht), õpule wõtma: õpetuse, seletuse alla wõtma, seletama hakkama.
ö.
ökonomii = ekonomii, w. rahwamajandus.
ökonoom , ekonoom (Ökonom), majapidaja, seltsimaja jookide ja söökide muretseja, põllupidaja.
öötama (nächtigen), ööd pidama.
p.
paastu-kuu (März), kolmas kuu aastas, küünlakuu ja jürikuu wahel, 31 päewa.
paigamees = asunik.
paigutama (placiren), paika, olukohta andma.
paine , painde (Mutationsform), sõna painutamise kuju, muude: koobas koopa, jälje jälge, kallas kalda etc.; kaks painet.
painutamine , sõna, (Mutation), sõna tüwe muutmine: paiga paika, jala jalga, pärja pärga etc.; wiit seltsi: pikendus, kõwendus, pehmendus, sarnandus, wähendus.
paiuk (Pension), armuleib, abi, mis wäljateeninud ammetnikkudele antakse.
palat (палата), suur kiwihoone, keiserlik maja, sõjariistade maja; kõrgem walitsuse ehk kohtu koht; haigete saal hospidalites.
palawik (Fieber), haiguslik olek, milles kehasoojus tõuseb ja enamiste ka süda rutemine tuksuma hakkab, külma ehk soojuse tundmine; ei ole mitte ise haigus, waid mõne haiguse märk, tagajärg.
paledus = aade.
palei (Palais), kuninglik eluhoone, tore maja.
palet = õlakate.
paljudus (Vielheit), paljude asjade olewus, asjade paljus; wäheduse wastand.
paljus = mitmus.
pallee = palei.
pankrott (Bankrott), wõlgade sisse kimpujäämine; petlik p., niisugune p., mis wõlausaldajate kahjuks meelega tehakse, mille trahw mitme aastane wangipõlw on.
pankrotteerima (bankrottiren), pankrotti jääma, tegema.
pankrottlane (Bankrottirer), see, kes pankrotti jääb ehk teeb.
pantomiim (Pantomime), kunst, mille abil palega, näuga tõiste näud järele tehakse.
paraad (Parade), sõawäe näitemarsimine kõrgete ülemate ees.
paremus (Bessersein, Vorzug), parem olek, omandus, mis tõistest ees on.
parlament (Parlament), riigipäew, saadikute kogu riigi tallituste tarwis.
paron (Baron), mõisnikkude seisus krahwi ja lihtmõisniku wahel.
partei (Partei), inimesed, kes protsessis ükstõise wastu waidlewad.
parteilik = erapoolik.
partitur (Partitur), noodiraamat, milles laulu, muusikatüki etc. hääled täieste sees, neljahääleline noodiraamat.
pascha (ütle pàschaa; Pascha), Türgi kõrgete ammetnikkude auunimi, nagu kindral, minister, kuberneer.
pastor (Pastor), kirikõpetaja, „karjane“.
patent (Patent), walitsuse poolt wälja antud kiri, mille läbi mingi asi seadusliseks tehakse; p. läbi antakse näit. keisri walitsuse hakatusi teada; p. läbi antakse ülesleidjale õigus, et ta mõni aasta oma ülesleidust üksi wõib pruukida, et sellest kasu saada.
patenteerima (patentiren), patendi läbi midagi järelwabritsemise eest hoidma.
patrimonialgrund (Patrimonialgrund), pärismõis, wanematest päritud mõis.
patrioot (Patriot), isamaa armastaja.
patriotismus (Patriotismus), isamaa armastus.
patronaadi õigus (Patronatsrecht), kirikõpetaja walimise õigus.
patrulje (Patrouille), seltskond soldatid, kes wahi pääl ümber käiwad.
pääajad (Hauptzeiten in der Conjugation), ajasõna kujud: olewik, tulewik, minewik; kaasaja wastand.
päälsikaudsus (Oberflächlichkeit), päälsikaudne olek, mis mitte asja põhja ei tungi.
pääpööritus (Schwindel), haiguslik olek pääajus, mille juures selge nägemine ja mõistus segaseks läheb.
päärõhk , w. rõhk.
pääsetäht (Billet), wäikene lehekene, mille eest raha maksetakse, et tema ettenäitamise läbi kontserdile, näitemängule, raudtee sõidule wõiks pääseda; pilet.
pääsõna = nimesõna.
päästepaat (Rettungsboot), wähikene laew uppujate päästmiseks.
päätipp (Zenith), otse pää kohal ülewel seisaw tipp, punkt.
päewakord (Tagesordnung), koosolekute nõuupidamise alla wõetawate asjade järestik, ükstõise järele tulemine, selle järestiku üleskirjutus.
pärgament (Pergament), nahast tehtud paber tähtsate dokumentide tarwis.
pärisnimi (Eigenname), nimi, mis ühele olewusele eralde antud: Linda, Kalewipoeg, Jaan, Wiljandi, Ameerika.
pedagog (Pädagog), lastekaswataja, kaswatusteate tundja.
pedagogik (Pädagogik), kaswatusteadus, õpetus, kuida lapsi tuleb kaswatada ja koolitada.
pedell (Pedell), ülikooli teener, üliõpilaste järelwaataja.
peegeldama (spiegeln, bespiegeln), peegle päält mingit kuju näitama.
peenendus (Dilution), häälikute tillendatud, pehmendatud, i-hääle moodu wäljarääkimine, nagu: lillenu’tt, laulu noot, ööwaht etc.
peetripenning (Peterspfennig), wabatahtlik anne paawsti hääks.
pehmendama (erweichen), pehmeks tegema.
pehmendus (Emollition), sõna painutamise kuju: sada saja, rada raja, pärja pärga.
perekond (Familie), üks jagu suguwõsast, mille liikmed õige ligidalt sugulased on, iseäranis wanemad oma lastega ja lastelastega ühtekokku.
peridus (Zustimmung, Genehmigung, Geneigtsein), peri olek, poolt olek, ühes nõuus olek, mingi asja poole hoidmine.
perpetuum mobile 3 (perpetuum mobile), masin, mis iseennast peaks ümber ajama, ilma et ta mujalt jõudu saaks; niisugust masinat ei ole wõimalik teha.
pidustama (feiern), pidu pidama, pidulikult toimetama; pidustus, pidustaja.
piimatallitus (Milchwirthschaft), piimalehmade pidamine ja nende piimast wõi, juustu etc. tegemine, müümine etc.
pikendus (Illongation), sõna painutamise kuju: liiwa (sees), liiwa (kühweldama), auru (katel), auru (tegema).
pikkusmõõde (Longimetrie), see jagu ruumimõõtest, mis pikkusi õpetab mõõtma.
pilet = pääsetäht.
pilgelaul (Spottgedicht), pilkamiseks tehtud laul.
pind (Fläche), kahe ulatusega (pikkusega ja laiusega) ruumisuurus, joontega rajatud ja ise keha raja; kahte seltsi: 1. labapind, 2. kumerpind; wiimne mitmet seltsi: a) ümarpind, b) loikpind, d) segapind, e) torupind, g) kuulipind etc.
pistol (Pistole), lühikene käsipüss.
piston , kornet à piston (Cornet à Piston), trompeedi sarnane walgest wasest tehtud puhumiseriist, sarw, esimese hääle mängimiseks.
plaanisglob (Planiglob), joonestus tasase asja (paberi) pääl maa- ja taewa-pool-kuulist.
planeet (Planet), päikese ümber rändawad ilmakehad: Vulcan, Mercur, Venus (koidutäht), maakera, Mars etc.
platina (Platin), kallismetall, leitakse Uraalist etc. puhastes terakestes, halli karwa, raske sulama (1480°).
plebeejer (Plebejer), waene, õiguseta inimene Rooma riigis; madala meelega inimene.
poleemik (Polemik), waidluskunst.
poleerima (poliren), puud, metalli etc. lakkidega etc. tasaseks, läikima tegema.
politehnikum (Polytechnikum), ülikool ehituste, käsitööde, kaubitsemise, põllutöö etc. tarwis.
politeismus (Polytheismus), mitme jumala-usk; monoteismuse wastand.
politeist (Polytheist), keegi, kes palju jumalaid usub.
politik (Politik), teadus, õpetus riigi juhatamisest, ülespidamisest, elust; tegeline p., see p., mis tegewate meeste, nagu ministrite käes pruugitaw on, nägelik p., õpetus politikast; sisimine p., see p., mille järele riigi sisimine elu juhatatakse, wälimine p., mille abil tõiste riikide asju oma riigi wastu seatakse, kõrge p.; asjaline p., p., mis end olewate asjade pääle põhjendab, aateline p., p., mis end kõrgete etc. mõtete pääle üles ehitab; erakonnalik, luulelik p.
politikaline (politisch), politikasse puutuw, politikast tulew, politika otstarbeline.
politika ringwaatus (politische Rundschau), teadustused suurte riikide politikalisest seisukorrast.
politikus (Politiker), politikamees, see, kes politikalist tööd teeb, kes politika pääle osaw on.
politsei (Polizei), see riigiwalitsuse tegewus, mille läbi riigis hää awalik kord jalal hoitakse; laadapolitsei, terwise p.
polituur (Politur), hiilgus, siledus; wälimine osawus.
polk (Polk), sõawäe jagu, neljas jagu diwiisiast, kokku pandud kolmest liinia bataljonist ja ühest roodust = rügement.
pookstaw = täht.
poolitaja (Äquator), see maakera ringjoon, mis maakera telje pääl püsti seisab ja maakera lõune ja põhja poolkeraks jautab.
poolroot (halbe Rotte), umbes 60 meest sõawäge, kahest wswoodast koos.
portsion (Portion), kõhutäis, söök, mis korraga ärasöömiseks ette antakse.
poslin (пошлина, Gebühr), maks kirjalikkude lepingute eest.
postriim (männlicher Reim), ühe järgune riim: kaar saar, wõi lõi, waew laew.
põhiarw (Kardinalzahl), arw, mis üht hulka esialgusel seisul tähendab: üks, kaks, kolm etc.
põhjendawad sidesõnad 1 (conjunctiones causales), sidesõnad põhjendamise tarwis: sest, sellepärast, sest et.
põhjus (Grund), mingi asja, mõtte, olewuse alus, mille pääle ta on toetatud.
põhjuskiri (Statut), mingi seltsi seaduste kogu, mille järele selts oma elu juhatab.
põhjuslause = algõpetus.
põikpää (Querkopf), jõleda arwamistega inimene, narr.
põikseis (Querstand), asjade halb kokkusündimine, nõudmiste segiminek, mille juures üks nõudmine tõise wastu käib.
põiktee , w. malelaud.
põlg (Verachtung), põlgdus, ärapõlgamine.
põlisus (Dauerhaftigkeit), põline, jäädaw olek.
põrmitsema (glupen, ein kümmerliches Leben fristen), „kõõrdi“ waatama, kõõristama; wiletsaste elama, oma eluga waewlema; põrmitseja.
pööratus (Conjugation), osakond ajasõnu, mis ühe põhjusaeaduae järele muutuwad; seitse pööratust.
pööre , pöörde (Personalendung des Zeitwortes), ajasõna lõpp isikute tähendamiseks; kolm pööret: 1. p. palun, wõitlen; 2. p. palud, wõitled; 3. p. palub, wõitleb.
pööre , pöörde (Krisis), raske tõbe raskem silmapilk, pöörmine kas paranemise ehk surma poole.
puhend (Roman), luulelik jutustus westandi põllul, suurem kui uudisjutt, annab täielise pildi inimese elust; „Marion ja Malwiine“, „Jumalate kants“, „Juhan ja Salme“.
puhumänguriist (Blasinstrument), sarw, pasun, trompet, mänguriist, mis puhumise abil häält annab.
puiestik (Park), puude salk, metsasalk lageda pääl, aias etc.
punkt (Punkt), kirjamärk ., tarwitatakse lause lõpul.
pühandama, pühendama (heiligen, feiern, einweihen, widmen), pühaks pidama, sisse pühitsema; iseäraliseks tarwitamiseks pühalikult kinnitama, soowima. Raamatuid pühandatakse ühele ehk tõisele. Pühandus, pühendus.
püüdekond (Strebziel), püüete eesmärk, suurus, kõik see ühtekokku, mis püütakse.
prerii (Prairie), niit, sööt, aru; Põhja-Ameerika rohulagendik, rohtlaan.
prints (Prinz), riigiwalitseja perekonna liikmete auunimi meesterahwale, printsess naesterahwale.
pristaw (Приставъ), kohtu ehk politsei ülem, ka järelewaataja ja kohtu käskude täitja.
produkt (Produkt), põllusaak, mis wabrikutes kaubaks tehakse, see, mis mingist tööst wälja tuleb.
professor (Professor), ülikooli õpetaja.
prokuröör (Prokureur), seaduste ja kohtute ülewalwaja kubermangus.
prokuröörlik (prokuratorisch), prokuröörisse puutuw, tema poolt tulew.
prorektor (Prorektor), ülikooli rektori abi, rektori asemele astuja professor.
protest (Protest), wastuseismise awaldus.
Protestant (Protestant), kristliku kiriku liige, kelle usk 16. aastasajas reformatsioni läbi Katoliku usust ära lahkus, kes ainult piibli põhja pääl usub; protestantismus.
protesteerima (protestiren), mingi asja wastu oma wastuseismist awaldada.
protokoll (Protokoll), kiri, mis ühe koosoleku, järeluurimise, kohtutallituse etc. üle kirjutatakse.
protsent (Procent), lühendatud kirjawiisil %, „saja päält“; 5% tähendab: aastas rubla päält wiis kop., 100 rbl. päält 5 rbl. etc. Ekslikult tarwitatakse seda sõna, kui näit. üteldakse: „Protsendid on makstud“; peab üteldama: „Intressid on makstud.“
protsess (Proceß), kohtulik tüli, waidluse, teutuse etc. õiendus.
protsessima (processen), kohtu läbi asju õiendama, õigust taga otsima.
prowision (Provision), toidu tagawara; maks, mis mingi töö küllest wõetakse, nagu möldri „ma’tt“.
pruut = mõrsja.
pudusoon (Nerv), walged, läikiwad sooned, kiud, mis pääajust ja selgrooüdist kõige keha sisse laiali jooksewad ja millede abil meie waim wälimisest ilmast teadust saab; pudusoonte waral näeme, kuuleme, tunneme haisu, maitseme ja tunneme meie.
puffet , buffet (Buffet, ütle büfä), waatekapp kalliste jooginõuude tarwis; joogilaud.
puhastustuli (Fegfeuer), Rooma Katoliku kiriku-õpetuse järele üks nuhtlustuli, milles surnute waimud enne taewasse saamist puhastatud saawat.
puiestee (Allee), tee, millel kahelpool ääres puurida kaswab.
r.
raamatukogu (Bibliothek), hulk raamatuid üheskoos; laenur.
raekoda = nõuukoda.
rahakorjandus (Collecte), rahakorjamine mingi asja hääks, see raha ise.
rahukohus (Friedensgericht), kohus, mis leplikult katsub protsessi lõpetada.
rahwakool (Volksschule), kool, milles rahwa lapsed õpiwad, et pärast jälle rahwa sekka elama jääda, nagu walla- (küla-) ja kihelkonna kool.
rahwakoolmeister (Volksschulmeister), koolmeister, kes rahwakoolis õpetust annab, walla- ja kihelkonnakooli õpetaja.
rahwamajandus (Volkswirthschaft), õpetus rahwa seisukorrast, kuida ta on ja kuida ta peaks olema, iseäranis rahwa tegewusest, saagist ja ärapruukimisest, rahwa majapidamine, töö, tallitus etc. ise.
rahwamees (Volksmann), mees, kes rahwa eest seisab, tööd teeb, waewa näeb, wõitleb, rahwale palju hääd teeb, rahwast armastab.
rahwariik (Republik), niisugune riigi walitsemise kuju, milles walitsemise asjad rahwa saadikute, kõigi riigialamate poolt seks walitud inimeste käes seisawad, niisugune riik ise; monarhii wastand, milles walitsus ühe würsti käes on.
rahwasaadik (Abgeordneter), rahwa poolt walitud mees riigipäewale.
rahwus (Nation, Nationalität), üks jagukond inimesi, kes sugu ja sündimise, keele ja elukombete (ka elukoha) poolest ühendatud on, kuna rahwas kõiki rahwaid ühes riigis tähendab; mitte „rahwaus“.
rahwuslik (national), rahwusesse puutuw, rahwusest tulew, wäljakaswaw.
rajaw kääne 1 (Terminativ), kolmtõistkümnes kääne, kostab küsimuse pääle kelleni? milleni? jalani, jalgadeni, mereni, meredeni.
raket (Rakete), püssirohuga etc. täidetud toru, mis põledes ülesse tõuseb ja kaugele paistub.
rakk (Thier- u. Pflanzenzelle), wäikene põie-, mullisarnane kotikene, millest kõik looma ja taime keha on kokku pandud; kaswab eluwedelikust; rakunahk, rakusisu, rakusüda.
rakunahk (Zellmembran), õrn, kokkutõmbaw nahakene raku iimber, millest wedelikud wõiwad läbi pääseda.
rakusisu (Zellinhalt), wedel, enamiste wärwita, osalt ka kollakas ehk punakas materjaal, mis rakunahka täidab ja mille sees wäikesed terakesed, rakusüdamed, ujuwad.
rakustik = narmastik.
rakusüda (Zellkern), keset rakku seisaw terakene.
ratsutama (reiten), ratsa hobusega sõitma; ratsutaja.
raudwara (Inventarium), raudene, liikumata wara, nagu hooned.
rawitsus (Pflege, Auswartung), hoolekandmine, tallitamine, harjutus, harimine; haige r., kehaliigete r.
reaalkool (Realschule), kool, milles uuemaid, elawaid keeli, suurusteadust, loomusteadust etc. õpitakse; klassika kooli wastand.
reekwiem (Requiem), waimulik toonitükk surnute mälestuseks.
reform (Reform), uus worm, kuju, seaduse muutmine.
reformator (Reformator), keegi, kes ühe reformatsioni jalale seab, nagu Lutherus.
reformatsion (Reformation), uue kuju andmine, uuendus, iseäranis Lutheruse usupuhastus.
reformeerima (reformiren), uut kuju andma, parandama, puhastama.
reglemang (Reglement), teenistuse eeskiri, seadus.
rektor (Rektor), ülikooli direktor, juhataja, esimees.
relatiiwene (relativ), tõise järeline, muu najaline, absoluutese wastand; r. mäe kõrgus on ta kõrgus ligiolewast maa- ehk weepinnast mõõdetud kõrgus, kuna ta absoluutene kõrgus ilmamerepinnast tuleb mõõta.
religion (Religion), inimese osadus Jumalaga.
reliikwia (Reliquie), pühalik mälestus, kallis mälestusasi.
renditamine (Reihen), turnimise harjutus, milles mõnesugust seisu õpetatakse.
rent (Reihe), turnijate seis, milles kõik turnijad ühe (kõwera ehk õige) joone pääl seisawad; kahesugune: rind ja rong, pääle selle weel segarent.
renteerima (rentiren), kasu saatma, maksma, renti andma.
renterei (Renterei), kohtukoht, kus kroonu maksusi sisse maksetakse.
rentkond (mehrere Reihen zusammen), kaks ehk enam renti ühtekokku.
retsept (Recept), tohtri täht, mille järele apteegis rohtu walmistatakse.
rentteed , w. malelaud.
rewideerima (revidiren), läbi katsuma, waatama, läbi uurima, et parandamist wõiks ette wõtta.
rewident (Revident), rewideerija, läbiwaataja, järelkatsuja; kooli r., kubermangu r., posti r.
rewision (Revision), läbikatsumine, tagauurimine, olewa seisukorra järelwaade asja parandamiseks.
rewolwer (Revolver), wäikene (6 laenguga) püss, täidetakse tagaotsast, pöörab lastes ise uue laengu ette.
rheuma (Rheumatismus); walutaw haigus lihas ja luunahkades; tuleb enamiste külmetamisest.
ridaarw : esiteks, tõiseks, kolmandaks etc.
ridastik (Reihen), ridade kogu, hulk ridasid üheskoos.
riidetuba (Garderobe), tuba, kuhu üliriided seljast ära pannakse, nagu näitemajas, kontserdil etc.
riigikantsler (Reichskanzler), riigi kõige ülem ammetnik, pääminister.
riiginõunik (Staatsrath), auunimi kroonuteenistuses; tõsine r. nimi tõstab oma kandja pärandawa mõisnikuseisuse sisse, kuna teda eluaega ekstsellentsiks kutsutakse.
riim (Reim), sõnade sarnane kõla wärsirea lõpul, milles ainult algustäht erane on: laew waew, kuu puu, sõitlema wõitlema; neli jagu: postriim, kõlaw, libisew, sarnane r.
riiwaja (Tangente), joon, mis ringjoont ühes punktis riiwab, puudutab ja ise wäljaspool ringpinda seisab, joon, mis ringi poolmõõtja wälimise otsa pääl ristloodis seisab.
rikastama (bereichern), rikkaks tegema, jõuukaks minema; rikastus, rikastaja.
rind (Frontreihe, Stirnreihe), turnijate seis, milles õla õla wastu ju paled ühel pool seisawad.
rindkond (Mehrere Reihen zusammengenommen), mitu rinda ühtekokku.
ringkiri (Zirkular), kiri, mis mitmes eksemplaaris korraga mitmetele saadetakse.
ringwaatus (Rundschau), waatamine ümber ringi, ringkonna läbiwaatamine; politika r., kirjanduslik r.
rinnakorw (Brustkorb), selgroo päälmine pool ühes külleluudega ja rinnalaastuga.
rohtlaan (Steppe), maa, mille pääl suur rohi kaswab, kuna puud puuduwad, nagu Wolga kallastel, mõnes kohas Ameerikas ja mujal.
rohukunst (Pharmacie), kunst, mille abil rohtusid arsti eeskirja järele walmistatakse ja wälja antakse.
rohukunstlane (Pharmaceut), rohuwalmistaja, apteeker.
rohuteade (Arzneiwissenschaft), teade, teadus terwest ja haigest inimesest ja see kunst, mille waral haigusi eemale hoitakse ja parandatakse.
rohuteadlane (Mediciner), rohuteate tundja, arst, tohter, kes rohuteadet studeerinud.
You have read 1 text from Estonian literature.