🕙 26-minute read
Eesti sõnaraamat : 1600 uut ja wõerast sõna - 3
Total number of words is 3323
Total number of unique words is 2152
0.0 of words are in the 2000 most common words
0.0 of words are in the 5000 most common words
0.0 of words are in the 8000 most common words
kommissar (Commissär), käskjalg, kellel mingi wõeras asi tallitada antud.
kommission (Komission), mingi asja tallituseks kokku astunud seltskond.
kommunismus (Kommunismus), õpetus, mille järele üksikute riigialamate waranduse asemel üleüldine warandus peaks olema.
kompanii (Compagnie), kaubaseltskond.
kompas (Kompaß), naela otsas weerew kepikene, mis magnetismuse abil taewa kaaresid näitab; iseäranis laewasõidul pruugitaw.
komponeerima (komponiren), muusikatükki ehk lauluwiisi looma.
komponist (Komponist), muusikatüki ehk lauluwiisi looja; luuletaja muusika põllul.
kompositsion (Komposition), komponeeritud muusikatükk ehk laul.
konduktör (Kondukteur), piletite järele waataja raudteel.
kongress (Kongreß), „kokkutulek“, riigi pääde ehk wolinikkude koosolek üleüldiste asjade üle nõuupidamiseks.
konkurs (Konkurs), pankrotti jäänud inimese warandus; wõlauskujate wõlanõudmine.
konserwatorium (Konservatorium), muusika ülikool, kõige kõrgem kool muusika tarwis.
konsistorium (Konsistorium), kiriklik ülemwalitsus ühe kubermangu ehk maa-osa tarwis.
konstituutsia monarhii 3 (konstitutionelle Monarchie), riigiwalitsuse kuju, milles riigipää seaduse andmise juures rahwasaadikute soowi pääle peab waatama, nagu Inglismaal.
konsul (Konsul), riigi asjatoimetaja wõera riigi linnas.
konterbant (Contrebande), iga kaup, mis seaduse wastu (ilma tollita), üle riigi piiri wiiakse.
kontinent (Kontinent), kindel maa, nagu Euroopa, Aafrika, Ameerika; saare wastand.
konto (Conto), kaubitsemise rehnung, raamat, mille sisse kauba wõtmine ehk andmine kaubasõprade wahel üles kirjutatakse.
kontor (Komptoir), kaupluse ehk muu asjanduse tallituse-tuba.
kontroleerima (controliren), järele waatama, tööd üle katsuma, wastarehnungi tegema; kontrolle, kontrolöör.
kontsert (Concert), laulu, muusika etendus.
konwent (Convent), koosolek, nõuukogu; kiriku k.
konwerents (Conferenz), koosolek arupidamiseks mingi asja üle; koolmeistrite k., wallawanemate k.
koolikond (Schuldistrikt), üks piiratud maakond oma koolidega mingi ühise walitsuse all; Tartu koolikond on Tallinna, Liiwi ja Kuura kubermangud, mille ülewaataja kuratori nime kannab.
koolitlane (ein geschulter Mensch), koolitatud inimene. (Wastand?)
koolitus (Schulung), koolitatud, õpetatud olek.
koraal (Choral), kirikulaul, näit. Ma tulen taewast ülewelt, Nüüd paistab meile kauniste.
korallid (Korallen), meres kaswawad põõsa sarnased kiwid, korallilooma koorikud.
koran (Koran), Mohamedlaste usuraamat, Araabia keeli kirjutatud.
kord (Ordnung), asjade õige seis, milles iga asi oma õigel kohal on.
kordama (wiederholen), tõist korda tegema, läbi wõtma; koolmeister kordab õpetust, s. o. wõtab õpetuse uueste weel kord läbi.
kordarw (Ordnungszahl), arw, mis üht asja hulga reas tähendab: esimene, tõine, kolmas etc.
kordus (Wiederholung), tõistkorda tegemine, läbiwõtmine, uueste läbiõppimine.
korjandus (Kollekte), wabatahtliste annete korjamine mingi otstarbe hääks, see korjatud raha ise.
korporatsion (Korporation), kogukond inimesi, kes ülemalt mingi ühise asja tarwis kinnitatud on; üliõpilaste k., mõisnikkude k.
korpus (Korpus), jagu sõawäge, milles on: 3 jalawäe diwiisiat, 2 hobuwäe diwiisiat, 1 suurtükiwäe brigaad, 1 tööwäe bataljon, 1 küttide bataljon.
korpusrida (Korpuszeile), nii suure kirja rida, millega see eesolew raamat trükitud; wähem kui „Cicero“ ja suurem kui „Petit“.
korrapäraline ajasõna 2 (verbum regulare), ajasõna, mis üheainsa pööratuse järele käib; korrawastase a. wastand, mis kahe pööratuse järele muutub.
korrawastaline ajasõna 2 (verbum irregulare), ajasõna, mis enam kui ühe pöörde järele muutub; korrapäralise a. wastand, mis üheainsa pöörde järele käib.
korridor (Corridor), ahtakene ruum tubade, kambrite wahel suurtes majades.
kosikaupleja (Heirathsvermittler), keegi, kes kosimise-kandidaatide eest muretseb, neid kätte juhatab.
kosmopolit (Kosmopolit), see, kes terwet maailma nagu oma isamaaks peab.
Kõikslaawlased (Panslawisten), ühe Wene erakonna liikmed, kes kõiki Slaawisugu rahwaid ühes riigis tahawad ühendada.
kõlamünt (Klangstärke), kõla kõwadus: piano, forte etc.
kõlaw riim 2 (weiblicher Reim), kahejärguline riim: weri meri, tuba luba, sõudma jõudma.
kõnekäänd (Phrase), ütlemise wiis, kõnelemise pruuk, mingi isesugune lause.
kõnend (Rhetorik), kõnepidamise kunst, kõnepidamise õpetus.
kõnendlik (rhetorisch), kõnendi loomu, kena kõne järele, ilusate sõnadega öeldud.
kõneriistad (Sprechorgane), suu jaud, millede abiga kõneldakse: keel, hambad, mokad jne.
kõnetool (Rednertribüne), kõrge järg, mille pääl kõnesid peetakse.
kõnetund (Sprechstunde), tund, mill wõeraid kõnelemisele wõetakse.
kõnewiisid (modi), ajasõna kujud, mis tegewuse loomu, moodu tähendawad: palun, paluksin, palu! paluw, palugu, mina paluda (paluwat); kuut seltsi: kindel, kahtlew, käskiw, nimetaw, soowiw, ebakohene kõnewiis.
kõnnak (Gangart), kõndimise wiis, kombe; malendite kõnnak.
kõnnitee (Trottoir), tasastest kiwidest etc. tehtud jalgtee uulitsate ääres.
kõrrwalöök (Seitenschlag), see takti jagu, mille juures taktikepiga kõrwale lüüakse.
kõrwalistnik (Beisitzer), see, kes kohtuniku etc. kõrwal istub ammetit pidades, abi, abiline.
kõrwasnurk (Nebenwinkel), nurk, mis mõne tõise nurga sirgenurgaks täiendab.
kõwendus (Induration), sõna painutamise kuju: saagi saaki, tondi tonti, kallis kallim.
kraad (Grad), ringjoone 360nes jagu, mingi jagu pikkuse mõõdu külles, nagu soojamõõtja külles; aste, omaduse suurus.
kraater (Krater), tulepurtskawa mäe hauk, millest tuli, laawa etc. wälja tuleb.
kraweerima (graviren), kirja, kujusid metalli, kiwi etc. sisse lõikama.
krediit (Kredit), usaldus raha-asjus. Kui wõlawõtja tõeste wõib maksta, siis on tall hää k., on maksmist wähe loota, siis waene k.
krediitkassa (Kreditkasse), kassa, mis mingi pandi, nagu maa pääle, raha laenab.
kujustik (Ornamentik), kujude, ehete, maalide kogu; õpetus, kuida kujusid ilustuseks wõib kenaste kokku seadida.
kujutama (bilden, gestalten) kuju andma mingile materjaalile, mõttele, kogule; kujutus.
kumerpind (krumme Fläche), niisugune pind, mis lohus ehk küüras on, mille sisse mitte õigeid joonesid ei wõi tõmmata; labapinna wastand; w. pind.
kummut (Commode), kapimoodu majariist, millel laudade asemel suhwlaadikud sees.
kuninganna (Königin), kuninga proua.
kunstsõna (Kunstwort, terminus technicus), sõna, mis iseäranis kunstis ja teaduses pruugitaw, nagu aime, selgitus, allaütlew.
kunstsõnnik (Kunstdünger), kunstlikult walmistatud sõnnik maa wäetamiseks, nagu superfosfaat, luujahu.
kunstuni (Hypnotismus), unesarnane olek elukate juures, mis kunstlikult, nagu õerumise, wagusa wahtimise läbi etc. saab sünnitatud.
kupong (Koupon), sedel, mille wastu wäärtpaberi intressid wälja maksetakse.
kuraas (Courage), julgus, südisus.
kurator (Kurator), kellegi inimese, kassa, kooli, iseäranis ülikooli ja terwe koolikonna eestseisja, juhataja, ülewaataja.
kuratorium (Kuratorium), walitsuskogu, kes mõne asutuse etc. üle walitseb.
kurbmäng (Trauerspiel, Tragödie), kurblik näidend, näitemäng, milles kangelane kurblisel wiisil oma elu kautab, kuna ta mõte wõidab. „Mihkel ja Liisa“, „Leppimine surmas“.
kurjategu (Verbrechen, преступленіе), ränk, raske seaduse üleastumine, nagu wargus, tapmine. Süüteu wastand.
kurs (Kurs), jooksew hind, tõusewa ja langewa hinna seisukord, iseäranis raha juures.
kuulmenahk (Trommelfell), nahakene kõrwa haugu põhjas, mis kuulmewedelikku wälimisest õhust lahutab.
kuulsus (Berühmtheit), kuulus nimi, kaugele kõlaw auu.
kuulsustama (berühmt machen), kuulsaks tegema, kiites kaugele tuttawaks saama.
külgehakkawus (Ansteckbarkeit), see wõim, mille abil haigus külge hakkab.
külmus (Kälte), külm olek; soojuse wastand.
kümnendikmurrud (Decimalbrüche), murrud, mis seeläbi sünniwad, kui arwud ikka 10ne läbi saawad jautatud: 1/₁₀, 1/₁₀₀, 1/₁₀₀₀, kirjutatakse 2.56 s. o. 2 terwet ⁵/₁₀ ja ⁶/₁₀₀.
küsimärk (Fragezeichen), kirjamärk ?, seisab küsilause taga: Mis on tõde?
küsimus (Frage), lause, mis kostust nõuab, küsitaw, räägitaw asi: kooliküsimus, kooli elu olu läbirääkimine; eluküsimus, asi, mille külles elu rippub.
küsiwad asesõnad 1 (Interrogativpronomina), asesõnad, mis küsimiseks tarwitatud saawad: kes? mis? missugune?
küsiwad sidesõnad 1 (conjunctiones interrogativae), sidesõnad küsimiseks: kas arwad? mis on?
küünla-kuu (Februar), tõine kuu aastas, näärikuu ja paastukuu wahel, 29 ehk 28 päewa.
kwartett (Quartett), neljahäälega laul neljast lauljast, need neli lauljat ise.
kwatember (Quatember), aastaneljandiku hakatus.
kwiitung (Quittung), tunnistäht mingi maksu wastuwõtmise üle.
l.
laatsaret (Lazaret), haigemaja; suuruse poolest wähem kui hospidal.
laawa (Lava), tulepurtskawast mäest wälja wisatud wedelik; kui ta kuumalt wette kukkub, saab temast bimstein.
labamõõde (Planimetrie), see jagu ruumimõõtest, mis labamõõtmist õpetab, nagu põllu, heinamaa ja iga laba, pinna mõõtmist.
labapind (ebene Fläche), niisugune pind, mille sisse igapidi õigeid joonesid wõib tõmmata, tasane, ilma kõweruseta pind; kumerpinna wastand; w. pind.
ladustik (Mosaik), mitmekarwalistest kehadest (kiwidest, puust, sawist etc.) kokku lautud pilt, maal.
laen (Anleihe) raha, mis riik ehk mingi seltskond iseäraliste kulude katmiseks laenab.
laewandus (Rhederei), mitme inimese ühendus laewasõidu toimetamiseks.
laewastik (Flotte), wägi, üks arw laewu ühe juhatuse all; kaubalaewastik, kõik kaubalaewad kokku, mis ühe maa päralt on.
lahekõla (Consonanz) häälte lahe, kena, puhas kõla; ummiskõla wastand; näit. c e g, d fis a d.
lahendama (Auflösen), üht ülesannet wälja rehkendama, ära seletama, ära tegema, ummiskõla lahekõlale wiima.
lahendus (Auflösung), ülesande wäljarehkendus, walmistegemine, see, mis ülesandest wälja tuleb, kui ta walmis tehakse, ära seletatakse.
lahku- ja kokkuminek 1 (Zusammenlaufen und Auseinanderlaufen), turnimise harjutus, mille juures turnijad ükstõisest eemale lähewad ehk ükstõisele liginewad.
lahtistama (losmachen), lahti tegema.
lahukäänded , seestütlewa ja alaltütlewa käände ühine nimi.
lahuslikult (analytisch), lahustuse, jagamise, ühest ära wõtmise teel; sidesliku wastand.
lahustama (analysiren), üht aimet ta tundemärkidesse jautama, midagit ta jagudesse ühest ära wõtma; sidestama wastand.
lahustus (Analyse), jautamine, ühe asja lahutamine ta jagudesse, aime lõhkumine ta tundemärkidesse; sidestuse wastand.
lahusus (Differenz, Abweichung, Besonderheit), lahus, eralde, isepäinis olek; ühisuse wastand.
lahutuskunst (Chemie), mateerie, „olluse“ kokkupanek ja lahutamine, õpetus, mille järele kehad kokku pandud on ja kuida neid wõib ürgosadesse ära lahutada.
lakeerima (lackiren), lakiga üle tõmbama.
lakk (Lack), poleerimise wedelik, wärnitsest, waikudest etc. walmistatud.
laulumäng (Oper), niisugune näidend, näitemäng, mis laulu- ja muusikaga saab ette toodud. „Preciosa“.
lause (Satz, in der Grammatik), sõnades üteldud mõte, mõtte ütlemine sõnades; n. päike paistab, wihm kaswatab rohtu.
lausestik (Phraseologie), lausete kogu, mingi keele laused ühtekokku.
lausuma (sagen), üht lauset rääkima, ütlema.
lauteerima (lautiren), tähtede häälte järele weerima: mitte em i mi, en a na, mina, waid ümisedes: m i mi, n a na, mina.
lautus = ulatus.
lawiin (Lawine), lumekogu, mis mägedelt alla weereb.
läbisti (durchschnittlich), läbistiku, keskelt läbi; saab üks mees 1 nael, tõine 2 naela ja kolmas 3 naela leiba, siis tuleb mehe pääle läbisti 2 naela leiba.
läkastik (Stickstoff), wärwita gaas, õhus 79%, läkastaw, süsinikuga ühendatud saab temast kihwtine cyan, hapnikuga salpeter-hapatus.
lähikond = ligikond.
lehekuu (Mai), wiies kuu aastas, jürikuu ja jaanikuu wahel, 31 päewa.
lehesuurus (Format), raamatu lehe pikkus ja laius.
lehis (Laub), kõik lehed ühtekokku, puulehtede kogu, ühe metsa, põõsa, puu lehed, lehestik.
leiukoht (Fundort), koht, ase, kust midagi leitakse, kus midagi olemas on, kust näit. mingi taim kaswamast leitakse.
leping (Kontrakt), mitme inimese wahel maha tehtud kaup, nagu ostuleping, tööleping.
libisew riim 1 (gleitender Reim), kolmejärgune riim: palmima walmima, heidawad peidawad.
ligikond (Umgebung), ligi olew maakond, see maa, mis kellegi ligidal, ümber seisab; linna l., metsa l.
lihatoitlane (Fleischesser), inimene, kes lihatoitu sööb, kes ennast mitte taimetoitlase wiisi ainult taimedest ei elata; taimetoitlase wastand.
lihtajad (tempora simplicica), ajasõna kujud, milledes ainult üht sõna tarwitatakse: palun, palusin; liitaja wastand: olen palunud, olen saanud palutud.
lihttüwi (einfacher Wortstamm), ühe juurega sõna tüwi: kaew, kaew-an, kaew-ud, kaew-udele etc.
liigiaime (Artunterschied, differentia specifica), aime, mis selgitatawa asja eraolewuse üles annab: kala on ‚külma werega, lõpuste wahelt hingaw, wees elaw, aimustega ehitatud, ojuw‘ selgrooelajas.
liigikond , w. selts.
liigitama (klassificiren), liikidesse jagama, jagudesse panema.
liigitus (Klassification), liikidesse, seltsidesse, kondadesse arendamine.
liik, w. selts.
liikumata wara, = raudwara.
liitajad (tempora composita), ajasõna kuju, milles enam kui üks ajasõna tarwitataw: olen palunud, olen küsitud saanud; lihtaja wastand: palun, elan.
liittüwi (zusammengesetzter Wortstamm), niisugune sõna tüwi, milles mitu sõnajuurt on: elatama, elata-tes, elata-mata inime-ne, inime-se etc.
limonaad (Limonade), weest, suhkrust ja tsitronist walmistatud juhataw jook.
lisamärk (Anmerkung), tähendus mingi paragrahwi ehk pääseletuse juurde.
litografeerima (lithographiren), kiwi pääl trükkima.
litografia (Lithographie), kiwitrükk, kiwitrükikunst.
liugus (Schneller), noodi ehe.
loikpind (concave Fläche), lohus, loigus olew pind, nagu munakoor seespoolt; ümarpinna wastand; w. pind.
looduse õpetus 2 (Naturgeschichte), looduse kirjeldus, õpetab looduse kehasid (elaja-, taime- ja kiwiriiki) tundma; tõine jagu loodusteatest.
looduslik (naturgemäß), looduse järele, nii, kuida loodus nõuab, looduse seadusi mööda.
loodusteade (Naturwissenschaft), teated, õpetus loodusest, terwe looduse tundmine; langeb kahte jakku: looduse õpetus ja wiisika.
loomakreis (Zodiacus), loomade järele (oinas, härg, wähk, lõwi etc.) nimetatud tähepiltide kreis, mille kõrwal päike rändab.
loomateade (Zoologie), teadus loomadest.
loomastik (Fauna, Thierreich), kõik loomad ühtekokku; loomariik.
loomulik (natürlich), loomuse järele, õigel wiisil, mitte kunstlik, mitte wägiwaldne.
looshe (Loge), iste näitemajas, millel sein kahelpool kõrwas ja taga, enamiste mitme waataja tarwis ruumi.
lord (Lord), isand, herra, Inglise baronite, hertsogi poegade ja kõrgete riigiammetnikkude auunimi.
loterii, loto 3 (Lotterie, Lotto), loosimine, mille tarwis raha sisse maksetakse, et siis loosimise juures raha „wõita“ ehk kõigest ilma jääda.
lõbu, lõbusus (das ästhetisch Schöne), see olewus, mis haritud meelele lõbus, kaunis, kena, armas on.
lõhe (Spaltung), lahutus inimeste keskes, erakondade seis ükstõise wastu.
lõige (Cäsur, metrischer Einschnitt), peatus salmrea keskpaigas; näit. „Juba on sündinud mees, kes walitseb Argiri rahwast.“
lõikaja (Sekante), õige joon, mis kahest kreisjoones olewast punktist läbi läheb, ilma et ta kreisi keskpunktisse puutuks.
lõikusekuu (August), kaheksas kuu aastas, heinakuu ja mihklikuu wahel, 31 päewa.
lõpphäälik (Auslaut), sõnatüwe wiimne täht: ilu, ema etc.
löögikond (Schlaggebiet im Schachspiel), kõik ruudud ühtekokku, millede seest üks malend wõib tõist lüüa.
lugend (Lectüre), lugemine, raamatu lugemine, loetaw raamat, kiri; (wahest parem: loend?)
lugulaul (Epos), salmikutes jutustatud kangelase elulugu, nagu Kalewipoeg.
lugunema (sich zu einer Begebenheit entwickeln), looks sündima, juhtumiseks saama; asjad lugunewad, s. o. neist saab üks sündinud lugu.
luukere (Skelett, Knochengerüst), kõik keha luud ühtekokku, nagu nad elawas kehas seisawad.
luule (Phantasie), luuletamise wõim.
luuletaja (Dichter), laulik, see, kes laulusid, salmisid, näidendid, westandid loob.
luuletajanna (Dichterin), naestesugust luuletaja.
luuletama (dichten, phantasiren), laulu, salmikut, mõlgendit looma.
luuletus (Poesie, Inhalt und Form zusammen), luuletatud kirjatükk, mõte.
luuletuskunst (Dichtkunst), kenaduse kujutus keele läbi, kunst, wõim, mille abil salmikuid, juttusid etc. walmistatakse.
lülielajad (Articulata), lülidest kokku pandud elajad, nagu kärbsed, liblikad, sitikad, hõrilased, mesilased.
lülisamba-elajad 2 = selgroolased.
lülisammas (Rückgrat), loomade seljaluude sammas, kõik seljaluud ühtekokku.
m.
maakler (Makler), kaubasell, kauba asjade ajaja.
madalik (Tiefland), madal maa.
madrats (Matratze), karwadest, ragoskist etc. tehtud padi magamiseks.
magistraat (Magistrat), linna walitsuse kohtukoht, linna asjade toimetajate kogu.
magneet (Magnet), asi, millel magnetismus sees, nagu magneedi wäel.
magnesium (Magnesium), sooladest saadud metall, hõbewalge, weniw, põleb tules wäga walgel leegil.
magnetismus (Magnetismus), mõne keha omadus, mille abil ta rauda külge tõmbab; teda wõib terase külge jäädawalt, raua külge ajuti siduda; põhja ja lõune m.
maguelajad (Gastrozoa), ilma luuta ja lülita pehmed loomad, nagu ussid.
mahakiri = ärakiri.
mahalöök (Niederschlag), suure rõhuga takti jagu, mille juures taktikepp maha poole langeb.
maitsemise käsn 2 (Geschmackwärzchen), wäikesed pudusoontega täidetud käsnakesed, mättakesed keele pääl, millede waral meie maitseme.
majandama (wirthschaften), maja pidama, koduseid asju õiges korras hoidma.
majandus (Wirthschaft), Soome k. talous, sõnast maja, nagu laewandus sõnast laew, asjandus sõnast asi; majapidamine, majapidamise asjad, koduste asjade korraspidamine.
majandusline (wirthschaftlich), hää majapidamise wiisi järele, kokkuhoidlik.
majastik (Häusercomplex), majade kogu.
majesteet (Majestät), riigiwalitseja kõige kõrgem auunimi, suurus.
maksuahtrus (Zahlungsunfähigkeit), olek, milles oma maksusi ei jõueta toimetada.
male (Schachspiel), kuulus mäng, mida kahekesi (ka neljakesi) 64-ruuduse laua pääl mängitakse, sõamäng.
malelaud (Schachbrett), 64 ruudusse jautatud laud male mängimiseks, mille ristread rentteedeks, püstread rongteedeks ja põikread põikteedeks kutsutakse; põiktee pahemalt poolt ülewast nurgast paremale poole alla nurka on walge maantee, pahemalt poolt alt nurgast paremale poole ülesse nurka must maantee, esimene ja wiimne (8.) rentrida on kantsid, esimene ja wiimne rongtee ääreteed; keset lauda seiswad neli ruutu on keskruudud.
malend (Schachstein), malemängu sõdamees: kuningas, lipp, odamees, ratsamees, wanker, soldat.
maletama (Schach spielen) malet mängima; maletaja.
malew (alle Schachsteine zusammengenommen), terwe sõawägi ühtekokku male-mängus.
mall, malli (Transporteur), winklimõõt kreisjoone kraadide mõõtmiseks.
manifest (Manifest), riigiwalitsuse awalik kiri mingi uue seaduse ehk seadluse üle.
manisk (Манишка, Vorhemd), rinna ette pandaw särk, särgirind.
manset (Manschette), käikse-warus.
manööwer (Manöver), sõjalik harjutus mitmesuguste sõjariistadega.
mapp (Mappe), nahast ehk papist tehtud kirjatasku.
mark (Mark), Saksariigi raha, 30 kop., Soome m. 25 kop., 1 m. 100 penni.
markii (Marquis), kõrgete mõisnikkude auunimi Prantsusmaal.
marshall (Marschall), tähtsate asjade toimetaja, korrapidaja; sõamarshall, õuemarshall, landmarshall, korrapidajad sõas, keiserlikus õues ja maa walitsuse asjus.
maskepall (Maskenball), pall ehk tantsuõhtu, mille osaliste paled mitmesuguste palekatetega kinni kaetud on.
matsalka (Мочалка), pärna niinest kistud pinnukesed pühkimise, pesemise etc. tarwis.
mausoleum (Mausoleum), ülikena hauamälestus; esimese niisuguse ehitas Karia kuninganna oma abikaasale Mausolos 353 e. Kristust.
määrarw (Adverbialzahlwort), arw, mis üht kogu määrab: üksi, kahekesi, kolmekesi etc.
määreraamat (Schmiererei), põlgduse wääriline raamat. See sõna tähendab selle pääle, et raamat halwaste kirjutatud, nagu kokku määritud on.
määrolulised muuted 1 (casus verbi adverbialis), ajasõna kujud nimetawas kõnewiisis; kaht seltsi: määrosastaw (infinitus verbalis): paluda, tänada; määrseesütlew (inessivus adverbialis): paludes, tänades.
määrosastaw , waata määrolulised muuted.
määrseesütlew , w. määrolulised muuted.
määrsõna (Adverb), sõnajagu, mis määrab, kuda, mill, kus, kui palju, kus tegemine sünnib; wiis jagu: kombe, aja, koha, hulga, jaatamise ja eitamise m.: hästi, ammu, siia, wähe, tõeste.
määrus (Verhältniß), mingi asja olewuse seis, olek, tõise asja, olewuse wasta; 2 määrub 4 wastu nagu 3 6 wastu, s. o. 2 läheb niisama 2 korda nelja sisse nagu 3 kuue sisse.
määruslikult (verhältnißmäßig), määruse järele, oma suuruse, wäärtuse järele; töö saab m. palgatud, s. o. saab oma suuruse järele palgatud.
mälu (Gedächtniß), meelespidamise wõim, see jõud meie waimus, mille waral nähtud etc. asjad mälestusesse kinni jääwad.
märatsema (schwärmen), suure waimustusega segaseid mõtteid ja tühji püüdmisi awaldama; märatseja, usumäratseja, märatsus.
märgukiri (memorandum), kirjatükk mingi rahwaõiguslise ehk riigilise küsimuse üle, milles juhatust, märku antakse.
mässaja (Anarchist), keegi, kes riigi seaduskorra wastu ülesse astub.
mässipaber (Makulatur), paber, mille sisse kaupa etc. mässitakse.
meelestama (vorstellen), meeles olewaid piltisid waimu silma ette kutsuma, asja kuju meelde tuletama.
meelestus (Vorstellung), pilt, kuju, mida meie ühest asjast ehk sündmusest oma meele sees waimu silma ette seame; mõtlemise materjaal.
meelsus (Gesinnung), meele, mõtte seis, kellegi arwamine hää ja halwa kohta, et oma elu selle järele seadida.
meeter (Meter), Prantsuse, Saksa etc. pikkusemõõt, 3 jalga 3½ tolli; 40,000das jagu maakera telje pikkusest; 1 m. 100 tsentimeetrit, 1 tsentim. 100 millim.
meldima (melden), teada andma, tulemist teatama.
mereminister (Marineminister), mereasjanduse üle walitsew minister.
meridian (Meridian), niisugune tsirklijoon, mis maakera pinda mööda mõlemast nabast läbi läheb ja ekwatoriga täiswinkli sünnitab; 360 m:i; nullm. Ferro saarest, Pariisist etc.
mesikeelne (mit Honigsüßer Sprache), wäga magusa keelega, meelitates, magusaste, armsaste rääkiw.
metall (Metall), üks jagu kiwiriigi kehadest: raud, hõbe, kuld, wask, tina, elawhõbe, platina etc.
meteorid (Meteorsteine), kiwid, mis ilmaruumist maa pääle kukuwad.
methodik (Methodik), õpetus, kuida lapsi etc. tuleb õpetada, õpetuse wiis.
metronoom (Metronom), masinakene, millega muusikas takti pikkust mõõdetakse.
mihklikuu (September), üheksas kuu aastas, lõikusekuu ja wiinakuu wahel, 30 päewa.
miiting (Meeting), koosolek politikaliste ja seltseluliste küsimuste hääks Inglismaal ja Põhja-Ameerikas.
mikroskop (Mikroskop), suurendaw klaas wäikeste asjade waatamiseks.
millimeeter (Millimeter), kümnes jagu sentim. 1000das jagu meetrist.
minewik (Vergangenheit), minew aeg, see aeg, mis ju mööda läinud; mitte „möödanik“.
minewiku kesksõna 1 (participium praeteriti), kesksõna kuju mööda läinud ajas: palunud, palutud, rääkinud, räägitud.
minewiku tulewik 1 (futurum praeteriti), ajasõna kuju: sain palunud, sain tänanud.
minister (Minister), kõige ülem riigi ammetnik riigipää (keisri, kuninga) järele, kes riigiwalitsust juhatab; rahaminister, sõaminister, sisimiste asjade minister etc.
missiw (Missiv), saatekiri; lukuga kirjatasku.
mitmus (Plural), grammatika kuju, milles mitmest olewusest räägitakse: lauad, toolid, majad; ainsuse wastand: laud, tool, maja.
monarhii (Monarchie), isewalitsus, riigiwalitsuse kuju, milles ainult ühe riigipää käes kõik walitsemise wõimus seisab; rahwariigi wastand.
monoteismus (Monotheismus), ühe-jumala-usk; politeismuse wastand.
morfium (Morphin), opiumist walmistatud kibe rohi, toob und ja ka surma.
moshee (Moschee), Mohamedlaste palwekoda.
mõiste (Urtheil), mõttekuju, milles meelestuste, asjade, olewuste määrust ükstõise wastu mõteldakse; m. wälimine kuju on lause.
mõjudus (Wirkung, Macht), tegew wõim, tegewa wõimu läbi sünnitatud tagajärg; keisri sõnal on suur mõjudus.
mõjukond (Machtsphäre), mõjumise, woli, wõimuse suurus.
mõlgend (Poesie, nur den Inhalt derselben bezeichnend), luuletuste sisu, luulelik mõte, kainendi wastand; kolm jagu: tunnend, westand, näidend.
mõlgendik (Poetik), mõlgendi, luuletuste õpetus, õpetus luuletuste mõtetest, kujudest, jagudest.
mõlglik , mõlgendlik (poetisch), luulelik, laulusarnane, kaunis, lõbus, sünnis laulu tarwis; m. mõte, maakond, ligikond.
mõõnusilp (unbetonte Sylbe), rõhuta silp, sõnajärk salmikus.
mõrsja (Braut), kihlatud neiu; mitte „pruut“.
mõtlemisemärk (Gedankenstrich), kirjamärk —, tarwitatakse lisalause ees ja taga, sääl, kus wana mõtterida lõpeb, ning kus lugedes tarwis pikemalt peatada.
mõttekond (Gedankentragweite), mõtte suurus, kaugus, põld, mille üle üks mõte ulatab.
mõttetarkus = tõdeteade.
mõtteteade (Logik), mõtlemise kujude ja seaduste õpetus, juhatus, mille järele tuleb mõtelda.
mõtteteadlane (Logiker), mõtteteate õpetaja, tundja, see, kes mõtteteate järele mõtleb.
mõtteteadline (logisch), mõtteteate järele õige, mõtlemise kuju ja seaduse omane, nende järele kokku pandud.
möllima = meldima.
mööbel (Möbel), majariist, nagu tool, kapp.
murd (Bruch), murtud, jautatud arw, nagu 1/₃, 2/₇, ⁴/₅ etc. täisarwu wastand: 1, 2, 8, 6 etc.
murdarw (Bruchzahl), arw, mis terwest kogust üht jagu tähendab: pool, kolmandik, neljandik etc.
museum (Museum), wana asjade kogu, nende panipaik, olutuba.
must maantee 1, waata malelaud.
musse (Musse), mõningate seltskondade maja, nagu akadeemia m., bürgerm.
muudatus (Veränderung), muutmine, tõiseks saamine, uuendus.
muumie (Mumie), rohtudega mädanemise eest hoitud surnukehad, iseäranis Egiptuse haudades.
muuse (Muse, Muße), kunstijumal wanade Greeklaste juures, kunst ise, iseäranis luulekunst.
muusika (Musik), toonikunst, helikunst.
muusikant (Musikant), muusika tegija, pillipuhuja.
muusikus (Musiker), muusika tundja.
muutmine , sõna, (Flexion), sõna tõiseks tegemine, nagu: elu, elama, elanik, kõwa, kõwem, kes, kelle, neli, neljas, olema, olles, olgu; neljasugune: painutamine, käänamine, wõrdlemine, pööramine.
mütoloogia (Mythologie), õpetus paganausulisist jumalaist, nagu Zeusist, Jupitrist, Ukust, Wanemuisest.
müürileht (Plakat), kuulutuskiri, mis müüride, seinte, tulpade etc. külge lüüakse, et teda kõik wõiksiwad lugeda; mitte „nurgaleht“.
n.
nael sterlingit 3 (Pfund Sterling, Livre), Inglise raha, umbes 10 rubla wäärt.
naisjumal = jumalanna.
naisõpetaja = õpetajanna.
naljamäng (Lustspiel), naljakas, lustakas, rõõmulik näidend, näitemäng, nagu „Poissmehed“, „Priidu Kuldnupp“.
naljand (Humor), nali mis seeläbi sünnib, kui wastandid ükstõise kõrwa pannakse, nagu suured ja wäikesed, tõsised ja naljakad etc. asjad.
naljandlik (humoristisch), naljandi pääle põhjendatud, nalja, naeru sünnitaw.
narmastik (Zellstoff), narma sarnane taimejagu, nagu lina kiud, puuwill.
natrium (Natrium), hõbewalge metall, sulab 95° C., roostetab õhus ruttu, lahutab wett, tema pääl ujudes.
näärikuu (Januar), esimene kuu aastas, 31 päewa.
nägelane (Theoretiker), inimene, kes oma teadust, kunsti, ainult paberi pääl ehk suusõnal õpetab, kes teadust uurib, ilma et ta ise kunsttöösid etc. walmistaks; tegelase wastand.
nägelema (theoretisiren), mingit tööd ainult mõtetes toimetama, mingit nägelust, õpetust, juhatust üles seadima; tegelema wastand.
nägelik (theoretisch), õpetuse, teadmise najal olew; nägelik tohter, kes rohitsemist õpetab ehk uurib ilma haigete arstimisest osa wõtmata; tegeliku wastand.
nägeldus (Theorie), õpetus mingi teaduse, kunsti põhjustest; tegeluse wastand; õpetused, mille järele maakera ilmaruumis liigub, nulle järele müristamine sünnib, rahe tekkib, wirmalised paistawad etc. on nägeldused.
kommission (Komission), mingi asja tallituseks kokku astunud seltskond.
kommunismus (Kommunismus), õpetus, mille järele üksikute riigialamate waranduse asemel üleüldine warandus peaks olema.
kompanii (Compagnie), kaubaseltskond.
kompas (Kompaß), naela otsas weerew kepikene, mis magnetismuse abil taewa kaaresid näitab; iseäranis laewasõidul pruugitaw.
komponeerima (komponiren), muusikatükki ehk lauluwiisi looma.
komponist (Komponist), muusikatüki ehk lauluwiisi looja; luuletaja muusika põllul.
kompositsion (Komposition), komponeeritud muusikatükk ehk laul.
konduktör (Kondukteur), piletite järele waataja raudteel.
kongress (Kongreß), „kokkutulek“, riigi pääde ehk wolinikkude koosolek üleüldiste asjade üle nõuupidamiseks.
konkurs (Konkurs), pankrotti jäänud inimese warandus; wõlauskujate wõlanõudmine.
konserwatorium (Konservatorium), muusika ülikool, kõige kõrgem kool muusika tarwis.
konsistorium (Konsistorium), kiriklik ülemwalitsus ühe kubermangu ehk maa-osa tarwis.
konstituutsia monarhii 3 (konstitutionelle Monarchie), riigiwalitsuse kuju, milles riigipää seaduse andmise juures rahwasaadikute soowi pääle peab waatama, nagu Inglismaal.
konsul (Konsul), riigi asjatoimetaja wõera riigi linnas.
konterbant (Contrebande), iga kaup, mis seaduse wastu (ilma tollita), üle riigi piiri wiiakse.
kontinent (Kontinent), kindel maa, nagu Euroopa, Aafrika, Ameerika; saare wastand.
konto (Conto), kaubitsemise rehnung, raamat, mille sisse kauba wõtmine ehk andmine kaubasõprade wahel üles kirjutatakse.
kontor (Komptoir), kaupluse ehk muu asjanduse tallituse-tuba.
kontroleerima (controliren), järele waatama, tööd üle katsuma, wastarehnungi tegema; kontrolle, kontrolöör.
kontsert (Concert), laulu, muusika etendus.
konwent (Convent), koosolek, nõuukogu; kiriku k.
konwerents (Conferenz), koosolek arupidamiseks mingi asja üle; koolmeistrite k., wallawanemate k.
koolikond (Schuldistrikt), üks piiratud maakond oma koolidega mingi ühise walitsuse all; Tartu koolikond on Tallinna, Liiwi ja Kuura kubermangud, mille ülewaataja kuratori nime kannab.
koolitlane (ein geschulter Mensch), koolitatud inimene. (Wastand?)
koolitus (Schulung), koolitatud, õpetatud olek.
koraal (Choral), kirikulaul, näit. Ma tulen taewast ülewelt, Nüüd paistab meile kauniste.
korallid (Korallen), meres kaswawad põõsa sarnased kiwid, korallilooma koorikud.
koran (Koran), Mohamedlaste usuraamat, Araabia keeli kirjutatud.
kord (Ordnung), asjade õige seis, milles iga asi oma õigel kohal on.
kordama (wiederholen), tõist korda tegema, läbi wõtma; koolmeister kordab õpetust, s. o. wõtab õpetuse uueste weel kord läbi.
kordarw (Ordnungszahl), arw, mis üht asja hulga reas tähendab: esimene, tõine, kolmas etc.
kordus (Wiederholung), tõistkorda tegemine, läbiwõtmine, uueste läbiõppimine.
korjandus (Kollekte), wabatahtliste annete korjamine mingi otstarbe hääks, see korjatud raha ise.
korporatsion (Korporation), kogukond inimesi, kes ülemalt mingi ühise asja tarwis kinnitatud on; üliõpilaste k., mõisnikkude k.
korpus (Korpus), jagu sõawäge, milles on: 3 jalawäe diwiisiat, 2 hobuwäe diwiisiat, 1 suurtükiwäe brigaad, 1 tööwäe bataljon, 1 küttide bataljon.
korpusrida (Korpuszeile), nii suure kirja rida, millega see eesolew raamat trükitud; wähem kui „Cicero“ ja suurem kui „Petit“.
korrapäraline ajasõna 2 (verbum regulare), ajasõna, mis üheainsa pööratuse järele käib; korrawastase a. wastand, mis kahe pööratuse järele muutub.
korrawastaline ajasõna 2 (verbum irregulare), ajasõna, mis enam kui ühe pöörde järele muutub; korrapäralise a. wastand, mis üheainsa pöörde järele käib.
korridor (Corridor), ahtakene ruum tubade, kambrite wahel suurtes majades.
kosikaupleja (Heirathsvermittler), keegi, kes kosimise-kandidaatide eest muretseb, neid kätte juhatab.
kosmopolit (Kosmopolit), see, kes terwet maailma nagu oma isamaaks peab.
Kõikslaawlased (Panslawisten), ühe Wene erakonna liikmed, kes kõiki Slaawisugu rahwaid ühes riigis tahawad ühendada.
kõlamünt (Klangstärke), kõla kõwadus: piano, forte etc.
kõlaw riim 2 (weiblicher Reim), kahejärguline riim: weri meri, tuba luba, sõudma jõudma.
kõnekäänd (Phrase), ütlemise wiis, kõnelemise pruuk, mingi isesugune lause.
kõnend (Rhetorik), kõnepidamise kunst, kõnepidamise õpetus.
kõnendlik (rhetorisch), kõnendi loomu, kena kõne järele, ilusate sõnadega öeldud.
kõneriistad (Sprechorgane), suu jaud, millede abiga kõneldakse: keel, hambad, mokad jne.
kõnetool (Rednertribüne), kõrge järg, mille pääl kõnesid peetakse.
kõnetund (Sprechstunde), tund, mill wõeraid kõnelemisele wõetakse.
kõnewiisid (modi), ajasõna kujud, mis tegewuse loomu, moodu tähendawad: palun, paluksin, palu! paluw, palugu, mina paluda (paluwat); kuut seltsi: kindel, kahtlew, käskiw, nimetaw, soowiw, ebakohene kõnewiis.
kõnnak (Gangart), kõndimise wiis, kombe; malendite kõnnak.
kõnnitee (Trottoir), tasastest kiwidest etc. tehtud jalgtee uulitsate ääres.
kõrrwalöök (Seitenschlag), see takti jagu, mille juures taktikepiga kõrwale lüüakse.
kõrwalistnik (Beisitzer), see, kes kohtuniku etc. kõrwal istub ammetit pidades, abi, abiline.
kõrwasnurk (Nebenwinkel), nurk, mis mõne tõise nurga sirgenurgaks täiendab.
kõwendus (Induration), sõna painutamise kuju: saagi saaki, tondi tonti, kallis kallim.
kraad (Grad), ringjoone 360nes jagu, mingi jagu pikkuse mõõdu külles, nagu soojamõõtja külles; aste, omaduse suurus.
kraater (Krater), tulepurtskawa mäe hauk, millest tuli, laawa etc. wälja tuleb.
kraweerima (graviren), kirja, kujusid metalli, kiwi etc. sisse lõikama.
krediit (Kredit), usaldus raha-asjus. Kui wõlawõtja tõeste wõib maksta, siis on tall hää k., on maksmist wähe loota, siis waene k.
krediitkassa (Kreditkasse), kassa, mis mingi pandi, nagu maa pääle, raha laenab.
kujustik (Ornamentik), kujude, ehete, maalide kogu; õpetus, kuida kujusid ilustuseks wõib kenaste kokku seadida.
kujutama (bilden, gestalten) kuju andma mingile materjaalile, mõttele, kogule; kujutus.
kumerpind (krumme Fläche), niisugune pind, mis lohus ehk küüras on, mille sisse mitte õigeid joonesid ei wõi tõmmata; labapinna wastand; w. pind.
kummut (Commode), kapimoodu majariist, millel laudade asemel suhwlaadikud sees.
kuninganna (Königin), kuninga proua.
kunstsõna (Kunstwort, terminus technicus), sõna, mis iseäranis kunstis ja teaduses pruugitaw, nagu aime, selgitus, allaütlew.
kunstsõnnik (Kunstdünger), kunstlikult walmistatud sõnnik maa wäetamiseks, nagu superfosfaat, luujahu.
kunstuni (Hypnotismus), unesarnane olek elukate juures, mis kunstlikult, nagu õerumise, wagusa wahtimise läbi etc. saab sünnitatud.
kupong (Koupon), sedel, mille wastu wäärtpaberi intressid wälja maksetakse.
kuraas (Courage), julgus, südisus.
kurator (Kurator), kellegi inimese, kassa, kooli, iseäranis ülikooli ja terwe koolikonna eestseisja, juhataja, ülewaataja.
kuratorium (Kuratorium), walitsuskogu, kes mõne asutuse etc. üle walitseb.
kurbmäng (Trauerspiel, Tragödie), kurblik näidend, näitemäng, milles kangelane kurblisel wiisil oma elu kautab, kuna ta mõte wõidab. „Mihkel ja Liisa“, „Leppimine surmas“.
kurjategu (Verbrechen, преступленіе), ränk, raske seaduse üleastumine, nagu wargus, tapmine. Süüteu wastand.
kurs (Kurs), jooksew hind, tõusewa ja langewa hinna seisukord, iseäranis raha juures.
kuulmenahk (Trommelfell), nahakene kõrwa haugu põhjas, mis kuulmewedelikku wälimisest õhust lahutab.
kuulsus (Berühmtheit), kuulus nimi, kaugele kõlaw auu.
kuulsustama (berühmt machen), kuulsaks tegema, kiites kaugele tuttawaks saama.
külgehakkawus (Ansteckbarkeit), see wõim, mille abil haigus külge hakkab.
külmus (Kälte), külm olek; soojuse wastand.
kümnendikmurrud (Decimalbrüche), murrud, mis seeläbi sünniwad, kui arwud ikka 10ne läbi saawad jautatud: 1/₁₀, 1/₁₀₀, 1/₁₀₀₀, kirjutatakse 2.56 s. o. 2 terwet ⁵/₁₀ ja ⁶/₁₀₀.
küsimärk (Fragezeichen), kirjamärk ?, seisab küsilause taga: Mis on tõde?
küsimus (Frage), lause, mis kostust nõuab, küsitaw, räägitaw asi: kooliküsimus, kooli elu olu läbirääkimine; eluküsimus, asi, mille külles elu rippub.
küsiwad asesõnad 1 (Interrogativpronomina), asesõnad, mis küsimiseks tarwitatud saawad: kes? mis? missugune?
küsiwad sidesõnad 1 (conjunctiones interrogativae), sidesõnad küsimiseks: kas arwad? mis on?
küünla-kuu (Februar), tõine kuu aastas, näärikuu ja paastukuu wahel, 29 ehk 28 päewa.
kwartett (Quartett), neljahäälega laul neljast lauljast, need neli lauljat ise.
kwatember (Quatember), aastaneljandiku hakatus.
kwiitung (Quittung), tunnistäht mingi maksu wastuwõtmise üle.
l.
laatsaret (Lazaret), haigemaja; suuruse poolest wähem kui hospidal.
laawa (Lava), tulepurtskawast mäest wälja wisatud wedelik; kui ta kuumalt wette kukkub, saab temast bimstein.
labamõõde (Planimetrie), see jagu ruumimõõtest, mis labamõõtmist õpetab, nagu põllu, heinamaa ja iga laba, pinna mõõtmist.
labapind (ebene Fläche), niisugune pind, mille sisse igapidi õigeid joonesid wõib tõmmata, tasane, ilma kõweruseta pind; kumerpinna wastand; w. pind.
ladustik (Mosaik), mitmekarwalistest kehadest (kiwidest, puust, sawist etc.) kokku lautud pilt, maal.
laen (Anleihe) raha, mis riik ehk mingi seltskond iseäraliste kulude katmiseks laenab.
laewandus (Rhederei), mitme inimese ühendus laewasõidu toimetamiseks.
laewastik (Flotte), wägi, üks arw laewu ühe juhatuse all; kaubalaewastik, kõik kaubalaewad kokku, mis ühe maa päralt on.
lahekõla (Consonanz) häälte lahe, kena, puhas kõla; ummiskõla wastand; näit. c e g, d fis a d.
lahendama (Auflösen), üht ülesannet wälja rehkendama, ära seletama, ära tegema, ummiskõla lahekõlale wiima.
lahendus (Auflösung), ülesande wäljarehkendus, walmistegemine, see, mis ülesandest wälja tuleb, kui ta walmis tehakse, ära seletatakse.
lahku- ja kokkuminek 1 (Zusammenlaufen und Auseinanderlaufen), turnimise harjutus, mille juures turnijad ükstõisest eemale lähewad ehk ükstõisele liginewad.
lahtistama (losmachen), lahti tegema.
lahukäänded , seestütlewa ja alaltütlewa käände ühine nimi.
lahuslikult (analytisch), lahustuse, jagamise, ühest ära wõtmise teel; sidesliku wastand.
lahustama (analysiren), üht aimet ta tundemärkidesse jautama, midagit ta jagudesse ühest ära wõtma; sidestama wastand.
lahustus (Analyse), jautamine, ühe asja lahutamine ta jagudesse, aime lõhkumine ta tundemärkidesse; sidestuse wastand.
lahusus (Differenz, Abweichung, Besonderheit), lahus, eralde, isepäinis olek; ühisuse wastand.
lahutuskunst (Chemie), mateerie, „olluse“ kokkupanek ja lahutamine, õpetus, mille järele kehad kokku pandud on ja kuida neid wõib ürgosadesse ära lahutada.
lakeerima (lackiren), lakiga üle tõmbama.
lakk (Lack), poleerimise wedelik, wärnitsest, waikudest etc. walmistatud.
laulumäng (Oper), niisugune näidend, näitemäng, mis laulu- ja muusikaga saab ette toodud. „Preciosa“.
lause (Satz, in der Grammatik), sõnades üteldud mõte, mõtte ütlemine sõnades; n. päike paistab, wihm kaswatab rohtu.
lausestik (Phraseologie), lausete kogu, mingi keele laused ühtekokku.
lausuma (sagen), üht lauset rääkima, ütlema.
lauteerima (lautiren), tähtede häälte järele weerima: mitte em i mi, en a na, mina, waid ümisedes: m i mi, n a na, mina.
lautus = ulatus.
lawiin (Lawine), lumekogu, mis mägedelt alla weereb.
läbisti (durchschnittlich), läbistiku, keskelt läbi; saab üks mees 1 nael, tõine 2 naela ja kolmas 3 naela leiba, siis tuleb mehe pääle läbisti 2 naela leiba.
läkastik (Stickstoff), wärwita gaas, õhus 79%, läkastaw, süsinikuga ühendatud saab temast kihwtine cyan, hapnikuga salpeter-hapatus.
lähikond = ligikond.
lehekuu (Mai), wiies kuu aastas, jürikuu ja jaanikuu wahel, 31 päewa.
lehesuurus (Format), raamatu lehe pikkus ja laius.
lehis (Laub), kõik lehed ühtekokku, puulehtede kogu, ühe metsa, põõsa, puu lehed, lehestik.
leiukoht (Fundort), koht, ase, kust midagi leitakse, kus midagi olemas on, kust näit. mingi taim kaswamast leitakse.
leping (Kontrakt), mitme inimese wahel maha tehtud kaup, nagu ostuleping, tööleping.
libisew riim 1 (gleitender Reim), kolmejärgune riim: palmima walmima, heidawad peidawad.
ligikond (Umgebung), ligi olew maakond, see maa, mis kellegi ligidal, ümber seisab; linna l., metsa l.
lihatoitlane (Fleischesser), inimene, kes lihatoitu sööb, kes ennast mitte taimetoitlase wiisi ainult taimedest ei elata; taimetoitlase wastand.
lihtajad (tempora simplicica), ajasõna kujud, milledes ainult üht sõna tarwitatakse: palun, palusin; liitaja wastand: olen palunud, olen saanud palutud.
lihttüwi (einfacher Wortstamm), ühe juurega sõna tüwi: kaew, kaew-an, kaew-ud, kaew-udele etc.
liigiaime (Artunterschied, differentia specifica), aime, mis selgitatawa asja eraolewuse üles annab: kala on ‚külma werega, lõpuste wahelt hingaw, wees elaw, aimustega ehitatud, ojuw‘ selgrooelajas.
liigikond , w. selts.
liigitama (klassificiren), liikidesse jagama, jagudesse panema.
liigitus (Klassification), liikidesse, seltsidesse, kondadesse arendamine.
liik, w. selts.
liikumata wara, = raudwara.
liitajad (tempora composita), ajasõna kuju, milles enam kui üks ajasõna tarwitataw: olen palunud, olen küsitud saanud; lihtaja wastand: palun, elan.
liittüwi (zusammengesetzter Wortstamm), niisugune sõna tüwi, milles mitu sõnajuurt on: elatama, elata-tes, elata-mata inime-ne, inime-se etc.
limonaad (Limonade), weest, suhkrust ja tsitronist walmistatud juhataw jook.
lisamärk (Anmerkung), tähendus mingi paragrahwi ehk pääseletuse juurde.
litografeerima (lithographiren), kiwi pääl trükkima.
litografia (Lithographie), kiwitrükk, kiwitrükikunst.
liugus (Schneller), noodi ehe.
loikpind (concave Fläche), lohus, loigus olew pind, nagu munakoor seespoolt; ümarpinna wastand; w. pind.
looduse õpetus 2 (Naturgeschichte), looduse kirjeldus, õpetab looduse kehasid (elaja-, taime- ja kiwiriiki) tundma; tõine jagu loodusteatest.
looduslik (naturgemäß), looduse järele, nii, kuida loodus nõuab, looduse seadusi mööda.
loodusteade (Naturwissenschaft), teated, õpetus loodusest, terwe looduse tundmine; langeb kahte jakku: looduse õpetus ja wiisika.
loomakreis (Zodiacus), loomade järele (oinas, härg, wähk, lõwi etc.) nimetatud tähepiltide kreis, mille kõrwal päike rändab.
loomateade (Zoologie), teadus loomadest.
loomastik (Fauna, Thierreich), kõik loomad ühtekokku; loomariik.
loomulik (natürlich), loomuse järele, õigel wiisil, mitte kunstlik, mitte wägiwaldne.
looshe (Loge), iste näitemajas, millel sein kahelpool kõrwas ja taga, enamiste mitme waataja tarwis ruumi.
lord (Lord), isand, herra, Inglise baronite, hertsogi poegade ja kõrgete riigiammetnikkude auunimi.
loterii, loto 3 (Lotterie, Lotto), loosimine, mille tarwis raha sisse maksetakse, et siis loosimise juures raha „wõita“ ehk kõigest ilma jääda.
lõbu, lõbusus (das ästhetisch Schöne), see olewus, mis haritud meelele lõbus, kaunis, kena, armas on.
lõhe (Spaltung), lahutus inimeste keskes, erakondade seis ükstõise wastu.
lõige (Cäsur, metrischer Einschnitt), peatus salmrea keskpaigas; näit. „Juba on sündinud mees, kes walitseb Argiri rahwast.“
lõikaja (Sekante), õige joon, mis kahest kreisjoones olewast punktist läbi läheb, ilma et ta kreisi keskpunktisse puutuks.
lõikusekuu (August), kaheksas kuu aastas, heinakuu ja mihklikuu wahel, 31 päewa.
lõpphäälik (Auslaut), sõnatüwe wiimne täht: ilu, ema etc.
löögikond (Schlaggebiet im Schachspiel), kõik ruudud ühtekokku, millede seest üks malend wõib tõist lüüa.
lugend (Lectüre), lugemine, raamatu lugemine, loetaw raamat, kiri; (wahest parem: loend?)
lugulaul (Epos), salmikutes jutustatud kangelase elulugu, nagu Kalewipoeg.
lugunema (sich zu einer Begebenheit entwickeln), looks sündima, juhtumiseks saama; asjad lugunewad, s. o. neist saab üks sündinud lugu.
luukere (Skelett, Knochengerüst), kõik keha luud ühtekokku, nagu nad elawas kehas seisawad.
luule (Phantasie), luuletamise wõim.
luuletaja (Dichter), laulik, see, kes laulusid, salmisid, näidendid, westandid loob.
luuletajanna (Dichterin), naestesugust luuletaja.
luuletama (dichten, phantasiren), laulu, salmikut, mõlgendit looma.
luuletus (Poesie, Inhalt und Form zusammen), luuletatud kirjatükk, mõte.
luuletuskunst (Dichtkunst), kenaduse kujutus keele läbi, kunst, wõim, mille abil salmikuid, juttusid etc. walmistatakse.
lülielajad (Articulata), lülidest kokku pandud elajad, nagu kärbsed, liblikad, sitikad, hõrilased, mesilased.
lülisamba-elajad 2 = selgroolased.
lülisammas (Rückgrat), loomade seljaluude sammas, kõik seljaluud ühtekokku.
m.
maakler (Makler), kaubasell, kauba asjade ajaja.
madalik (Tiefland), madal maa.
madrats (Matratze), karwadest, ragoskist etc. tehtud padi magamiseks.
magistraat (Magistrat), linna walitsuse kohtukoht, linna asjade toimetajate kogu.
magneet (Magnet), asi, millel magnetismus sees, nagu magneedi wäel.
magnesium (Magnesium), sooladest saadud metall, hõbewalge, weniw, põleb tules wäga walgel leegil.
magnetismus (Magnetismus), mõne keha omadus, mille abil ta rauda külge tõmbab; teda wõib terase külge jäädawalt, raua külge ajuti siduda; põhja ja lõune m.
maguelajad (Gastrozoa), ilma luuta ja lülita pehmed loomad, nagu ussid.
mahakiri = ärakiri.
mahalöök (Niederschlag), suure rõhuga takti jagu, mille juures taktikepp maha poole langeb.
maitsemise käsn 2 (Geschmackwärzchen), wäikesed pudusoontega täidetud käsnakesed, mättakesed keele pääl, millede waral meie maitseme.
majandama (wirthschaften), maja pidama, koduseid asju õiges korras hoidma.
majandus (Wirthschaft), Soome k. talous, sõnast maja, nagu laewandus sõnast laew, asjandus sõnast asi; majapidamine, majapidamise asjad, koduste asjade korraspidamine.
majandusline (wirthschaftlich), hää majapidamise wiisi järele, kokkuhoidlik.
majastik (Häusercomplex), majade kogu.
majesteet (Majestät), riigiwalitseja kõige kõrgem auunimi, suurus.
maksuahtrus (Zahlungsunfähigkeit), olek, milles oma maksusi ei jõueta toimetada.
male (Schachspiel), kuulus mäng, mida kahekesi (ka neljakesi) 64-ruuduse laua pääl mängitakse, sõamäng.
malelaud (Schachbrett), 64 ruudusse jautatud laud male mängimiseks, mille ristread rentteedeks, püstread rongteedeks ja põikread põikteedeks kutsutakse; põiktee pahemalt poolt ülewast nurgast paremale poole alla nurka on walge maantee, pahemalt poolt alt nurgast paremale poole ülesse nurka must maantee, esimene ja wiimne (8.) rentrida on kantsid, esimene ja wiimne rongtee ääreteed; keset lauda seiswad neli ruutu on keskruudud.
malend (Schachstein), malemängu sõdamees: kuningas, lipp, odamees, ratsamees, wanker, soldat.
maletama (Schach spielen) malet mängima; maletaja.
malew (alle Schachsteine zusammengenommen), terwe sõawägi ühtekokku male-mängus.
mall, malli (Transporteur), winklimõõt kreisjoone kraadide mõõtmiseks.
manifest (Manifest), riigiwalitsuse awalik kiri mingi uue seaduse ehk seadluse üle.
manisk (Манишка, Vorhemd), rinna ette pandaw särk, särgirind.
manset (Manschette), käikse-warus.
manööwer (Manöver), sõjalik harjutus mitmesuguste sõjariistadega.
mapp (Mappe), nahast ehk papist tehtud kirjatasku.
mark (Mark), Saksariigi raha, 30 kop., Soome m. 25 kop., 1 m. 100 penni.
markii (Marquis), kõrgete mõisnikkude auunimi Prantsusmaal.
marshall (Marschall), tähtsate asjade toimetaja, korrapidaja; sõamarshall, õuemarshall, landmarshall, korrapidajad sõas, keiserlikus õues ja maa walitsuse asjus.
maskepall (Maskenball), pall ehk tantsuõhtu, mille osaliste paled mitmesuguste palekatetega kinni kaetud on.
matsalka (Мочалка), pärna niinest kistud pinnukesed pühkimise, pesemise etc. tarwis.
mausoleum (Mausoleum), ülikena hauamälestus; esimese niisuguse ehitas Karia kuninganna oma abikaasale Mausolos 353 e. Kristust.
määrarw (Adverbialzahlwort), arw, mis üht kogu määrab: üksi, kahekesi, kolmekesi etc.
määreraamat (Schmiererei), põlgduse wääriline raamat. See sõna tähendab selle pääle, et raamat halwaste kirjutatud, nagu kokku määritud on.
määrolulised muuted 1 (casus verbi adverbialis), ajasõna kujud nimetawas kõnewiisis; kaht seltsi: määrosastaw (infinitus verbalis): paluda, tänada; määrseesütlew (inessivus adverbialis): paludes, tänades.
määrosastaw , waata määrolulised muuted.
määrseesütlew , w. määrolulised muuted.
määrsõna (Adverb), sõnajagu, mis määrab, kuda, mill, kus, kui palju, kus tegemine sünnib; wiis jagu: kombe, aja, koha, hulga, jaatamise ja eitamise m.: hästi, ammu, siia, wähe, tõeste.
määrus (Verhältniß), mingi asja olewuse seis, olek, tõise asja, olewuse wasta; 2 määrub 4 wastu nagu 3 6 wastu, s. o. 2 läheb niisama 2 korda nelja sisse nagu 3 kuue sisse.
määruslikult (verhältnißmäßig), määruse järele, oma suuruse, wäärtuse järele; töö saab m. palgatud, s. o. saab oma suuruse järele palgatud.
mälu (Gedächtniß), meelespidamise wõim, see jõud meie waimus, mille waral nähtud etc. asjad mälestusesse kinni jääwad.
märatsema (schwärmen), suure waimustusega segaseid mõtteid ja tühji püüdmisi awaldama; märatseja, usumäratseja, märatsus.
märgukiri (memorandum), kirjatükk mingi rahwaõiguslise ehk riigilise küsimuse üle, milles juhatust, märku antakse.
mässaja (Anarchist), keegi, kes riigi seaduskorra wastu ülesse astub.
mässipaber (Makulatur), paber, mille sisse kaupa etc. mässitakse.
meelestama (vorstellen), meeles olewaid piltisid waimu silma ette kutsuma, asja kuju meelde tuletama.
meelestus (Vorstellung), pilt, kuju, mida meie ühest asjast ehk sündmusest oma meele sees waimu silma ette seame; mõtlemise materjaal.
meelsus (Gesinnung), meele, mõtte seis, kellegi arwamine hää ja halwa kohta, et oma elu selle järele seadida.
meeter (Meter), Prantsuse, Saksa etc. pikkusemõõt, 3 jalga 3½ tolli; 40,000das jagu maakera telje pikkusest; 1 m. 100 tsentimeetrit, 1 tsentim. 100 millim.
meldima (melden), teada andma, tulemist teatama.
mereminister (Marineminister), mereasjanduse üle walitsew minister.
meridian (Meridian), niisugune tsirklijoon, mis maakera pinda mööda mõlemast nabast läbi läheb ja ekwatoriga täiswinkli sünnitab; 360 m:i; nullm. Ferro saarest, Pariisist etc.
mesikeelne (mit Honigsüßer Sprache), wäga magusa keelega, meelitates, magusaste, armsaste rääkiw.
metall (Metall), üks jagu kiwiriigi kehadest: raud, hõbe, kuld, wask, tina, elawhõbe, platina etc.
meteorid (Meteorsteine), kiwid, mis ilmaruumist maa pääle kukuwad.
methodik (Methodik), õpetus, kuida lapsi etc. tuleb õpetada, õpetuse wiis.
metronoom (Metronom), masinakene, millega muusikas takti pikkust mõõdetakse.
mihklikuu (September), üheksas kuu aastas, lõikusekuu ja wiinakuu wahel, 30 päewa.
miiting (Meeting), koosolek politikaliste ja seltseluliste küsimuste hääks Inglismaal ja Põhja-Ameerikas.
mikroskop (Mikroskop), suurendaw klaas wäikeste asjade waatamiseks.
millimeeter (Millimeter), kümnes jagu sentim. 1000das jagu meetrist.
minewik (Vergangenheit), minew aeg, see aeg, mis ju mööda läinud; mitte „möödanik“.
minewiku kesksõna 1 (participium praeteriti), kesksõna kuju mööda läinud ajas: palunud, palutud, rääkinud, räägitud.
minewiku tulewik 1 (futurum praeteriti), ajasõna kuju: sain palunud, sain tänanud.
minister (Minister), kõige ülem riigi ammetnik riigipää (keisri, kuninga) järele, kes riigiwalitsust juhatab; rahaminister, sõaminister, sisimiste asjade minister etc.
missiw (Missiv), saatekiri; lukuga kirjatasku.
mitmus (Plural), grammatika kuju, milles mitmest olewusest räägitakse: lauad, toolid, majad; ainsuse wastand: laud, tool, maja.
monarhii (Monarchie), isewalitsus, riigiwalitsuse kuju, milles ainult ühe riigipää käes kõik walitsemise wõimus seisab; rahwariigi wastand.
monoteismus (Monotheismus), ühe-jumala-usk; politeismuse wastand.
morfium (Morphin), opiumist walmistatud kibe rohi, toob und ja ka surma.
moshee (Moschee), Mohamedlaste palwekoda.
mõiste (Urtheil), mõttekuju, milles meelestuste, asjade, olewuste määrust ükstõise wastu mõteldakse; m. wälimine kuju on lause.
mõjudus (Wirkung, Macht), tegew wõim, tegewa wõimu läbi sünnitatud tagajärg; keisri sõnal on suur mõjudus.
mõjukond (Machtsphäre), mõjumise, woli, wõimuse suurus.
mõlgend (Poesie, nur den Inhalt derselben bezeichnend), luuletuste sisu, luulelik mõte, kainendi wastand; kolm jagu: tunnend, westand, näidend.
mõlgendik (Poetik), mõlgendi, luuletuste õpetus, õpetus luuletuste mõtetest, kujudest, jagudest.
mõlglik , mõlgendlik (poetisch), luulelik, laulusarnane, kaunis, lõbus, sünnis laulu tarwis; m. mõte, maakond, ligikond.
mõõnusilp (unbetonte Sylbe), rõhuta silp, sõnajärk salmikus.
mõrsja (Braut), kihlatud neiu; mitte „pruut“.
mõtlemisemärk (Gedankenstrich), kirjamärk —, tarwitatakse lisalause ees ja taga, sääl, kus wana mõtterida lõpeb, ning kus lugedes tarwis pikemalt peatada.
mõttekond (Gedankentragweite), mõtte suurus, kaugus, põld, mille üle üks mõte ulatab.
mõttetarkus = tõdeteade.
mõtteteade (Logik), mõtlemise kujude ja seaduste õpetus, juhatus, mille järele tuleb mõtelda.
mõtteteadlane (Logiker), mõtteteate õpetaja, tundja, see, kes mõtteteate järele mõtleb.
mõtteteadline (logisch), mõtteteate järele õige, mõtlemise kuju ja seaduse omane, nende järele kokku pandud.
möllima = meldima.
mööbel (Möbel), majariist, nagu tool, kapp.
murd (Bruch), murtud, jautatud arw, nagu 1/₃, 2/₇, ⁴/₅ etc. täisarwu wastand: 1, 2, 8, 6 etc.
murdarw (Bruchzahl), arw, mis terwest kogust üht jagu tähendab: pool, kolmandik, neljandik etc.
museum (Museum), wana asjade kogu, nende panipaik, olutuba.
must maantee 1, waata malelaud.
musse (Musse), mõningate seltskondade maja, nagu akadeemia m., bürgerm.
muudatus (Veränderung), muutmine, tõiseks saamine, uuendus.
muumie (Mumie), rohtudega mädanemise eest hoitud surnukehad, iseäranis Egiptuse haudades.
muuse (Muse, Muße), kunstijumal wanade Greeklaste juures, kunst ise, iseäranis luulekunst.
muusika (Musik), toonikunst, helikunst.
muusikant (Musikant), muusika tegija, pillipuhuja.
muusikus (Musiker), muusika tundja.
muutmine , sõna, (Flexion), sõna tõiseks tegemine, nagu: elu, elama, elanik, kõwa, kõwem, kes, kelle, neli, neljas, olema, olles, olgu; neljasugune: painutamine, käänamine, wõrdlemine, pööramine.
mütoloogia (Mythologie), õpetus paganausulisist jumalaist, nagu Zeusist, Jupitrist, Ukust, Wanemuisest.
müürileht (Plakat), kuulutuskiri, mis müüride, seinte, tulpade etc. külge lüüakse, et teda kõik wõiksiwad lugeda; mitte „nurgaleht“.
n.
nael sterlingit 3 (Pfund Sterling, Livre), Inglise raha, umbes 10 rubla wäärt.
naisjumal = jumalanna.
naisõpetaja = õpetajanna.
naljamäng (Lustspiel), naljakas, lustakas, rõõmulik näidend, näitemäng, nagu „Poissmehed“, „Priidu Kuldnupp“.
naljand (Humor), nali mis seeläbi sünnib, kui wastandid ükstõise kõrwa pannakse, nagu suured ja wäikesed, tõsised ja naljakad etc. asjad.
naljandlik (humoristisch), naljandi pääle põhjendatud, nalja, naeru sünnitaw.
narmastik (Zellstoff), narma sarnane taimejagu, nagu lina kiud, puuwill.
natrium (Natrium), hõbewalge metall, sulab 95° C., roostetab õhus ruttu, lahutab wett, tema pääl ujudes.
näärikuu (Januar), esimene kuu aastas, 31 päewa.
nägelane (Theoretiker), inimene, kes oma teadust, kunsti, ainult paberi pääl ehk suusõnal õpetab, kes teadust uurib, ilma et ta ise kunsttöösid etc. walmistaks; tegelase wastand.
nägelema (theoretisiren), mingit tööd ainult mõtetes toimetama, mingit nägelust, õpetust, juhatust üles seadima; tegelema wastand.
nägelik (theoretisch), õpetuse, teadmise najal olew; nägelik tohter, kes rohitsemist õpetab ehk uurib ilma haigete arstimisest osa wõtmata; tegeliku wastand.
nägeldus (Theorie), õpetus mingi teaduse, kunsti põhjustest; tegeluse wastand; õpetused, mille järele maakera ilmaruumis liigub, nulle järele müristamine sünnib, rahe tekkib, wirmalised paistawad etc. on nägeldused.
You have read 1 text from Estonian literature.